Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kanada majandusest geograafilises võtmes (0)

1 Hindamata
Punktid

 
RIIGI MAJANDUS                                                            ​
        Grete Sammal,  KANADA  
 
1.  Riigi  töötuse  määr  (%).  Leia ka maailma keskmine näitaja. Kui riik on  arengumaa , siis leia 
võrdluseks  ühe  arenenud  maa  näitaja  (töötuse  määr),  kui  riik  on  arenenud  maa,  siis  ühe 
arengumaa  näitaja.  Pane  riigid  koos  näitajaga  kirja  (võid  teha  n  tabeli).  TEE   SISULINE  
JÄRELDUS.  

 
Kanada  töötuse  määr,  seisuga  2011  on  7.5%,  maailma  keskmine  näitaja  on  2014 
seisuga 8.3%. 
Võrreldes  muu  maailmaga,  on  Kanada  töötuse  määr  väikesem  ja  võrreldes  ühe 
arengumaaga(Burkina  Faso)  on  Kanada  näitaja  10  korda  väiksem.  Seega  Kanada 
töötuse määr võrreldes muu maailma ja arengumaaga on toredalt väike. 
(Tabel 1, “Töötuse määr”) 
(​
http://kff.org/global­indicator/unemployment­rate/#table​

https://www.cia.gov/library/publications/the­world­factbook/geos/xx.html 20.11.2015
 
 
2.  Sissetulekute  muutus/elaniku  kohta  1995­2010  –  analüüsi  lühidalt  graafiku  andmete põhjal 
( arvandmed , ühikud – ära  unusta ). 

 
 
(Tabel 
2, 
“Sissetulekute 
muutus 
elaniku 
kohta”, 
http://faostat.fao.org/CountryProfiles/Country_Profile/Direct.aspx?lang=en&area=33
, 
20.11.2015) 
Tabeli lihtsamaks mõistmiseks : 
1 USD = 0.93300989 EUR 
10,000.00 USD = 9,353.50 EUR 
50,000.00 USD = 46,767.50 EUR 
Alates 1995ndast aastast 2010nda aastani on sissetulek elaniku kohta aina kasvanud. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3. Riigi energiamajandus. 
Vali  ri k  >tutvu  andmebaasi  võimalustega>vali  vähemalt  4  erisisulist ri gi  energeetikat 
iseloomustavat  näitajat>pane  need  kirja>kuidas/mil ega  osaleb  ri k  maailma 
energiamajanduses? 

(lühidalt 
andmetele 
tuginedes). 
BOONUS 
– 
eriline 
„leid“/tähelepanek globaalsel tasandil...:) – ei pea olema seotud ri  giga .  
 
1) Nagu  al olevalt  jooniselt  näha,  on  Kanada  maailmas  vi endal  kohal   nafta   jm 
vedelike tootmisel. (Andmed on antud tuhandetes barrelites päeva kohta) 
(Joonis  3,  “Nafta  jm  vedelike  tootmine  tuhandetes  barrelites  päevas,  seisuga  2014, 
http://www.eia.gov/beta/international/rankings/#?prodact=53­1&cy=2014​
, 20.11.2015) 
 
 
2)  Nagu  al olevalt  jooniselt  näha,  on  Kanada  maailmas  neljandal  kohal  maagaasi 
tootmisel. (Andmed on antud miljardites kuupjalgades), seisuga 2011 
 
 
(Joonis  4,  “Maagaasi  tootmine  miljardites  kuupjalgades,  seisuga  2011, 
http://www.eia.gov/beta/international/rankings/#?prodact=53­1&cy=2014​
, 20.11.2015) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3) Nagu al olevalt jooniselt n
  äha, on K
  anada m
  aailmas ü
  heteistkümnendal k
  ohal kivisöe 
tootmisel. (Andmed on antud tuhandetes ameerika tonnides), seisuga 2013 
 
 
(Joonis  4,  “Kivisöe  tootmine  tuhandetes  ameerika  tonnides,  seisuga  2013, 
http://www.eia.gov/beta/international/rankings/#?prodact=53­1&cy=2014​
, 20.11.2015) 
 
 
 
 
 
 
 
 
4) Nagu al olevalt jooniselt näha, on K
  anada m
  aailmas k
  uuendal k
  ohal e
  lektri t ootmisel. 
(Andmed on antud miljardites kilovatttundides), seisuga 2012 
 
 
(Joonis  4,  “Elektri  tootmine 
miljardites  kilovatttundides,  seisuga  2012, 
http://www.eia.gov/beta/international/rankings/#?prodact=53­1&cy=2014​
, 20.11.2015) 
 
Tutvudes  veel  EIA  lehega,  leidsin,  et  Eesti  on  maailmas  14ndal  kohal   toornafta  
eksportimises, eksportides 12 000 barrelit päevas. 
(​
http://www.eia.gov/beta/international/country.cfm?iso=EST​
, 21.11.2015) 
 
 
 
 
4.  Inimarengu  indeks  –  kui  suur  see  on,  kuidas on muutunud (andmed graafikult  –  aastad ja 
arvanmed!), millisesse  riikide rühma  riik kuulub  (näha kaardil – legend) ning  koht maailmas. 
Leia võrdluseks Eesti andmed.  

 
Kanadas  on  inimarengu  indeks  0,902  ja  sel e  näitajaga  on  maailmas  8­ndal  kohal. 
Üleüldiselt  on  inimarengu  indeks  kasvanud  üsnagi  aeglaselt,  kuid  kindlalt,  näiteks 
aastast 1980­1995 tõusis see 0,809­lt 0,848­ni. Aastast 2000­2005 on märgatav kõige 
ki rem aren kui inimarengu indeks tõusis 0,867­lt 0,892­ni ja pärast aastat 2
  005 o
  n j äl e 
olnud  areng  väga  vaikne.  Kuna  Kanada  inimarengu  indeks  on  ni   kõrge  si s  see 
tähendab  seda,  et  Kanada  kuulub  väga  kõrge  inimarengu  ri kide  rühma.  Võrreldes 
Eestiga  on  Eesti  areng  olnud  kül   natuke  ki rem,  tõustes  aastatel  1990­2000  0,73­lt 
0,776­ni ning aastal 2015  on sel eks 0,84 ja sel ega on Eesti maailmas 33­ndal kohal, 
kuid isegi sel isel kohal kuulub Eesti väga kõrge inimarenguga ri kide rühma.  
(​
http://hdr.undp.org/en/countries​
, 23.11.2015) 
 
5.  Vähemalt  4riigi  majanduslikku  arengut  iseloomustavat  näitajat  –  pane  kirja  näitaja  ja 
vastavad andmed (võid teha n tabeli). Viited!  

 
Kanadas  on  majandusvabaduse  näit  79.1  punkti,  ehksi s  2015.nda  aasta seisuga on 
Kanada maailmas sel e seisuga kuues.  
(​
http://www.heritage.org/index/country/canada​
, 23.11.2015) 
 
SKP on Kanadas 1,5 tril ionit USA dol arit, kasvades 2,0% võrreldes eelmise aastaga.  
(​
http://www.heritage.org/index/country/canada​
, 23.11.2015) 
 
Töötus  on Kanadas 7,1% ja inflatsioon 1,0%. 
(​
http://www.heritage.org/index/country/canada​
, 23.11.2015) 
 
 
 
 
 
 
6. Vali eelnevalt (ül 5) kirja pandud näitajate hulgast 2 ja püüa sisuliselt põhjendada 
antud näitaja „suurust – madal/kõrge“ – pea ikka silmas majanduslikku arengut.  
 
1)  Töötus  on  Kanadas  7,1%,  ma  arvan,  et  töötus  Kanadas  on  ül atavalt  suur  väga 
kõrgelt  arenenud  ri gi  kohta.  See  võib  ol a  tingitud  sel est,  et  Kanadas  on  muutunud 
energiatootmine  populaarseks,  kuid  ka  väga  automatiseerituks  ja  seetõttu  on  vaja 
vähem töölisi. 
(​
http://www.tradingeconomics.com/articles/10092015133545.htm​
, 23.11.2015) 
 
2) S
  KP o
  n K
  anadas 1
  ,5 t ril ionit U
  SA d
  ol arit, k
  asvades 2
  ,0% v
  õrreldes e
  elmise a
  astaga, 
ilmselt  on see kõrge näit seotud sel ega, et pigem on teenindussektorid kasvanud, kui 
kahanenud. Seda näitab ka al olev tabel. 
 
(Joonis 
5, 
“Kanada 
SKP 
areng 
perioodiliselt” 
http://www.tradingeconomics.com/canada/gdp­growth­annualized​
, 23.11.2015) 
(​
http://www.tradingeconomics.com/canada/gdp­growth­annualized​
, 23.11.2015) 
7. Analüüsi lühidalt riigi majanduslikku ARENGUT – tugine eelnevalt (varasemad 
tööülesanded)  kogutud  informatsioonile/näitajatele.  Pane  kindlasti  kirja  need  andmed,  millele 
tuginedes analüüsi teed. 

 
Kindlasti on Kanada k
  ui r
  i gi m
  ajandus a
  renenud j a a
  renemas, s
  eda n
  äitab j uba p
  alkade 
erinevus mil eeniumi­eelsest ajast seniseni. 
(Tabel 
2, 
“Sissetulekute 
muutus 
elaniku 
kohta”, 
http://faostat.fao.org/CountryProfiles/Country_Profile/Direct.aspx?lang=en&area=33
, 
20.11.2015) 
Tabeli lihtsamaks mõistmiseks : 
1 USD = 0.93300989 EUR 
10,000.00 USD = 9,353.50 EUR 
50,000.00 USD = 46,767.50 EUR 
 
 
 
Lisaks,  on  suureks  majanduse  kasvu  toetavaks  faktoriks  ka  Kanada  osalemine 
maailmamajanduses  ja  koostöö.  Nimelt  on  Kanada  väga palju  majandust  arendavaid 
lepinguid sõlminud. Lähem ülevaade HuffingtonPosti artikli kokkuvõttest alt. 
 
 
(Foto: ​
https://anongalactic.com​

Kanada 
on 
vi masel 
ajal 
al a 
kirjutanud 
mitmetele 
lepingutele 
oma 
kaubanduspartneritega. 
Ja  need  kõik on kõrval epingud erinevate ri kidega. Mitmed ri gi kontrolörid­jälgijad on 
väljendanud  oma  umbusku  nendesse  lepinguisse  ja  toovad  põhjuseks  sel e,  et 
vaesemate ri kide meditsi niline varustatus ja töölised kannatavad. 
 
Kanada  kaubandusminister  Christya  Freeland  avaldas,  et   dokumendid   avaldatakse 
avalikkusele ja oodatakse kommentaare ning korraldatakse debatt. 
 
Lepinguid  on  erinevaid,  näiteks  võib  tuua  lepingu,  mil e  eesmärk  on  laiendada 
patendi ­kaitset  farmatseudilistele  ettevõtetele,  ning  see  tekitab  meeletu  vi vituse 
geneerilistele  ravimitele, mis on odavad, ehk taskokohased ravimid muutuvad osadele 
elanikele kättesaadamatuteks. 
 
(Al ikas: 
http://www.huffingtonpost.ca/2015/11/05/tpp­canada­side­deals_n_8483200.html?ut m_
hp_ref= canada ­business​
, 06.11.2015) 
 
 
 
Vasakule Paremale
Kanada majandusest geograafilises võtmes #1 Kanada majandusest geograafilises võtmes #2 Kanada majandusest geograafilises võtmes #3 Kanada majandusest geograafilises võtmes #4 Kanada majandusest geograafilises võtmes #5 Kanada majandusest geograafilises võtmes #6 Kanada majandusest geograafilises võtmes #7 Kanada majandusest geograafilises võtmes #8 Kanada majandusest geograafilises võtmes #9 Kanada majandusest geograafilises võtmes #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gretetettetetette Õppematerjali autor
Tõõstuse määr, sissetulekute muutus elaniku kohta 1995-2010 analüüs.
Lühiülevaade energiamajandusest, inimarengu indeksist jpm.
Kasutatud on ülesanne-vastus vormi, lisaks palju graafikuid ja viimased on koos viidetega.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

USA referaat
28
doc

USA referaat

0,812, mis jääb USA omale kõvasti alla ning on isegi oma grupi keskmisest veidi madalam. SKT inimese kohta on Eestis(20 361$), Ameerikas (45 592$) ning imikusuremus on USA-s 6,22 surma tuhande elussünni kohta, mis Eestis on 7,32 surma tuhande elussünni kohta. SKT erinevus tuleneb ilmselt kliimast, mis võimaldab inimestel edukas olla väga paljudel erinevatel elualadel põllumehest Hollywoodi näitlejani. USA on olnud iseseisev riik juba üle 230 aasta, seetõttu on sealne majandus saanud areneda oma vajaduste järgi palju kauem, kui Eesti majandus. Regioon Inimarenguindeksi väärtused aastatel 1980-2010 1980 1990 2000 2005 2010 Kõrgelt arenenud riigid (OECD) 0,723 0,770 0,822 0,841 0,853 Ida-Aasia 0,391 0,474 0,567 0,608 0,650

Geograafia
GRUUSIA JA ABHAASIA
25
docx

GRUUSIA JA ABHAASIA

arendamata. Põhjusteks võivad olla poliitilised konfliktid ja konservatiivne ühiskonnahoiak. Majanduslikult varieeruvad Lähis-Ida riigid väga vaesetest (Gaza tsoon ja Jeemen) väga rikasteni (Katar ja Araabia Ühendemiraadid). Saudi-Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja Kuveit sõltuvad majanduses väga tugevalt ainult õli ja õlitoodete ekspordist, kuid näiteks Küprosel, Iisraelil, Türgil ja Egiptusel on majandus väga mitmekülgne. Lähis-Ida töötute hulk on suur, eriti 15-29-aastaste noorte seas, mis moodustab 30% kogu regiooni rahvaarvust. 2005. aastal oli kogu regiooni töötuse määr 13,2%, noorte seas 25%. Levinuimad keeled on araabia, pärsia, türgi, kurdi keel ja berberi keeled. Lähis-Idas räägitakse ka umbes 20 väiksemat keelt. Levinuim esimene võõrkeel on inglise keel. Taimestik on raskete ilmastiku- ja pinnasetingimuste tõttu suhteliselt kesine, suur osa

Geograafia
Makroökonoomika
196
pdf

Makroökonoomika

alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas? Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?! Rubla kehtis veel! 4. Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti? 1992 a. ja vahetuskurss 1 DEM = 8 EEK 55. Millist erastamisstrateegiat kasutati Eestis suurettevõtete erastamiseks ja kas see tõi tulu? Lembit Viilup PhD IT Kolledz 6. Mida kujutab endast liberaalne majandus, mida kasutas Eesti ja kas selle kasutamine tõi pigem edu kui probleeme? 7. Kas suured infrastruktuuriettevõtted tuleb maha müüa või jätta riigi omandisse? Tallinna Vesi, Eesti Energia, raudtee jne.. 88. Kas Eesti ettevõtete müük välismaistele omanikele on positiivne nähtus? Mida te arvate väitest "kapitalil pole rahvust"? 9. Eesti maksupoliitika, kas mõistlik on astmeline või proportsionaalne tulumaks, kas otsene või kaudne maksustamine? 10

Makroökonoomika
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

Olukorras, kus uusi töökohti lisandub suhteliselt vähe, on tööjõu vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega võtmeküsimus. 1.4. Majanduslik olukord Eesti elanikkonna elatustaseme parandamiseks tuleb eelkõige leida uusi võimalusi majanduskasvuks. Ettevõtete tootlikkuse ja loodava lisandväärtuse tõstmiseks on vajalik teadus-, arendus ja innovatsioonisüsteemi sidusus majanduse vajadustega. 10 Teadmistepõhine majandus toetab ka teiste väljakutsete nagu rahvastiku vananemine ja loodusvarade piiratus, lahendamist. Alates 2010. aastast on Eesti majanduskasv olnud positiivne ning 2011. aasta lõpu seisuga kasvas Eesti majandus võrreldes 2010. aastaga 7,6%, olles Euroopa Liidu kiireim. Tööjõu tootlikkus hõivatu kohta kasvas 2010. aastal viimase kolme aasta kiireimas tempos, saavutades 69,3% Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest. Keskmisest madalamat tööviljakust tekitab majanduse ebasoodne struktuur ja

Loomakasvatus
Majanduse alused
72
docx

Majanduse alused

I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu

Majanduse alused
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet ­ samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse

Ühiskonnaõpetus
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

toodangut. 1.6 Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver on diagrammijoon (graafik) mis kujutab kahe erineva hüvise valmistamise erinevaid kombinatsioone, eeldusel, et rakendatakse kõiki olemasolevaid (kättesaadavaid) tootlikke ressursse ja kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat. Graafiliselt näitab tootmisvõimaluste kõver ühiskonna majandusliku valiku võimalusi e ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste toodete teatud kindlate koguste valmistamisel, kui kasutatakse täielikult ära kõik olemasolevad tootmistegurid ja parim olemasolev tootmistehnoloogia. Tootmisvõimaluste raja kuju ja asendi muutumise põhjuseks võib olla majanduse ressursivaru või tehnoloogia taseme muutumine. Liikudes kõverat mööda vasakult paremale saame me rida erinevaid hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun