Bütsantsi kunst Bütsants oli feodaalriik 4. sajandist 1453. aastani. Riik nimetati Bütsantsiks tema pealinna Konstantinoopoli antiikaegse nime Byzantioni järgi. Ise nimetasid Bütsantsi elanikud oma riiki Rooma või Ida-Rooma impeeriumiks. Nimetus "Bütsants" pärineb alles renessansiajast (ilmselt 16. sajandi algusest). Ametlik riigikeel oli kreeka keel. Arhitektuur · Bütsantslik toredus · Ristkuppel kirikud (suudeti kupliga katta nelinurkne ruum) · Lagedaid välisseinu ilmestati eenduvate püstribadega liseenid · Ülaosas muutuvad väliskaunistused süvenditeks petikud · Kõik ehitused on tsentraalehitised ehk kõik osad koonduvad ühtse keskmise kupli ümber Maalikunst · Ravenna kirikute mosaiigid · Sõnum oli poliitiline ja usuline · Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või kristus ja tema pühakud · Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad · Riided on toretsevad kehavorme ei näidata · Näod väiksed, suured silmad võimukad
6. Mesopotaamias oli svastika seotud sigitava jõuga ning esineb suure jumalanna Istari häbemel. 7. Kandilised ja sarnaste värvidega ehitised. 8. Püramiid on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Tsikuraat ehk astmiktempel on Mesopotaamia kultusehitiste tüüp: massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Astangute seinad olid eenduvate osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega, nt bituumeni ja põletatud tellistega, erivärvilisteks tehtud. Mõlemad asuvad maapinnal. Erinevused on silmapaistvad eelkõige olid püramiidid mitte templid, vaid hauaehitised. Templite tipus elasid jumalad. Püramiidid tehti lubjakivist. Mõlemad olid tuntud ehitised. 9. Paabeli torn oli piiblilegendi järgi taevani ulatuv torn, mille rajasid maailmalinna Paabeli uhkeks muutunud asukad
lagesid toetavaid sambaid. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endise kuju. Kujutav kunst on seotud arhitektuuriga, sest maali ja reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel. Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimesest, loomadest, taimedest või muust. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu. Valitseja, keda peeti jumalate sugulaseks, pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad, samal ajal tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseinale mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused
Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. Skulptuur (Gudea) Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel paleel oli neid nn. reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt on edasi
sajandi metropolide maailm. Popkunstnikud aktsepteerisid banaalset ümbrust ja ei püüdnudki teha "kõrget kaunist kunsti". Ameerika abstraktsionism oli olnud kommertsivaenulik, aga nüüd äkki kujutati kõike seda, mida inimesed, kes just selsamal ajal sellessamas ühiskonnas elavad, ahnitsedes enda ümber kuhjavad ja lõpmatuseni tarbivad - põhimõttel "mida tavalisem, seda popilikum". Ent kui palju oli üldiselt haritud ja keskklassist eenduvate kunstnike jaoks taolises tegevuses siirust, kui palju irooniat või väikekodanliku oleskelu varjatud vaimset kriitikat, teavad vaid autorid ise. Just selles küsimuses, popkunsti madala reaalsuse tunnustamise või peidetud mõnitamise tunnetamises on kunstikriitikud ja -ajaloolased erinevatel seisukohtadel. Popkunsti võib jaotada kolme alateemasse: neodada, popkunst Inglismaal, popkunst USA-s.
Osati lahendada keerulisi ülesandeid, näiteks arvutada ruut- ja kuupjuurt. Astronoomia arengut stimuleeris peamiselt soov saada taevakehade liikumise järgi teada tulevikku. Astronoomiaga põimus tähtede järgi ennustamine ehk astroloogia. 12. Mesopotaamia kultuuris oli juhtival kohal ehituskunst. Mesopotaamia temlite kõige originaalsem osa oli tsikuraat- massiivne, astangutega ülespoole ahenev torn. Astangute seinad olid eenduvate osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega, näiteks bitumeeni ja põletatud tellistega, erivärviliseks tehtud. Tsikuraadi tipus asus väike tempel- jumala elukoht-, mida katvate glasuurhelesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Imetlusväärsed olid ka Nebukadnetsari aiad, mida nimetati rippaedadeks- 25 m kõrgusele kivisammastele olid laetud
Ka võis paikneda läänetiiva alumisel korrusel kloostri pagarikoda. Läänetiiva alumise korruse põhjapoolses osas oli kelder. Läänetiiva teise korruse lõunapoolses osas asus abti tuba ning selle kõrval ilmikvendade söögisaal. Selle kohal korrus kõrgemal nende magamisruumid. Siseõue ümbritses kahekorruseline võlvitud ristikäik, mis ühendas ruume. Aastatel 1425-1448 ehitati l kahe suure torniga eeshoov, mille rajamisel võeti eeskujuks Tallinna linnaväravate kaitsmine eenduvate ehitistega. Torni esiküljel olid väravad suurem hobuveokitele, väiksem jalakäijatele. Lisaks kaitsesid sissekäike tõstesillad (lk 99). Torni teisel korrusel asus kahevõlviline väravakabel. Torni kolmas ja neljas korrus olid ehitatud kaitsefunktsioonide täitmiseks (lk 89 lasketorn). Eeshoovi lõunanurgas oli elu- ja majandustorn, mille peakorrusel võis olla kloostri õllepruulikoda. Torni kolmandat ja neljandat korrust võidi kasutada külalistemajana.
Lõvid on jumalanna Istari sümboliks. Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Sisse jõudis valgus siseõuede kaudu. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel paleel oli reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. 4. Ehituslikud avastused Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid.
Laed kaunistati kassettidega. 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Marsi väljakul asuv Panteon (see oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Tähtsal kohal just sisevaade). 10. Mis on Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. Colosseum, asukohaga Roomas. See mahutab ligi 70 000 inimest. Neljakorruseline kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest (e. arkaadidest). Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega (e. neljakandiliste seinast eenduvate pool[seina]sammastega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nim. kuulsamaid terme. Termid e. saunad, need olid suure tähtsusega asutused Roomas, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta. Seal pesti, võeti massaaze ja auruvanne, leili, ujuti basseinides, käidi ilusalongides, inimestega kohtumas, lõbusalt aega veetmas, võimlemas, uudiseid
Le Notre Versailles' loss ° Louis XIV peamine residents ° Pariisist 40 km ° Pidi ületame kõik varasemad valitsejate elupaigad ° Parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud Joules Hardouin-Mansart ° Varem samas kohas asus jahiloss, mida laiendati oluliselt (580m) ° Lossi juures sirgete kiirtena kolm teed ° Künka harjal loss, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahel pidulik Marmorõu Versailles' park ° Peamiseks kujundajaks André le Nôtre ° Ka kuninga isiklik maitse ° Lossi teisel küljel hiiglaslik park ° Lossiruumi jätkuna rituaalide, etenduste ja pidude ajal ° Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti näide regulaarpark ° Ilu loodust täiendades, mõistusele loodud süsteemile allutades ° Pargi teljeks Pariisi tee pikendus ° Sümmeetrilised basseinid ° Reeglipärane teedevõrk
murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. Korsabadi lossi Assüüria kuningas Istari värav väravavalvurid Assurbanipal lõvijahil. Reljeef Skulptuur Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel paleel oli neid nn. reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt
näidatakse lõikesse jäävad vertikaalsed ja horisontaalsed ehitise osad. Lõikele peab olema märgitud: o tarindid ning nendes olevad avad ja ehitise eenduvad osad, o põhilised kõrgusmärgid (maapind, põrand, lagi, katuse räästas, parapet ja katuse hari, sokkel, avade (uksed aknad) alla ja peale, fassaadi- ja katusepinna lõikepunktid, korsten, aknalaud, kaitsepiirded), ruumide ja evakuatsioonikoridoride vaba kõrgus, eenduvate osade alused ning sõidu- ja käiguavade vaba kõrgus jne.; o telgede sidumine, hoone üldmõõtmed, tarindite kogupaksus (mõõdud millimeetrites); o välisseina, põranda, vaheseina, lae-katuse tarindite kirjeldused; 1 K2009 Vähemalt 2 vaadet mõõtkavas M1:50 või 1:100
oli · Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikkning seal ligendas 800 torni · Masopotaamias oli tavaks et valitseja ehitab enale templi · Õppisid tegema kaarti, samuti võlve- kumaraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks · Praeguseks on kunagistest templitest ja paleedest alles vaid savihunnikud reljeefid · paleede seinu kaunistati saviplaadid eenduvate kujutistega iniumestest, loomadest ja taimedest või muust · reljeefidel kujutatud võidetud lahingud või õukonnadest skulptuur · lood ka ümarplastilise skulptuure savist voolitud või kivist raiutud kujusid · eelistati luua võimsad valitsejakujutised · kuigi nägudes taotleti sarnasust, on juuksed, habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega · juuksed ja habe moodustati ühesuurustest tükkidest muu
juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel paleel oli neid nn. reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest)
ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. SKULPTUUR Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel paleel oli neid nn. reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad ,
hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad. Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks sai Jules Hardouin- Mansart (1646- 1708). Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati oluliselt, nii et selle kogupikkuseks sai 580 m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas. Seda mööda läheneja näeb künka harjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Versailles' park. Lossi teisel küljel on hiiglaslik park, mida kasutati lossiruumi jätkuna kõikvõimalike rituaalide, etenduste ja pidude ajal. Park on reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide (nn. regulaarpark). Sellise pargikunsti põhimõte on, et ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades. Versailles' pargi teljeks
Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse. Jah. 2. Milline valitseja andis näo tervele ajastule prantsuse kunstis? Kuningas Louis XIV 3. Mida olulist lisati nüüd Louvre'i lossile? Mis muudab selle eriti suurejooneliseks? Louvre'i lossi idafasaad. Võimsad ning suurejoonelised paarissambad. 4. Kuhu rajas Louis XIV oma peamise residenti? Kirjelda lossiansambli ja pargi üldkavatist? Versailles lossi. Lossi kogupikkuseks 580 m. Lossi keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Pargi teljeks on keskmine tee. Ümber paiknevad sümeetrilised basseinid. 5. Kuidas nimetatakse sellist pargitüüpi? regulaarpark 6. Nimeta suurim ja kauneim ruum Versailles' lossis. Millest see sai nime? Peegligalerii. Seintes olid peeglid. 7. Kes oli Versailles' juhtiv arhitekt? Jules Hardouin-Mansart 8. Kes oli Versailles' lossi tähtsaim sisekujundaja ja laemaalide autor? Charles Le Brun 9. Mida kujutas endast 1648
Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud Juhtivaks arhitektiks sai Jules Hardouin-Mansart (1646-1708) Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati oluliselt, selle kogupikkuseks sai 580 m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas. Seda mööda läheneja näeb künka harjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Diego Velazquez: Vulcanuse sepikoda Õuedaamid Breda alistamine Paavst Innocentius X portree Rubens: Ristilt võtmine Minerva kaitseb Paxi Marsi eest Leukippose tütarde röövimine Anthonis van Dyck: Charles I portree Jan Vermeer van Delft: Delfti vaade Piima kallav teenijatüdruk Tütarlaps pärlkõrvarõngaga
3. Kuidas kaunistati paleede seinu? Teemad ? siseruumide Korintose kapiteel alaosa on karika- või vaasikujuline. seinad olid kaetud krohviga, millel kujutati ornamente või Korintose stiili puhul on sambad eriti kõrged ja saledad. mitmsuguseid pilte. 11. Mis on frontoon, kus asus, kuidas kaunistati? dekoratiivne 4. Miks nimetati Mükeene linna müüre kükloopilisteks viil, mida kasutati fassaadi eenduvate osade, akende ja uste müürideks? Kas tead kuidas nimetatakse selle linna kaunistamiseks. Frontoon ehiti sageli skulptuuride või muu kuulsamat väravat ja mida sellel kujutatakse? Kuna kivide dekooriga. mõõtmed, millest müüre ehitati, olid sellised, et vanade 12. Mis on friis, kus asus, kuidas kaunistati erinevate stiilide kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine puhul
lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel paleel oli neid nn. reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal
Madlääni kultuur - 15 000 aastat tagasi hakati Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama madlääni kultuuriks Madeleine järgi. Dolmen - Hauarajatis, mis on tehtud kiviplaatidest ja ka kaetud sellega. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. NÄIDE: dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. Tsikuraat - Massiivne torn,mis astangutena ülespoole aheneb. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid liigendatud eenduvate osadega ning mitmesuguste vahenditega erivärvilisteks tehtud ( nt põletatud tellis). Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk jumala elukoht, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Küllap oli teistelgi värvustel sümboolne tähendus. Tsikuraadi tippu viisid trepid. NÄIDE: Paabeli torn, Babülonis. Püramiid Vaarao hauaehitis, mis oli suurem tema alamate omadest. Mastabest arendati
saared, järvedeks muutunud merelahed ja kosed Põhja-Eestis.10 Põhja-Eesti klint on ühekorraga haaramiseks liialt suur ja seepärast on ta oma ehituse iseärasustest lähtuvalt jagatud 8 alalõiguks. Harjumaa piiridesse mahuvad Lääne-Harju, Tallinna, Ida-Harju ja Lahemaa klindi alalõik. 11 Lääne-Harju klindilõik hõlmab u 80 km pikkust Väike-Pakri saare kaguosa ja Harku klindilahe vahemiku. Klindilõigule on iseloomuslik loodesse eenduvate klindipoolsaarte vaheldumine sügavalt maismaasse lõikunud klindilahtedega. Klindipoolsaared on näiteks Pakri ja Laulasmaa. Paldiski ja Laepere on klindilahed. 12 Tallinn klindilõik hõlmab linnulennult umbes 30 km pikkust ala Põhja-Eestis. Kui jälgida sügavalt aluspõhjakivimitesse lõikunud klindilahtede ja -saarte astangujoonte kulgu, on selle lõigu pikkus ligi 90 km. Klindilõigu eripära on eelkõige Suur-Tallinna
Versailles` lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati oluliselt, nii et selle kogupikkuseks sai 580 m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas. Seda mööda läheneja näeb künka harjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Versailles` park- lossi teisel küljel on hiiglaslik park, mida kasutati lossiruumi jätkuna kõikvõimalike rituaalide, etenduste ja pidude ajal. Park on reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide(nn. Regulaarpark).Sellise pargikunsti põhimõte on, et ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades. 3. 1648 asutati Kunstiakadeemia
terast. Mõlemal juhul roostetab raud üsna kiiresti. Rauda saab kaitsta laki- või värvikihiga, samuti kaitseb seda tsink. Vaskplekki ei saa kinnitada raudnaeltega ja vastupidi. Kui katusel on vaskplekk siis peavad ka veerennid ja torud olema vasest. Välistingimustes tuleb kasutada tsingitud naelu. FASSAADIDE MÄÄRDUMINE Mööda seina alla jooksev vihmavesi peseb fassaadi, kuid allapoole kogub mustuse kokku ja fassaad määrdub. Ka aknaplekidele ja teistele eenduvate osadele kogunev mustus satub vihmaga fassaadile. Katkiste või deformeerunud katteplekkide tõttu must vesi koondub ja määrib seina kiiremini ning tugevamalt. Krohvitud pindadel imendub mustus pooridesse ning seda on raske või koguni võimatu eemaldada. PIGILAIGUD KROHVIL Tõrva sisaldavate kütteainete mittetäielikul põlemisel tekib suitsulõõri sisepinnale pigi, mis imbub niiskuse toimel vuukide kaudu pruunide laikudena korstna välispinnale. Niiskus tekib korstnasse põlemisgaaside
tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks. DOLMEN - Kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. Pildil dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. TSIKURAAT - Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid eenduvate osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega, nt põletatud tellistega, erivärvilisteks tehtud. Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk jumala elukoht, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Küllap oli teistelgi värvustel sümboolne tähendus. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Kõige suurem tsikuraat alus 91x91 ja kõrgus 90 m Paabeli torn oli peetud vanal ajal üheks maailmaimedest. See
ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve- e.m.a. mesopotaamleased ehituse ajal. Sealsed suured kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide linnad olid tihtipeale korrapärase tänavavõrguga katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka nind isegi kanalisatsiooniga. lagesid toetavaid sambaid. Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoiseid-savist voolituid kujutistega inimestest, loomadest, taimedest ja või kivist raiutud kujusid. Eelistati luua võimsaid E muust. valitsejakujusid. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure.Nende hulgas korduvad
läbielatu oli teinud kunstniku eriti mõistvaks ka teiste inimeste suhtes. Prantsuse kunst 17. sajandil 24. Milline valitseja Prantsusmaal mõjutas ja soosis kunsti läbi terve ajastu? Louis XIV 25. Iseloomusta lühidalt Versailles' lossi ja parki (mis stiilis on park?) Lossi kogupikkus 580m, lossi juurest lähtuvad 3 teed sirgete kiirtena, neist keskmine Pariisi suunas. Seda mööda läheneja näeb künkaharjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn Marmorõu. Prantsuse stiilis park. 26. Millal asutati Kunstiakadeemia? Miks asutati Roomas Prantsuse Akadeemia? 1648.a Kunstiakadeemia. Itaalias asuvates antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkidesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666.a Prantsuse Akadeemia Roomas. Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil 27. Muutused 18. sajandi kunstis (moes, sisekujunduses)
Konkursi võitis Claude Perrault' kavand. Töö teostati 1665-1680. Louvre'i kolonnaad on range lahendusega. Alumine korrus on lihtne, teist ja kolmandat korrust ilmestavad läbivad sambad. Prantslased olid Perrault' lahendusest vaimustuses. Konkursil osales ka kuulus itaallane G. L. Bernini, kuid tema barokk jäi oma pompöösse meelevaldsuse tõttu prantslastele võõraks. VERSAILLES LOSS- jahilossi laiendati. Keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn Marmorõu. Teisel küljel hiiglaslik park, mis on reegipärase pargikunsti täiuslikeim näide. Basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetrilised kujundid, lillepeenrad, erinevalt pügatud puud ja põõsad. Hoone keskus oli kuninga magamistuba. Rikkalikult kaunistatud. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena 3 teed, millest keskmine oli Pariisi suunas. Ruumide paigutus rõhutab kuningliku isiku tähtsust. Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii.
budistlikust arhitektuurivormist, mis toodi SiseAasia kaudu Hiinasse. India pagoodi prototüüp on sama, mis oli esialgselt munakujulise kupliga muldküngas, mida kasutati reliikviate hoidmiseks. Aja jooksul hakati stuupasid ehitama kivist ja selle kuplit hakkas troonims mitmekorruseline ornamentaalne mast. Hiina linnavärava torn ühendatistuupaga ja saadigi pagood kõrge ehitis, mis koosnes mitmest korrusest (igat korrust märkis eenduvate räästastega katus) ning mida kattis katus. Pagoodiarhitektuuri õitseaeg oli Tangi dünastia ajal. Matuseehitised: Maiste jäänuste aupaklik matmine on hiina tsivilisatsioooni üks põhlisi tunnusjooni. Kuigi Hiina maapealse arhitektuuri põhitunnuseks oli puidust tugikarkass, rajati maaalused matuseehitised (jäljendasid elumajade ruumide arhitektuuri) peamiselt pinnasest, tellistesi ja kivist. Matusearhitektuuris leidsid
aladel. Elumajade tarindusele olid omased kõik keskaja ehituskunstile tüüpilised jooned: kitsas fassaad, massiivsed kiviseinad, mida kroonis kõrge ja järsk viilkatus. Üha suuremat levikut hakkas aga saavutama karkassehitus (vahvärk), kus puidust seinakonstruktsiooni kandev palksõrestik täideti telliste või saviga, sõrestik ise jäi nähtavale ning moodustas tumedaks värvituna ilmeka kontrasti seinte heledama pinnaga. Elamu ehitati sageli tänava kohale eenduvate ülemiste korrustega. 14.-15.sajandil kasutati elamuehituses fassaadidel tihti ka azuurset astmikviilu. Gooti stiil ei jätnud puudutamata ka Itaaliat, kuid sealsetele ehitajatele jäi ta siiski üsna võõraks. Palju suuremat mõju avaldasid Vana-Rooma aegsete ehitiste suurejoonelised varemed. Üha jätkati värviliste marmortahvlitega kaetud kirikute ehitamist. Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati
aladel. Elumajade tarindusele olid omased kõik keskaja ehituskunstile tüüpilised jooned: kitsas fassaad, massiivsed kiviseinad, mida kroonis kõrge ja järsk viilkatus. Üha suuremat levikut hakkas aga saavutama karkassehitus (vahvärk), kus puidust seinakonstruktsiooni kandev palksõrestik täideti telliste või saviga, sõrestik ise jäi nähtavale ning moodustas tumedaks värvituna ilmeka kontrasti seinte heledama pinnaga. Elamu ehitati sageli tänava kohale eenduvate ülemiste korrustega. 14.-15.sajandil kasutati elamuehituses fassaadidel tihti ka azuurset astmikviilu. Gooti stiil ei jätnud puudutamata ka Itaaliat, kuid sealsetele ehitajatele jäi ta siiski üsna võõraks. Palju suuremat mõju avaldasid Vana-Rooma aegsete ehitiste suurejoonelised varemed. Üha jätkati värviliste marmortahvlitega kaetud kirikute ehitamist. Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati
Karniis on ehitatud ahitraavi ehk rõhttala külge ja asub friisi peal. (Vt joonist termini ,,joonia order" juures) 7 Frontoon antiikarhitektuuris dekoratiivne viil (vt tümpanon), mis ehiti sageli skulptuuride, ornamendi või muu dekooriga. Kuju järgi eristatakse kolmnurk-, murd-, astmik-, segment- jm frontoone. Alates renessansist kasutati frontooni fassaadi eenduvate osade, akende ja uste kaunistamiseks. Esineb ka sisearhitektuuris ja mööblikunstis. (Vt joonist termini ,,joonia order" juures ja pilti termini ,,tümpanon" juures) Kannelüürid kitsad teravate äärtega püstloodis ehisvaod, mis liigendavad samba tüvest. Kannelüürid täksiti sisse selleks, et imiteerida varasemaid puidust valmistatud sambaid, kuhu sarnased täkked olid jätnud tööriistad. Olid iseloomulikud kõigile
Vihmavee tungimist tarindisse peavad takistama piisavalt laiad räästad, õiged räästa- ja aknaplekid, veeninad, vihmaveerennid jms. Konstruktiivselt tuleks vältida nn külmasildu. Viimased soodustavad kondentsvee teket ja selle kandumist koos sooladega müüritise välispinnale. SOOLADE EEMALDAMINE Uutelt tellisefassaadidelt kaovad soolad tuule, päikese ja vihma koosmõjul tavaliselt iseenesest. Aknalaudade, räästaste ja muude eenduvate osade alla võivad soolalaigud jääda sel juhul paariks aastakski. Soolade kiiremaks eemaldamiseks võib nad seinalt kuiva harjaga maha pühkida ja mis harjaga maha ei tule, saab eemaldada vähese vee ja harjaga. Puhastamisega ei tuleks kiirustada, vaid tuleks lasta seintel kuivada ja sooladel maksimaalselt pinnale väljuda. Kui puhta veega laigud ei eemaldu, siis on tegu lubja- või mördiplekkidega. Kui need ka kraapimisega ei eemaldu, aitab soolhappepesu (lahjendus 1:10)
Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel paleel oli neid nn. reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu.
................................................................................................ 12 1. Sissejuhatus Kukruse mõisat (saksa k Kuckers) on esmamainitud 1453. aastal. 19. sajandil kuulus mõis von Tollide aadliperekonnale, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Hermann von Toll. Mõisa peahoone on ehitatud mitmes osas. Ühekorruseline barokne kiviehitis püstitati arvatavasti 18. sajandi teisel poolel. 19. sajandi algul pikendati seda eenduvate tiibade lisamisega, andes hoonele klassitsistliku ilme. Sama sajandi lõpul ehitati vasak tiib kahekorruseliseks. Restaureerimise käigus on leitud ja avatud mõisahoonest väljuv maa-alune võlvitud käik, mille rajamisaeg ja otstarve on seni teadmata. [2] 1.1 Peahoone Kukruse mõisahoone kohta on üksikuid andmeid juba 1410. aastast. Kuigi toonase mõisahoone kohta ei ole midagi teada, võib eeldada, et tegemist oli
docstxt/.txt
Fassaadi keskel oleva värava kohal katusega paviljon Sai eeskujuks järgnevate sajandite jooksul paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel Versailles' loss, baroklik klassitsism · Oli kuninga residendiks · Koondati parimad skulptorid, maalijad, arhitektid · Juhtiv JULES HARDOUIN-MANSART · Varem asus seal jahiloss, laiendati kokupikkus 580 m · Lossi juurest kolm sirget teed, keskmine Pariisi suunas, · Keskosa ja eenduvate tiibade vahel Marmorõu Versailles' park · Lossi teisel küljel oli park, lossiruumi jätkuna (peod, rituaalid jne) · Reeglipärane ja sümmeetriale allutatud (põõsad, lillepeenrad, basseinid, teed jne) · Marmorfiguurid · Peamine kujundaja ANDRE LE NOTRE Tema kujutatud on ka Vaux-le-Vicomte'i lossi park Versailles' lossi siseruumid · Hoone keskuseks kuninga magamistuba · Korrapärane ülesehitus
sirgjooneline ja harmooniline. Mansart hülgab täielikult itaalia baroki võtted; itaalia ehitiste rahutust maalilisusest ja detailide raskepärasest kuhjamisest ei ole siin jälgegi. Ehitis osutab antiikeeskujude ja prantsuse renessansi mälestiste maitsekat jäljendamist. Natuke liikuvam ja rahutum on hoone katusearhitektuur. Mansart võttis ka siin tarvitusele vana prantsuse põhimõtte – katta iga ehitiseosa, kõrge ja järsu katusega. See on varustatud kõrgete korstnate ja eenduvate viilakendega. Säärast katust nimetatakse mansardkatuseks. Francois Mansart. Maisons-sur-Seine Mansart`i teine šedööver on a. 1633 alustatud, kuid kahjuks pooleli jäänud juurdeehitus Blois` lossile. See võlub oma lihtsa maitsekusega ja esineb samuti julge ning järjekindla katsena kõrvale heita oma võidukäiku alustanud itaalia baroki printsiibid. Francois Mansart. Blois Francois Mansart. Blois Mansart`i plaanide järgi on ehitatud veel Val-de-Grace`i
näha. Esineb vahtral, saarel ja jalakal kasel. Kõbjased vöötkõbjas kübarad tekitab. südame mädanikku. Nakatub asetsevad rühmadena, vahel kooretüügaste kaudu. Eestis sage. kokkukasvanult, poolringjad, suhtelislet Vahtratarjak kübarad mitmeaastased, korrapärase kujuga. Ülakülje kinnitumise korkjad või peaaegu puitunud, ühisel alusel, kohas kõrge kühm. Viljakeha ülakülg on üksteise kohal, vähe eenduvate kübaratega, karvane ja matt, määrdunud kollakas või vahel peaaegu liitunud. Kübara ülakülg pruunikas, ebaselgelt vöödiline. Seeneliha määrdunud valge, sageli sammaldunud. on valge, poorid on valged või Seeneliha on õhuke, hümenofoor valge, määrdunudvalged, ümarad. Põhjustab poorid ümarad või kergelt nurgelised. korrosioonmädanikku. Eestis sage, puud
Nt: ring ruut, võrdkülgne ruut (8-tahuline San Vitale kirik Ravennas), võrdhaarne rist ehk kreeka rist Kirik kaeti 1 või 5 kupliga- 1 keskel ja 4 harude kohal 9.saj ehitatud 5-kuppelkirikutel tõsteti keskne kuppel tambuuri (akendega silindrjas ruumi) abil katusest kõrgemale ja kõrvalkuplid paigutati hiljem madalamatesse nurkadesse Välisseinad liigendati kitsaste eenduvate püstiribadega-liseenidega. Veel ühendati kaartega, mille vahele jäid lamedad süvendid ehk petikud. Sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikklikult reljeefidega kauniststud kiviplokid-talumid. Apsiidid pole enam ümmargused, vaid tahulised Kloostrikirik Mistras San Vitale kirik 6.saj
aastal Michelangelo juhatusel. Michelangelo lihtsustas Bramante põhiplaani ja hakkas kuplit oma plaani järgi välja ehitama. Kupli kõrgus on üle 100 meetri, läbimõõt 42 meetrit. Kupliehitis koosneb kolmest osast, mis moodustavad arhitektuurilise terviku. Nelitise kohalt tõuseb tambuur, mida liigendavad korrapäraselt vahelduvad aknad ja poolsambad. Aknaid kroonivad renessansipärased viilud. Tambuuri lõpetab friis, kus girlandidega kaunistatud osad vahelduvad eenduvate arhitektuuriliste pindadega. Tambuurilt tõuseb kuppel, selle harja kroonib väike ümartemplit meenutav "latern". Kupli monumentaalsus, selle proportsioonide tasakaal ja vormide lihtsus mõjub äärmiselt suursugusena ja kaunina. Peetri kiriku kuppel on mitme sajandi jooksul olnud arhitektide eeskujuandvaks ka väljaspool Itaaliat. Pärast Michelangelo surma jätkunud ehitustööde käigus muudeti täielikult kiriku põhiplaani. Kirik valmis lõplikult XVII sajandi algul. 15 6
Seinapinda hakati liigendama avarate akendega. Hooned muutusid suurejoonelisemateks. 15. Milline on baroki, rokokoo suuna ehitis? 1680 1770 a. Barokajastule oli iseloomulik suurte andsamblite, eriti paleeandsamlite loomine, kus arhitektuur, skulptuur ja aiakunst (aiad sümmetrilised) moodustasid ühtse terviku. Kõige rohkem väljendus barokk arhitektuuris. Oma üldilmelt on see massiivne ja monumentaalne. Rikkalikult fassaadid on dekoratiivsed, tugevasti eenduvate ja taganevate liigendatud, mis loob võimalused valguse-varju mänguks. Kasutusele võeti mitmevärvilised ehituskivid ja kullatud pronks. Nt. Versailles loss Prantsusmaal ja Kadrioru loss. 1730 -1780 a. Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse
nurgakivi pandi 1506 aastal, 1514. ehitus Bramante surmaga seoses katkes ja jätkus alles 1567 aastal. Michelangelo lihtsustas Bramante põhiplaani ja hakkas kuplit oma plaani järgi ehitama. Kupliehitis koosneb kolmest osast, mis moodustavad arhitektuurilise terviku (4. pilt) 1. Nelitise kohalt tõuseb tambuur, mida liigendavad korrapäraselt vahelduvad aknad ja kaksik- poolsambad. Tambuuri lõpetab friis: girlandidega kaunistatud osad vaheldumas eenduvate arhitektuuriliste pindadega. 2. Kuppel, üle 100 m kõrge ja 42 m läbimõõduga, tõuseb tambuurilt. 3. Kupli ülemist ava kroonib väike ümartemplit meenutav ,,latern". Kupli monumentaalsus, selle proportsioonide tasakaal ja vormide lihtsus mõjub äärmiselt suursuguse ja kaunina. Peetri kiriku kuppel on mitme sajandi jooksul olnud arhitektidele eeskujuandvaks ka väljaspool Itaaliat.
km pikk ning seda liigendas 800 torni. 3) Loss- Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Skulptuur ja reljeefikunst- Mesopotaamias oli oluline reljeef mitte skulptuur Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel 6 paleel oli neid nn.reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Neis sageli külgvaates
asetsevale platsile, millel asub Toomkirik. Seoses ringmüüri ehitamisega rajati 14. sajandil nimetatud tänavakeste välisotstesse sadultornid. Sellist ringmüüriäärset tänavat, nagu see eksisteeris all-linnas, pole Toompeal arvatavasti kunagi olnud. Riisipere mõis 1821 klassitsism: härrastemaja on suur kahekorruseline madala kelpkatusega kivihoone. Esikülje portikuse võimas astmikfrontoon toetub kuuele sambale. Fassaadi liigendust rõhutavad järsult eenduvate kolmnurkfrontoonidega otsrisaliidid. Rikkalikus stukkdekooris on ajastule iseloomulikud greifid, suured rosetid, korrustevaheline paelspiraaliga vöötkarniis jm. Väga rikkalikud on hoone interjöörid. Mainimist väärib ka hoone keskosas asuv rikkaliku stukkdekooriga kassettlaega kuppelsaal. 10. Millised ehituslikud ja planeeringulised uuendused tõi Eesti ehituskunsti klassitsism? Näited Klassitsism Eestis algab 1780. aastatel ja lõpeb 1850. aasta paiku
3.15. Kiirlõikamisel tuleb kasutada pöörlevat tsentrit. 3.16. Töödeldav pind tuleb panna tugi- või kinnitusrakisele võimalikult lähedale. 3.17. Tööpingile detaili paigaldades ei tohi asuda detaili ja tööpingi vahel. 3.18. Detailide või toorikute raskeid osi ära lõigates ei tohi äralõigatavaid osi hoida käega. 3.19. Tööpingil detaile saagides, puhastades või lihvides ei tohi: - puutuda töödeldava detaili vastu; - töödelda eenduvate osade, uurete või aukudega detaile (uurded ja augud tuleb enne puitkorkidega täita). 3.20. Tsentrite vahele kinnitatud detailide töötlemiseks tuleb kasutada ohutuid kaasaveo- padruneid (näiteks õõnespadruneid või ohutuid kaasavõttureid). 3.21.Tsentritele detaile kinnitades tuleb meeles pidada, et: - kulunud või kinnikiilunud koonusega tsentrit kasutada ei tohi; - treitsentrite mõõtmed peavad vastama töödeldava detaili tsentriavadele;
Klindilõigule, mis jääb Lääne- ja osaliselt Harjumaa piiresse, on iseloomulik saareline ehitus ja valdavaks veealused astangud. Üle veepinna kerkivad üksnes mõningate klindipoolsaarte nt Osmussaare, Suure- Pakri, Väike-Pakri tipmised osad. Sellesse klindilõiku jääb ka Neugrundi meteoriidikraater. Lääne-Harju klindilõik - hõlmab Paldiski ja Harku klindilahe vahelisel alal ligi 120- kilomeetrise lõigu. Sellele klindilõigule on iseloomulik loode suunas eenduvate klindipoolsaarte nt Suurupi, Pakri, Türisalu, vaheldumine sügavalt klindiplatoosse lõikunud lahtedega nt Lahepera, Keila-Joa, Harju jne. Tallinna klindilõik - levib Harku klindilahe ja Maardu vahemikus ning selle lõigu pikkus on 35 km. Siin on sügavad mattunud ürgorud ning nende vahel klindipoolsaared. Näiteks Harku klindilaht, Kakumäe klindineemik, Toompea klindisaar. Ida-Harju klindilõik - levib Maardu ja Muuksi klindineemiku vahel rohkem kui 70 kilomeetril
Kuhjevormid: 1. Kuhjelised rannaterassid On eestis levinuimad rannakuhjevormid. On moodustunud kas setete risti või pikirände tulemusena ning kujutavad endat kunagise või nüüdisaegse veekogu suunas pisut kaldu olevaid tasandikke. Kuhjelised terassi on tasasema reljeefiga kui murrutuslavad. Setete paksus ulatub 10m kuni 20m, nt. Uulus, Sindi lähistel, Harkus ja Pritial. Setted koosnevad peamiselt liivast ja aleuriidist ning paiknevad ranna sirgete ja eenduvate lõikude juures, lahekäärudes või erivanuste rannajoonte vahele jäävatel madalaveelistel merepõhjaaladel. 2. Maasääred Ebasümmeetriliste nõlvadega valli või künniselaadsed pinnavormid. On kujunenud ühepoolse pikirändelise settevoolu toimel. Nende kõrgus on 23m ning laius 50100m, pikkus harilikult alla 1km. merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Kuju erinevuse järgi jaotatakse:
Kuhjelised rannaterrassid On Eestis levinuimad rannakuhjevormid. On moodustunud kas setete risti- või pikirände tulemusena ning kujutavad endast kunagise või nüüdisaegse veekogu suunas pisut kaldu olevaid tasandikke. Kuhjelised terrassid on tasasema reljeefiga kui murrutuslavad. Setete paksus ulatub 10 m kuni 20 m, nt. Uulus, Sindi lähistel, Harkus ja Pirital. Setted koosnevad peamiselt liivast ja aleuriidist ning paiknevad ranna sirgete ja eenduvate lõikude juures, lahekäärudes või erivanuste rannajoonte vahele jäävatel madalaveelistel merepõhjaaladel. Maasääred Ebasümmeetriliste nõlvadega valli- või künniselaadsed pinnavormid. On kujunenud ühepoolse pikirändelise settevoolu toimel. Nende kõrgus on 2-3 m ning laius 50-100 m, pikkus harilikult alla 1 km. Merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Silmusjas maasäär – moodustunud rannajoone käänukohtades, käänduvad maismaa poole (kus madalam meri). Nt
paksusega müüre on seal mõlematel. Valitsejamaja keldriks on võlvitud ruumidega soklikorrus. Soklikorruse keskel on u 30 meetri pikkune lõik 1,6 m paksust müüri. See on ligikaudu sama kui 1686-89. a nimistus mainitud võlvitud korstnaga (keskaegne mantelkorsten?) puust elumaja pikkus (34 m). Lisaks on keldris 5 meetrit 2,2 m paksust müüri. Valitsejamaja keldrikorrus, Treikeldri joonise järgi Teenijatemaja põhiosa all on täiskelder, eenduvate osade all keldrit pole. Kuna aga teenijatemaja pole läbinud nii põhjalikke (teadaolevaid) ümberehitusi, siis millest selle keldris 2,5 m paksune müürijupp ja 18 meetrit 1,7 m paksust müüri? Kas pole siin tegu kultuurikihi alla mattunud keskaegse kivihoone esimese korrusega, millele on hiljem uus hoone peale ehitatud? /mõõdud Treikeldri projekti jooniste 2 ja 3 põhjal/ Teenijatemaja keldrikorrus, Treikeldri joonise järgi
annaabi.ee 
