Loodusnähtused (0)

Vaesuse põhjused tänases Eestis
Maailma rikkused jaotuvad väga ebavõrdselt. Pooled kuuest miljardist maailma elanikest on vaesed. Enamik äärmises vaesuses olevatest inimestest elab Aasias ja Aafrikas, kus tihtipeale puudub ellujäämiseks põhiline: toit, puhas joogivesi , eluase ning esmane tervishoid . Ka rikastes ja keskmise elutasemega riikides on suur hulk vaeseid inimesi. Siiski on seal tegu suhtelise vaesusega, kus inimese aasta ekvivalentsissetulek jääb alla riigi keskmisest tasemest.
Vaesuse põhjuseid on mitmeid. Põhjuseks võib olla vilets kommunikatsioonisüsteem, lünklik infrastruktuur , vähene turvalisus ning kuritegevuse, alkoholismi, narkootikumide, salakaubanduse ja muu sellise vohamine, mis võõrutab tööst, ühiskonnast, kultuurist ja lõhub perekonnasuhteid (3). Vaesus võib olla ka laristamise tagajärg. Inglane ütleb, et ei ole nii rikas, et osta endale odav ülikond. See tähendab seda, et odav toode ei pea kaua vastu ja lõppkokkuvõttes raiskad sa sellele ikkagi rohekm raha, kui osta kohe kallim ja kvaliteetsem toode, mis peab kauem vastu. Palju oleneb ka keskkonnast ja inimestest, kellega pidevalt suheldakse. Nt. kui inimene on ainult isikute keskel, kellel on probleemid alkoholiga , siis on ka tal suur risk saada alkohoolikuks. Inimene kaotab oma töö aga elamiseks on raha vaja. Nii tekivad probleemid ja isikul ei ole enam kindlat sissetulekut, mis võib lõpuks välja viia vaesuseni.
Eesti elanikkonna suhtelise vaesuse määr oli 2006. aastal 19,5% ning rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda (6). Vanuse rühmiti oli suhteline vaesus suurim pensioniealiste hulgas – neist kolmandik elas vaesuses (2). Selle peamiseks põhjuseks oli 65- aastaste ja vanemate sissetuleku aeglasem kasv. Sündivus väheneb ja ei ole nii palju töölisi, kes suudaks vanemate inimeste pensionid kinni maksta. Leibkonna sissetulekud ja kulutused sõltuvad selle suurusest ja ülalpeetavate liikmete arvust töötavate liikmete kohta (7). Vaesuse risk suureneb perekondades, kus lapsi kasvatab vaid üks vanem või laste hulk ulatub üle kolme. Kolme- ja enamalapselist peret on raskem kasvatada, sest kui lapsi tuleb juurde ning sissetulekud jäävad samaks, peab rohkem kalkuleerima ja kulutusi jälgima.
Just nüüd on aeg, mil majanduskriis tavakodanikku täie jõuga rõhub (5). Just töötusel on suur mõju vaesuse süvenemisel. Praegu on töötuid Eestis 110–130 000, kuid kõik töötud ei pruugi endast teada anda. See tähendab seda, et veelgi rohkem peresid on vaesusesse langemas. Vaesusesse langemine ja vanemate töötus on oluline ka laste seisukohalt (4). Ema-isa töötus avaldab mõju lapse ellusuhtumisele: nad tunnevad end teistega võrreldes kehvemana.
Vaesuses üles kasvanud lapsed töötavad nagu nende vanemadki, madalapalgalistel kohtadel või elatuvad riigitoetustest ning nende elu on vilets pensionieaski, kuid see ei pruugi alati nii olla. Võrreldes teiste euroliidu riikidega, eriti Põhjamaa mudeliga, kuhu tahaksime kuuluda , on meie sotsiaaltoetuste osakaal SKP-s nii madal, et see ei võimalda tööta jäänud perekonnal inimväärselt toime tulla (5).
Eesti endine rahvastikuminister Katrin Saks on öelnud: „Vaesusest pole Eestis kombeks rääkida, sest seda „juhtub“ kas Aafrikas või Indias. Vaesus on häbiväärne ega sobi kokku meie riikliku edukuvandi ja arusaamaga, et vaesusest pääsemine on igaühe enda asi“ (1). Minu arvates on eestlased selline rahvas, kes vahel ei taha endale seda tunnistada. Just tuleks inimesi teadvustada rohkem neid ümbristevatest probleemidest ja teha endale selgeks, kust algab vaesuse piir ja mida see üldse tähendab. Vaesuse vastu võidelda ja seda leevendada on raske. Omal jõul tavaliselt vaesusetsüklist välja pääseda ei õnnestu. Appi peab tulema riik, kes eriprogrammide ja selleks ette valmistatud spetsialistide toel otsib lahendust iga riskirühma jalule aitamiseks. Kõik see aga nõuab aega ja suurt kannatlikkust. Peale selle peaks riik suurendama erinevaid toetusi, mis aitaksid perel paremini hakkama saada. See muudaks palju, kui suurendataks nt. lastetoetust, töötu abiraha , pensioni jne. Tuleks luua paremad tingimused uute töökohtade loomiseks, mis vähendaks töötute arvu ja see omakorda vaesust. Eesti võiks luua endale eesmärgi, kus otsitaks välja kõik vaesuse põhjused ja leitaks neile lahendused.
Nagu näha, on ka Eestis kerkinud üha suuremaks probleemiks vaesus. Seda lõplikult kaotada pole võimalik, kuid vaesust saab alati vähendada. Minu arvates tuleks riigil rohkem sekkuda neisse probleemidesse, mis puudutavad just inimesi. Mida vähem riik sekkub vaesuse probleemidesse, seda sügavamaks see muutub. Kuid vaesuse vähendamiseks tuleks ikka ennekõike alustada iseendast, teha kindlaks selle põhjused ja tagajärgi ennetada.
Kasutatud allikad

http://noorte.maailmakool.ee/index.php?id=10543&lang=et

http://www.ap3.ee/?PublicationId=f9363477-cfdf-4b48-90b2-b3c14dfae13c

http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=7960

http://www.epl.ee/artikkel/492851

http://www.irl.ee/et/Meedia/Artiklid/1951/vaesuse-vastu-voitlemise-aasta

http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/kui-vaesed-me-oleme.d?id=27309177

http://statistikaamet.wordpress.com/2010/03/22/vaesuse-mustrid-tanases-eestis/