Egeuse kunst (1)

Egeuse kunst
Kreeta-Mükeene
Krislyn Almers
10b
Ajalugu
· Ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja
rannikul tärkama omapärane kultuur, mida on nimetatud
tähtsamate keskuste järgi kreeta-mükeene kultuuriks.
· Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud
kreeklased ta
12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid.
Knossos
· Suurim osaliselt säilinud loss, mis koosneb sadadest suure
paraadõue ümber koondatud ruumidest.
· Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi
vannitube.
· Vannitubade seinu katavad pildid delfiinidest ja lendkaladest.
· Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda
treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline.
· Seetõttu tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline
koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda.
· Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu
valguskaevud läbi mitme korruse.
· Sambad jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja
kollasega.
Knossose loss tänapäeval
Lossi rekonstruktsioon
Seinamaalid
· Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka
seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha
pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid
usulise sisuga härjamängude juures,
jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi.
· Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi
kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu
kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad
mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui
inimesed egiptuse reljeefidel.
Sõnnimäng
Naise kujutis aka Pariisitar
Skulptuur
· Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti
jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude
kaitsjaiks.
· Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete
soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt.
· Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi
loodi Küklaadide saarestiku saartel.
· 15. sajandil e.m.a tulid Peloponnesose poolsaarelt seni
Kreeta alluvuses olnud ahhailased ning purustasid
Knossose. Nüüdsest peale läks võim Egeuse merel
ahhailaste kätte, kuni selle hiljem omakorda haarasid
kreeklased.
Jumalanna madudega Lüüramängija Küklaadidelt
Keraamika
· Kreeta keraamika kõrget
taset näitavad näitavad
kaunites toonides
maalitud savivaasid, eriti
need, mida katavad väga
loomutruult kujutatud
mereloomad- näiteks
kaheksajalad, kes oma
haarmetega ümber vaasi
kumeruse keerduvad.
Vaas kaheksajalaga
Linnaehitus
· Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad
Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka
aladel).
· Et mandril olid linnadel karta vaenlaste
kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale
ning piirati tohutu suurtest kivipankadest
müüridega.
· Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid
on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste
ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii
nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks.
Varakamber
Väravad ja huakambrid
· Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad
praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal.
Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn.
tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse
varakamber.
· Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel
Heinrich Schliemannil (1822- 1890. Lapsepõlvest
peale, innustunud Homerose eepostest, unistas ta leida
ja välja kaevata legendaarne Trooja linn. Lõpuks ta oma
unistuse ka teostas. Kuigi ta osakamatusest paljugi
lõhkus, peetakse teda siiani kaasaegse arheoloogia
isaks.
Lõvivärav
Surimask
Mükeene ja Tiryns
· Ahhailaste ehitatud võimsad linnad, mis asusid praeguse Kreeka
aladel.
· Mõlemad linnad ehitati künkale ning piirati tohutu suurtest
kivipankadest müüridega.
· Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö,
nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide
kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks.
· Mükeene ja Tirynsi ahhailaste kunst oli karmim ja mehisem, ülistas
sõda ja jahipidamist.
· Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks
reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal.
· Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid, millest tuntuim
on nõndanimetatud Atreuse varakamber.
Kreetaga seonduvad legendid
· Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja
viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis
poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg,
kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas
tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise ­
Minotauruse.
· Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese
kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja
sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda
võrgutama Poseidon.
· Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena
kuninga poeg Theseus.
Müütide otsingul
· Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal
koos oma kaaslastega alustas Kreeka
saarel väljakaevamisi, said talle osaks
järjest hämmastavamad leiud.
· Need tõendasid paljude muistsete müütide
ning vanakreeka luuletaja Homerose
poeemide paikapidamist. Oli ju neis
ülistatud Kreeta paleede toredust ning
valitseja Minose võimsust.