Vana-Mesopotaamia arhitektuur (2)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Vana- Mesopotaamia arhitektuur
Referaat
Külliki Matt 10.L
Juhendaja : Rainer Vilumaa
2011
Sisukord:

Ehitusmaterjal

Pühakojad

Müürid ja lossid

Võlvi avastamine

Paabeli torn

Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid. Nende poolt tekkisid ka põhilised kunstivormid, mis püsisid järgmistelgi sajanditel.
Kõigi kõrgkultuuride, eriti aga Mesopotaamia kunstiajalugu algab keraamikaga. Kuid kunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnade kindlused. Elumajad ja paljud muud hooned on tänaseks hävinud ja järgi on jäänud vaid savihunnikud.
1. Ehitusmaterjal
Kuna Mesopotaamia asub kõrbealal ja seal kive ei leidunud, käis ehitamine savitellistega. Telliste valmistamine oli üks põhilisi tootmisi, eriti lõunas. Jõgede kallastelt kogutud savi segati vee ja pillirooga, vormiti tellisteks ja kuivatati päikese käes. See tehnika aga ei muutnud telliseid vihmakindlaks. Põletati harva, sest see muutis valmistamise kallimaks.
Ehitajatel puudus ka mört- lubja, liiva ja vee segu, et kive üksteise külge siduda. Selle asemel kasutasid nad bituumenit, pastataolist segu, mis koosnes looduslikult maapinnale voolanud naftast ja liivast.
Tänaseni polegi ehitistest palju säilinud. Siiski kasutati mõningaid (mujalt sissetoodud) kivist detaile, näiteks uksepiitu, sambaid jne. Tänu sellele õnnestus arheoloogidel ka vanade hoonete plaanid välja selgitada.
2. Pühakojad
Tempel oli kogu elu keskus, kuhu kuulusid ka töökojad, laod ja omamoodi bürooruumid savist raamatute kirjutamiseks ja lugemiseks. Tolleaegsed pühakojad meenutasid kindlust , mis kaitseks suurvee vastu ehitati kõrgetele alustele . Templite peamiseks tunnuseks on kõrge torn ehk tsikuraat . Sõna tsikuraat tähendas „kõrge“ Need olid nurklikud, astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid mille külgedel olid trepid ning muud väljaehitused. Templi ukseni jõudmiseks tuli tornile ring peale teha, sest igal astangul oli trepp eri küljel. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga mida pidi jumal aegajalt külastama.
Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas inimesi oma tohutute mõõtmetega. Nii kõrgus kui ka laius olid mõlemad 90 meetrid.
Arvatakse ,et Uri tsikuraadile (ehitatud 3600 - 2300 a. eKr), mis oli 45 korda 60 meetrit pikk ja 23 meetrit kõrge, istutati puid, et see sarnaneks mäega. Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Seintes olid augud, et võimalik veeaur ära juhtida ja ka rennid vihmavee jaoks. See tempel on säilinud osaliselt ka tänapäevani.
3. Müürid ja lossid
Babülon oli kuulus ka oma linnamüüri poolest, mis oli nii paks, et sellele võis kaks neljahobuse rakendit kõrvuti sõitma panna. Babüloni ümber ehitati 3 ringi müüre, mille ümber oli sügav veega täidetud kaitsekraav, linna pääses kaheksast väravast, millest tähtsaim oli Ištari peavärav. Draakonid sellel sümboliseerivad linna jumalat ja igavese elu andjat Mardukit. Lõvid on jumalanna Ištari sümboliks.
Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni.
Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Sisse jõudis valgus siseõuede kaudu. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel paleel oli reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi.
4. Ehituslikud avastused
Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve – kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju.
5. Paabeli torn
Mälestuse Marduki torn säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Legendi kohaselt tahtsid inimesed ehitada nii kõrget torni, et see ulatuks taevani. Legendi kohaselt kogu maailmas oli ainult üks keel. Inimesed olid väga oskuslikud ehitamise alal ja otsustasid rajada linna torniga, mis ulatuks taevasse. Torniga tahtsid nad endale kuulsust koguda ja hoida oma linna laiali minemast. Kui Jumal nende kavatsusest teada sai mõistis ta, et see viiks inimesed temast kaugemale ja ajas nende keeled sassi ning inimesed ei mõistnud enam üksteist ja läksid üle maailma laiali, mujale elama jättes ehituse pooleli .
Mainitud piiblikatkend kirjutati 6.saj eKr. Sel ajal elas juudi rahvas Babüloonia vangistuses . Just see on põhjuseks, miks paljud ajaloolased arvavad , et Paabeli torni legendi aluseks on Babüloni tsikuraat.
Kreeka ajalooline Herodotus kirjutas, et Paabel torn koosnes seitsmest ülespoole ahenevast korrusest, igaüks ise värvi: valge, must, lilla, sinine, oranž, hõbedane ja kuldne .
Vana-Mesopotaamia oli kahtlemata kõrgelt arenend tsivilisatsioon, neil oli oma kiri, avastused ja kultuur. Kahjuks aga jääb palju asju sellest ajast teadmata, kaasaarvatud see, kuidas täpselt ikkagi legend Paabeli tornist tekkis ja see kuidas on võimalik, et Mexico lähedale 1. Sajandil ehitatud Päikesepüramiid Mesopotaamia tsikuraatidega nii sarnane on.
Kasutatud allikad:
Raamat „ Maailmaimed “ sarjast Maailm, avastusretk piltides
„Kunsti-kultuuri ajalugu“ Jaak Kangilaski
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/mesopotaamia.ht m
http://assyria.synthasite.com/assyyria-kunst.php
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/mesopotaamia_kultuur_karoliinekorol.ht m
http://courseweb.stthomas.edu/jmjoncas/LiturgicalStudiesInternetLinks/MesopotamianNonChristianWorship/MesopotamianWorshipArchitecture/AncientMesopotamianArchitecture.html

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rubi4132 Õppematerjali autor

Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid. Nende poolt tekkisid ka põhilised kunstivormid, mis püsisid järgmistelgi sajanditel.
Kõigi kõrgkultuuride, eriti aga Mesopotaamia kunstiajalugu algab keraamikaga. Kuid kunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnade kindlused. Elumajad ja paljud muud hooned on tänaseks hävinud ja järgi on jäänud vaid savihunnikud.

vana-mesopotaamia arhidektuur paabeli torn tsikuraat tempel lossid müürid ehitusmaterjal võlvid kaared bituumen

Sarnased õppematerjalid

ppt

Vana-mesopotaamia

VANA-MESOPOTAAMIA KUNST Koostaja: Sass Kaarama Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2009 Vana-Mesopotaamia u.4000-600.a.e.Kr. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. Ajalooline jaotus: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr. Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste

Kunstiajalugu

docx

Kuntstiajalugu mesopotaamia

Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid.

Kunstiajalugu

doc

Mesopotaamia kunst

äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Vanimad kõrgkultuurid Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Kiilkiri Savitahvel kiilkirjaga Uri linna tsikuraat Marduki tsikuraat Arhitektu

Kunstiajalugu

doc

Egiptuse ja Mesopotaamia kunst

Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas.Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid

Kunstiajalugu

rtf

Egiptuse kunst, Mesopotaamia kunst, Ürgaja kunst.

samuti ka kunst kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Mesopotaamia kunst. Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma

Kunstiajalugu

doc

Esiaja kunst

sama arvu põikkividega. Osa põikkive on küll alla varisenud ning osa sambaid ümber kukkunud, kuid siiski jätab see mälestis, kerkides künkal keset lagedat välja, suurejoonelise mulje.Ehitamisel kasutud tohutute kivide tõttu nimetatakse selliseid ehitisi megaliitseteks. Küllap mõjus ta suurejooneliselt ka omaaegsele inimesele, miks muidu oleks tema püstitamiseks nii palju vaeva nähtud. Siin on tegu juba sihiteadliku planeeringu ja ilutaotlusega. See on aga juba arhitektuur. Kui tarvitada piltlikku väljendit , siis võib öelda , et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest , samuti ka kunst kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu 11 klassi materjal, eksamiks

Tähistab lisaks nn vabadele kunstidele (maal, skulptuur,graafika) elektroonilist kunsti, arhitektuuri, disaini, visuaalreklaami, videokunsti. Veel laiemalt haarab ka teatrit ja kino Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust, inimesi, objekti, keskkonda kujutav kunst. Mõiste on kohane peamiselt realistliku meetodi või mõõduka vormideformatsiooni puhul ( nt: Mona Lisa) ( Nuttev naine- Picasso) Kaunid kunstid - arhitektuur, disain ,film ja televisioon, fotograafia, kirjandus, koomiks, kujutav kunst, muusika, moekunst, tarbekunst, tants,teater Mis on kunstiteos ? Kunstniku roll/staatus erinevatel aegadel- Antiikajal oli käsitöölise staatus, Renessanssil oli käsitöölise status, hinnati manuaalselt käte osavust. Peeti küll jumalikuks.Tekkis metseenlus- kunsti toetamine. Õpiti meistri käe all. 17,18,19 saj tekivad kunstikoolid, kunstnik õppis koolis ning väljus käsitöölise staatusest

Kunstiajalugu

doc

Mida ma arvan Mesopotaamia kunstist

Mida ma arvan Mesopotaamia kunstist. Õp. 2007 Mesopotaamia kunst oli valitsevaks kunstistiiliks vahemikus 4000a. 6.s. e.m.a. Kahjuks pole eriti palju teoseid tänaseks päevaks säilinud. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on aga siiski nii mõnigi ese leitud. Selle kõrgkultuuri loojateks olid sumerid , kelle linnriikides tekkisid IV III aastatuhandel e.m.a. põhilised kustivormid , mis olid eeskujuks ka järgmiste sajandite kunstile. III aastatuhande II poolel võtsid Mesopotaamia enda valdusesse semiidi keelt rääkivad akaadlased

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid