Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat. (1)

1 Hindamata

Sisukord
Sissejuhatus 2
2.Arhailine eepos 4
3. Jumalik sekkumine 5
4.Kangelane eeposes 6
4. Homeros ja Hesiodos 7
Kokkuvõte 8

Sissejuhatus

Töö põhineb kolmel raamatul . Nendeks raamatuteks on 10. klassi kirjandusõpetuse õpik „ Maailmakirjandus “ I osa antiikajast valgustuseni. Teine raamat on „maailmakirjandus“ Igor Šaitanov ja kolmanda raamatuna kasutasin Richard P.Martin raamatut „Vana-Kreeka müüdid“. Loodan teada saada vanakreeka müütidest, eepostest ja kes ja miks neid kirjutasid. Referaadis on viis peatükki. Esimeses peatükis on kirjas kuidas ja miks üldse müüdid loodud on. Teises peatükis arhailisest eeposest. Kolmandas peatükis sellest, miks sekkuvad jumalad ja kuidas see väljendub müütides. Neljandas peatükis on sellest, kes olid kangelased eeposes. Viimases peatükis on kirjas tähtsamad laulikud vanast ajast, nende suunad ja mõttes ning nende loomingust.
1.Mis on müüt?
Kõikidel rahvastel on müüte. Nad köidavad ühiskonna kujutlusvüimet pika aja vältel. Need sünnivad koos keelega ja püüavad seletada arusaamatut arusaadavaga. Enne kui müüte üles kirjutama hakati, levisid need põlvest põlve ja suuliselt.Müüte polnud võimalik lugeda valeks ega tõeks, sest need viitasid kaugele minevikule.Müüdid võivadjõuda meieni kunsti ja kirjanduse kaudu, kuid tegelikult võivad olla nad ka suhtlussüsteem. Hilisemas tähenduses on müüt jutustus jumalatest ja inimkonna kangelaslikust algest. Kreeka jumalad näivad võimsad ja kaunid, kuid nad ei sündinud niimoodi. Müüte luuakse meie eest ja meie jaoks. Me tahame alateadlikult ennast näha üha tugevamana , ilusamana, ja paremana. Meie mõtleme taas välja uusi muinasjutte ja müüte, sest inimese kujutlusvõime otsib üleloomulikust maailmast seletusi igapäevasele elule.

2.Arhailine eepos

Kangelaseeposte teke saab tavaliselt alguse tõestijuhtunud seigast, kuid lugu võib üsna lühikese aja jooksul muutuda tundmatuseni. Arhailine epos on luulevormis jutustus, mis põhineb müütidel, ning tegelasteks on kangelased. Eeposte keel on kunstlik. Eeposed jutustavad teatud sündmustest,milles olid mõndadeks tegelasteks kangelased. Tavaliselt on eeposte kangelaste ideaaliks kuulsus nii elades kui ka pärast surma. Arhailistes eepostes tegutsevad enamasti jumalad. Vahel pole jumalad tegelasteks, kuid nad mõjutavad erinevaid konflikte ja sõdasid kehastudes erinevate nähtuste või loomadena.

3.Jumalik sekkumine

Jumalikku sekkumist võime müütidest kohata tihti. Jumalikuks sekkumiseks nimetatakse seda, kui teatud kangelasele antakse jumalate poolt võit ära. Asudes võitlema on ära määratud, kes võidab ja kes kaotab, kuid tegelased ei tea sedea. Vahel sekkuvad jumalad ka võitluse käigus tegelastele vahele teatud looduslike nähtustena ja muudavad viimasel hetkel tegelase saatust. Sekkumisest tulevad ka tegelastel äkilised ja pulsiivsed otsused. Jumalate sekkumine müütides on ka kunstiliseks võtteks, kui tahetakse suunata tegevuskäiku vatavaltmütoloogilis-eepilistele traditsioonidele. Jumalad sekkuvad ka siis kui tegevuse loogikast või lauliku-kuulajaskonna tahtestn tulenevalt võiks olla teistsugune lahendus. Erinevalt inimestele on jumalad surematud, kuigi haavatavad. Inimene sõltub täielikult jumalete tahtest.

4.Kangelane eeposes

Paljudel rahvastel on eeposeid mille tegelasteks on kangelased. Eepostes kirjutatakse jumalatest ja inimkangelastest. Jumalad on eepostes halastamatud, inimestele sageli vaenulikud ja oma tegudes etteaimamatud. Kangelased on tugevamas tavainimestest ja nad paistavad oma vapprusega silma.

4.Homeros ja Hesiodos

Homeros on pime laulik kes on loonud „Iliase“ ja „Odüsseia“ ,need on kaks meieni jõudnud eepost. „ Ilias “ on Ilioni linna lugu mis on loodud VII sajandi keskel ja sisaldab üle 15600 värsi. Eepose aineks on Trooja sõjaga seotud müüdid. „Odüsseia“ on rohkem kui 12000 värsist koosnev eepos,mis on loodud vähemalt pool sajandit „Iliasest“ hiljem. Odüseseia tegevus keskendub vaid ühele episoodile kangelase elus. Odüsseia on jaotatud 24 lauluks . „Odüsseias“ kujutatakse rännakuid, jumalad sekkuvad endiselt inimeste tegevusse, kuid nüüd sõltguvad tagajärjed rohkem inimese iseloomust, mitte saatusest. Hesiodose maailmakäsitluse aluseks on kujutlus kahest tülijumalannast, kellest üks on halb, riidude ja sõdade põhjustaja ning teine hea, sest tema toetab ausat konkurentsi. Ta kiidab rikastumissoovi , kuid rõhutab et elama peab ausalt ja tööd tehes ning vaeva nähes. Hesiodose loominguks on eepilised teosed„Tööd ja päevad“ ning „ Theogonia “. „Tööd ja päeavad“ sisaldab üle 800 värsi. „Theogonia“ sisaldab üle 100 värsi. Hesiodos räägib inimpülve allakäigust ja sellest et inimlik õnn on saavutatav, tuleb vaid õigesti töötada ja õigel päeval õiget tööd teha. Teises eeposes räägib Hesiodos sellest, kuidas tekkis maailma ja jumalad.

Kokkuvõte

Sain teada et vana-kreeka müüdid olid kijutatud meelelahutuseks inimestele nagu tänapäeval televiisor. Müüte loodi lihtsalt selleks et kujutada ennast ette tugevamana, ilusamana kui tegelikult oldi. Müüte pole õiged ega valesid, kuna see viitab kaugele minevikule. Kõik suulisel teel jutud ja laulud võivad muutuda lühikese aja jooksul tundmatuseni. Vahepeal antakse enne võitlust võit jumalate poolt kangelastele ära, sseda nimetatakse jumalikuks sekkumisek. Jumalad sekkuvad erinevate nöhtustena, tihti kangelaste võitlustesse. Kangelasi oli kahte liiki:inim-ja jumalkangelased. Vanast ajast on tuntud kaks laulikut. Nendeks on Homeros ja Hesiodos. Mõlemate tuntud loomingus on kaks eepilist teost, mis koosnevad värssidest, „ Iliases “ on kokku 15600 värssi.
8

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 19 allalaadimist

Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat- #1

Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat- #2

Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat- #3

Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat- #4

Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat- #5

Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat- #6

Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat- #7

Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat- #8

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Pantehr222 Õppematerjali autor

SISUKORD:
Sissejuhatus 2
2.Arhailine eepos 4
3.Jumalik sekkumine 5
4.Kangelane eeposes 6
4.Homeros ja Hesiodos 7
Kokkuvõte 8

koolis hindeks 4:D

puuduub kasutatud kirjandus kuid see on leitav _---otsi annaani.com-st: "h ja h ref kas kirj"

homeroshesiodosmüütreferaatarhailine eeposjumalik sekkuminekangelane eeposes

Sarnased õppematerjalid

doc

Antiikkirjanduse konspekt

sündmustest saab kuulaja teada alles hiljem, Odysseuse enda jutustustest peol kuningas Alkinoose juures. Tekkeajal esitati neid lüüra saatel. Antiikajal peeti ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autoriks Homerost. Täpsed biograafilised andmed Homerose kohta puudusid juba tol ajal, ja kõik see, mida jutustati ta elust ja isikust, on vaieldav ja osalt isegi fantastiline. Väga erinevad on antiikaja teadlastel Homerose eluaja dateeringud. Nime Homeros ennastki tõlgendati nii vana- kui ka uusajal kui üldnime; mõningate allikate järgi tähendanud Väike- Aasia kreeklastel sõna homeros pimedat. Talle omistati peale eelmainitud eeposte veel mitmeid teisi poeeme, eepilisi hümne ja väiksemaid luuletusi. Chiose saarel elunesid eepiliste laulude laulikud homeriidid, kes väitsid endid Homerosest põlvnevat. 5. saj. e.m.a hakati mitmesugustel kaalutlustel

Antiikkirjandus

doc

Müüt ja mütoloogia eksam

teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid kogemusi ja väärtusi; inimese "vaimsed" või "psüühilised" väljendused; annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. MÜTOLOOGIA ajaloolises ja kultuurilises kontekstis tekkinud müütide kogum 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Vana-Kreeka: mythos jutt, kõne (pläralära), mütoloogia jutulugu; Homeros, Hesiodos, Theagenes (lisandus "mõistukõne" tähendus), Herodotus (lisanuds "riknenud ajaloo", "udujutu" vms tähendus - üldiselt oli tähendus pigem halb, seda kritiseeriti, arvati, et "sotsioloogilised" tõlgendused ehk müüdid kui preestrite, seadusetegijate ja valitsejate pettus, hiljem leidis EUHEMEROS, et müüt põhineb ikkagi päriselt toimunud ajaloolistele sündmustele (ainult seda on tsipa liialdatud) = euhemerism

Ajalugu

doc

Antiikkirjanduse eksam 2011

Ovidius, Tibullus, Propertius. 8040 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr14 pKr). 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius. 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) Apuleius, Suetonius, Tertullianus, Augustinus, Hieronymus. 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Ilias on ühe linna lugu Ilioni linna lugu (Trooja). Homeros keskendus ühele episoodile selles sõjas, mis kestis kokku 10 aastat. Sõja põhjustas tüli jumalate vahel. Episood toimub 10nendal aastal ja kestab 49 päeva. Sõda sai alguse sellega, kui Paris röövib Ilusa Helena. Kreekalased alustavad sõda, et Helena tagasi saada. Alguses saadab kreeklasi ebaedu, kuna nad on solvanud jumalaid (röövides ühe preestri tütre). Sõja lõpu poole hakkab neid saatma edu, Zeus ei luba jumalates sekkuda, kuid siiski sekkutakse Zeusi selja taga

Antiikkirjandus

rtf

Müüt ja mütoloogia eksam

religiooniga. Mütoloogia tähendusrikkaimad osad ongi müüdid; 2) mütoloogia kui teadus müütidest, nende kujunemisest, olemusest, tõlgendustest, suhestumisest jne 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti pigem kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid 7-8 saj eKr. Theagenesmüütide allegooriline tõlgendamine, müüt kui mõistukõne. Euhemerosmüütides toimub ajalooliste tegelaste, vallutajate ja kangelaste jumalikustamine, moonutatud ajalugueuhemerismpooldajateks enamik antiigi ja keskaja ajaloolastest. Aristotelesmüüt kui kunstiteos, kirjanduslik väljamõeldis kui fiktsioon. Platonmüüdikriitik, kes pidas müüte pettusteks ja väljamõeldisteks.

Kirjandus

odt

Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia

Vahendab inimlikku ja jumalikku sfääri. Hosioi- võimukad (pühas mõttes) ja neid oli viis. Pythia- naisprohvet. Kohalik eakas naine Pühamu poliitiline korraldus. Delefi pühamu allus kohalikule linnale, olles samal ajal rahvusvahelise kontrolli all. Oraakel kuulutas 9x aastas. Pythia esitas 6 värsilised salmid ekstaasis (heksameetiline). Kuulutsed võisid olla mitmemõttelised, vb ka tahtlikult. Gaas võis olla ethüleen. Jumalad (paberi sai ka) Homeros jumalate põlvnemise kohta. Homeros erinevalt Hesiodusest ei esita hullu sugupuud. Okeanos- Tethys. Titanes (valitsesid enne Olympose jumalaid ja suletud allilma Tartarosse). Typhoeus. Zues kui vanem vend ja Hades ja Poseidon jagasid maa. Hesiodos esitab detailsemalt (paber) "Teogoonia". See jutustab kõigepealt, kuidas nähtav maailm sündis kaosest. Siis esitatakse jumalate vanima dünastia, titaanide saamislugu ja nende võitlus nooremasse generetsiooni kuuluva

Kreeka kultuur

doc

Antiikkirjanduse kordamine eksamiks

oli tõesti olemas. Samas arvan ka seda, et teostes on palju väljamõeldist, kuna lugusid kanti algselt edasi suuliselt, võis juba selle tõttu lugu muutuda. Kuna oletatakse, et sõda võis toimuda u 13. v 12. saj oli muistendite kujunemise aeg väga pikk, seega muutusid need suuresti. * Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta? Eeposed on küll omistatud Homerosele, kes olevat olnud pime laulik, kuid on pakutud välja ka seda, et Homeros on ainult ,,Iliase" autor ning ,,Odüsseia" kirjutas keegi teine; samuti on pakutud välja teooria, et ,,Iliase" kirjutas Homeros nooruspõlves, ,,Odüsseia" aga vanaduspõlves, sellega seletati kahe teose stiililist erinevust. Saksa filoloog Wolf on aga arvanud, et laulud on loodud eri laulikute poolt. Sel ajal ei olevat tema arvates veel kirjaoskust olnud ning teosed kirjutati üles teadlaste poolt hiljem, kes ise redigeerisid ja kohandasid neid

Antiikkirjandus

docx

Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad

1400 eKr. Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur. See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. 1400. aasta paiku eKr vallutasid mükeenelased Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Eepika esindajaina on tuntud Homeros ja Hesiodos. 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Luuletajaist on tuntumad Sappho ja Pindaros, näitekirjanikest Sophokles ja Euripides, ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos. 11

Klassikaline filoloogia

doc

Antiikkirjandus

Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII-VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kogu rahva ees või siis ülikute kodades ette kandsid. Nii ongi Kreeka kirjanduse vanimateks säilinud mälestusmärkideks eeposed. Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelate tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded – võitlusiha, patriotism, armastus ja viha. Ta saadab oma teekonnal korda rohkeid kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused – saatusele või vaenlasele allajäämine, surm.

Antiikkirjandus

Rohkem sarnaseid