Noorte olukord tööturul (0)

5 VÄGA HEA

Gümnaasium
NOORTE OLUKORD TÖÖTURUL
Referaat
Juhendaja :
2012
Noorte olukord tööturul
Kui räägitakse noortest inimestest, siis esitatakse sageli küsimus, et kes on noor. Ja levinud on vastus, et kõik, kes on hingelt noored. Eesti seaduste kohaselt peetakse nooreks 7-26 aastast ja Euroopas alates 2007. aastast 13-30-aastast inimest. (Interneti portaal Nip)
Noorte olukord Euroopa tööturul on hiljutise ülemaailmse majanduskriisi tõttu halvenenud. Juba enne kriisi oli noorte tööhõivega rohkem probleeme kui teistel
vanuserühmadel: esimese töökoha leidmine oli neil keerulisem ja aeganõudvam, tööpuudus suurem ning suurem tõenäosus sõlmida ajutine ja lühiajaline tööleping. Uuringud näitavad, et sellistel raskustel on lisaks vahetule mõjule ka pikaajaline mõju isikliku ja kutsealase arengu seisukohast . Lisaks on tõendeid, et noorte tõrjutus tööturult võib mõjutada ka sotsiaalset ühtekuuluvust. Seepärast on nende olukorraga tegelemine Euroopa sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks äärmiselt tähtis.
Noorte töötus on olnud järjekindlalt suurem kui teistes vanuserühmades: paljudes liikmesriikides on noorte töötuse tase kaks ja mõnes isegi kolm korda kõrgem kui kogu töötaval elanikkonnal. Majanduskriisi mõju noorte töötusele on märkimisväärne: vanuserühmas 15–24 eluaastat on töötus alates 2007. aastast järsult suurenenud. Töötus ei ole aga selle vanuserühma ainus probleem.
Tööle asudes on suurem tõenäosus, et noortega sõlmitakse ebakindlamaid töölepinguid kui nende
vanemate kolleegidega. Töötava elanikkonna noorem põlvkond on sõlminud rohkem ajutisi töölepinguid, nagu tähtajalised lepingud ja töövahendusfirma ajutised lepingud. Enamik ELi liikmesriikidest registreeris ajutiste töötajate arvu suurenemise vanuserühmas 15–24 eluaastat.(Euroopa Elu-ja Töötingimuste Parandamise Fond)
Noorte (15-24) tööpuudus 2010 aastal on võrreldes teise kvartaliga vähenenud 22,2%-ni (II kvartalis 23,6%). Samal ajal on ligi 7000 noore võrra suurenenud nii tööjõu pakkumine kui hõivatute arv. Sellest võib järeldada, et enamus peale kooli lõpetamist tööturule sisenenud noortest on leidnud töökoha. Samavõrra on vähenenud ka õpingute tõttu mitteaktiivsete noorte hulk. (Vabariigi valistsus)
Enamik 15–24- aastastest on 2011 aastal majanduslikult mitteaktiivsed (valdavalt õpingute tõttu), on töötus noorte hulgas alati olnud suuremaks probleemiks kui vanemate inimeste hulgas. Tänavu III kvartalis oli 15–24-aastastest kaks kolmandikku (116 000) majanduslikult mitteaktiivsed. Majanduslikult aktiivseid (tööjõud) oli 15–24- aastaste hulgas 72 000, neist 52 000 töötas ja 20 000 olid töötud. III kvartalis noorte olukord tööturul paranes . Noorte töötuse määr ehk 15–24- aastaste töötute osatähtsus samas vanuses tööjõust, mis tänavu I kvartalis tõusis 40,6%-ni vähenes II kvartalis 39%-ni ja III kvartalis 28%-ni. Töötute osatähtsus kõigi 15–24-aastaste hulgas oli III kvartalis 11%.( Eesti Töötukassa)
Andmed võetud Eesti statistika andmebaasist.
Andmed võetud Eesti statistika andmebaasist
Seadused mis on kehtestatud noorte (7-16 aastaste) tööle asumisega:

§ 1. Kerged tööd (7-16 aastaste kohta)

(1) 13–14-aastasel alaealisel või 15–16-aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha eelkõige järgmisi kergeid töid:
1) põllumajandustööd, näiteks aia- või põllukultuuride istutamine , rohimine, kastmine või muldamine , saagi koristamine , marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine;
2) kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks kauba lahtipakkimine või asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjalide või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, reklaamnäidiste või reklaamtrükiste jagamine;
3) toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks laudade katmine , nõude koristamine või pesemine, ruumide koristamine;
4) käsitööesemete, näiteks suveniiride valmistamine või abistamine nende müümisel;
5) ravimtaimede kogumine, kuivatamine või pakkimine;
6) kontoritöö, sh töö kuvariga;
7) puhastus- või koristustööd;
8) haljastustööd;
9) lõikes 2 nimetatud tööd.
(2) 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kergeid töid kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, eelkõige osalemine etendusasutuse töös loomingulise töötajana, töö modellina. (Seadused võetud Riigi teatajast)
Kasutatud materjal

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 38 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hanna1994 Õppematerjali autor

Kui räägitakse noortest inimestest, siis esitatakse sageli küsimus, et kes on noor. Ja levinud on vastus, et kõik, kes on hingelt noored. Eesti seaduste kohaselt peetakse nooreks 7-26 aastast ja Euroopas alates 2007. aastast 13-30-aastast inimest. (Interneti portaal Nip)Noorte (15-24) tööpuudus 2010 aastal on võrreldes teise kvartaliga vähenenud 22,2%-ni (II kvartalis 23,6%). Samal ajal on ligi 7000 noore võrra suurenenud nii tööjõu pakkumine kui hõivatute arv. Sellest võib järeldada, et enamus peale kooli lõpetamist tööturule sisenenud noortest on leidnud töökoha. Samavõrra on vähenenud ka õpingute tõttu mitteaktiivsete noorte hulk. (Vabariigi valistsus)

töötus tööturul hõive vanuserühma tööjõu noorte olukord noore koristamine olukord tööturul

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Noorte tööpuudus referaat

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE ............................................

Majanduspoliitika

doc

PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD Koostaja: X MSI kaugõpe II Juhendaja: lektor X Tartu SISUKORD 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK...............................................................................3 1.1. LORENZ'I KÕVERAD LEIBKONDADE NETOSISSETULEKUTE PÕHJAL 1998 JA 2007 AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE JA

Ökoloogia

docx

Töötus Eestis (Referaat)

SISSEJUHATUS Antud teema valikut põhjendatakse vajadusest uurida töötuse olukorda Eestis käesoleval aastal ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega. Kasutatakse andmeid, mida ei loeta nii täpseteks, et saaks ideaalse ülevaate tegelikule töötute arvule, kuna kasutatakse statistilisi andmeid. Uurimuse eesmärgiks on uurida tööpuuduse olemust, pakutavaid teenuseid töötutele, erinevaid tööpuuduse liike, statistilisi andmeid tööpuuduse ja töötute kohta ning tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmebaasidest. SISUKORD 1. TÖÖPUUDUS JA TÖÖOTSIMINE 1.1. Tööpuudusest üldiselt Maie Pihlamägi (2010) arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle

Ettevõtluskeskkond

doc

Alusõppe uurimistöö

................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse all mõistetakse tööjõu kvalifikatsiooni ja geograafilise

Avaliku sektori ökonoomika

doc

Uurimustöö Töökuulutused

Töökuulutused Uurimustöö Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus

Eesti keel

docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

......................................9 1.3.1. Töö müümine ...............................................................................................9 1.3.2. Töö ostmine ................................................................................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15

Makroökonoomika

docx

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Jelizaveta Sarafanova EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TOOTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL Tallinn 2018 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel on kasutatud kõikidele teiste autorite töid, kust olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Jelizaveta Sarafanova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 164317 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele ...

Majandus

docx

Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis

9 54.7 20.7 2010 21 300 67.4 53.1 21.2 2011 20 000 63.2 54.6 13.6 2012 20 000 67.7 59.8 11.6 2013 20 700 66.6 61.7 7.2 Tabelist nähtub, et töötuse määr on aastatega vähenenud. Samas on töötuid siiski jätkuvalt. Eriti noorte seas (Statistikaamet b)). Puhkemajandusega on võimalus noortele, veel koolis käivatele inimestele anda esimene töökogemus. Isiklikult on selle töö autor töötanud kolmes puhkeasutuses. Seetõttu oskab ta öelda, kui oluline on saada see esimene töökogemus, et järgmistele ja üha parematele kohtadele kandideerida. Samuti on oluline vanemas eas olevate kuid veel aktiivsete ning kõbusate inimeste rakendamine. Siinkohal tulevad kõnealla just kalurid, kes oskaksid rääkida turistidele

Turism

Rohkem sarnaseid