Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Mesopotaamia arhitektuur (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tallinna Nõmme Gümnaasium


Vana- Mesopotaamia arhitektuur
Referaat


Külliki Matt 10.L
Juhendaja : Rainer Vilumaa





2011

Sisukord:

  • Ehitusmaterjal
  • Pühakojad
  • Müürid ja lossid
  • Võlvi avastamine
  • Paabeli torn
  • Vana-Mesopotaamia arhitektuur #1 Vana-Mesopotaamia arhitektuur #2 Vana-Mesopotaamia arhitektuur #3 Vana-Mesopotaamia arhitektuur #4 Vana-Mesopotaamia arhitektuur #5 Vana-Mesopotaamia arhitektuur #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rubi4132 Õppematerjali autor
    Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid. Nende poolt tekkisid ka põhilised kunstivormid, mis püsisid järgmistelgi sajanditel.
    Kõigi kõrgkultuuride, eriti aga Mesopotaamia kunstiajalugu algab keraamikaga. Kuid kunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnade kindlused. Elumajad ja paljud muud hooned on tänaseks hävinud ja järgi on jäänud vaid savihunnikud.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    35
    ppt

    Vana-mesopotaamia

    VANA-MESOPOTAAMIA KUNST Koostaja: Sass Kaarama Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2009 Vana-Mesopotaamia u.4000-600.a.e.Kr. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. Ajalooline jaotus: Sumer ­ 4000 ­ 23050.a.e.Kr. Akad ­ 2350 ­ 2150.a.e.Kr. Babüloonia ­ 1830 ­ 1530.a.e.Kr. Assüüria ­ 1360 ­ 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia ­ 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    2
    docx

    Kuntstiajalugu mesopotaamia

    Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid ­ nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid.

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    7
    doc

    Mesopotaamia kunst

    äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega ­ see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Vanimad kõrgkultuurid Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge ­ Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Kiilkiri Savitahvel kiilkirjaga Uri linna tsikuraat Marduki tsikuraat Arhitektu

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Egiptuse ja Mesopotaamia kunst

    Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid ­ nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas.Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    3
    rtf

    Egiptuse kunst, Mesopotaamia kunst, Ürgaja kunst.

    samuti ka kunst kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega ­ see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Mesopotaamia kunst. Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge ­ Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    11
    doc

    Esiaja kunst

    sama arvu põikkividega. Osa põikkive on küll alla varisenud ning osa sambaid ümber kukkunud, kuid siiski jätab see mälestis, kerkides künkal keset lagedat välja, suurejoonelise mulje.Ehitamisel kasutud tohutute kivide tõttu nimetatakse selliseid ehitisi megaliitseteks. Küllap mõjus ta suurejooneliselt ka omaaegsele inimesele, miks muidu oleks tema püstitamiseks nii palju vaeva nähtud. Siin on tegu juba sihiteadliku planeeringu ja ilutaotlusega. See on aga juba arhitektuur. Kui tarvitada piltlikku väljendit , siis võib öelda , et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest , samuti ka kunst kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega ­ see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    Kunstiajalugu 11 klassi materjal, eksamiks

    Tähistab lisaks nn vabadele kunstidele (maal, skulptuur,graafika) elektroonilist kunsti, arhitektuuri, disaini, visuaalreklaami, videokunsti. Veel laiemalt haarab ka teatrit ja kino Kujutav kunst ­ ehk figuratiivne kunst on reaalsust, inimesi, objekti, keskkonda kujutav kunst. Mõiste on kohane peamiselt realistliku meetodi või mõõduka vormideformatsiooni puhul ( nt: Mona Lisa) ( Nuttev naine- Picasso) Kaunid kunstid - arhitektuur, disain ,film ja televisioon, fotograafia, kirjandus, koomiks, kujutav kunst, muusika, moekunst, tarbekunst, tants,teater Mis on kunstiteos ? Kunstniku roll/staatus erinevatel aegadel- Antiikajal oli käsitöölise staatus, Renessanssil oli käsitöölise status, hinnati manuaalselt käte osavust. Peeti küll jumalikuks.Tekkis metseenlus- kunsti toetamine. Õpiti meistri käe all. 17,18,19 saj tekivad kunstikoolid, kunstnik õppis koolis ning väljus käsitöölise staatusest

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Mida ma arvan Mesopotaamia kunstist

    Mida ma arvan Mesopotaamia kunstist. Õp. 2007 Mesopotaamia kunst oli valitsevaks kunstistiiliks vahemikus 4000a. ­ 6.s. e.m.a. Kahjuks pole eriti palju teoseid tänaseks päevaks säilinud. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on aga siiski nii mõnigi ese leitud. Selle kõrgkultuuri loojateks olid sumerid , kelle linnriikides tekkisid IV ­ III aastatuhandel e.m.a. põhilised kustivormid , mis olid eeskujuks ka järgmiste sajandite kunstile. III aastatuhande II poolel võtsid Mesopotaamia enda valdusesse semiidi keelt rääkivad akaadlased

    Kunstiajalugu




    Kommentaarid (2)

    Slips profiilipilt
    Slips: Väga aitas , aitäh!
    15:00 12-05-2012
    Mr.SmartFiles profiilipilt
    Smart Files: Hea materjal
    19:45 26-11-2017



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun