sündmustest saab kuulaja teada alles hiljem, Odysseuse enda jutustustest peol kuningas Alkinoose juures. Tekkeajal esitati neid lüüra saatel. Antiikajal peeti ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autoriks Homerost. Täpsed biograafilised andmed Homerose kohta puudusid juba tol ajal, ja kõik see, mida jutustati ta elust ja isikust, on vaieldav ja osalt isegi fantastiline. Väga erinevad on antiikaja teadlastel Homerose eluaja dateeringud. Nime Homeros ennastki tõlgendati nii vana- kui ka uusajal kui üldnime; mõningate allikate järgi tähendanud Väike- Aasia kreeklastel sõna homeros pimedat. Talle omistati peale eelmainitud eeposte veel mitmeid teisi poeeme, eepilisi hümne ja väiksemaid luuletusi. Chiose saarel elunesid eepiliste laulude laulikud homeriidid, kes väitsid endid Homerosest põlvnevat. 5. saj. e.m.a hakati mitmesugustel kaalutlustel
teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid kogemusi ja väärtusi; inimese "vaimsed" või "psüühilised" väljendused; annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. MÜTOLOOGIA ajaloolises ja kultuurilises kontekstis tekkinud müütide kogum 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Vana-Kreeka: mythos jutt, kõne (pläralära), mütoloogia jutulugu; Homeros, Hesiodos, Theagenes (lisandus "mõistukõne" tähendus), Herodotus (lisanuds "riknenud ajaloo", "udujutu" vms tähendus - üldiselt oli tähendus pigem halb, seda kritiseeriti, arvati, et "sotsioloogilised" tõlgendused ehk müüdid kui preestrite, seadusetegijate ja valitsejate pettus, hiljem leidis EUHEMEROS, et müüt põhineb ikkagi päriselt toimunud ajaloolistele sündmustele (ainult seda on tsipa liialdatud) = euhemerism
Ovidius, Tibullus, Propertius. 8040 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr14 pKr). 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius. 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) Apuleius, Suetonius, Tertullianus, Augustinus, Hieronymus. 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Ilias on ühe linna lugu Ilioni linna lugu (Trooja). Homeros keskendus ühele episoodile selles sõjas, mis kestis kokku 10 aastat. Sõja põhjustas tüli jumalate vahel. Episood toimub 10nendal aastal ja kestab 49 päeva. Sõda sai alguse sellega, kui Paris röövib Ilusa Helena. Kreekalased alustavad sõda, et Helena tagasi saada. Alguses saadab kreeklasi ebaedu, kuna nad on solvanud jumalaid (röövides ühe preestri tütre). Sõja lõpu poole hakkab neid saatma edu, Zeus ei luba jumalates sekkuda, kuid siiski sekkutakse Zeusi selja taga
religiooniga. Mütoloogia tähendusrikkaimad osad ongi müüdid; 2) mütoloogia kui teadus müütidest, nende kujunemisest, olemusest, tõlgendustest, suhestumisest jne 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti pigem kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid 7-8 saj eKr. Theagenesmüütide allegooriline tõlgendamine, müüt kui mõistukõne. Euhemerosmüütides toimub ajalooliste tegelaste, vallutajate ja kangelaste jumalikustamine, moonutatud ajalugueuhemerismpooldajateks enamik antiigi ja keskaja ajaloolastest. Aristotelesmüüt kui kunstiteos, kirjanduslik väljamõeldis kui fiktsioon. Platonmüüdikriitik, kes pidas müüte pettusteks ja väljamõeldisteks.
Vahendab inimlikku ja jumalikku sfääri. Hosioi- võimukad (pühas mõttes) ja neid oli viis. Pythia- naisprohvet. Kohalik eakas naine Pühamu poliitiline korraldus. Delefi pühamu allus kohalikule linnale, olles samal ajal rahvusvahelise kontrolli all. Oraakel kuulutas 9x aastas. Pythia esitas 6 värsilised salmid ekstaasis (heksameetiline). Kuulutsed võisid olla mitmemõttelised, vb ka tahtlikult. Gaas võis olla ethüleen. Jumalad (paberi sai ka) Homeros jumalate põlvnemise kohta. Homeros erinevalt Hesiodusest ei esita hullu sugupuud. Okeanos- Tethys. Titanes (valitsesid enne Olympose jumalaid ja suletud allilma Tartarosse). Typhoeus. Zues kui vanem vend ja Hades ja Poseidon jagasid maa. Hesiodos esitab detailsemalt (paber) "Teogoonia". See jutustab kõigepealt, kuidas nähtav maailm sündis kaosest. Siis esitatakse jumalate vanima dünastia, titaanide saamislugu ja nende võitlus nooremasse generetsiooni kuuluva
oli tõesti olemas. Samas arvan ka seda, et teostes on palju väljamõeldist, kuna lugusid kanti algselt edasi suuliselt, võis juba selle tõttu lugu muutuda. Kuna oletatakse, et sõda võis toimuda u 13. v 12. saj oli muistendite kujunemise aeg väga pikk, seega muutusid need suuresti. * Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta? Eeposed on küll omistatud Homerosele, kes olevat olnud pime laulik, kuid on pakutud välja ka seda, et Homeros on ainult ,,Iliase" autor ning ,,Odüsseia" kirjutas keegi teine; samuti on pakutud välja teooria, et ,,Iliase" kirjutas Homeros nooruspõlves, ,,Odüsseia" aga vanaduspõlves, sellega seletati kahe teose stiililist erinevust. Saksa filoloog Wolf on aga arvanud, et laulud on loodud eri laulikute poolt. Sel ajal ei olevat tema arvates veel kirjaoskust olnud ning teosed kirjutati üles teadlaste poolt hiljem, kes ise redigeerisid ja kohandasid neid
1400 eKr. Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur. See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. 1400. aasta paiku eKr vallutasid mükeenelased Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Eepika esindajaina on tuntud Homeros ja Hesiodos. 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Luuletajaist on tuntumad Sappho ja Pindaros, näitekirjanikest Sophokles ja Euripides, ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos. 11
Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII-VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kogu rahva ees või siis ülikute kodades ette kandsid. Nii ongi Kreeka kirjanduse vanimateks säilinud mälestusmärkideks eeposed. Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelate tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded – võitlusiha, patriotism, armastus ja viha. Ta saadab oma teekonnal korda rohkeid kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused – saatusele või vaenlasele allajäämine, surm.
Kõik kommentaarid