Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat. (1)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat- #1 Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat- #2 Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat- #3 Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat- #4 Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat- #5 Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat- #6 Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat- #7 Arheiline eepos Homeros ja Hesiodos- referaat- #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pantehr222 Õppematerjali autor
SISUKORD:
Sissejuhatus 2
2.Arhailine eepos 4
3.Jumalik sekkumine 5
4.Kangelane eeposes 6
4.Homeros ja Hesiodos 7
Kokkuvõte 8

koolis hindeks 4:D


puuduub kasutatud kirjandus kuid see on leitav _---otsi annaani.com-st: "h ja h ref kas kirj"

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
doc

Antiikkirjanduse konspekt

sündmustest saab kuulaja teada alles hiljem, Odysseuse enda jutustustest peol kuningas Alkinoose juures. Tekkeajal esitati neid lüüra saatel. Antiikajal peeti ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autoriks Homerost. Täpsed biograafilised andmed Homerose kohta puudusid juba tol ajal, ja kõik see, mida jutustati ta elust ja isikust, on vaieldav ja osalt isegi fantastiline. Väga erinevad on antiikaja teadlastel Homerose eluaja dateeringud. Nime Homeros ennastki tõlgendati nii vana- kui ka uusajal kui üldnime; mõningate allikate järgi tähendanud Väike- Aasia kreeklastel sõna homeros pimedat. Talle omistati peale eelmainitud eeposte veel mitmeid teisi poeeme, eepilisi hümne ja väiksemaid luuletusi. Chiose saarel elunesid eepiliste laulude laulikud homeriidid, kes väitsid endid Homerosest põlvnevat. 5. saj. e.m.a hakati mitmesugustel kaalutlustel

Antiikkirjandus
thumbnail
14
doc

Müüt ja mütoloogia eksam

teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid kogemusi ja väärtusi; inimese "vaimsed" või "psüühilised" väljendused; annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. MÜTOLOOGIA ­ ajaloolises ja kultuurilises kontekstis tekkinud müütide kogum 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Vana-Kreeka: mythos ­ jutt, kõne (pläralära), mütoloogia ­ jutulugu; Homeros, Hesiodos, Theagenes (lisandus "mõistukõne" tähendus), Herodotus (lisanuds "riknenud ajaloo", "udujutu" vms tähendus - üldiselt oli tähendus pigem halb, seda kritiseeriti, arvati, et "sotsioloogilised" tõlgendused ehk müüdid kui preestrite, seadusetegijate ja valitsejate pettus, hiljem leidis EUHEMEROS, et müüt põhineb ikkagi päriselt toimunud ajaloolistele sündmustele (ainult seda on tsipa liialdatud) = euhemerism

Ajalugu
thumbnail
18
doc

Antiikkirjanduse eksam 2011

Ovidius, Tibullus, Propertius. 80­40 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr­14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr­14 pKr). 4) Hõbedane ajastu (14­138 pKr) ­ Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius. 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.­6. saj. pKr) ­ Apuleius, Suetonius, Tertullianus, Augustinus, Hieronymus. 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Ilias on ühe linna lugu ­ Ilioni linna lugu (Trooja). Homeros keskendus ühele episoodile selles sõjas, mis kestis kokku 10 aastat. Sõja põhjustas tüli jumalate vahel. Episood toimub 10nendal aastal ja kestab 49 päeva. Sõda sai alguse sellega, kui Paris röövib Ilusa Helena. Kreekalased alustavad sõda, et Helena tagasi saada. Alguses saadab kreeklasi ebaedu, kuna nad on solvanud jumalaid (röövides ühe preestri tütre). Sõja lõpu poole hakkab neid saatma edu, Zeus ei luba jumalates sekkuda, kuid siiski sekkutakse Zeusi selja taga

Antiikkirjandus
thumbnail
44
rtf

Müüt ja mütoloogia eksam

religiooniga. Mütoloogia tähendusrikkaimad osad ongi müüdid; 2) mütoloogia kui teadus müütidest, nende kujunemisest, olemusest, tõlgendustest, suhestumisest jne 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti pigem kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid 7-8 saj eKr. Theagenesmüütide allegooriline tõlgendamine, müüt kui mõistukõne. Euhemerosmüütides toimub ajalooliste tegelaste, vallutajate ja kangelaste jumalikustamine, moonutatud ajalugueuhemerismpooldajateks enamik antiigi ja keskaja ajaloolastest. Aristotelesmüüt kui kunstiteos, kirjanduslik väljamõeldis kui fiktsioon. Platonmüüdikriitik, kes pidas müüte pettusteks ja väljamõeldisteks.

Kirjandus
thumbnail
27
odt

Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia

Vahendab inimlikku ja jumalikku sfääri. Hosioi- võimukad (pühas mõttes) ja neid oli viis. Pythia- naisprohvet. Kohalik eakas naine Pühamu poliitiline korraldus. Delefi pühamu allus kohalikule linnale, olles samal ajal rahvusvahelise kontrolli all. Oraakel kuulutas 9x aastas. Pythia esitas 6 värsilised salmid ekstaasis (heksameetiline). Kuulutsed võisid olla mitmemõttelised, vb ka tahtlikult. Gaas võis olla ethüleen. Jumalad (paberi sai ka) Homeros jumalate põlvnemise kohta. Homeros erinevalt Hesiodusest ei esita hullu sugupuud. Okeanos- Tethys. Titanes (valitsesid enne Olympose jumalaid ja suletud allilma Tartarosse). Typhoeus. Zues kui vanem vend ja Hades ja Poseidon jagasid maa. Hesiodos esitab detailsemalt (paber) "Teogoonia". See jutustab kõigepealt, kuidas nähtav maailm sündis kaosest. Siis esitatakse jumalate vanima dünastia, titaanide saamislugu ja nende võitlus nooremasse generetsiooni kuuluva

Kreeka kultuur
thumbnail
19
doc

Antiikkirjanduse kordamine eksamiks

oli tõesti olemas. Samas arvan ka seda, et teostes on palju väljamõeldist, kuna lugusid kanti algselt edasi suuliselt, võis juba selle tõttu lugu muutuda. Kuna oletatakse, et sõda võis toimuda u 13. v 12. saj oli muistendite kujunemise aeg väga pikk, seega muutusid need suuresti. * Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta? Eeposed on küll omistatud Homerosele, kes olevat olnud pime laulik, kuid on pakutud välja ka seda, et Homeros on ainult ,,Iliase" autor ning ,,Odüsseia" kirjutas keegi teine; samuti on pakutud välja teooria, et ,,Iliase" kirjutas Homeros nooruspõlves, ,,Odüsseia" aga vanaduspõlves, sellega seletati kahe teose stiililist erinevust. Saksa filoloog Wolf on aga arvanud, et laulud on loodud eri laulikute poolt. Sel ajal ei olevat tema arvates veel kirjaoskust olnud ning teosed kirjutati üles teadlaste poolt hiljem, kes ise redigeerisid ja kohandasid neid

Antiikkirjandus
thumbnail
25
docx

Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad

1400 eKr. Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur. See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. 1400. aasta paiku eKr vallutasid mükeenelased Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Eepika esindajaina on tuntud Homeros ja Hesiodos. 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Luuletajaist on tuntumad Sappho ja Pindaros, näitekirjanikest Sophokles ja Euripides, ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos. 11

Klassikaline filoloogia
thumbnail
76
doc

Antiikkirjandus

Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII-VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kogu rahva ees või siis ülikute kodades ette kandsid. Nii ongi Kreeka kirjanduse vanimateks säilinud mälestusmärkideks eeposed. Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelate tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded – võitlusiha, patriotism, armastus ja viha. Ta saadab oma teekonnal korda rohkeid kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused – saatusele või vaenlasele allajäämine, surm.

Antiikkirjandus




Kommentaarid (1)

Pantehr222 profiilipilt
Pantehr222: palju infot on, kokkuvõte polnud küll hea aga muu oli norm
16:58 03-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun