Padise klooster (0)

PADISE KLOOSTER
Klooster oli esimene Harjumaa arhitekruutimälestis. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas.
AJALUGU
Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad , kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Klooster rajati kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Siin võib leida munkade tegevusest erinevaid jälgi:

• Keeldudes reegli kohaselt lihasöömisest, arendasid mungad siin ulatuslikku kalapüüki, ehitasid kloostri lähedusse suuri kalatiike.
  
• Vesiveskite, paisukivide ja arvukate hoonete vundamendid.
  

Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad 1305. aastal olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale.
1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest, kui algas Jüriöö ülestõus ja klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja saksa soost vasalli tapeti .
Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid.
Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400 . aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal oli klooster omandanud ka valdused Lõuna-Soomes praeguse Helsingi ümbruses, Porvoos, Sipos ja Pernajas.
Luterlikust reformatsioonist 16. sajandi 20. aastatel õnnestus kloostril pääseda. Kui venelased 1550. aastate lõpul Eesti- ja Liivimaale tungisid, kartis viimane ordumeister Gotthard Kettler, et rootslased kloosterkindluse enda kätte haaravad . Seepärast võttis ta 1558. aasta lõpul Padise enda valdusse ning järgmisel aastal võõrandas kloostri, saatis vennaskonna laiali ning kuulutas kloostri maavaldused ja hooned ordu omandiks. Kloostri peahoone muudeti sõjaväekindluseks. Kloostri tegevus Padisel oli lõppenud.
1561. aasta sügisel vallutasid Padise rootslased.
1575. a. Alanud Vene-Poola sõjas ründasid kloostrit venelased ja jäid neljaks aastaks selle valitsejaks.
1580. a. Said rootslased pärast 13 nädalat kestnud piiramist uuesti Padise peremeesteks.
1662 . a. Kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Padise Riia lossikrahvile Thomas Rammile, kelle järeltulijate valdusesse see jäi kolmekssajaks aastaks. Kuninglikku kinki tähistab veel praegugi endise mõisahoone rõduseinal paiknev ladinakeelne barokkstiilis mälestustahvel.
1766 . a. Tabas kloostrit suur tulekahju ja varsti pärast seda alustati uue mõisahoone ehitamist kloostrist ida poole.
Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919 aastani. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm .
1927. a. Purunes väravatorn maalihkes.
Kloostri korrastus- ja restaureerimistöödega alustati 1930.aastatel.
KLOOSTRI ARHITEKTUUR


Kloostri hoonestikul oli range ristkülikukujuline põhiplaan. Ainult lõunatiib langes täisnurksest kavatisest välja, kuna see oli tarvis siduda juba varem valminud arvatava kabeliga. Ka ei olnud klooster rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse. Hooneteploki põhjatiivas asub võlvitud keldritele ehitatud kirik . Kiriku välisvaade on lihtne ja range. Kõrgel paiknevad avarad aknad lõikuvad sügavate niššidena massiivsesse seina ja loovad fassaadile rahuliku ning julge rütmi. (lk 82 – kiriku sisevaade läänest, 81 – vaade kirikule lõunast). Põhjatiiva idaosa keldrikorrusele rajati krüptkabel (lk 80 – krüpt kiriku idavõlvi all).
Idatiivas (lk 78 – vaade kloostrile idast) asus keldrite kohal kiriku kõrval käärkamber, misjärel kapiitlisaal , kuhu pääses ristikäiku avaneva ukse kaudu. Korrus kõrgemal paiknes munkade magamisruum – dormitoorium .
Lõunatiiva idaosa võttis enda alla kahelööviline söögisaal – refektoorium. Söögisaali kohal asus kloostri haiglaruum haigete ja eakate munkade tarvis. Lõunatiiva peakorruse läänepoolses osas asus kloostri köök, kust viidi ka toit ilmikvendadele, kes elasid kloostri läänetiivas.
Läänetiiva poolkeldrikorrusel paiknesid ülemisele korrusele viiv trepp, kaevu portaal ning ilmikvendade eluruumide ahjude süsteem. Ka võis paikneda läänetiiva alumisel korrusel kloostri pagarikoda. Läänetiiva alumise korruse põhjapoolses osas oli kelder . Läänetiiva teise korruse lõunapoolses osas asus abti tuba ning selle kõrval ilmikvendade söögisaal. Selle kohal korrus kõrgemal nende magamisruumid.
Siseõue ümbritses kahekorruseline võlvitud ristikäik, mis ühendas ruume.
Aastatel 1425-1448 ehitati l kahe suure torniga eeshoov, mille rajamisel võeti eeskujuks Tallinna linnaväravate kaitsmine eenduvate ehitistega. Torni esiküljel olid väravad – suurem hobuveokitele, väiksem jalakäijatele. Lisaks kaitsesid sissekäike tõstesillad (lk 99). Torni teisel korrusel asus kahevõlviline väravakabel. Torni kolmas ja neljas korrus olid ehitatud kaitsefunktsioonide täitmiseks (lk 89 – lasketorn).
Eeshoovi lõunanurgas oli elu- ja majandustorn, mille peakorrusel võis olla kloostri õllepruulikoda. Torni kolmandat ja neljandat korrust võidi kasutada külalistemajana.
Liivi sõja ajal ehitasid kloostri okupeerinud venelased eeshoovi kaevu, mis on tänaseni säilinud, ning kindlustasid linnust, ehitades kaks väikest ümartorni – ühe edelaküljele vastu jõge ning teise põhjaküljele vastu vallikraavi.
1 vana kabel 2 kirik 3 käärkamber 4 kapiitlisaal 5 refektoorium 6 kaevukelder 7 eesväravatorn 8 kaitse- ning elutorn 9 10 haakpüssitornid
KONSOOLID
Padise klooster on tuntud konsoolide poolest. Need on seinapinnast eenduvad kaunistused, millel on nn tugifunktisooon. Konsoolidele toetuvad rõdud, katus, frontoon vms. Neile on raiutud erinevad kindla tähendusega piltkujutised. (pilt 7, 8, 9, 10, 11)
Näiteks: (7 foto) Kiriku põhjaseina konsoolil on kujutatud võitlus lõvipaari vahel. Üks kuulub headele ja vagadele, teine on ilmalik ja allub kuradile.
ARGEOLOOGILISED VÄLJAKAEVAMISED JA RESTAUREERIMISTÖÖD PADISEL
Esimeste teaduslike väljakaevamis- ning konserveerimistöödega Padisel alustas ajaloolane Villem Raam 1937. aastal. Läbi aegade kloostrist väljakaevatud leide säilitatakse Ajaloo Instituudis, Eesti Ajaloomuuseumis ning Harjumaa Muuseumis . Praegu jätkatakse kloostri konserveerimistöödega.