Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Egeuse kunst (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Egeuse kunst
Ajaloost
• Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse 
mere saartel ja rannikul tärkama omapärane 
kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse
tähtsamate keskuste järgi aga  kreeta -mükeene 
kultuuriks .
• Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast 
tulnud  kreeklased  ta 12. sajandil e.m.a. välja 
tõrjusid.  Haaravad  ning üllatavalt 
peenemaitselised on sellest ajast pärinevad 
kunstimälestused 
Müütide otsingul
• Kui inglane  Arthur   Evans  1900. aastal 
koos oma kaaslastega alustas Kreeka 
saarel väljakaevamisi, said talle osaks 
järjest hämmastavamad  leiud
• Need tõendasid paljude  muistsete  müütide 
ning vanakreeka luuletaja Homerose 
poeemide paikapidamist. Oli ju neis 
ülistatud Kreeta paleede toredust ning 
valitseja Minose võimsust. 
Knossose palee  (labürint)
• Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure 
paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on 
troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste 
tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni 
tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna ni  sobivad pildid 
delfi nidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja 
koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, 
pealegi on loss veel mitmekorruseline. 
• Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas 
härjataoline  koletis  Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja 
pääseda.
• Härg seostati labürindiga muidugi sellepärast, et ta oli  Kreetal  püha 
loom ning teda võis aina kohata nii elus kui kunstiski. 
• Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid 
väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, 
mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse.
• Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti 
piduliku  punase, musta ja kollasega. 
Knossose loss tänapäeval 
Lossi rekonstruktsioon 
Seinamaalid
• Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka 
seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha 
pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid 
usulise sisuga härjamängude juures, 
jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi.
• Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi 
kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu 
kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad 
mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui 
inimesed egiptuse reljeefidel. 
Sõnnimäng
Naise kujutis aka Pariisitar
Skulptuur
• Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi
eriti jumalannasid madudega- viimaseid 
peeti seal kodude kaitsjaiks. 
• Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute 
ja kõrgete soengutega mõjuvad 
jumalannad üsnagi edevalt. 
• Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud 
vormiga  kujukesi loodi Küklaadide 
saarestiku  saartel. 
Keraamika
• Kreeta keraamika kõrget 
taset näitavad näitavad 
kaunites toonides 
maalitud savivaasid, eriti 
need, mida katavad väga 
loomutruult kujutatud 
mereloomad- näiteks 
kaheksajalad, kes oma 
haarmetega ümber  vaasi  
kumeruse keerduvad. 
Linnaehitus
• Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad 
Mükeene ja  Tiryns  (asusid praeguse Kreeka 
aladel). 
• Et  mandril  olid linnadel  karta  vaenlaste 
kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale 
ning piirati tohutu suurtest kivipankadest 
müüridega. 
• Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid 
on inimeste kätetöö, nad  pidasid  neid müütiliste 
ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii 
nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. 
Varakamber
Väravad ja huakambrid
• Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad 
praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. 
Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. 
tholosed), mil est tuntuim on nõndanimetatud  Atreuse  
varakamber.
• Mükeene kunsti  uurimisel  on suur osa saksa ärimehel 
Heinrich Schliemannil (1822- 1890. Lapsepõlvest 
peale, innustunud Homerose eepostest, unistas ta leida 
ja välja kaevata legendaarne  Trooja  linn. Lõpuks ta oma 
unistuse  ka teostas. Kuigi ta osakamatusest paljugi 
lõhkus, peetakse teda siiani kaasaegse  arheoloogia  
isaks.
Lõvivärav
Surimask

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
Vasakule Paremale
Egeuse kunst #1 Egeuse kunst #2 Egeuse kunst #3 Egeuse kunst #4 Egeuse kunst #5 Egeuse kunst #6 Egeuse kunst #7 Egeuse kunst #8 Egeuse kunst #9 Egeuse kunst #10 Egeuse kunst #11 Egeuse kunst #12 Egeuse kunst #13 Egeuse kunst #14 Egeuse kunst #15 Egeuse kunst #16 Egeuse kunst #17 Egeuse kunst #18 Egeuse kunst #19 Egeuse kunst #20
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AelitaBallet Õppematerjali autor
Vana kreekast

Sarnased õppematerjalid

Egeuse kunst
22
ppt

Egeuse kunst

Egeuse kunst Kreeta-Mükeene Krislyn Almers 10b Ajalugu · Ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida on nimetatud tähtsamate keskuste järgi kreeta-mükeene kultuuriks. · Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Knossos · Suurim osaliselt säilinud loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. · Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube.

Kunstiajalugu
Egeuse kunst
7
doc

Egeuse kunst

Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta- mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Vanimad kõrgkultuurid Kreeta ja Kreeka Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud

Kunstiajalugu
Egeuse kunst
2
rtf

Egeuse kunst

Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestusedKui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid

Kunstiajalugu
Kreeta-Mükeene kunst
5
docx

Kreeta-Mükeene kunst

Luiza Lilleorg 11.e klass Kreeta- Mükeene kunst Egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel e.Kr. välja Egeuse kultuur. Selle keskkohtadeks olid Kreeta saar ja mõned alad Kreeka mandril (Mükeene, Tiryns jt) .Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000-1250 a e.Kr. Ajaloost •Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud Egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga Kreeta-Mükeene kultuuriks. •Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad

Keskaja kunst
Egeuse kunst ja Kreeka kunst
8
docx

Egeuse kunst ja Kreeka kunst

EGEUSE KUNST Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube

Kunst
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst
6
docx

Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst

Tallinna Nõmme Gümnaasium Greete Hiiemäe Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus Egeuse kunsti..................................................................... 3 2. Ehituskunst............................................................................................. 4 3. Tarbekunst ja seinamaalid...................................................................... 5 4. Kokkuvõte.............................................................................................. 7 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................

Kunstiajalugu
Egeuse kunst
10
odp

Egeuse kunst

Egeuse kunst Egeuse kunst tekkis juba ligi 5000 aastat tagasi Egeuse mere saartel Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni ta ~12.saj e.m.a kreeklaste poolt välja tõrjuti Egeuse kunst oli väga muljetavaldav ning õnneks on sellest säilinud ka mitmeid kunstimälestisi Osaliselt säilinud Knossose palee koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest Samuti on säilinud ka mitmeid seinamaale Nendel kujutatakse tavaliselt näiteks pidulikke sündmusi, jumalannasid ja ka taimi ning loomi Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid 15. sajandil e.m.a purustati Knossose palee

Kunstiajalugu
KORDAMISKÜSIMUSED J-Kangilaski-Kunstikultuuri ajalugu-10-klassile lk 7- 89
6
rtf

KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu” 10. klassile lk.7- 89.

pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel), Lametrükk (monotüüpia). Aluse järgi: litograafia- kivitrükk, puugravüür- puule trükitud, vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. 2.Esiaja kunst: maal, skulptuur, kultusliku otstarbega ehitised ­ kus ja miks? Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne.

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun