Vahelduvvool (1)

Vahelduvvool – on vool, mille tugevus pinge ajas perioodiliselt muutuvad. Saab kirjeldada siinus / koosinus funktsiooni abil. I-Io sin wt, W=2IIf. I-voolu tugevus (A), Io- vooluamplituut(A), t-aeg, w- ringsagedus (rad/s), f-sagedus(H2).
Sagedus – näitab mitu rõnget tehakse minutis . U=Uo sin wt. U-pinge(V) Uo – pingeamplituut(V).
Nulljuhe – kuskil kaugemaal maaga,puutumisel ei ole ohtlik. Faasjuhe – pinge kõikumine, võrreldes 0 juhtme ja ehitisega. Maandus juhe – on kontaktis maaga. Meie vahelduvvoolu sagedus on 50H2. Kasutatakse ka kolme faasilist voolu – seal on lisaks 0 – juhtmele, kolm erinevat faasijuhet.
Kondesaator vaheludvoolu ahelas. Kondesaator takistab vahelduv voolu aga erinevalt alalis – voolust on takistus lõppmatu väärtusega s.t kondesaator ei lülita vahelduv voolu ahelat välja.
Xc=1/wc, C=q/u, U=q/C. Xc- mahtuvustakistus (_()_), w – ringisagedus(w/z), C – mahtuvus (F).
Kondesaatoril on voolutugevus pingest vaasis II2 võrra ees.
Induktiivvool vahelduv vooluahelas . WL=wL, XL - induktiivtakistus, L- induktiivsus .
Induktiiv poolis on pinge voolutugevusest faasis II2 ees. Kogu takistus, mis arvestab kõiki kolme takistuse liiki Z –kogutakistus.
Võnkeringis – võngub pinge kondesaatoril ja voolutugevus poolis. T=2II^LC –Thomsoni valem. T- periood(s), L-induktiivsus(H), C-mahtuvus(F). Kasutatakse raadiosaatjates.
Trafo – kujutab ennast kahte pooli millel on ühine raudsüdamik. Trafot kasutatakse vahelduv voolu pinge tõstmiseks või alandamiseks. E1=-n1 d§/dt, E2= -n2 d§/t, E1/E2= U1/U2=n1/n2.
U1-pinge primaarmähise(V), U2 – pinge sekundaarmähise(V), n1 – primaarmähise keerdude arv (-).
Trafo töötab aint vahelduva vooluga. Trafo kasutegur näitab kui suure % moodustub sekundaarmähiselt saadav voolu võimsus primaarmähisesse mineva voolu võimsusest.
Elektri energia ülekandmiseks tõstetakse trafode abil pinge ülesse elektrijaamades ja enne tarbijani lastakse trafo abil pinge alla.
Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvool . Neid laineid tekitav vaheldusvoolugeneraator.
Raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks.
Võnkumist tekitab elektrongeneraator ja vastavavaid laineid kiirgab raadioantenn.Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgus nähtustel. Röntgenkiirgus – tekib kas kiiretee elektronide järsul pidurdamisel või siis on protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid.
Vahelduvvool – on vool, mille tugevus pinge ajas perioodiliselt muutuvad. Saab kirjeldada siinus/koosinus funktsiooni abil. I-Io sin wt, W=2IIf. I-voolu tugevus (A), Io- vooluamplituut(A), t-aeg, w-ringsagedus(rad/s), f-sagedus(H2).
Sagedus – näitab mitu rõnget tehakse minutis. U=Uo sin wt. U-pinge(V) Uo – pingeamplituut(V).
Nulljuhe – kuskil kaugemaal maaga,puutumisel ei ole ohtlik. Faasjuhe – pinge kõikumine, võrreldes 0 juhtme ja ehitisega. Maandus juhe – on kontaktis maaga. Meie vahelduvvoolu sagedus on 50H2. Kasutatakse ka kolme faasilist voolu – seal on lisaks 0 – juhtmele, kolm erinevat faasijuhet.
Kondesaator vaheludvoolu ahelas. Kondesaator takistab vahelduv voolu aga erinevalt alalis – voolust on takistus lõppmatu väärtusega s.t kondesaator ei lülita vahelduv voolu ahelat välja.
Xc=1/wc, C=q/u, U=q/C. Xc- mahtuvustakistus(_()_), w – ringisagedus(w/z), C – mahtuvus(F).
Kondesaatoril on voolutugevus pingest vaasis II2 võrra ees.
Induktiivvool vahelduv vooluahelas. WL=wL, XL - induktiivtakistus, L-induktiivsus.
Induktiiv poolis on pinge voolutugevusest faasis II2 ees. Kogu takistus, mis arvestab kõiki kolme takistuse liiki Z –kogutakistus.
Võnkeringis – võngub pinge kondesaatoril ja voolutugevus poolis. T=2II^LC –Thomsoni valem.
T- periood(s), L-induktiivsus(H), C-mahtuvus(F). Kasutatakse raadiosaatjates.
Trafo – kujutab ennast kahte pooli millel on ühine raudsüdamik. Trafot kasutatakse vahelduv voolu pinge tõstmiseks või alandamiseks. E1=-n1 d§/dt, E2= -n2 d§/t, E1/E2= U1/U2=n1/n2.
U1-pinge primaarmähise(V), U2 – pinge sekundaarmähise(V), n1 – primaarmähise keerdude arv Trafo töötab aint vahelduva vooluga. Trafo kasutegur näitab kui suure % moodustub sekundaarmähiselt saadav voolu võimsus primaarmähisesse mineva voolu võimsusest.
Elektri energia ülekandmiseks tõstetakse trafode abil pinge ülesse elektrijaamades ja enne tarbijani lastakse trafo abil pinge alla.
Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitav vaheldusvoolugeneraator.
Raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks.
Võnkumist tekitab elektrongeneraator ja vastavavaid laineid kiirgab raadioantenn.
Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgus nähtustel. Röntgenkiirgus – tekib kas kiiretee elektronide järsul pidurdamisel või siis on protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid.
Hilisromantism - tekkis 19.sajandi lõpul Austrias ja Saksamaal,
valdavalt suured koosseisud, pikad teosed, kasutusel kromatism -
Pooltoonid , muusika keeruline. Teema ka filosoofiline . Richard
Strauss , Gustav Mahler . Impressionism- Prantsusmaa 19.saj
lõpul. Vorm ei olnud muusikas korrapärane, olid viisilõigud ja
katkendid. Kõla värvikas- suured koosseisud. Programmiline
muusika- kujutluspilt. Claude Debussy, Maurice Ravel.
Neoklassitsism - uuendatud klassitsism , arenes Euroopas 1920 oli
kõrgpunkt. Vorm korrapärane, loobuti romantikast. Carl Orff,
Darius Milhoud, Igor Stravinaki. Ekspressionism - 20 saj. Saksamaa ja
Austria. Tähelepanu inimese tunnetel. Retsiteerimine e. kõnelaul.
A.Shynberg. Avangardism - Pärast teist maailmasõda, Ameerika,
Euroopa. Eksperimentaalmuusika. Väga palju elektroonikat.
John Cage . Minimalism - 1960 ameerika, kordused, lühikesed
teosed. Steve Raich, Philip Gloss .
Hilisromantism- tekkis 19.sajandi lõpul Austrias ja Saksamaal,
valdavalt suured koosseisud, pikad teosed, kasutusel kromatism-
Pooltoonid, muusika keeruline. Teema ka filosoofiline. Richard
Strauss, Gustav Mahler. Impressionism- Prantsusmaa 19.saj
lõpul. Vorm ei olnud muusikas korrapärane, olid viisilõigud ja
katkendid. Kõla värvikas- suured koosseisud. Programmiline
muusika- kujutluspilt. Claude Debussy, Maurice Ravel.
Neoklassitsism- uuendatud klassitsism, arenes Euroopas 1920 oli
kõrgpunkt. Vorm korrapärane, loobuti romantikast. Carl Orff,
Darius Milhoud, Igor Stravinaki. Ekspressionism- 20 saj. Saksamaa ja
Austria. Tähelepanu inimese tunnetel. Retsiteerimine e. kõnelaul.
A.Shynberg. Avangardism- Pärast teist maailmasõda, Ameerika,
Euroopa. Eksperimentaalmuusika. Väga palju elektroonikat.
John Cage. Minimalism- 1960 ameerika, kordused, lühikesed
teosed. Steve Raich, Philip Gloss.
Optika tuleb kreeka keelest Opsis. Optika on füüsikaline kogus, mis uurib ning seletab valgusnähtused. Optika jaguneb kaheks kvantoptika ja laine optika. Valgusel on duaalne iseloom – ta on nii laine, kui ka osakeste voog. Valguseosakest nim. Valgus fandiks e. Kvotondiks. Optika vanemat osa, mis tugineb valgus kiire mõiste nimetatakse kiirte optikaks.