Ettevõtluse õppesuund Väikeettevõtlus TÖÖTUS EESTIS Referaat Kuressaare 2010 Sisukord Maal on naiste ja meeste töötuse erinevus mitmekordne.....................................................................3 Töötute arv muudkui kasvab ja kasvab................................................................................................4 Mitte-eestlaste töötus on peaaegu kaks korda kõrgem ........................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Maal on naiste ja meeste töötuse erinevus mitmekordne Maapiirkondades on naiste töötus üldisest töötusest ligi kaks korda madalam, meeste oma aga v...
Marin Tiganik Seminar2: Teises tööülesandes pidin statistilisi andmeid seostama ja analüüsima. Mul oli vaja otsida andmeid sama perioodi kohta nagu esimeses tööülesandes (2007-2013) töötuse ja inflatsiooni kohta. Samuti pidin võrdlema samal perioodil Brasiilia töötust ja inflatsiooni. Andmete ja ülevaadete leidmiseks kasutasin Statistikaametit ning maailmapanga andmeid. Näitaja 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Töötus Eestis (%) 4,6 5,5 13,5 16,7 12,3 10 8,6 Inflatsioon Eestis (%) 6,6 10,4 -0,1 3,0 5,0 3,9 2,8 SKP muutus Eesti (%) 24 8,4 -22,9 0,5 14,9 0,3 9,3 Töötus Brasiilias (%) 8,1 7,1 ...
Töötus. Autorid: Triinu Habakuk, Kai Õunapuu Madis Mustasaar, Sven Meltsas. Mõiste töötus tähendab ühelt poolt tööpuudust kui sotsiaalset nähtust, teisalt aga tööeas töövõimeliste ja tööd teha tahtvate isikute töötaolekut. Töötus e tööpuudus esineb ühiskonnas siis, kui inimesed, kes soovivad ja suudavad olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised leidma sobivat tööd. Tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid Eestis alaliselt elavatelt tööealistelt isikutelt, s.o 1574- aastastelt elanikelt. Juhusliku valiku teel valitakse 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaasist leibkonnad, mille tööealisi liikmeid küsitletakse. Leibkond on põhiliselt ühel aadressil elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse. Igas kvartalis on uuringusse ...
TALLINNA ÜLIKOOL Jürgen Leesmann , Triin Piile , Risto Kals Panus on kõigil võrdne EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 Kodutöö õppeaines majanduse alused Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Käesolev kodutöö õppeaines majanduse alused on koostatud analüüsimaks SKP, töötuse ja inflatsioon omavahelisi seoseid Eesti ja Taani näitel ajavahemikus 2007-2011. Aluseks on võetud esimese seminari materjalid. Kodutöö esimeses peatükis käsitleme Eesti ja Taani inflatsioonimäärasid, teises peatükis Eesti ja Taani töötuse näitajaid ja kolmandas samade riikide SKP muutusi. INFLATSIOONIMÄÄR (%) 2007 2008 2009 2010 2011 Eesti 6.6 10.4 -0.1 3.0 5.0 Taani 1.7 3.4 1...
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Muutused Eesti tööturul (tuhandetes) 900 825,8 806,6 800 761,4 698,9 675,4 700 633,4 619,3 613 602,5 575,3 568,3 572,2 600 500 Hõivatud 400 ...
IIRIMAA Teie Jumalik Diktaator Greetel Kala 2012 Iirimaast üldiselt · Riigi hümn : amhra na bhfiann ( A soldier's song) · Pealinn : Dublin · Pindala 84 421 km2 · Riigikeeled on inglise ja iiri · 6, 399, 152 elanikku · President : Michael D. Higgins · Peaminister : Enda Kennedy · Iseseisvus 16.12.1921 · Rahaühik euro Riik ja Saar · Erinevus Iirimaa saare ja Iiri Vabariigi vahel kujunes välja 20.saj esimesel poolel · 01.01.1908 06.12.1921 on Iirimaa osa Suurbritannia ja Iiri Ühendkuningriigist · Kuninga võim kaotati alles 01.04.1949 ning kuninga õigused anti sellega iirimaa presidendile · Iirimaa astus 1955 ÜRO-sse · Iirimaa astus 1973 Euroopa Majandusühendusse (praegune EL) Geograafiline asukoht · Iirimaa asub Loode-Euroopas · laiuskraadidel 51 ° ja 56 ° N ning pikkuskraadidel 11 ° ja 5 ° W · Suurbritanniast erald...
PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV (probleemi analüüs) Tänase Eesti kõige suuremaks probleemiks on tööpuudus ja väikesed palgad. Enne 2008. aastat, kui Eestis oli majanduskasv märgatav, siis tööd oli palju ja pidevalt vajati tööjõudu juurde. Vaatamata sellele, et Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2010. aastast alates majandus tõusulainel1, on töötuse määr olnud kõrgel. Suurimaks probleemiks on pikaajaline tööpuudus ja selle kasv. Pikaajaline tööpuudus on suur probleem, millega puutuvad kokku paljud riigid. Pikka aega kestev töötus toob endaga kaasa raskeid tagajärgi nii töötule endale, tema perekonnale kui ka ühiskonnale tervikuna. Mida kauem vältavad tööotsingud, seda keerulisem on töötul uut töökohta leida. On hulk sotsiaalseid ja majanduslikke põhjuseid, miks peaks pikaajalise töötuse kasvu pärast muret tundma. Antud töö eesmärk on analüüsida töötuse kasvu algprobleeme ning pikaajalise töötuse põhjustavaid tegureid. Samuti anda võimalikud ...
töötus on ka riigi problem Iga inimene vajab tööd, et ühiskonnas hakkama saada ja sellepärast on töö leidmine ja tööturul konkureerimine kahtlemata iga inimese jaoks väga oluline ja mööda pääsmatu etapp. Kuid, kas töötus on ka riigi probleem ning mis moodi mõjutab töötus riiki? Mida saab riik ette võtta tööpuuduse vastu ? Ma leian, et tööl käimine on iga tööealise isiku kohustus Kuna töölkäimisega kaasnevad ka muud kohustused. näiteks ei ole võimalik toime tulla laste kasvatamisega, mis on kindlasti iga lapsevanema kohustus, kui ei ole püsivat sissetuleku allikat. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui tööpuudus kasvab massiliselt on suhteliselt ebatõenäoline, et riigi majandus ja riigi sisene heaolu kasvab, sest näiteks riigikassasse ei laeku maksud, kuid riik peab maksma pensionäridele pensionit, peab hoidma korras riigi teid jne. Tööpuudus mõjutab kõige otsesemalt ri...
Töötus Eestis Nagu me kõik teame, on majandus väga lai mõiste. Rääkides majandusest võime selle all mõelda paljusid erinevaid asju nagu näiteks siseturgu, eksporti, ostusuutlikust ja muud sellist. Just selle pärast on mitmetel inimestel raske mõista, mis toimub hetkel riigis või maailmas, kui uudistes öeldakse, et hetke majandusseis on halb. Lihtinimesele ei ütle see eriti palju. Kuid üks asi, mis siiski näitab väga hästi ära, kuidas riigi majandusel läheb, on töötus. Suur töötus riigis näitab väga hästi ära, et kõik siseriiklikud ning majandusalased asjad pole korras. Töötus on olnud ka väga kuum teema viimastel aastatel Eestis ning usun, et see on siiski tähtis teema ka siiamaani. Järgnevalt proovingi välja tuua, kuidas on töötus Eestis viimastel aastatel muutunud. 2008 aasta lõpus tabas tervet maailma majanduslangus, mis mõjutas tugevalt ka Eesti majandust. Inimeste ostusuutlikus langes ning hin...
Majanduslik stabiilsus XIV peatükk · Kuidas aitavad sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja töötute osatähtsus majandust kirjeldada? · Kuidas majanduse "tervis" muutub? · Millised on majandustsükli etappidele iseloomulikud jooned? · Kuidas üritab valitsus majandust stabiliseerida? · Millised on fiskaal- ja raha- ehk monetaarpoliitika eelised ja puudused? Majandusindikaatorid Majandusindikaatorid on näitajad, mida kasutatakse majanduse iseloomustamiseks. Kuidas SKT leitakse, - SKT hõlmab ainult lõpptarbimist mis seda mõjutab - SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu - SKT kasvu võib mõjutada inflatsioon - Rahvastikumuutused - Kvaliteedimuutused - SKT ei hõlma kasutatud kaupu - Kahjulikud kaubad ja...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond nimi EP 1 TÖÖTUS EESTIS Referaat Juhendaja: Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Antud teema valikut põhjendatakse vajadusest uurida töötuse olukorda Eestis käesoleval aastal ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega. Kasutatakse andmeid, mida ei loeta nii täpseteks, et saaks ideaalse ülevaate tegelikule töötute arvule, kuna kasutatakse statistilisi andmeid. Uurimuse eesmärgiks on uurida tööpuuduse olemust, pakutavaid teenuseid töötutele, erinevaid tööpuuduse liike, statistilisi andmeid tööpuuduse ja töötute kohta ning tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaam...
NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas ...
Gümnaasium NOORTE OLUKORD TÖÖTURUL Referaat Juhendaja : 2012 Noorte olukord tööturul Kui räägitakse noortest inimestest, siis esitatakse sageli küsimus, et kes on noor. Ja levinud on vastus, et kõik, kes on hingelt noored. Eesti seaduste kohaselt peetakse nooreks 7-26 aastast ja Euroopas alates 2007. aastast 13-30-aastast inimest. (Interneti portaal Nip) Noorte olukord Euroopa tööturul on hiljutise ülemaailmse majanduskriisi tõttu halvenenud. Juba enne kriisi oli noorte tööhõivega rohkem probleeme kui teistel vanuserühmadel: esimese töökoha leidmine oli neil keerulisem ja aeganõudvam, tööpuudus suurem ning suurem tõenäosus sõlmida ajutine ja lühiajaline tööleping. Uuringud näitavad, et sellistel raskustel on lisaks vahetule mõjule ka pikaajaline mõju isikliku ja kutsealase arengu seisukohast. Lisaks on tõendeid, et noorte tõrju...
Töötus on ka riigiprobleem Töötus on nähtus, mis seisneb selles, et nimesed, kes soovivad töötada ei leia endale sobivat tööd või on tehtava töö eest pakutav palk liiga madal. Kõik me saame aru, et kui pole inimesi, siis pole riiki, kui pole tööd, siis pole makse ja riik ei saa eksisteerida. Eelarve tegemine iga aasta alguses on põhiküsimus riigikogus ja tulude ning kulude tasakaalustamine kütab kirgi. Niisiis on vaja, et töötusprotsent oleks võimalikult madal ja rahalised ressursid sellesse sektorisse võimalikult väikesed. Riik sekkub tööturu toimimisse tööhõive poliitika kaudu. Sekkumise eesmärgiks on tööpuuduse ennetamine, selle tagajärgede likvideerimine, tööpuuduse vastaste meetmete väljatöötamine, koolitusprogrammid jms. Tööhõive poliitikat rakendab ellu 2009.aastal loodud Eesti Töötukassa. Miks pööratakse töötusele nii palju tähelepanu? Kõige selle taga on tegelikult raha ehk siis maksud, mida makstakse riigikassasse. Kui üh...
Essee Eesti maaelu järgmine mudel Kas Eesti rahvast rahuldab arenev ultraliberaalne maaelu mudel? Maarahvast see kindlasti ei rahulda. Kas ka linnarahvas on sama meelt, selles ma nii kindel ei ole. Arvan, et nemad ei ole sellesse probleemi võib-olla süüvinudki. Peretalusid, kus kogu töö tehakse ära ainult oma perega, on juba väga väheks jäänud. Väikese majapidamisega ei toida oma peret enam ära. Sest lisaks sellele on väiketalunikul vaja ka töövahendeid uuendada. Ning sellepärast ongi paljud väiketalunikud lõpetanud talupidamise. Paljudes kohtades on sovhooside ja kolhooside asemel nüüd põllumajandusettevõtted, kes tegutsevad osaühingute või aktsiaseltsidena. Nendes toimubki suurtootmine. Maarahvas on palgatöölised. Maapiirkondades on ka töötus väga suur probleem. Väiketalunikke enam ei ole. Maal peab olema endal transpordivahend, et linnas tööl käia. Ja kui seda pole, ongi ainus võimalus töötus. Sellest seisust on väga raske väl...
Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, ...
Töötus on ka riigi probleem Tööpuuduse ehk töötuse puhul on tegemist nähtusega, kus töötada soovivad inimesed ei leia endale sobivat tööd, see näitab töötute osatähtsust tööjõu hulgas. Pärast taasiseseisvumist langema hakanud töötuse määr hakkas pärast 2008. aastat jällegi majandussurutise tagajärjel tõusma ning jätkas tõusvas joones kuni 2010. aastani. Eestis on 2011. aasta andmete järgi registreeritud töötuse määr Töötukassa andmetel 7,3 %, Statistikaameti poolt läbi viidud uuringupõhine töötus näitab aga protsentideks 13,3. Kuna majanduslik olukord on leevenenud, väheneb ka töötuse määr, kuid kas ka riik panustab sellesse probleemi piisavalt? Töötuks jäämine langetab inimese elatustaset märkimisväärselt ning mõistagi mõjutab indiviidi negatiivselt, samuti avaldab töötus suurt kahju kogu ühiskonnale. Tööpuuduse ajal ei kasuta majandus oma ressursse (tööjõudu) efektiivselt, samuti mõjub raiskamise...
1. Riigi majanduslikud funktsioonid: mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja majanduse stabiliseerimise funktsioon? a. Allokatsioonifunktsiooni kaudu tagab riik, et olemasolevaid ressursse (tööjõud, maad ning kapitali) kasutatakse võimalikult efektiivselt. b. Jaotusfunktisooni raames peab valitsus kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi kodanike enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ning mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c. Majanduse stabiliseerimise funktsiooni raames on riigi eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse majanduskeskkonna, kiire majanduskasvu, madala inflatsiooni ja ...
1. Mis on tootmistegurid? Kuidas need jagunevad? · inimesi - oma tööjõu, teadmiste ja oskustega, · loodusvarasid, mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks ja · kapitali - varasema majandustegevusega loodud väärtusi (hooned, masinad, seadmed jne, samuti raha), et laiendada ja parandada tootmist. 2. Mis on alternatiivkulu? Kuidas see tekib? Alternatiivkulu on majandusteaduse mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. 3. Mis on SKP? Kuidas see kujuneb? Sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. 4. Millest koosneb SKP? Sisemajanduse kogutoodang = eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori (valitsuse) tarbimine + eksport - ...
Töötus on ka riigi probleem Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Töö all mõistetakse siin kas tasustatavat tööd või ettevõtlust, mitte vabatahtlikku või muud mittetasustatavat tööd. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui tööpuudus kasvab massiliselt on suhteliselt ebatõenäoline, et riigi majandus ja riigi sisene heaolu kasvab, sest näiteks riigikassasse ei laeku maksud, kuid riik peab maksma pensionäridele pensionit, peab hoidma korras riigi teid ja nii edasi. Riik saab tööpuuduse leevendamiseks nii mõndagi ettevõtta. Soodustada ettevõtlust, maksta rohkem totusi hariduse omandamisse ja ka soodustada ümber- ja täiendõppe võimalusi. Ümber- ja täiendõppe soodustamine on minu arvates kõige efektiivsem viis, kuna paljudel, kes on...
Missugused oleksid teie arvates tööturul peamised probleemid ja missugused on teie ettepanekud tööturu stabiliseerimiseks? Eesti tööjõuturul on üheaegselt nii töö- kui ka tööjõupuudus. Võttes arvesse hariduse ja tööturu valdkonna olukorra peamisi probleeme ja kitsaskohti, peitub arenguvajadus just nende kahe valdkonna koostöös, seades fookusesse tööhõive tõstmise läbi väljaõppe vastavusse viimise tööturu vajadustega. Peamised riskigrupid tööturul on eelkõige noored, pikaajalised töötud ja vanemaealised ning ka puuetega inimesed. Puudus on kvalifitseeritud tööjõust, seda mõjutab otseselt haridussüsteemist väljalangejate kõrge arv ja ka õpilaste haridusvajadused ei toeta ettevalmistusega spetsialistide tööturule sisenemist. Kuigi Eesti haridussüsteemi kvaliteedinäitajad on üldiselt kõrged, on õpilaste loovus, ettevõtlikkus ja probleemilahendamisoskused tagasihoidlikud, mis on just need omadused, mida ootab tänapäe...
Väljakutsed Eesti ühiskonna jätkusuutlikusele Jätkusuutlikust võib defineerida jätkusuutliku arengu järgi. See on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühiskonna jätkusuutlikus tähendab siis järelikult seda, et kas tulevastel põlvkondadele on jäänud koht, kus elada. Millised on Eesti riigi ehk tulevaste põlvkondade elukeskkonna säilimise suurimad takistused? Esimeseks probleemiks on rahvastiku osakaal. 2010. aasta seisuga on 68,83 protsenti eestlased ja lausa 25,55 protsenti venelased. Kurb seis on pealinnas Tallinnas, kus eestlaste osakaal 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli vaevalt üle poole, 53,7 protsenti. Eriti murettekitav on seis aga Narvas, kus eestlaste osakaal on alla viie protsendi. Siiski leiab statistikast ka head, näiteks 2000. aastal oli eesti keele oskajaid 80,4 protsenti, praeguseks on see kindlasti tõusnud. Eesti kodakondsusega elan...
UNGARI SOTSIAALPOLIITIKA JA SOTSIAALKAITSEKULUTUSTE ÜLEVAADE Kaja Rand ja Mari-Liis Mölder Ainetöö Juhendaja: Aino Kiis Tallinn 2014 Ungari Pindala - 93 030 km2 Rahvaarv - 9,9 miljonit Riigikeel - Ungari Rahaühik – Forint Parlamentaarne vabariik Töötus • 1990ndatel jäi 1,5 miljonit töötuks. • Viidi sisse töövõimetuspensionid ja 2010 need likvideeriti. Loodi 2 toetust 1) puudetoetus ehk abiraha 2) ajutine hüvitis, rehabilitatsioonitoetus. • Kogukonnas osutatavad teenused jäid nn omavalitsuste kanda. • puuetega inimestel puudub ligipääs tööturule. Pensionid • 1997 aastal koosnes pensionisüsteem 2 astmest: riiklikult majandatud pay-as-you-go • Alates 2012 aastast ühesambaline. • Erapensioniskeem vabatahtlik • Pensionile mineku iga on 62a. • Avaliku sektori töötajad 40-aastaselt...
Mikro- ja makromajandus Majandus ühiskonna toimimise alg süsteem mis tuleb valikustest mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtude ja riigiametnikena. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove kuna ressursid on piiratud Scarcity - because of scarcity a rationing device is needed whatever the rationing device, people will compete for it. Scarcity and competition are linked. Scarcity because of scarcity people must make choices. When choices are made opportunity costs are incurred. Changes in opportunity cost affect behavior. Alternatiiv kulud- ehk loobumiskulu parim alternatiiv võimaluse maksumus millest loobutakse valiku tegemisel. The variables ...
1. Kui suur töötuse määr (töötute arv ja %)? 2011.a IV kv. Töötuid oli 2011. aasta IV kvartalis 79 000 ja töötuse määr 11,4% . http://www.stat.ee/13080 2. Millises Eesti piirkonnas töötus kõige suurem, millises väiksem? Suurim tööpuudus valitseb Ida-Virumaa linnades, väikseim on tööpuudus Jõgevamaa ja Tartumaa linnades. http://www.ekspress.ee/news/kaardid_ja_edetabelid/kaardid/kaart-toopuudus-eesti-linnades.d? id=50172049&s2f=1 3. Kas suurem meeste või naiste seas? Meeste töötus oli 2011. aastal suurem 13,1% kui naistel 11,8% http://www.stat.ee/57487 4. Kas suurem eestlaste või muulaste seas? Muulaste seas on suurem http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=4329&sess_admin=d72fab34722ae35d993cb6baa30bcd95 5. Kas on erinevus vanuseklassides? Töötuse erinuvus vanuseklasside järgi on olemas. Kõige rohkem on töötuid vanuses 25-50. http://www.jarva.ee/index.php?article_id=2413&page=654&action=article& 6. Leia peaministri ja riigikoguliikme...
Leedu majandus Majandusareng 2009. aastal tabas Leedu majandust finants- ja välisturgude ning sisenõudluse nõrkuse tõttu väga järsk majanduslangus(-14,8%), see oli üks suuremaid langusnäitajaid Euroopa Liidus. Kõige rohkem kannatasid buumi ajal kiire kasvu läbi teinud sektorid, erandina jätkas kasvu teenindussektor. 2010. aastal alustas Leedu SKT taas kasvamist ja oli aasta kokkuvõttes 1,3%. 2011.a . kasv jätkus ja oli aastakokkuvõttes 5,9%. Maailma Majandusfoorumi (WEF) andmetel oli Leedu 142 maa võrdluses 44. kohal (2008/2009) ning 2009/2010. aasta edetabelis koguni 53. kohal. 2010.a. avaldatud raportis oli Leedu tõusnud 47. kohale. 2011. aastal jätkus Leedu tõus ja me leiame Leedu taaskord 44 kohalt. Inflatsioon Jaanuaris 2009 oli aastane inflatsiooninäitaja Leedus 9,6%. Majanduslangusest tulenevalt jõudis Leedu 2009.a lõpuks majanduse sügavat madalseisu peegeldav deflatsioonini -0,3%. 2010. aa...
RIIGI MAJANDUS Grete Sammal, KANADA 1. Riigi töötuse määr (%). Leia ka maailma keskmine näitaja. Kui riik on arengumaa, siis leia võrdluseks ühe arenenud maa näitaja (töötuse määr), kui riik on arenenud maa, siis ühe arengumaa näitaja. Pane riigid koos näitajaga kirja (võid teha n tabeli). TEE SISULINE JÄRELDUS. Kanada töötuse määr, seisuga 2011 on 7.5%, maailma keskmine näitaja on 2014 seisuga 8.3%. Võrreldes muu maailmaga, on Kanada töötuse määr väikesem ja võrreldes ühe arengumaaga(Burkina Faso) on Kanada näitaja 10 korda väiksem. Seega Kanada töötuse määr võrreldes muu maailma ja arengumaaga on tored...
Töötus- kaasaja suurim probleem Eestis Eesti Vabariik taasiseseisvus 20. augustil 1991. aastal. Selle ajaga on riigis väga palju muutunud. Nõukogude Liidu ajal oli kõigile tagatud töökoht ja elukoht. Praegusel ajal peab igaüks töö- ja elukoha hankimiseks ise vaeva nägema. Tänapäeval, kui on vähe rikkaid ja palju kehvemal elujärjel inimesi on elukoha leidmine küllaltki raske. Elukohti on tegelikult palju, tekib juurdegi, kuid kodu soetamiseks peab tihti suuri laenusid võtma. Ilma töökohata aga laenu ei saa. Kõige suuremaks probleemiks ongi Eestis minu meelest suur töötus. Tänapäeval on eluga toimetulek välismaal lihtsam. Paljud noored on tööpuuduse tõttu Eestist välismaale tööle läinud. Parema meelega oleksid nad kindlasti kodumaal, kuid siinsete palkadega ei ole võimalik ära elada. (Tihtipeale pakub välismaal tööandja lisaks töökohale ka elukohta). Väikese palga ja kõrgete üürhindadega ei olegi mõtet Eestis töö...
Majanduslik stabiilsus · Turg ja majandus tervikuna toimivad kõige effektiivsemalt tasakaalustatud seisundis. · Turu üldine tasakaal- nõutav kauba/tegurite kogus vastab pakutavale kgusele. · Iga ühiskond loob endale oma majandussüsteemi, mis lähtub kindlatest printsiipidest. · Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territoo...
1)Täida tabel. Näitaja Esimene aasta (x) Teine aasta (y) Tööjõud 18 190 19 460 Töötajad 16 888 17 888 Töötus 1 302 1 572 Töötuse määr (%) 7,2% 8,1% Tööhõive määr (%) 92,8% 91,9% Arvutuskäik: Töötus. Tööjõud – töötajad (x) 18190-16888=1302 (y) 19460-17888=1572 Töötuse määr. (Töötud / tööjõud) * 100 (x) (1302/18190)*100%=7,2% (y) (1572/19460)*100%=8,1% Tööhõive määr. (Töötajad / tööjõud ) * 100 (x) (16888/18190)*100%=92,8% (y) (17888/19460)*100%=91,9% Kui palju muutub töötusemäär? Võrreldes esimese aastaga tõusis töötuse määr teisel aastal 0.9%. __________________________________________...
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs • Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende • Majanduspoliitika alus SKP arvestuse alus: Tulude-kulude ringkäik Tulud=kulud SKP arvestamise põhimõtted • Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk • Arvestatakse ainult lõpptoodangut • Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses • Hinnatakse nii jooksvates kui võrreldavates hindades (re...
Tööturg Eesti tööturgu mõjutanud tegurid Tööturuprobleemid on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona is...
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 09.09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) lähevad musta kasti päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Vig...
SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sisseju...
Töötus on probleem igas ühiskoonas, kuid eriti aktuaalseks muutus see teema majanduslanguse saabumisega. Kõige enam kannatasid noored, Eestis arvestatakse noorteks 15-24 aastased inimesed. Selles vanuses noored on veel väheste töökogemustega ning sellepärast eelistatakse vanemaid töötajaid, kellel on juba staazi ja rohkem tutvusi. 2011. aastal oli noorte töötuse määr 24,4 protsenti. Õnneks Eesti valitsus teadvustas, et tööta noored on koormaks Eesti majandusele ning väljendas arvamust, et vastavate meetmete kasutusele võtuga on prognoositav töötuse määr aastaks 2015 15 protsenti. Probleemi väljendas väga piltlikult Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika nõunik Edvard Ljulko Postimehe arvamusportaalis: ,,Pole mõistlik suhtuda sellesse kui tavalisse külmetusse, mis möödub iseeneslikult majanduse nähtamatu käe ja seniste ravivõtete puhul. Lühiajalisest on saanud tihti hoopis teise dünaamikaga pikaajaline töötus. Oodata...
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kau...
VARIANT C 1. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: 1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingu...
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. ...
Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ... on ühelt poolt ... on teisest küljest aga ka töötajate ja toodangu mõõt ettevõtjate sissetuleku mõõt, kuna töötajatele makstavad kt d palgad l d olenevad ...
Vaesuse põhjused Vaesus on see, kui inimene ei suuda rahuldada oma põhivajadusi (1). Inimene on vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik (3). Vaesuse mõistet võib erinavalt defineerida, aga maailmas on väga palju põhjused , miks vaesus tekkib. Vaesuse tegurid on eri maades olulisel määral erinevad (7). Vaesus on tihadalt seotud ebavõrdususega. Vaesuse põhjuseks võib olla vilets kommunikatsioonisüsteem, nõrk kooperatsioon, lünklik infrastruktuur, vähene turvalisus ning ebaõigluse, kuritegevuse, alkoholismi, narkootikumide, prostitutsiooni, salakaubanduse ja muu nii nimetatud hõlptulu saamiseks vajaliku vohamine, mis võõrutab tööst, ühiskonnast ja kultuurist, lõhub perekonna- ja kogukonnasuhted (2). Kuna inimestel pole piisavalt palju s...
Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 1. Makroökonoomika, macroekonomics - õpetus turu 1. üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, . inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) on mingil periodilriigis toodetud lõpptarbimisegakaupade ja teenuste maksumus ...
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Türgi - majandus ja arengutase Õpilane Narva 2009 Türgi majandus Türgi majanduse struktuur 28% - tööstus 15% - põllumajandust 6% - ehitus 51% - teenused Türgi majandus Türgis on suhteliselt head sündimuse (16,62) ja suremuse (5,97) näidised. Imikusuremus on suur (33), selle põhjuseks on madal medetsiini areng. Selle pärast on ka väike keskmine eluiga (68,6). Kirjaoskus riigis on 88,3%, sealhulgas meestel on kirjaoskus suurem kui naistel. Türgi dünaamiline majandus on keeruline segu tänapäevasest tööstusest ja ärist ning traditsioonilisest põllumajandussektorist, mille arvele 35% tööhõivest. 1980. aastal Türgi alustas reforme, mille eesmärgiks oli üleminek erasektoril ja turumajandusel põhinevale majandusele. Reformi tulemusel oli suur ja kiire majanduslik kasv. Kuigi majanduskasvu on katkest...
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
ÕPPIMISVÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL Terminid Amet Kindlate tööülesannete ja vastutusega tööalane tasustatav tegevus. Ametikoht Konkreetne tööülesannete ja vastutuse kogum organisatsioonis või asutuses teatud töö tegemiseks. Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Elukestev õpe Elukestev õppimine haarab kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, mille eesmärgiks on parandada ja täiendada oma teadmisi ja oskusi vastavalt iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustele. Eriala Haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, mis on nõutav teatud kutsealal töötamiseks. Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis ...
1. Bartertehinguid kasutatakse tingimustes: a. kui puudub kauplemiseks vajalik kaup b. kui puudub usaldus raha vastu c. kui tahetakse lihtsamalt hakkama saada d. mida pole võimalik kirjeldada 2. Deflatsioon kujutab endast: a. majandusmuutujate väärtust jooksevhindades b. hindade püsiv alaneminemist c. hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega d. püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta e. hinnataseme tõusu aeglustumine 3. Inflatsiooniteoorias tekib hinnašokk: a. ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist b. konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele c. müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest d. pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas 4. Disinflatsioon ja deflatsioon: a. on näitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki tööpuudust töötust b. on nähtused, mida polegi võimalik kindlaks teha c. erin...
Vaesuse põhjused tänases Eestis Maailma rikkused jaotuvad väga ebavõrdselt. Pooled kuuest miljardist maailma elanikest on vaesed. Enamik äärmises vaesuses olevatest inimestest elab Aasias ja Aafrikas, kus tihtipeale puudub ellujäämiseks põhiline: toit, puhas joogivesi, eluase ning esmane tervishoid. Ka rikastes ja keskmise elutasemega riikides on suur hulk vaeseid inimesi. Siiski on seal tegu suhtelise vaesusega, kus inimese aasta ekvivalentsissetulek jääb alla riigi keskmisest tasemest. Vaesuse põhjuseid on mitmeid. Põhjuseks võib olla vilets kommunikatsioonisüsteem, lünklik infrastruktuur, vähene turvalisus ning kuritegevuse, alkoholismi, narkootikumide, salakaubanduse ja muu sellise vohamine, mis võõrutab tööst, ühiskonnast, kultuurist ja lõhub perekonnasuhteid (3). Vaesus võib olla ka laristamise tagajärg. Inglane ütleb, et ei ole nii rikas, et osta endale odav ülikond. See tähendab seda, e...
TÖÖPUUDUS JA TÖÖJÕUPUUDUS EESTIS Eestis on tekkinud väga vastuoluline olukord, kus ühelt poolt räägitakse palju sellest, et meil on tekkinud suhteliselt suur tööpuudus ja teiselt poolt sellest, et Eestis ei ole võimalik leida häid töötajaid. Mis on põhjused, miks Eestis on tekkinud tööpuudus ja tööjõupuudus ning kuidas neid probleeme lahendada? Tööpuudus või töötus on nähtus, mis väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei leia endale sobivat tööd. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: · Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka · Pole töötanud näiteks eelneval kuul kogu arvestusperioodi jooksul · Tegeleb aktiivselt töö otsimisega · On nõus esimesel võimalusel tööle asuma Töötute hulka ei kuulu õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega ka pensionär. Põhjuseid, miks Eestis on tööpuudus niivõrd suur on mitmeid. Üheks põhjuseks võib välja tuua näiteks selle, et inim...
Alkoholiprobleemid Eestis Paljude Eesti inimeste alkoholitarbimist iseloomustab suurte alkoholikoguste joomine eesmärgiga purju jääda. Alkoholil on oluline roll selles, miks Eesti mehed endiselt väga varakult surevad. Teiste Euroopa riikidega kõrvutatuna on Eestis suremus sellistel põhjustel nagu enesetapud, mürgistused, liiklusõnnetused ja tulesurmad, väga suur. Võrreldes Põhjamaadega on eestlase risk surra vigastussurma koguni 3-4 korda suurem. Kõigi nende suremuse põhjustajate üks ühine nimetaja on alkohol, mis põhjustab suuremat riskikäitumist. Pea iga teine Eestis elav 16–44aastane mees joob end kord kuus purju. Iga viies mees samas vanusegrupis joob end purju igal nädalal. Iga kuues naine joob end purju kord kuus. Enese purju joomine algab Eestis juba väga noores eas. Meie 11–15aastased noored hoiavad purju joomise sageduselt Euroopa maade edetabelis masendavat 3.-4...
Suur Depressioon Miks tõi Suur Depressioon kaasa enneolematu viletsuse? Suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks Musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Seda krahhi peetakse Suure Depressiooni alguseks ja sümboliks. Üheks ajendiks loetakse seda, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult väga madalale. Ühe päevaga kaotasid aktsiaomanikud tohutult suuri summasid. Viis päeva hiljem ehk 29.oktoobril levis müügipaanika kogu USA-s. Väärtpaberiturgu oli tabanud krahh ehk kokkuvarisemine 1929. aastal puhkenud... kriisi tõi esile tolle ajani t...
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Töö ja palk Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele Majanduslik sund töötasu näol Asjaolu, et elamiseks vajali- Töökohustus vangi- laagris; töökohustus ke hüviste omandamiseks endises N Liidus vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- lu, mida inimene võib Mõni inimene ei oska töö tegemisest saada Ilma tööta olla Eneseteostus ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDU...
annaabi.ee 
