50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
NurioF
Õppematerjali autor
Franz Schubet Sündis Viini lähistel, oli 12mes laps, lapsi kasvatas range kooliõpetajast isa, väga varakult õppis selgeks viiuli, klaveri ja vioolamängu. Ta õppis Viini õukonnalauljate koolis. Õppis sealjuures ka kompositsiooni, mõne aja töötas algklassi õpetajana, hiljem vabakutseline helilooja, lõi oma teosed impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta, ilma klaverit, esines väikestele seltskondadele. Looming: 9sümf, kuulsaim neist 1882a loodud ,,Lõpetamata sümfoonia", mille partituur leiti 37a pärast helilooja surma, 2osaline. Oli klassikalise ajastu suurim laulude looja. Tema soololaul muutub võrdseks instrumentaal zanritega. Tuntumad laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul".
Wagner kasutab neljakordset orkestrit. Kõige olulisemad on vaskpuhkpillid. Tuntumad ooperid: "Lendav Hollandlane", "Tannhäuser", "Lohengrin", "Tristan ja Isolde" Kuulame: "Tannhäuser'ist" "Palverändurite kool" Wagneri ooperireform tõi kaasa: 1) tulede kustutamise 2) saalipõrand ehitati kaldu 3) orgester paigutati orgestriauku GEORGES BIZET (1838 1875) Prantsuse helilooja, kelle ema oli väga hea pianist ning tema õde oli väga hea laulja. Ta kasvas muusikalises õhkkonnas ja juba 9 aastaselt astus ta Pariisi Konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni. Temast sai väga hea pianist, kes võitis mitmeid konkursse. Talle pakuti kohe tööd sealsamas konservatooriumis, kuid ta ütles selle ära, kuna ta tahtis teenida leiba klaverisaatjana. Alates 1868. aastast langes ta väga tugeva kriitika osaliseks, selle tagajärjel
Romantism Koostaja: Kaisa Nurk Juhendaja: Külli Kreegi · Romantism muusikas on umbes 18201880 valitsenud suund, see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Romantismi peamised tunnusjooned. · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) 2
poeemid, instrumentaalkontserdid. Edward Grieg – Muusika siiras, varjunditerohke. Loomingu põhiosa moodustavad miniatuurid: soololaulud, klaveripalad. 'Klaverikontsert', 'Peer Gynt'. Kirjutas ka instrumentaalset kammermuusikat. Carl Nielsen – Sümfoonik, toetus klassikalistele vormiskeemidele, aga tegi neid isikupärasemaks. Kasutas esimest korda progressiivset tonaalsust – teos algas ühes ja lõppes teises helistikus. Lõi ka oopereid ja kantaadi 'Kevad Fynis' Jean Sibelius – Soome helilooja, sümfoonik. Viini klassikute eeskujul. Hea vormitunnetusega, rafineeritud. 'Finlandia' & 'Saaga' MÕISTED diapasoon – hääle ulatus impressario - see, kes üüris teatri, koostas koosseisu, tellis ooperi verism – tõepärane, julm, elupärane suund grand opera – suur ooper Ballett 19. sajandil Pjotr Tšaikovski – Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja. Lõi sümfooniaid, avamäng-fantaasia,
Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine.
mõtted sündisid tema peas suure kiirusega, et nende kirjutamine võttis kogu tema aja · Lühinägelik · Magas prillidega · Loobus õpetaja ametist, pühendus heliloomingule · Ei teenininud palju raha, päästis sõprade toetus, kuid ka nemad ei suutnud palju toetada. · Oli haige · Schubert oli traagilise üksinuduse elu ja surmaheitluste, õnnetu armastuse, lüüriliste pihtimuste laulik · Esimene helilooja, kes hakkas kirjutama soololaulude tsükleid, mille laule ühendas süzeeline arendus · 1823 ,,Ilus möldrineiu" 1827 ,,Talvine teekond" ROBERT SCHUMANN (1810-1856) · Kirjutas 7-aastaselt esimese sümfoonia · Sündinud Saksa linnas Leibsik, kuhu 1828 oma ema ja hooldaja soovil läks õigusteadust õppima · Leidis klaveriõpetaja Friedrich Wiek'i, kelle tütar Clara sai Roberti naiseks
programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris. Romantismiline liikumine sai alguse Samsamaalt, suur hilisromantismilaine käis üle ka veel 20 saj. alguses Romantism on tunnetekunst, kõige tähtsam oli läbi kunsti väljendada tundeid. Ka muusikas oli tunnete skaala väga lai, kujutati nii üleolevat rõõmu, kui ka valu ja traagikat. Palju hakati kujutama üksikisiku läbielamisi ja tundeid.
-datel aastatel ja laienes üle Euroopa. Romantis vastandas end klassitsismi mõistuse kesksusele. Ülistatakse intutsiooni, tundeid, kirge. Tekkis mina kultus, eemalduti tegelikusest (unistused, fantaasia, õudused, müstika, surm), need teemad köidsid. Sündis rahvusteadvus. Romantiline muusika. iseloomustus: 19. Sajandil olid käibel samad väljendusvahendid ja vormid, mis klassitsismi ajastul. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgid kompositsioonilisi erinevusi. Muutub helilooja mõtlemisviis. Rõhuasetus läks mõistuselt tunnetele. Uuendused muusikas: 1. Vormiline mõtlemine jäi samaks 2. Harmooniat rikastati kromantismidega 3. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks 4. Tempode puhul armastati suuri äärmusi 5. Dünaamika on nüansside rikas 6. Huvi vanamuusika vastu 7. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 8. Huvi rahvamuusika vastu 9. Tähelepanu keskmesse tõusi programmiline muusika 10. Pillid said tänapäevase kuju Zanrid 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid