Romantism, heliloojad (1)

Romantismiajastu tunnusjooned: väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia , kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming . Kunstis rõhutati minevikku , emotsionaalsust. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale , rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni , fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks.
Tähtsamad muusikažanrid: sümfoonia , instrumentaalorkester, ooper , ballett, sümfooniline poeem, klaveriminiatuurid, operett.
Programmiline muusika - st. et instrumentaalteosel on kindel süzee ehk tegevustik. Sageli oli aluseks mõni kirjandusteos, võis olla ka väljamõeldud lugu. Programmilisust näitab teose pealkiri, sageli lisas helilooja sõnalise kokkuvõtte ehk programmi. Tuntud romantikud olid H. Berlioz , R. Strauss, F. Schubert , R. Schumann , R. Wagner
F. Schubert – 9 sümf. , kuulsaim loodud „Lõpetamata sümfoonia. Oli klassikalise ajastu suurim laulude looja. Tema soololaul muutub võrdseks instrumentaalžanritega. Tuntumad laulutsüklid: „Ilus möldrineiu“, „ Talvine teekond “, „Luigelaul“.Lõi oma teosed impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta, ilma klaverita, esines väikestele seltskondadele. Kirjutas soololaule. Romantiline soololaul (mis muutub väga populaarseks). Ta on klassikalise muusika üks suuremaid ja kuulsamaid laululoojaid - ligi 700 laulu. Peamised teemad on õnnetu armastus, üksindus, unistused, elu ja surma heitlus. Tuntumad Schuberti laulud on “Metshaldjas”, “ Forell ”, ja “Ave Maria” Schuberti loomingus sai laulust sisukas ja tõsine kontsertmuusika žanr.
R. Schumann – Looming: erinevalt Shuberti loomingust on tema looming elu jaatavam ja rõõmsam. Rohkem kontrasti, tormakust, eredaid karaktereid. Oma oratooriumi „Paradiis ja Peri “. Väljapaistvama osa moodustasid klaveriteosed ja vokaalmuusika . Klaveriteostes eelistas väikevorme, mida sageli liitis tsüklitesse – „ Karneval “, „Lastestseenid“ „Sümfoonilised etüüdid“ jt. Klaverisaated tehniliselt nõudlikud, ka laulud koondas tsüklitesse, „Poeedi armastus“, „Naise elu ja armastus“. On kirjutanud ka 4 sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget.
J. Brahm – Looming: jääb Beethoveni klassikalise orkestri koosseisu juurde. Tema teoste teemad luulelised. Aluseks rahvalaul, klaveriteosed üsna tähtsal kohal, vokaalteoseid üle 30. Loonud 4 sümfooniat, 2 avamängu, vokaalsümf. „Saksa reetja“, reekviem elusatele. Hakkab huvituma Ungari rahvamuusikast, mille ajal kirjutab nii mõnedki teosed ungari rahvaviisidele „Ungari tantsud“ Oli väljapaistvaim helilooja, sümfoonik. Brahms on 19.saj üks silmapaistvamaid sümfoonilise muusika loojaid. Talle olid eeskujuks Viini klassikud , Mozart ja Beethowen . Brahms jätkas klassikalisi traditsioone muusikas. Tema looming us on klassikalised žanri, summoned, kontserdid, sonaadid ja kirjutas neid klassikaliste reeglite järgi. Romantiline aga oli tema teoste sisu ja helikeel. „Hällilaul“ , „Saksa reekviem“
F. Liszt – Ei saanud akadeemilist kõrgharidust, õppis eraviisiliselt nii Viinis kui Pariisis. Avaldab nii klaveris kui orkestrimuusikas erinevaid väljendusvahendeid ja muusikalisi võimalusi. Kasutab klaverit orkestraalselt, äärmuslikke registreid. Üks Budapesti Muusikaakadeemia asutajatest ja veel mõnede muusikakõrgkoolide asutajatest. Andis ka klaveritunde. Armastas mängide suurel laval suurele kuulajaskonnale. On loonud suurel hulgal klaveriteoseid. Armastas ungari rahvusmuusikat. Kirjutas: 19 Ungari rapsoodiat, 2 klaverikontserti – 400 klaveritranskliptsiooni. Teda loetakse üheks 19. Saj suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Suurem osa Liszti looming on kirjutatud klaverile, ligi 8000 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate.
R. Wagner –oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator. Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat. Tema ooperid olid väga ulatuslikud ning katkematu süžeega draamad . Neil oli pidev sümfooniline arendus. Tema muusikat on raske kuulata. Ooperite süžeed olid võetud legendidest, eepostest, saagadest. Peategelased olid alati õilsad, aga traagilise saatusega. Harmoonias oli talle eeskujuks Liszt. Wagneri harmoonia oli väga pingeline , täis krematisme, kindlat helistikku polnud võimalik kuulata. Tema loominguga kaasnesid juhtmotiivid. Tema meloodiad olid lõputud. Wagner seadis lauljatele kõrged nõudmised: nad pidid olema väga head näitlejad ning neil pidi olema väga kõva hääl. Levinud võteteks tema ooperites on juhtmotiivid – iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikku. Erakordselt võimas oli Wagneri orkester – neljakordne kooseis (tav. 70) palju puhkpille. “Tristan ja Isolde” Wagneri kõige ulatuslikum teos on “Nieblungide sõrmus”, see koosneb neljast ooperist (Valküürid, Siegried, Reini kuld , Jumalate hukk )
H. Berlioz – Tema looming on läbi ja lõhki programmiline. Programmilisi sümfooniaid on tal mitmeid, nt “Harold Itaalias”, “Romeo ja Julia ”. Berlioz kirjutas ka oopereid, nt “ Beatrice ja Benetict”, “ Troojalased ”, oratooriumi “Fausti needmine”, “Kristuse lapsepõlv”. Berlioz ei kirjutanud kammerkoosseisudele.
G. Bizet – Ta kirjutanud muusikas mitmes žanris, nt laule, orgestriteoseid. Aga kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetus Saksast ja Itaaliast. “ Carmenit ” on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süžees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse.