Töötus on ka riigi probleem Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Töö all mõistetakse siin kas tasustatavat tööd või ettevõtlust, mitte vabatahtlikku või muud mittetasustatavat tööd. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui tööpuudus kasvab massiliselt on suhteliselt ebatõenäoline, et riigi majandus ja riigi sisene heaolu kasvab, sest näiteks riigikassasse ei laeku maksud, kuid riik peab maksma pensionäridele pensionit, peab hoidma korras riigi teid ja nii edasi. Riik saab tööpuuduse leevendamiseks nii mõndagi ettevõtta. Soodustada ettevõtlust, maksta rohkem totusi hariduse omandamisse ja ka soodustada ümber- ja täiendõppe võimalusi
Töötus on ka riigi probleem Töötus on ka riigi probleem. Iga inimene vajab tööd, et ühiskonnas hakkama saada ja sellepärast on töö leidmine ja tööturul konkureerimine kahtlemata iga inimese jaoks väga oluline ja mööda pääsmatu etapp. Tänapäeval on eluga toimetulek välismaal lihtsam. Paljud noored on tööpuuduse tõttu Eestist välismaale tööle läinud. Parema meelega oleksid nad kindlasti kodumaal, kuid siinsete palkadega ei ole võimalik ära elada. (Tihtipeale pakub välismaal tööandja lisaks töökohale ka elukohta).
Vahetarbimine kõik need kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. Lisandväärtus igas tooteetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine. Nominaalne SKP e. SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades, reaalne SKP e. SKP püsivhindades muutumatutes baasperioodi hindades. SKP koosneb: eeltarbimine,investeeringud, valitsuse lõpptarbimine, puhaseksport. Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (oluline et kasvab keskmine hinnaatase). Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsioonimäär inflatsiooni mõõteühikkeskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga(eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes. Hinnaindeks mõõdetakse hinnataseme muutumist6 tükki: Tarbijahinnaindeksindeks, mis iseloomustab Eesti valmistatud tööstustoodete hindade muutust,
antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades aga muutumatutes baasperioodi hindades. SKP jaguneb: 1. eratarbimine igapäevased ostud. 56% SKPst 2. investeeringud kulutused tehastele, tootmisliinidele ja seadmetele. 28% SKPst 3. valitsuse lõpptarbimine kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jne. 20% SKPst 4. puhaseksport lahutatakse ekspordist import. Inflatsioon Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme kasv piisavalt pikal perioodil. Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu. Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga( eelmise aasta, kuu) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil.
..................................................................................................26 SISSEJUHATUS Vaieldamatult on hetkel kõige populaarsem teema majanduskriis ja selle tagajärjel tekkinud erinevad raskused erinevate riikide majanduses. Ka Eesti majanduses on tekkinud väga raskeid ja kriitilisi olukordi. Oma töö teemaks valisin just tööturu ja hõive probleemid Eestis, kuna teema on väga päevakohane. Eesti tööturul on üha suurenevaks ja aktuaalsemaks probleemiks töötus ja töötute arvu kasv. Minu eesmärgiks selles töös on esimeses peatükis käsitleda tööturu teoreetilist külge alustades tööturu neoklassikalisest mudelist, tööturu teooriatest ja tööturu põhikomponentidest. Seejärel kirjeldan olukorda Eesti tööturul uurides tööturu põhilisi muutusi ja seda mõjutanud tegureid. Käsitlen tööpuudust, selle liike, põhjusi ja võimalikke erinevaid võimalusi ja meetodeid tööpuuduse vastu.
............................................................. 18 Lisa 1. Töötuse määr Eestis aastatel 1995-2009, vanuserühmades 15-24 ja 15-74 ............ 18 Lisa 2. 15-24 aastased töötusperioodi järgi aastatel 2000-2009; tuhat inimest ................... 19 Lisa 3. Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides aastal 2007, protsentides .... 20 2 SISSEJUHATUS Noorte tööpuudus on väga suur probleem terves maailmas. Eesti noored on aga võrreldes teiste Euroopa Liidu noortega suhteliselt halvas olukorras, sest meie riigis on noorte tööpuudus üks kõrgemaid. Valisin enda referaadi teemaks just "Noorte tööpuudus", sest probleem on täna väga aktuaalne ning mind isiklikult huvitab, mis toimub tööturul ja tööpoliitikas nii Eestis kui Euroopas. Esimeses peatükis annan ülevaate noorte tööpuudusest kui probleemist,
Tööturg Eesti tööturgu mõjutanud tegurid Tööturuprobleemid on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le.
maksumaksjad (vahendeid saadakse tööjõumüügist, tulusiirdest, individuaalsest tegevusest, omandist). Ettevõttesektor kõik õiguslikult iseseisvad majandusüksused, mis toodavad ja müüvad kaupu ning teenuseid, reeglina sellise hinnaga, mis katab tootmiskulud. Valitsussektor riiklikud ja kohalikud halduüksused ning muud riiklikud institutsioonid. Välissektor kõik välisresidendid. Valiku- ja jaotusprobleem mikroökonoomika keskne probleem. Parima alternatiivi valik ja nappide ressursside jaotamine parimal viisil. Mudeli püstitamisel tehtavad ranged eeldused võimaldavad mudeli analüüsil kasutada täpseid matemaatilisi seoseid. Vaadeldakse üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel. 1 Abstraktsioon kasutatakse majandusmudeli püstitamisel. Valitakse huvipakkuv valdkond ja
Kõik kommentaarid