1. Mida thendab sna "antiik" ? Vana vi muistne. 2. Antiikkirjanduse all meldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Mida hist oli kreeklaste keelel ja riigikorraldusel ? Kumbki polnud htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel kneldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema htne knekeel koinee, mis thendas hine, ldine. 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajajrk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajajrk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida thendavad snad "Hellas" ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose miste - lugulaul, pikk, enamasti vrssides kirjutatud jutustava sisuga teos, milles luuakse terviklik pilt maailmast. 9. Nimeta vanakreeka eeposed: Ilias ja Odsseia 10. Mida on teada Homerosest ?Pime laulik, palju ninud ja teravapilguline. 11. Iliase ja Odsseia mju hilisemale kultuurile : Prast eeposte ...
Ooperitegelasteks kõrgem K:avamäng "Rienzi" seltskond.N:Kuningad,krahvid jne., alati keegi Esimene kustutas ooperisaalis tuled ka alamklassist Ehitas põranda kaldu,et publikul oleksparem Ooperiteemad:poliitika,sotsiaalne ebavõrdsus, vaadata,pööras dirigendi orkestri poole Tegelased mütoloogiast :skandinaavia eepostest. Väljamõeldud kujud. Salapärased tegelased.tegelased draagilise saatusega ja surevad õilsate tegude nimel. Ooperiteemad:Legendid, mütoloogia Libretod kirjutas ise. Mõned kukkusid seetõttu ka läbi.
Eeposed Koostanud Loona Riin Kauge Mis on eepos? Kreeka keeles epos - sõna, lugu, laul Eepos on enamasti värsivormiline lugu. Eeposed räägivad maailma loomisest jumalate ja kangelaste tegudest saatuslikest võitlustest müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest looduskatastroofidest Rohkem eepostest Kirjalikud eeposed on teatud kindlas vormis. Suulised eeposed on jätkuvalt muutuvad. Eeposes sageli esineb midagi üleloomulikku rohkeid korduseid epiteete Kangelaseepos Kangelaseeposes on kesksel kohal rahva suurkuju, kes saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid. Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed
Vergilius ,,Aeneis" Homeros ,,Ilias" ...ja ,,Odüsseia" Allikad Aines on võetud suuresti Põhinevad rahvasuus levinud müütidel Trooja linna Kreeka mütoloogiast ja rajamise, võõrsil rännanud mehe kojujõudmise jms Homerose eepostest. kohta. Ei põhine rahvaluulel vaid on Vergiliuse enda looming. Laad Kangelaseepos Kangelaseepos Muinasjutuline, fantastiliste motiividega eepos Kompositsioon Sündmustik on ajalises Sündmustik esitatakse Jutustus algab tegevuse
Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. LAUL MINU CIDIST Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi elust. Sündmustel on olemas ajalooline taust, aga lisandunud on ka meelekujutuslikke ja romantilisi aineid. Erinevalt teistest tolleaegseist Euroopa eepostest on Laul minu Cidist kirjutatud küllaltki realistlikult, võimaliku ja tõenäolise piire ei ületata BEOWULF Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka. Beowulf" räägib nimitegelase seiklustest ning au ja kuulsuse kogumisest. Noormees tappis kohutava koletise Grendeli ning tolle jõleda ema. Surma eel pidas ta veel koos ustava alamaga hirmsa tapluse draakoni vastu, kellest nad lõpuks siiski jagu said. Sellest sai kangelase viimne heitlus. Lisaks oma
Ideaalne ooper = muusikaline draama - lühikesed, lihtsad, kergelt mällu sööbivad viisilõigud, mis isel. ooperi üksikuid tegelasi või isegi tegevustiku seisukohalt tähtsaid esemeid. Juhtmotiivid - tõid sündmustiku arengu otseselt muusikasse. Loobus esimesena numbriooperist - ta ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikaga stseenidele. Tema novatuurlikud ooperid sarnanevad tohutute smf teostega. Laulja hääl on siin nagu juhtivaks instrumendiks orkestris. Tõsise ooperi ainestik: eepostest, müütidest, muinasjuttudest, või ajaloost. Wagneri ooperite süzeeliseks aluseks on Saksa ja Skandinaavia eeposed ning legendid. Wagneri ooper Tegelasteks on traagilise saatusega õilsad kangelased. Wagneri kangelased- kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma. Maailma saab päästa vaid - Parsifal , ainus kangelane ooperites, kes suudab jumalaid päästa hukkumisest. See on lihtne puhtahingeline lollike kes saab targaks täna võimele kaasa tunda.
Sampo pärast. HUVITAVAID FAKTE · Kalevalas on kokku 50 runo. · "Kalevala" on kõige enam tõlgitud soome teos. · "Kalevala" on üks osa maailmakirjandusest, mis on suutnud huvi äratada ja mõju avaldada ajast ning kohast hoolimata. · ,,Kalevala" eestikeelne tõlge on arvatavasti kõige täiuslikumaid üldse tänu keelesugulusele ja soome ja eesti folkloori paljuski ühistele lätetele. · "Kalevala" on maailma kõikidest eepostest kõige rahvapärasem. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Kalevala http://www.finlit.fi/kalevala/index.php?m=176&l=7 J.Talvet ,,Maailmakirjandus" 2.osa 1999.a Koolibri
perekonnasisene vaen ja veritasu. f. Louhi Põhjala emand (Ja põhjala) Kalevalale vaenulik maa. Louhi lubab Vle oma tütre, kui see talle Sampo toob. Kui V talt Sampo röövib, peidab ta kättemaksuks ära kuu ja päikese. 8. 50. runo lõpulaul kristlik sümboolika. Marjatta pohlamarjast sündinud poeg sõitleb Väinamöist, kes sõidab maa ja taeva vahele. 9. Erinevalt varasematest eepostest, kus kesksel kohal olid sõjad ja taplused, on "Kalevala" peatunnuseid sõjavastane rahumeelne vaim. Peategelane on vaimse alge, loovuse ja rahu läkituse kandja. 10. Kangelastes sisalduvad vastuolud (pos tegelastel nõrkused, neg tegelastel ootamatud helgemad loomujooned) annab alust nende psühhologiseeritud kujutamisele. 11. "Kalevala" paistab silma oma ühtlase poeetilise rütmi ja tiheduse poolest.
Antiik kirjandus- teerajaja euroopa kirjandusele Zeus-peajumal Hera-taeva-ja abielujumalanna Ares-sõjajumal Athena-tarkusejumalanna Apollon-valgusjumal Aphrodite-armastus-,ilu ja vijakusejumalanna Artemis-jahi ja loodusejumalanna Hades-surnute kuningriigi valitseja Hephaistos-tule-, ja sepakunstijumal Hermes-zeusi käskjalg Hestia-kodujumalanna Poseidon-merejumal Homerose eeposte tähtsus:kreeka ja kogu euroopa kirjandus hakkas peale homerose eepostest Tunnused:luulevormis,pikk,jutustav teos,maailma loomine,tegelased jumalad või müütilised olendid * kooli mingi 7aastaselt õpiti lugemsit keka muusika kirjutamine mate *teatri teke üldlevind arvamus: jumalatekultus ja relogoosedrituaalsed toimingud * teatrietendus- näident kirjutati värsivormis ja pidulikus keeles ülesehitus tugines sõnadel ja kõnel * teatri hoone- ehitati laugelenõvale lageda taeva alla templi lähedal, 3 osaline orkesta (teatri süda) skenee
RELJEEFID *PEAMISELT KÕRGRELJEEFID *Kaunistasid templeid, olid ruumilised, st. Figuurid katsid üksteist, eespool kõrgemad, mütoloogilised ja võitlusstseenid) VANAKREEKA MAALIKUNST *Säilnud ainult keraamika (vaasmaalid) ja seinamaale hauakambritest KERAAMIKA: *Arhailise aja keraamika- olendid kujutatud mustade siluettidena, palju ornamentikat *Mustafiguuriline stiil-relistlikum, vähese ornamentikaga *Punasefiguutiline stiil- looduslähedane *Kujutati stseene eepostest, mütoloogiast, sportlasi, jne. KK *1.Kuyidas nim. Teisi Kreeta Mükeene kultuuri? Miks? 2.Mida kujutavad Kreeta skulptuurid ja seinamaalid? 3.Mille poolesr erinevad Kreeta ja Peloponnesose asulad? 4.Mille poolesr erinevad dooria, joonia ja korintose sambad? Milline neist stiilidest on vanim? 5.Milliseid materjale kasutatakse vanakreeka kujutid? 6.Millise suure muutuse tõi skulptuuris kaasa klassikaline ajajärk? 7.Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? 8
pühendatud templid. Vishnu, Shiva austuseks. · Paleed, Kindluslossid, kus radzad valitsesid oma riike. · Talumajapidamised - viletsad varjualused, ei saanud nimetada hooneteks. · Vallutajad muslimid tõid kaasa moseed, minaretid, paviljonid,arkaadid,kuppelhooned. INDIA ARHITEKTUUR INDIA KUNST · Religioossus domineerib. · templeid kaunistasid reljeefid, skulptuurid, freskod. · Püramiidtemplites skulptuurstseenid eepostest. · Raid - ja nikerduskunstnikud lõid Shiva ja Ganesha kujusid. INDIA KUNST Tantsiv Shiva Henna Detailirikkus Templid seest TÄNAME TÄHELEPANU EEST! !
"Siegfried" "Lohengrin" 1850 "Tannhäuser" 1.Milles seisneb Wagneri ooperireform? Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Loobus avamängust, laiendab orkestrikoosseisu jne 2.Wagneri ooperite ainestik! Millisteks kujuneb Wagneri ooperitegelaste saatus? Ainestik pärit eepostest, müütidest, muinasjuttudest või ajaloost. Ooperite süzeeliseks aluseks on Saksa ja Skandinaavia eeposed ning legendid. Ooperitegelased on traagilise saatusega-kangelased Hukkuvad või peavad hülgama inimeste maailma.
Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. Varakamber Väravad ja huakambrid · Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. · Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel Heinrich Schliemannil (1822- 1890. Lapsepõlvest peale, innustunud Homerose eepostest, unistas ta leida ja välja kaevata legendaarne Trooja linn. Lõpuks ta oma unistuse ka teostas. Kuigi ta osakamatusest paljugi lõhkus, peetakse teda siiani kaasaegse arheoloogia isaks. Lõvivärav Surimask
kreeta omaga, teisest küljest kajastub selles pidev võitlus vaenlastega. See oli karmim ja mehisem, ülistas sõda ja jahipidamist.Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber.Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel Heinrich Schliemannil (1822- 1890. Lapsepõlvest peale, innustunud Homerose eepostest, unistas ta leida ja välja kaevata legendaarne Trooja linn. Lõpuks ta oma unistuse ka teostas. Kuigi ta osakamatusest paljugi lõhkus, peetakse teda siiani kaasaegse arheoloogia isaks.
oli mere põhjas. Ta sai selle kätte. Ta sai selle kätte ja ise läks ujuma, siis tuli mingi madu mis sõi ära ja nüüd maod ongi igavesed, et sünnib uuesti kui naha maha ajab. Indja Kirjandus pärimuslikus kirjandi tehtud vahet ilukirjandusest ja tarbekirjandusest. autoritest ei tehtud ka tähelepanu, kuna jumalad annavad sulle nigunii mõtted,võimed, sina oled aind vahendaja ehk trükimasin. Vanim teos, usuliste hümnide(veedade) kogu: "Rigveda"-sanskriti keeles. Eepostest mahukaim "mahabharata"-106 tuhat paarisvärssi. eeposte ajal tekib ka hinduism. puraanad-kokkuvõte hin puraanad-kokkuvõte hindu usindist tantrad-lühemad ja konkreetsemad kui puraanad. Hiina kirjandus 3.5 tuhat aastat tagasi, sama keel mida kasutatakse ka praegu. Vanemad tekstid pärinevad huang- he jõu orust ja räägivad religioosetest teksitdest ja ennustusest valitsejatele. Zhou hõim ühendas
Koguti seltsiraha, et ehitada tema ooperite ooperimaja. See valmis 1876.a. Uuendused ooperimuusikas: enam ei kasutatud pikki teemasi vaid ainult juhtmotiive. ta arendas sellest motiivist pikka lõpmatu meloodia. loobus numbriooperitest(aariad ja soolod). laulja hääl pidi olema tasakaalus orkestris. Looming:lendav hollandlane, Volcuir, Tannhauser, Lohegrin, Tristan ja Isolde, Niebelungide sõrmus, Partsifaal, Nürnbergi meisterlaulja(koomiline ooper). Tema ainestik oli võetud eepostest, müütidest, ajaloost. Ta kasutas ka Skandinaavia eeposeid. Peategelasteks oli traagilise saatusega õilsad inimesed.(kurjad, rumalad, ahned inimesed surevad heade kõrval). Jumalad olid heade inimestega võrdsed. Naised olid ennast ohverdava armastusega kallima vastu. Lendav Hollandlane 3vaatuseline rahvalegendist ooper. teg: Daland: norra meremees; Senta- tütar; Erik - jahimees, senta peigmees; Hollandlane - tundmatu laeva kapten....Tegevus: 17saj. Norra rannik
Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. Varakamber Väravad ja huakambrid · Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. · Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel Heinrich Schliemannil (1822- 1890. Lapsepõlvest peale, innustunud Homerose eepostest, unistas ta leida ja välja kaevata legendaarne Trooja linn. Lõpuks ta oma unistuse ka teostas. Kuigi ta osakamatusest paljugi lõhkus, peetakse teda siiani kaasaegse arheoloogia isaks. Lõvivärav Surimask Mükeene ja Tiryns · Ahhailaste ehitatud võimsad linnad, mis asusid praeguse Kreeka aladel. · Mõlemad linnad ehitati künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. · Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö,
raamatu põhjal). ajalugu, ausus, hoolivus, töökus, väärikus, lugupidamine 2. Mis on eepos? Missugused on eepose ja selle ümberjutustuse erinevused? Eepos on ulatuslik jutustav värsstoes, mis totub müütidele ja kagelaslugudele. Eepos on värsivormis, kordused, anonüümne, mitmeplaaniline. Ümberjutustus on proosa, lihtustatud keeles, keskendub olulisele, lühendatud, vähe detaile, kindel autor. 3. Missugustest eepostest on eesti keeles ilmunud ümberjutustused? Kuningas Arthuri lood, pdüsseia, Ilias, piiblilood Teema ,,Saksa ja inglise lastekirjanduse klassika" 4. Burnett ,,Salaaed" kolm olulisemat tegelast: nimed, iseloom, nende muutusmised ja muutumiste põhjused, tegelaste omavahelised suhted; teose pealkirja tähendus. Mary - orvuks jäänud laps, kes tuleb Indiast; Pahur, kole, tige, nõudlik, isekas. ära hellitatud
klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Suurem osa Liszti looming on kirjutatud klaverile, ligi 8000 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. R. Wagner oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator. Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat. Tema ooperid olid väga ulatuslikud ning katkematu süzeega draamad. Neil oli pidev sümfooniline arendus. Tema muusikat on raske kuulata. Ooperite süzeed olid võetud legendidest, eepostest, saagadest. Peategelased olid alati õilsad, aga traagilise saatusega. Harmoonias oli talle eeskujuks Liszt. Wagneri harmoonia oli väga pingeline, täis krematisme, kindlat helistikku polnud võimalik kuulata. Tema loominguga kaasnesid juhtmotiivid. Tema meloodiad olid lõputud. Wagner seadis lauljatele kõrged nõudmised: nad pidid olema väga head näitlejad ning neil pidi olema väga kõva hääl. Levinud
suurest linnast eemal ning see oli mõeldud ainult muusika kuulamiseks. Alguses pidi see olema tasuta. Byrothy ooperiteateris toimuvad tänapäeval wagneri ooperifestivalid, mille organiseerimisest võtavad osa tema perekonnaliikmed. Looming Wagner on 19 sajandu suurim ooperireformaator. Wagner pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat, kus muusika, draama ja tants on omavahel tihedalt seotud. Wagneri ooperi sündmustik toimub sageli müstilises fantaasiamaailmas. Ooperisüzeed pärit eepostest ja legendidest. Kangelased sageli hukuvad ja on pidanud minema elama allmaailma. Wagneri ooperis on oluline roll orkestril, inimhäält vaatleb kui ühte pilli orkestris. Wagner kasutab ooperis juhtmotiivi (lühike hästi meeldejääv meloodia, mis iseloomustab üksikut tegelast või tegevust. Wagner ehitab ooperi üksnes arenevate süzeedega ja see on vastandiks numbriooperile
kajastub selles pidev võitlus vaenlastega. See oli karmim ja mehisem, ülistas sõda ja jahipidamist. Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel Heinrich Schliemannil (1822- 1890. Lapsepõlvest peale, innustunud Homerose eepostest, unistas ta leida ja välja kaevata legendaarne Trooja linn. Lõpuks ta oma unistuse ka teostas. Kuigi ta osakamatusest paljugi lõhkus, peetakse teda siiani kaasaegse arheoloogia isaks. Knossose palee. u. 1600 e.m.a. Sir Arthur Evans, Knossose väljakaevaja Lossivaremed. ja restaureerija aastatel Müüriharjal 1901-1930
................ 7 Kokkuvõte............................................................................................................................... 8 Sissejuhatus Töö põhineb kolmel raamatul. Nendeks raamatuteks on 10. klassi kirjandusõpetuse õpik ,,Maailmakirjandus" I osa antiikajast valgustuseni. Teine raamat on ,,maailmakirjandus" Igor Saitanov ja kolmanda raamatuna kasutasin Richard P.Martin raamatut ,,Vana-Kreeka müüdid". Loodan teada saada vanakreeka müütidest, eepostest ja kes ja miks neid kirjutasid. Referaadis on viis peatükki. Esimeses peatükis on kirjas kuidas ja miks üldse müüdid loodud on. Teises peatükis arhailisest eeposest. Kolmandas peatükis sellest, miks sekkuvad jumalad ja kuidas see väljendub müütides. Neljandas peatükis on sellest, kes olid kangelased eeposes. Viimases peatükis on kirjas tähtsamad laulikud vanast ajast, nende suunad ja mõttes ning nende loomingust. 2 1.MIS ON MÜÜT
Tema koostatud lüüriliste luuletuste hulgas võime leida lüürilisi tunneteavaldusi, mõtisklusi, pilklikke luuletusi ning ka teravaid kallaletunge üksikutele isikutele. Vergiliuse noorepõlve luuletused avaldati alles peale tema surma kogus nimega Catalepton (,,Pisiasjad"), arvatavasti osad luuletused sellest kogust ei kuulu üldse temale. Aeneis on Rooma poeedi Vergiliuse (70-19 eKr) tähtsaim teos, mis on heroiline eepiline poeem. See on teatud süntees kreeka eepostest. Aeneis idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. Peategelase Aenease kujus on leidnud üldistatud väljenduse minevikukangelastele omaseks peetud kõlbelised väärtused. Aeneas (kr Aineias) on troojalane, Homerose "Iliases" esineb ta kui üks Trooja väe juhte. Kui Homerose eeposeid on kaks, siis Vergiliusel toimub sündmuste jagunemine ühe teose raames: poeemi 1.-6. laulus kirjeldatakse Anease eksirännakuid teel Troojast Itaaliasse ja 7.-12. laulus
,,Tristan ja Isolde"; ,,Nürnbergi meisterlauljad"; ,,Parsifal" Ooperireform: o Kustutas saalis tuled o Saalipõrand ehitati kaldu o Orkester paigutati orkestriauku o Juhtmotiiv tegelastele o Orkester ja orkestri osatähtsus võrdsustus vokaalmuusikaga o Loobus numbriooperist Ooperid olid muusikalised draamad (lavategevus ja muusika on võrdselt olulised) Peaosatäitjad suured kangelased (Saksa ja Skandinaavia eepostest ja legendidest) Teemad ennastohverdav armastus; kunst ,,Nibelungi sõrmus" 4 ooperit, 4 õhtut I eelõhtu ,,Reini kuld"; II 1.päev ,,Valküür"; 2.päev ,,Siegfried"; 3.päev ,,Jumalate hukk" Valküür müütiline tegelane, võitluses langenud valhallasse ehk surnuteriiki VERISM Verism on Itaalias 1870.aastal tekkinud kirjanduse ja kunstivool, mis taotles elu reaalset kujutamist. 1890.aastal tungis Itaalia ooperisse. Pärit on prantsuse
kasutatud lineaarkirja B, aga oskatakse lugeda. Nii Kreetal kui Mükeenes olid olulisel kohal lossid. Kreekas tekkisid lossid linnast eemale, Kreetal aga lossi ümber. Kreekas olid olulisemal kohal jumalannad, Mükeenes austati ka naisjumalannaid, kuid peeti olulisemaks siiski meesjumalaid. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Arhailisel perioodil (VIII-VI saj e.K.r). Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ainsad, mis siiamaani säilinud on. Mõlemate sisuks on Trooja sõda. Kreeklased pidid nende eeposte autoriks pimedat laulikut Homerost, kuid tänapäeval ei osata öelda, kas Homerose-nimeline poeet on kunagi ka tegelikult elanud, nagu ei või me kindlad olla selleski, kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on ühe ja sama või mitme autori looming. Tume ajajärk Tume ajajärk. 1100-800 e.Kr rändas palju kreeklasi välja Jooniasse. Kiri ununes,
10. a elama Zürichisse 1861. aasatl naasis kodumaale Ooperireform Katkematu sümfoonilise arenduse ja lavalise tegevusega ehk muusikadraama Põhiideeks oli muusika, sõna, tantsu, draama ja lavakujunduse sulandumine ühtseks kunstiliseks tervikuks Wagner võttis kasutusele juhtmotiiviv nn Lõputud meloodiad Wagner uuendas ka orkestratsiooni Eriline tähelepanu vaskpillidele Põhiideed Ooperite libretod kirjutas ta ise Ainestik pärines saksa ja Skandinaavia eepostest, müütidest ja pärimustest See määras ära ka teoste müütilise-muinasjutulise, teisepoolt traagilise atmosfääri Peategelased olid siis traagilise saatusega õilsad kangelased Teosed Ulatuslikem teos on Saksa eeposel põhinev ooperitetraloogia ,,Nibelungide sõrmus´´ ,,Lendav Hollandlane´´ https://www.youtube.com/watch?v=7AlEvy0fJto Vene ooper Vene ooper Peterburg oli muusikakeskuseks Suured Itaalia mõjutused:
jutustatakse tegelasterohkeid stseene; ei pöörata tähelepanu üksiku inimese iseärasustele, vaid näidatakse igaühe kuulumist mingisse liiki, rolli või kasti; kujudel on rahulik, leebe ja ülev ilme; oluline osa miniatuurmaalil: pearõhk asetatud voolavale, kaunile, stiliseeritud joonele, kirgastele värvidele, valguse-varju kujutamisele rõhku ei panda, enamasti kujutatakse stseene muinasjuttudest ja eepostest; kehavormide plastilisus, vormid rikkalikud ja täidlased; majad nagu laste ehitatud liivalossid. Mehed näevad välja nagu naised; värviliste skupltuuridega kaunistatud ehitised (nö lõbustuspark kaunis metsikus looduses); maalilt kajab armastus ja lembus. Fakte: mondala püha ehitis stuube kivist tehtud kelluke Modhera ülekujundatud samba tipus sümboolne loom, enamasti lõvi Hiina kunst
Wagner suri hakati ooperimajas korraldama festivale. Wagner on pooldanud ühtset Saksa riiki. Wagner oli Hitleri lemmikhelilooja. Iisrealis on Wagneri muusika keelatud. Looming Wagner oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator. Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat. Tema ooperid olid väga ulatuslikud ning katkematu süzeega draamad. Neil oli pidev sümfooniline arendus. Tema muusikat on raske kuulata. Ooperite süzeed olid võetud legendidest, eepostest, saagadest. Peategelased olid alati õilsad, aga traagilise saatusega. Harmoonias oli talle eeskujuks Liszt. Wagneri harmoonia oli väga pingeline, täis krematisme, kindlat helistikku polnud võimalik kuulata. Tema loominguga kaasnesid juhtmotiivid. Tema meloodiad olid lõputud. Wagner seadis lauljatele kõrged nõudmised: nad pidid olema väga head näitlejad ning neil pidi olema väga kõva hääl.
Pilet nr 5 1. Ülevaade vanadest eepostest (eepos lugulaul maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest). ,,Beowulf" on 7. või 8. sajandil loodud anglosaksi eepos, mis rajaneb iidsetel lugulauludel. ,,Beowulf" on kirjutatud anglosaksi alliteerivas värsis. Selle rida jaguneb kaheks poolvärsiks, millest kummalgi on kaks rõhku. Beowulf pole ajalooline isik, kuid eeposes on kajastusi ka tegelikult asetleidnud sündmustest. Teose on ilmselt kirja pannud ristiusu vaimulik suuliselt levinud kangelaslaulude alusel. Eeposes on palju mõistatuslikku. Siin puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane Beowulf on Lõuna-Rootsis elanud noor sangar, kes asub Taani kuninga kutsel võitlusse veealuse koletise Grendeliga ja tapab selle; Grendeli eest tuleb kätte maksma tema ema, kelle Beowulf samuti tapab. Beowulf saab kuningaks. Viiekümne aasta pärast aga asub rüüsterünnakutele Beowulfi maa ja rahv...
peaaegu muutumatuna. Antiikaegsete templite ja elumajade seinamaalid pole säilinud, kuid tolleaegsest maalikunstist annavad ülevaate vaasimaalid. Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad, mis jäid näha peente punaste joontega. Hilisemal ajal jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Punaseid figuure täiendati mustade pintslijoontega. Vaasimaalidel kujutati stseene Homerose eepostest, müütidest ja tolleaegsetest spordivõistlustest. Rooma riik tekkis I aastatuhandel e.m.a. Roomlaste kultuur ja kunst sattusid kõrgema kultuuritasemega vallutatud naaberrahvaste mõju alla. Rooma seinamaalid on säilinud peamiselt Vesuuvi tuha alla mattunud Pompejis. Neil kujutati ruumi juba perspektiivis. Maaliti petlikke muljeid loovaid pilte maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud. Kasutati palju hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid.
tema naist ning kinkis neile surematust. Jumal Enlil otsustab panna elama Utnapistimi ja tema perekonda inimestele ligipääsematus kohas, kahe jõe kaldal ( ilmselt Tiigrise ja Eufrati jõe kaldadel). 7 Kokkuvõte Referaadis oli kirjeldatud vanim babüloonia eepos, mis räägib suurest maailma veeuputusest. Sumerite ja akaadide eepostest, nii nagu meilgi eesti ja soome Kalevipoja ja Kalevivala eepostes tegelased ja tegevused on sarnased, lihtsal mõningad paigad, kus tegevus toimub on omapäraseks tehtud või hoopis teitpidi kirjeldatud. Sumerite ja akaadide eeposed suurest veeuputusest on väga sarnased. Mõlemal on sarnane süzee ja peategelane, kelle nimi nii sumerite, kui akaadide keeles omab üht tähendust ,,see, kes leidis pikade päevade elu". Mõlemas eeposes suur vihmasadu, mis põhjustab veeuputust, kestab
Tähtsaim koorilüürik oli Pindaros, viimane kreeka aristokraatia laulik (Kleis 1980: 57-58). Heroilise eepose langus. Koomiline eepos Antiikaja teadlased püüdsis kindlaks määrata Homerose järgijate poeemide sisu ajalist järgnevust ja jaotada neid keskuste järgi, mille ümber koondub poeemide tegevus. Iga selline rühm moodustas suletud ringi ehk küklose, mistõttu neid luuleteoseid nimetatakse küklilisteks poeemideks. Kõige enam on tuntud Trooja ja Teeba küklos. Homerose eepostest erinesid küklilised poeemid oma kompositsioonilt. Neil puudus enamasti terviklik süzee ja käsitlesid ajalises järjekorras erinevaid üksikuid episoode, mis muutis nad mütoloogiliseks kroonikaks. Klassiühiskonna kujunemise ajajärgul hakkas heroiline eepos iganema ning tekkima koomiline eepos (tühiseid sündmusi ja tähtsusetuid isikuid kujutav eepos, mis kangelaseepose taustal mõjub humoorikalt). Poeemi "Margites" (koostatud umbes 7. saj
1.3.Anglosaksi eepos "Beowulf" keskaja üks vanemaid käsikirju (10.saj.alguspool) ja rajaneb iidsetele lugulauludele.Käsikiri pärineb Inglismaalt, kuid sündmused hoopis Taanis ja Lõuna Rootsis.Kangelane Beowulf on Lõuna Rootsi vägilane ja hilisem kuningas, kuid ei ole ajalooline isik.Teos on tunduvalt leebem kui islandi eepika.Rohkem kui 3000 värssi sellest, kuidas kanglane võitleb lohedega. Erinevalt teistest tuntumais eepostest ei ole siin tegu jumalate ja kangelastega vaid kõik sündmused keerlevad episoodide ümber, kus käib võitlus lohega.Beowulf tapab küll lohe ja võitleb oma rahvale kätte tema varanduse, kuid sureb ise haavadesse. 2.Rüütlieeposte ehk kangelaslaulude iseloomustus. 11-13. saj. hakkab algkujul avalduma rahvateadvus.Sel ajal suureneb krislik- katoliikliku kiriku mõjuvõim, toimuvad ristisõjad.Sama perioodi lõpupoole pöörati ristiusku viimased paganad-balti rahvad.
Elias Lönnrot (9. aprill 1802 19. märts 1884) oli soome rahvaluulekoguja ja kirjanik. Elias Lönnroti poolt on rahvaluule ainetel koostatud soomlaste rahvuseepos "Kalevala" (1835, uus täiendatud versioon 1849). Teda teatakse ka kui soome keele arendajat, ajakirjanikku, rahvavalgustajat, arsti ja taimeteadlast. ,,Kalevala" Sõjavastane rahumeelne vaim on ,,Kalevala" peatunnuseid mis ühtlasi teeb selle teose õige erinevaks enamikust varasematest eepostest, kus kesksel kohal on sõjad. Selle tegevus on enamasti lihtne, olmeline, maalähedane. Eepos koosneb runodest ehk lauludest. Runode põhivärss on neljajalaline trohheus, need vahelduvad aga ,,Kalevalas" õige tihti daktülitega- see toob rütmi vaheldusrikkuse ja paindlikkuse. ,,Kalevalat" märgati väga varakult. Lönnroti eepose otse- või kaudtõlgete mõjul sündis hilisromantismis eeposi teistelgi rahvastel.
V: mõistuse abil Riigi- ja haridusteooria 11.Millised kolm seisust peavad olema idaalses riigis? V: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised 12.Kes peaksid Platoni arvates riiki valitsema? V: filosoofid 13.Millised neli omadust (kardinaalvoorust) iseloomustavad ideaalset riiki ja ideaalset inimest? V: tarkus (kr sophia), õiglus (kr dikaiosyne), mehisus (kr andreia), mõõdukus (kr sophrosyne) 14.Millised kohad tuleb Platoni arvates eemaldada eepostest? V: kohad, kus kangelased ei käitu väärikalt 15.Millise filosoofi arvates sarnaneb Platoni riik Hitleri Saksamaa ja Stalini NSV Liiduga? V: Karl Popperi arvates Kosmoloogia, psühholoogia ja esteetika 16.Kelle looming on Platoni arvates materiaalne maailm? V: demiurgi 17.Mis tõestab Platoni arvates, et maailmal on demiurg (looja)? V: kosmoses valitsevad seaduspärasused 18.Millised hobused on Platoni meelest inimese hingekaariku ees? V: üks hea ja üks halb hobune 19
Peamiselt olustikupildid talupoegade elust. Teine suund oli idealiseeriv suund, selle tuntuimad esindajad on ... · Poussin(1594-1665)- Osad peavad teda kõige suuremaks prantsuse kunstnikuks üldse. Peamiseks aineks oli mütoloogiline maal, aga ka veidi usulist ja ajaloolist. Perioodi lõpul ka maastikumaal. Bacchanaal. Arkaadia karjased. Tema on heroilise maastikumaali looja(põhirõhk maastikul, mida ilustavad eepostest või antiikajast pärit motiivid) heroiline maastik on ideaalmaastik. Ideaalmaastik on maastiku pilt, kus põhirõhk on kompositsiooni täiuslikkusel. · Claude Lorrain(1600-1682)- Teda on kutsutud maastikaamli Raffaeliks. Tegevus on ainult maastikule täienduseks, põhirõhk on ikkagi maastikul. Sageli olid taustaks mäed. Tema oli keskpäevase valguse maalija. Teda peetakse kõige suuremaks meistriks valguse kujutamisel. On teinud sadamavaateid.
9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tragöödia, Vergilius, Herodotos komöödia. Vana-Kreeka kirjandus on Euroopa vanim iseseisvalt arenenud kirjandus. Vana- Rooma kirjandus hakkas arenema 3. saj eKr
pool tuhat aastat peaaegu muutumatuna. Antiikaegsete templite ja elumajade seinamaalid pole säilinud, kuid tolleaegsest maalikunstist annavad ülevaate vaasimaalid. Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad, mis jäid näha peente punaste joontega. Hilisemal ajal jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Punaseid figuure täiendati mustade pintslijoontega. Vaasimaalidel kujutati stseene Homerose eepostest, müütidest ja tolleaegsetest spordivõistlustest. Rooma riik tekkis I aastatuhandel e.m.a. Roomlaste kultuur ja kunst sattusid kõrgema kultuuritasemega vallutatud naaberrahvaste mõju alla. Rooma seinamaalid on säilinud peamiselt Vesuuvi tuha alla mattunud Pompejis. Neil kujutati ruumi juba perspektiivis. Maaliti petlikke muljeid loovaid pilte maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud. Kasutati palju hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid.
Third level Fifth level Fourth level Fifth level Reljeefid lahingu- ja sõjaväeparaadi stseenidega Angkor Vatist. 800m. raidkunsti kõneleb lugusid legendaarsetest India eepostest "Mahabharatast" ja "Ramayanast". Budism Budism tekkis 6. saj. eKr. Kirde-Indias. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddharta Gautama. Gautama tegeles oma elu ajal askeesi, paastumise ja meditatsiooniga. Ta pääses uuestisündidest, saavutas nirvaana ning temast sai valgustatu - Buddha. Budismis ei austata ainujumalat, vaid inimese täiustumise teed, mis viib kannatuste kaotamiseni.
6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 338 eKr Chaironeia lahingus makedoonia vastu 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! Vana- Kreeka mütoloogia- tekkisid kangelaslood ehk müüdid ning neid anti edasi põlves põlve Vaasimaalid, sest need on olulised ajaloo allikad, vaasimaalid kandsid endaga kaasas olulisi sümboleid, mis said oma ideed olümpiamängudest, Homerose eepostest või müütidest Homerose eeposed, sest need kaks eepost on olulised ajaloo allikad, sai teadmisi jumalate kohta, eluolu kohta jne Olümpiamängud- kreeklased hakkasid sellest alates oma aega arvama, see on aluseks tänini säilinu traditsioonile ja olümpiamängud olid tollel ajal nii suurejooneline sündmus, et mängude ajaks kehtestati ülekreekaline vaherahu Arhitektuur- püstitati väga palju templeid, mida raske ehitatid, siit
kuningas Alfonso poolt, tema võitlustest mauridega, Valencia vallutamisest, kuningaga leppimisest, tütarde abielust Cidile vastumeelsete Carrióni infantidega, tütarde häbistamisest viimaste poolt, infantide karistamisest ning Cidi ja tema perekonna au taastamisest. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Sündmustel on olemas ajalooline taust, aga lisandunud on ka meelekujutuslikke ja romantilisi aineid. Erinevalt teistest tolleaegseist Euroopa eepostest on Laul minu Cidist kirjutatud küllaltki realistlikult, võimaliku ja tõenäolise piire ei ületata (näiteks peaingel Gabriel ilmutab Cidile ennast unenäos). Eeposes ei rõhutata seisuslikke vahesid. Rõhk igapäevasel ja lihtsal, kogu tegevus on seotud tavapärase eluga. Näiteks Cid võtab sõdimist kui igapäevase leiva teenimist. Märkimist väärib fanatismi ja usuvaenu puudumine eepose tegevustikus.
võrreldavad Süüria ja Palestiina keskustega, siis nüüd oli vahe tohutu. /.../ Samas hakati Kreekas, nagu mujalgi Vahemere idaosas, XI sajandist üha enam kasutama rauda. Otsustavat mõju ühiskonna arengule raua kasutuselevõtul aga esialgu ei ilmnenud. /.../ Olgugi et erinevad murdegrupid olid teatud määral ümber paiknenud, oli Kreeka asustatud sama rahvaga kreeklaste ehk hellenite poolt. Veidi hilisemates eepostest tuntud kangelaspärimus näitab, et rahva hulgas püsis mälestus Mükeene perioodist kui muistsest kangelasajast. /.../ On põhjust arvata, et ,,tumedal ajajärgul" leidsid aset olulised muutused Kreeka ühiskonna struktuuris. Mükeene perioodi bürokraatlikult korraldatud hierarhiline lossiühiskond oli kokku varisenud ja ilmet võtsid varasemast erinevad ühiskondlikud suhted. Järgnenud arhailisel perioodil arenesid siit välja Kreeka tsivilisatsioonile iseloomulikud linnriigid.
(tõlgenduste) kaudu jõudsid eurooplasteni võlumõõgaga). Saab kuningaks, kuid antiikkirjandus, filosoofia ja teadus. Mauride hiljem sureb pärast tema maad laastava riik Hispaanias. lohe tapmist. Keskajal tekkisid uued kirjandusvoolud: Ühisjooned erinevates eepostest: vapper lüürikas kantsoon, sonett, ballaad, peategelane rändab kaugele, et end madrigal, romanss; eepikas uut tüüpi tõestada ning suurtest katsumustest kangelaslaulud, allegoorilised ja hoolimata võidab kõik deemonid ja õpetlikud poeemid; proosas tänapäeva
pärast. Ülejäänud kyklose eeposed (mis pole säilinud, autoridki teadmata) jutustasid Trooja sõja põhjustest ja eelloost kui ka Trooja piiramisest, vallutamisest ja kreeka kangelaste kojujõudmistest. Küklilised eeposed luuakse Homerose eeposte ainestiku ja Teeba linna legendidest. Autorid pole teada ja eeposed pole säilinud. Säilinud on märkmed nendest eepostest. Küklos (ring). Eeposed keerlevad kahe keskme ümber (Trooja, Teeba). Antiikaja teadlased püüdsid kindlaks määrata nende poeemide sisu ajalise järgnevuse ja jaotada neid selle keskuse järgi, mille ümber koondub poeemide tegevus. Iga selline rühm moodustas suletud ringi ehk küklose. Trooja küklos: ,,Küpria" Trooja sõja eellugu ja sõja käik ,,Iliase" alguseni. ,,Etiooplased" sündmused, mis järgnevad Hektori surmale (pärast ,,Iliase" lõppu)
Peale templite kuulusid ehitiste hulka ka veel paleed ning kindluslossid, kus radzad võisid oma riiki valitseda. Talupidamisemajad olid enamasti viletsad varjualused loomadele ja inimestele. Muslimitel oli mõju ka india kunstis kerkisid moseed, minaretid, kuppelhooned, paviljonid, arkaadid. Religioon domineeris samuti ka skulptuuris ning maalikunstis. Templeid kaunistasid bareljeefid, skulptuurid ja freskod. Templeid katnud skulptuurid kujutasid enamasti stseene eepostest või templi nimijumaluse austamisest. India raid- ja nikerduskunstnikud lõid ka üksikskulptuure põhiliselt jumalused. Suure kuulsuse pälvisid tamili kunstnikud. Üheks kaunimaks teoseks peetakse ,,Tantsivat Shivat". Rohkesti loodi ka tarkusejumala Ganesha kujusid. 5 India kultuuri edasises arengus etendas olulist osa 16. Sajand, mil tugevnesid märgatavalt muhamedliku kultuuri positsioonid, kuid samuti algas ka euroopa kultuuri
erinevus • Püha pärimus (smriti) • Suutrad ja õpikud, mis käsitlevad kõige erinevamaid religiooni ja sotsiaalse eluga seotud teadmiste valdkondi ja filosoofilisi probleeme • “Mahabharata” • 90 000 paarisvärssi • Nii meelelahutus kui religioossne õpetus • “Bhabavadgita” • “Ramajana” • India populaaraseim eepos • Kangelase Rama saatus ja võitlus deemonite kuninga Ravanaga • 18 puraanat tekkisid suurtest eepostest hiljem ja moodustavad rahvaliku hinduismi aluse • Käsitlevad maailma loomist, hävitamist ja taasteket, maailma tsükleid ning jumalate ja kuningate kangelastegusid ja genealoogiat • Ka tänapäeval lisandub tekste JUMALAD • Brahma kui looja, maailma hing • Etendab maailma tekkimises määravat rolli, kuid ta ei loo seda vabast tahtest ega ka tühjusest • Sootu braahmani persoonifikatsioon
organisaator. Mõjutas oma vaadete ja muusikaga paljusid 20 sajandi heliloojaid. Taoltles ooperireformi, kui siiani oli ooper koosnenud üksikutest iseseisvatest numbritest (koorid, ansamblid, aariad) siis tema taotles et lavaline tegevus ja muusikaline arendus läheksid pidevalt edasi. Tema ideaaliks oli nn lõputu meloodia. Tahtis muusikat, sõna ja lavakujundust sulatada kokku üheks tervikuks. Waqner kirjutas librettod ise, ooperite sisu pärines saksa eepostest, muinasjuttudest ja enamasti valitseb traagiline atmosfäär. „Tannhäuser“ „Tristan ja Isolde“ „Lendav hollandlane“ „Nibelungide sõrmus“ – koosneb omakorda veel neljast ooperist „Valküürid“ Ta rajas Bayreuthi linna oma ooperiteatri. Paigutas esimest korda orkestri lavaauku, et saavutada hea tasakaal orkestri ja solistide vahel. Paistuas orkestri varasest suuremaks lisades eriti vaskpille. MK Valküüride lend ooperist „Valküürid“ filmides
Rhodose koolkonda kuulub ka Laokooni grupp – Laokoon ja tema pojad kujutatud, Poseidoni saadetud meremaod tapavad neid, kehad on äärmiselt andekalt väljatöötatud; originaal on marmorist. Pärast Rhodose hävitamist Cassiuse poolt ei saa rääkida enam Kreeka kunstist, samas see ei kadunud, vaid hakkas saatma Rooma kunsti. Maastikulise sügavuse kujutamise oskus saavutati hellenistlikul ajastul. Figuraalmaali ainestik laenatud mütoloogiast ja eepostest, ka tragöödiatest. Harrastati ka žanrimaali, milles valitses naturalism. Madalpositsioon – joobunud naine istuli uhmriga, veresoonte naturalistlik kujutamine. Kuldesemed: kõrge tase, iseloomulik, et tähtis pole kallis materjal, vaid selle kunstipärane töötlus. Vahel lisati kirjut emaili, vääriskive ja klaasisulatist värvirikkuse tõstmiseks. Hildesheimi leid – 1868.a leidis sõdur Hildesheimi lähedalt Preisimaalt
vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. SKULPTUUR: · Kõrget taset näitavad savivaasid, mida katavad mereloomad ( kaheksajalgsed) · Jumalannad madudega (peeti kodude kaitsjaks) MÜKEENE KUNST: Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel Heinrich Schliemannil (1822- 1890. Lapsepõlvest peale, innustunud Homerose eepostest, unistas ta leida ja välja kaevata legendaarne Trooja linn. Lõpuks ta oma unistuse ka teostas. Kuigi ta oskamatusest paljugi lõhkus, peetakse teda siiani kaasaegse arheoloogia isaks. · Kullast Surimask umbes 1500e.m.a · Mükeene linnuse rekonstruktsioon · Lõviväravad · Kükloopiliine müür Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). KREEKA KUNST 600eKr
Peamiselt olustikupildid talupoegade elust. Teine suund oli idealiseeriv suund, selle tuntuimad esindajad on ... · Poussin(1594-1665)- Osad peavad teda kõige suuremaks prantsuse kunstnikuks üldse. Peamiseks aineks oli mütoloogiline maal, aga ka veidi usulist ja ajaloolist. Perioodi lõpul ka maastikumaal. Bacchanaal. Arkaadia karjased. Tema on heroilise maastikumaali looja(põhirõhk maastikul, mida ilustavad eepostest või antiikajast pärit motiivid) heroiline maastik on ideaalmaastik. Ideaalmaastik on maastiku pilt, kus põhirõhk on kompositsiooni täiuslikkusel. · Claude Lorrain(1600-1682)- Teda on kutsutud maastikaamli Raffaeliks. Tegevus on ainult maastikule täienduseks, põhirõhk on ikkagi maastikul. Sageli olid taustaks mäed. Tema oli keskpäevase valguse maalija. Teda peetakse kõige suuremaks meistriks valguse kujutamisel. On teinud sadamavaateid.
annaabi.ee 
