joonistusega maalid tekitasid peaaegu skandaali. Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule. Maurice de Vlaminck (1876-1958) Maurice de Vlamincki (1876-1958) suureks eeskujuks oli aga van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkaski Vlaminck kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. Erinevalt teistest paelus teda võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt isiklikke seisukohti mis olid publikule vastukarva. Aleks Aasaru Loo Keskkool Maurice de Vlaminck Tantsijanna Maurice de Vlaminck Hiina astrid Aleks Aasaru
CHRISTOPH WILLIBALD GLUCK saksa helilooja tõsise ooperi tuntuim reformija peaidee saada lavamuusika draama teenistusse loobus ooperi traditsioonidest ja üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest lõi ulatuslikke muusikalisi stseene loobus vanast de-capo aariast ja saatega retsitatiivist üritas orkestrisaatega retsitatiivi ja aariaid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks lülitas vanakreeka draama eeskujul koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku sidus ooperi avamängu draamaga JOSEPH HAYDN austria helilooja viini klassikuis vanim sümfoonia ja keelpillikvartetti rajaja 6-aastaselt läks sugulase juurde elama ja õppima tihti näljas ja riided räpased poistekoor Viin elas katedraali kõrval asuvas Kapellimajas visati välja tänavamuusik, muusikaõpetaja
Hiljem tema meetodid muutusid : avardas kujundite varjundeid, andes piltidele sügavama sisu. 20.a. hiljem tema maalimismaneer hakkas väljenduma luules ja müsteeriumis, millega andis impressionistlikuma pildi. 1860ndatel hakkas Corot huvituma fotograafiast. Tehes pilte iseendast ja konsulteerides teiste kuulsate fotograafidega. Fotograafial oli nii suur mõju, et surus isegi tema maalimismõtteid järjest enam allapoole. Maalimisele avaldas fotograafia mõju, mis tegi tema maalid vähem dramaatiliseks aga teistpidi rohkem poeetiliseks. Corot`i tööd on üleval Prantsuse , Hollandi, Suurbritannia ja Ameerika muuseumides. 2 Corot`i töödest on esile tõstetud tähtsas rollis Prantsuse filmi L`Heure d`ete süzees. Corot suri 1875.aastal Pariisis
eriarvamusi. 20. sajandi alguseks oli peaaegu terve maailm jagatud suurriikide asumaadeks. Kuna vabu maid uuteks koloniaalvallutusteks jäi väheks, teravdas see imperialistlike riikide vahel pingeid. Eriti oli huvitatud valduste ümberjaotamisest Saksamaa, kes pidi noore suurriigina leppima väiksema saagiga. Samuti kardeti uues keisririigis Euroopa jõuvahekordade ümbernihutamist. Koloniseeritavad maad esitasid vastupanu imperialistlikele riikidele. Näiteks Aafrikas oli dramaatiliseks kokkupõrkeks Inglise-Buuri sõda (1899-1902), Hiinas nn. bokserite ülestõus (1900). Vastupanu kerkis ka Aasias, eriti Indias, kus euroopaliku hariduse saanud hindud lõid organisatsiooni nimega India Rahvuskongress. 19. sajandi lõpus grupeerusid Euroopa riigid end sõjalistesse liitudesse. Nende kahe vaenuliku bloki vaheline konkureerimine oli ka peamiseks esimese maailmasõja tekke põhjuseks. Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia moodustasid ühinedes Kolmikliidu
tegelasteks lihtrahvas igapäevases elus. Ta kasutas uut kompositsioonivõtet, kus tegelased ei poseeri, nende asendid mõjuvad juhusliku mitte otsituna. Kujutatavad ei ole näoga vaataja poole suunatud, nagu varasemas kunstis tavaks. Caravaggiot tuntakse barokkmaali naturalistliku suuna rajajana (vastukaaluks ja võistlejaks sellele oli barokis ka idealistlik suund). · Caravaggio valgusekäsitlus mõjutas kogu Euroopa 17. sajandi maalikunsti. Kujutise muudab dramaatiliseks ja ruumiliseks nn heletumedus. Valgus on maalidel suunatud ülevalt vasakultkompositsiooni kes- kmesse. Sellist valgust nimetatakse keldriluugivalguseks. Maal · "Amor võitjana" · "Haudapanek" · "Maarja surm" · "Matteuse kutsumus" · "Püha Matteuse martüürium" · "Söömaaeg Emmauses" · "Uskmatu Toomas" · "Lautomängija" · "Hea ennustus" "Peetruse ristilöömine" Bacchus
töid nagu Niccoló Piccinni looming. Heliloojad ise ei sekkunud poleemikasse, kuid kui Piccinnil paluti teha libreto, mille kallal Gluck ise töötas, siis hävitas viimane kõik töö. Gluck oli ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: · Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene · Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks · Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale · Sidus ooperi avamängu ooperi muusikalise materjaliga, juhatades sellega sisse ooperi avastseeni Helilooming Tähtsamad teosed: Ballett ,,Don Juan" (1761) Ooperid: · "Orpheus ja Eurydike" (1762) · "Alkestis" (1767) · "Paris ja Helena" (1770) · "Iphigeneia Aulises" (1774) · "Armida" (1777) · "Iphigenia Taurises" (1778) Kasutatud materjalid: http://www.findagrave
20. sajandi alguseks oli peaaegu terve maailm jagatud suurriikide asumaadeks. Kuna vabu maid uuteks koloniaalvallutusteks jäi väheks, teravdas see imperialistlike riikide vahel pingeid. Eriti oli huvitatud valduste ümberjaotamisest Saksamaa, kes pidi noore suurriigina leppima väiksema saagiga. Samuti kardeti uues keisririigis Euroopa jõuvahekordade ümbernihutamist. Koloniseeritavad maad esitasid vastupanu imperialistlikele riikidele. Näiteks Aafrikas oli dramaatiliseks kokkupõrkeks Inglise-Buuri sõda (1899-1902), Hiinas nn. bokserite ülestõus (1900). Vastupanu kerkis ka Aasias, eriti Indias, kus euroopaliku hariduse saanud hindud lõid organisatsiooni nimega India Rahvuskongress. 19. sajandi lõpus grupeerusid Euroopa riigid end sõjalistesse liitudesse. Nende kahe vaenuliku bloki vaheline konkureerimine oli ka peamiseks esimese maailmasõja tekke põhjuseks. Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia moodustasid ühinedes Kolmikliidu. Nende vahel oli
Pergolesi "Teenijanna-käskijanna". Saksamaal nimetati laulumänge kui singspiele. Ooperi reformaator- Cristoph Willibald Gluck Tuntud ooperid: "Orpheus ja Eurydike", "Alkestis" ja "Paris ja Helena". Tegi tõsise ooperi reformi(opera seria tagasitulek) Glucki peamine idee oli seda lavamuusika(uuesti) draama teenistusse. Mida ta tegi? - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks. - Ühendas ooperi avamängu draamaga. - Kaotas kastraatlauljad!!! VIINI KLASSIKUD Uus muusikaline keel ootas geniaalseid loojaid, kes ühendaksid vastandlikuse taotlused- väljenduse ja vormi- tugevasse tervikusse. Franz Joseph Haydn pani aluse klassikalisele sümfooniaorkestrile, mis on kahese koosseisuga, ehk kõiki puupuhkpilli on orkesris kaks. Millele pani aluse? - Klassikalisele sümfooniale - Klassikalisele keelpillikvartetile
kõverjoonelised. Fassaadid olid omaette kunstiteosed ning dekoratsioon kippus matma konstruktsiooni. Kaunistusteks kasutati voluute ja statuaid. 6.Caravaggio looming Kujutas lihtrahvaesindajaid ning igapäevast elu. Tema maalikunst oli selle tõttu naturalistlik. Tema maalide kompositsioon oli täiesti uudne-inimeste poosid ja asendid on juhuslikud,piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik pildil olid selgete piirjoontega ning rõhutatud. Meeleolu muudab dramaatiliseks ning saavutab ruumilisuse- heletumedus. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele ,,keldriluugivalgus" . Tema kunstil oli suur mõju kogu Euroopale. 7.Lorenzo Bernini Barokkskulptuuri kuulsaim meister. Bernini kasutas liikuvaid,rahutuid masse vastupidiselt täiuslikule siluetile. Liikumine ning muutumine olid tema huviobjektid. Skulptuurid on määratud vaatlemiseks igast küljest, poosid on efektsed ja ilmekad. Nt. Taaveti figuur-kujutab teda otseselt võitluses
4-osaline sümfooniatsükkel (esineb ka klassikalises keelpillikvartetis): kiire, aeglane, menuett või skertso (tantsuline), kiire Heliloojad · Christoph Willibald Gluck (1714-1787): - pärit Lõuna-Saksamaalt - ooperi reformija: muusika seadmine draama teenistusse, üksikute vokaalnumbrite asemel ulatuslikud sisemise arenguga muusikalised stseenid - loobus da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks - koor ja ballett hakkavad sekkuma tegevustikku (barokis olid staatilised) - lõi avamängu - ,,Orpheus ja Eurydike" ooperireformi algus, psühholoogiline draama - Gluck'i ja Calzabigi koostöö ballett ,,Don Juan" klassikalise dramaatilise balleti algus. - Glucki ja Calzabigi ,,Alkestis" ning ,,Paris ja Helena". · Franz Joseph Haydn (1732-1809) - sündis Alam-Austrias
11. Kuidas hääbus klassitsismiajastul basso continuo? Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. 12. Miks läks G. F. Händeli juhitud ooperiteater pankrotti? (lk 146) Kodanlike muusikaühingute mõju oli väga tugev. (Asendusele tuli „Kerjuseooper“.) 13. Millised 4 uuendust tegi C. W. Gluck ooperi žanris? Loobus ooperi traditsioonidest, lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Püüdis retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Lülitas koori ja balleti ooperi tegevustikku. Sidus ooperi avamängu draamaga. 14. Joseph Haydn Millistele instrumentaalmuusika žanritele pani ta aluse? Klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartett. Milliseks muutus sümfoonia Haydni ajal? Sümfooniast sai kaalukas mitmeosaline kontsertteos, mis eeldas keskendunud kuulamist. Nimeta vähemalt 3 Haydni teost "Loomine" "Aastaajad" "Tobiase tagasitulek" 15. Wolfgang Amadeus Mozart
Klassitsismistiil tõi ka muusikasse lihtsuse,selguse,korrapärasuse ja jättis kõrvale barokile iseloomulikud liigsed kaunistused ja keerukuse.Muusikateoses oli esikohal lihtne,korrapärane meloodiaja seda saatis selge,mitte liiga keeruline harmoonia. Milliseid muutusi tõi ooperiZanri Christoph Willibald Glucki ooperireform? Üksikute vokaalinumbrite asemel lõi ta ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi tseene, loobus cla- capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks, muutis koorija balletifunktsiooni: barokkooperis olid need staatilised, nüüd aga hakkasid sekkuma tegevustikku, lõi avamängu, mis muutus iseseisvast pidulikust orkestriteosest nii muusikaliselt kui ka meeleolult ooperiga seotud ning esimest lavastseeni sissejuhatavaks avanumbriks. Miks kujunes Viini klassikute tegutsemispaigaks just Viin? Sest Franz Joshep Haydn tutvus Viinis Mozartiga.Viinis kutsuti ka Teda kapellmeistriks vürst
saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli koolitataud ka ooperilauljaid HELILOOJAD: Christoph Willibald Gluck tegi tõsiseid oopereid "orpheus ja eurydike". Tegevus: muutis ooperite ülesehitust, lõi ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene, loobus da.capo aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks, muutis koor ija balletis funktsiooni, hakkasid sekkuma tgevustikku, lõi avamänguWOLFGANG AMADEUS MOZART muusikalise hariduse sai isalt, kes oli õukonna kapellmeister ja viiuldaja. klaverit hakkasm ängima neljaselt, viiendast on pärit esimesed loomingud, ka esimene kontsert. isa oli auahne ja koormas teda ja tema õde tööga. tegutses viinus muusikaõpetajana, abiellus ja tutvus haydiniga, kellest sai talle eeskuju. esimene kvartetikogu
Tema maalides mõjuvad inimeste poosid ja asendid juhuslikena, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu. Aga just seevastu ei vastandu pildi ruum vaataja ruumile, vaid need sulanduvad kokku. Vaataja tunneb end pildidl kujutatud sündmuse osalisena. Kõik pildi tegelased ja esemed on kujutatud selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. Ruumilisuse saavutamise tähtsaim vahend on heletumedus, mis aitab ka teose meeleolu dramaatiliseks muuta. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima nn ,,keldriluugivalgusest." Kompositsiooniskeemi järgi moodustub maalil kaks ristuvat diagonaali, kuhu on suunatud valgusvihk ning uudne on Caravaggio maalidel heleda ja tumeda kärsitus. Analüüs: ,,Peetruse ristilöömine" on Caravaggio kuulsaim usuteemaline maal. Enamus Caravaggio
dramaatiline ballett. 1762 aastal tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis saigi ooperireformi alguseks. Ta taastas renessansiliku ooperi kui muusikalise draama, milles kõige tähtsamaks väljendusvahendiks oli sõna ja lavategevus. C.W.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestri saatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Aariad kaotasid mõttetud virtuooslikud liialdused, koorid said tagasi kaotatud koha, balletinumbreid esitati vaid siis, kui ooperi tegevus neid õigustas. Lavakujundus oli nüüd tagasihoidlik, kostüümid kaotasid barokiliku uhkeldava ilme. Kõike püüti allutada teksti ja sündmustiku mõttele. Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Muusika allutati täielikult kangelaste sisemaailmale ja selle
(1876-1958) / mo‘riss dö vla‘mä(nk) / kasutasid 1904-1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Derain sattus Cezanne mõju alla ja lähenes kubismile. Tema 1920-ndail aastail maalitud maastikud on traditsioonipärase kindla kompositsiooniga ja mõjuvad suurejooneliselt. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkas ta kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. GEORGES ROUAULT (1871-1958) /zorz ruoo/ oli erandlik kuju foovide hulgas . Nooruses töötas ta klaasimaalija õpilasena keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. Ta püüdis oma töödega teenidakatoliiklust ning kaasa aidata maailma parandamisele. Rouaut i loomingus oli nii sisult kui ka vormilt keskaegseid jooni. Ta püüdis klaasimaali värvipindade hõõguvust üle kanda tahvel- maali. Kirkaid värvilaike ümbritsesid tumedad, rasked ja jõulised kontuurid nagu
● 1750. aastate tunnustatuim ooperihelilooja Euroopas ● Viini õukonna teatrielu juht ja helilooja ● Tuntumad ooperid: ”Orpheus ja Eurydike”(Orfeo e Euridice), ”Alkestis”, ”Paris ja Helena” Tõsise ooperi reform ● Glucki idee oli seada lavamuusika draama teenistusse (Eelnev barokkooper koosnes peamiselt vaid erinevatest numbritest (aariatest) - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks - Lisas koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku - Ühendas ooperi avamängu draamaga - Kaotas kastraatlauljad “Orpheus ja Eurydike” ● “Che faro senza Euridice” - See on ooperi ainus soolonumber, mida saab esitada ka kontsertpalana, sest see on lihtsa ning tundelise meeloodiaga seega on see näide ooperistiili aaria-ideaalist ● Hosenrolle- naised mängivad meesosa VIINI KLASSIKUD ● 18
· Hans Holbein noorem. Graafikmaalikunstnik, vabanes ainsana 16 s meistreist hilisgootika mõjust. Saavutas kuulsuse 17aastasena. * Tahvelmaal "Meyer´i madonna" Baseliajast. * Portree Erasmus Rotterdamist. Puulõige. 16. saj. tuntuim teoloog ja filosoof, kes võitles katoliku kiriku kombelõtvuse vastu, kuid ei läinud kaasa reformatsiooniga. * Graafiline tippteos: Surmatantsule pühendatud seeria, monotoonne surmatants muutub dramaatiliseks aktsiooniks, kus kangelasena esineb Surm. * Elu lõpul Inglismaal, Henry VIII õukonnas, kus saavutab oma porteemaalidega tuntuse, neis valitsevad soojad toonid, kadunud on varasemate tööde hallid varjud etc. Georg Gisze portree Berliinis, Robert Chasemann Haagis, Marget Butts Bostonis etc. · Matthias Grünevald ehk Mathis Gothardt. Oma ajastu probleeme kujutab müstikale toetudes.
vaskpuhkpillid trompet, metsasarv, tromboon. C. P. E. Bach oli J. S. Bach poeg ning oli õpetajaks Haydnile ja Mozardile ning eelkõige klaveri õpetaja Beethovenile. Andis välja kuulsa klaveri õpiku. Programmiline sisuline Aaria ühe ooperi solisti laul Da-capo-aaria järjestikus aaria Singspiel sisu saksa müütidest legendidest laulumäng 18. saj. II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria´t dramaatiliseks. Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aaria. Julgem orkestrikasutus muutis muusika värvilisemaks, tõusis ka ooperi osatähtsus. Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati G. W. Glucki ooper Orpheus ja Eurydike, kus muusika pidi realistlikult kujundama lavasituatsioone ja hinges toimuvast. Gluck loobus ooperi liigendamisest retsititiivideks ja aaria ning lõi ulatuslike muusika stseene. Vana-
hoogsate pintslilöökidega. Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma ,,metsikuse" poolest ületasid nii Matisse'i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: ,,Chatou sild" 1906. ,,Maastik punaste puudega" (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse'iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure'i vaated.
Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma „metsikuse“ poolest ületasid nii Matisse’i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: „Chatou sild“ 1906. „Maastik punaste puudega“ (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse’iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure’i vaated. Kogu fovismiperioodi
Ooperis loobuti üksikutest muusikalistest etteastetest, mis killustasid kogu ooperi ülesehitust. Pigem loodi ulatuslikke muusikalisi tseene, mis peegeldaksid täpselt ja realistlikult laval ja tegelaste hinges toimuvat. Esimene tuntum reformija ja helilooja oli Christoph Willibald Gluck (1714-1787), kes püüdis orkestrisaatega aariat (ulatuslik soolonumber koos saateorkestrtiga) ja retsitatiivi (aariale eelnev kõnelaul) ühendada dramaatiliseks kõnelauseks. Gluck muutis ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühtesse uudsesse stiili. See oli iseloomulik kogu klassikalisele stiilile- muusika ei vaja rahvuslikke stiile, vaid üht mõistetavat väljendust. Tuntuim ja ajastule omasem on Gluck`i loodud ooper ,,Orpheus ja Eurydike“ III vaatus, aaria ,,Che faro senza Euridice“
Kahe suuna esindajate vahel pingeline võistlus Caravaggio loomingu uudsus ° Elu oli rahutu, seikluste ja kannatusterohke ° Pärit lihtrahva hulgast ° Igapäevase elu kujutamine ° Vastandas teda reaalse elu kujutamise tõttu maneristidele ° Uudne maalide kompositsioon ° Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna ° Piltide tegelased ei esine vaataja suunas ° Selgete piirjoontega tegelased, mahulised ° Ruumilisuse saavutamiseks heletumedus ka dramaatiliseks muudab ° Keldriluugivalguse efekt ülevalt tulev valgusvihk ° Säilinud 50-60 maali ° Teosed polnud kuigi mahukad ° Tõi maalikunsti ka kriminaalsuse ° Bacchus Rooma veinijumal ° Peetruse ristilöömine ° Eeskujuks kogu Euroopale ° Protestantidele meeldis lihtinimeste kasutamine usuteemades ° Artemisia Gentileschi naine, jätkas Caravaggio laadi ° Maalis piibli naistegelasi Juudit ° Töötas ka Inglismaa lossides
Nii nagu teistelgi foovidel on ta joonistus visandlik, napp, kuid väga ilmekas. Andre Derain (1880-1954) sattus aga Cezanne'i mõju alla ja lähenes mõõdukale kubismile. Hiljem hakkas tema laad muutuma vormikindlamaks ja looduslähedasemaks . Maurice de Vlamincki (1876- 1958) suureks eeskujuks oli aga van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkaski Vlaminck kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. Erinevalt teistest paelus teda võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt isiklikke seisukohti mis olid publikule vastukarva. Erandlik kuju foovide hulgas oli Georges Rouault (1871-1958). Teda sidusid nendega vaid mõned välised tunnused ja sedagi ainult ajutiselt. Rouault töötas nooruses klaasimaalija õpilasena keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See on mõjutanud kogu tema hilisemat loomingut
naise Jelena vastu. Onu Vanja sõber doktor Astrov, kes on samuti Jelenasse armunud, suudab aga mõista naise ilu taga peituvat julmust ja ükskõiksust. Kui professor oma naisega mõisast lahkub jäävad onu Vanja ja Sonja taas kahekesi nagu ennegi. Kuid nende elust on jäädavalt lahkunud kõik lootused. Draamas on nukrat irooniat peene ja õrna hingega inimeste üle, kes ei oska leida teed mõtestatud ellu. Draama `'Kolm õde'' Selles teoses on dramaatiliseks teemast asjatult hukkuv ilu, kuid erinevalt `'Onu Vanja'st'' jääb siin peategelastele usk paremasse, õnnelikumasse ellu. Tegevuspaigaks on väike Vene kubermangulinn. Elame kaasa manalasse varisenud kindral Prozorovi nelja lapse elule mõttetus ja igavas väikekodanlikus maailmas. Andrei, kes andeka noormehena valmistus professorikarjääriks, mandub väiklaseks ja tahtejõuetuks provintsiametnikuks. Ka Andrei õed, haritud ja peene hingelaadiga naised, igatsevad
Pala oli vahelduva tempo ja sujuvate üleminekutega. Teine valss aga palju rõõmsameelsem ja hoogsam võrreldes esimesega. Meloodia oli samuti unistava panev ja väga hästi kuulajale haaratav. Chopini Ballaad nr.4 op. 52 on väga raske minu jaoks, sest ta kippus uniseks ajama. Väga maheda meloodiaga ja pigem kurvameelne. Tempo oli üsna sama terve pala vältel. Tooni ulatused vaheldusid väga kiiresti , kord kõrged toonied , kord madalad ja tuhmid. Teema arenduses muutus teos väga dramaatiliseks ja äkkiliseks. Viimasena esitati kahe Chopini etüüdi, esimeseks oli etüüd op. 25 nr. 11, mis oli väga sentimentaalne ja väga kiire ja äkilise tempoga. Teost läbib üks teema ning üleminekud on üsna järsud. Klahvi toonid osutuvad vahepeal isegi väga kiledaks kuid siiski suutis pianist selle pala nauditavaks teha. Teine etüüd oli üsna sarnase ülesehitusega nagu eelmine, kuid teema oli sootuks teine
20.sajandi alguseks oligi peaegu kogumaailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Norra rahumeelne erladumine Rootsist 1905.aastal. 1914.aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. 1909. Aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korrda rohkem, s.o 349 miljonit inimest. Aafrikas tekkinud riikidest suutis 1914.aastaks iseseisvuse säilitada vaid Etioopia, millele võib erandikuna lisada Libeeria. Kõige dramaatiliseks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid 1896.aastal oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, mis seadis eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas (boksertie ülestõus 1900). 20 sajandi algul käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile. 1900
? Uuendused tõsises ooperis – lühemad aariad, orkestrit kasutati julgemalt, koor sekkus rohkem draamasse Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Christoph Willibald Gluck (1714- 1787) – „Orpheus ja Euripide“ 1) loobus etteasteteks killustatud ülesehitusest, kasutas ulatuslikke muusikalisi stseene 2) loobus vanast da-capo aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis neid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks 3) kaasas üha enam koori ja balletti 4) sidus avamängu draamaga Tähtsaid isikuid Joseph Haydn (1732-1809) 1) Kujunemisaastad: sündis Alam-Austrias, sopranlaulja St Stephani kirikus häälemurdeni; vanemad ütlesid lahti temast; oli vaene; kohtus Metastasio kaudu Nicolo Porporaga; 1759 Morzini kapelli juht, kuid juba 1761 saadeti see laiali 2) Eszterhazy õukond: Ezterhazyd – Ungari aadliperekond; 1761. aastast
õnnestunumaid vaikelusid. · Raikala limase kõhu meisterlik kujutamine tõi Chardinile palju kiidusõnu ning kindlustas Prantsuse Akadeemia liikme staatuse. · Pildi suured mõõtmed ja erakordne objekt teevad selle väga erinevaks neist intiimsetest ja sordiini all maalitud vaikeludest, millega Chardin ülituntuks sai. · Samas on austrite, kalade ja kööginõude taotluslikult juhuhuslik paigutus tema vaikeludele vägagi omane. · Meisterlikult maalitud elevil kass on dramaatiliseks kontrastiks kompositsioonis muidu domineerivale punasele kalale, samas kannab ka erilist hetkemeeleolu. THEODORE GERICUAULT. ROMANTISM · Gericault maalis hulga eelpilte oma suurteose "Medusa parv" jaoks, mis kujutas laevahuku üleelanuid, kes olid viimases hädas oma kaaslaste surnukehi söönud. · Kunstnik hankis surnukuurist hangitud päid mitme nädala vältel kõikides lagunemisstaadiumites. · Kuigi ükski visanditest ei leinud maalil kasutamist,
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sa...
Nüüd oli heliloojal näidata oma tõelist palet ja luua selliseid teoseid, milliseid ta kõige paremini teha oskas. Avanes võimalus teha ennast kuulsamaks kui kunagi varem. Christoph Willibald Gluck (1714 – 1787) Ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: • Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene • Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks • Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale • Sidus ooperi avamängu ooperi muusikalise materjaliga, juhatades sellega sisse ooperi avastseeni Franz Joseph Haydn (1732-1809) Lapsepõlves laulis Haydn, tänu oma ilusale lauluhäälele ja silmapaistvale muusikuandele, kirikukooris. Tol ajal tähendas see ka tasuta ülalpidamist ja korralikku haridust kiriku kulul. Nii sai Haydn algteadmised muusikast ja õppis mängima mitut pilli
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis ...
igapäevases elus. Ta kasutas uut kompositsioonivõtet, kus tegelased ei poseeri, nende asendid mõjuvad juhusliku mitte otsituna. Kujutatavad ei ole näoga vaataja poole suunatud, nagu varasemas kunstis tavaks. Caravaggiot tuntakse barokkmaali naturalistliku suuna rajajana (vastukaaluks ja võistlejaks sellele oli barokis ka idealistlik suund). Caravaggio valgusekäsitlus mõjutas kogu Euroopa 17. sajandi maalikunsti. Kujutise muudab dramaatiliseks ja ruumiliseks nn heletumedus. Valgus on maalidel suunatud ülevalt vasakult kompositsiooni keskmesse. Sellist valgust nimetatakse keldriluugivalguseks. Michelangelo da Caravaggio sai kuulsaks juba oma eluajal. Ta oli esimene ja parim itaalia meister, kelle loomingus oli peategelaseks lihtrahvas, kuigi Caravaggio maalis põhiliselt usuteemalisi pilte. Pühakute tarvis poseerisid talle kõige tavalisemad inimesed, ta kujutas piiblilugusid nii, nagu toimuksid need kõrvaltänavas. Kristus
(1972, Jaan Kaplinski, Hando Runnel) solistidele, segakoorile ja nõiatrummile kasvab rahvaviisist välja neoprimitivistlik loits. ,,Maarjamaa ballaad" (1969, Jaan Kaplinski) meeskoorile maalib dramaatilisi lahingustseene eestlaste vabadusvõitlusest. Eesti muusika ühes tippteoses, 1980. aastal loodud kantaat-balletis ,,Eesti ballaadid" (Lea Tormise libreto, rahvaluule Ülo Tedre seades) on eesti jutustavad rahvalaulud põimitud sümfoonilise koega ja filosoofilise sõnumiga dramaatiliseks lavaeeposeks. Teose uuslavastus (Peeter Jalakas) 2004. aastal kujunes eesti muusikaelu suursündmuseks. Paljudes Tormise töödes, eriti 1980. aastate loomingus, kõlab ühiskonnakriitiline ja filosoofiline mõte. Inimese isikliku vabaduse probleemidest ja rahvusliku enesemääramise õigusest räägivad Tormise meeskooritsüklid ,,Hamleti laulud" (1965, Paul-Eerik Rummo) ja ,,Juhan Liivi sarkasmid" (1979), kooritsüklid ,,Dialektilisi aforisme" (1978, Juhan Liiv),
Palal on veidi rahvalik karakter. 6. Vetevool Pala on moll-helilaadis, aeglase tempoga ja madalas registris. Dünaamika on muutlik: palju on pianissimost äkiliselt fortes. Vokaali osad olid ettearvamatud ja ehmatavad. Meloodia on leinava meeleoluga. 7. Jõel Klaveri meloodia on alguses mänglev ja kavala meeleoluga. Tempo on keskmine ja dünaamika vahelduv. Algusele lisanduvad variatsioonid klaveril. Tempo on kiirenev. Meloodia pala keskel muutub dramaatiliseks. Dünaamika on võimendatud, et rõhutada noormehe hingeseisundit. Lõpus korratakse algust klaveril. 8. Tagasivaade 3 Algab kiire tempo ja madalas registris. Tormiline, ettearvamatu ja hüplik meloodia. Keskel muutub tempo aeglasemaks. Räägitakse pärnapuust ja armastatud neiust tagasivaatlikult. Alguse teema kordub. Vaheldumised kiirenevad rõõmsa ja tormilisusega
.. 4) Repriis – ekspositisooni kordus muudatustega, loob raamid, terviku (põhihelistikus). (Muudetakse meloodiat, sõnu, kuid põhineb siiski algteemadel) 5) Coda – lõpetav lõik, saba (ei esine alati) mis on: kvartett; trio; duet; aaria - klassikaline keelpillikvartett (Haydn) on teos 4 keelpillile – I viiul, II viiul, vioola e. altviiul, tšello (4 osa) keelpillitrio -3-le pillile loodud teos (nt 2 viiulit + tšello) ühendas da-capo aaria ja saatega retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks; muutis koori ja balleti funktsiooni; Kirjuta ühe helilooja elust ja loomingust pikemalt. - Ludwig van Beethoven Saksa helilooja, sündinud Bonnis, Viini klassik, (kuid ei ole Haydni ega Mozarti põlvkonnakaaslane.). Ei sobi ka muusikaloolaste loodud lahtritesse. 19. saj. esimest veerandit pole liiast nimetada B ajastuks. „Vabadus, võrdsus, vendlus!“ Beethoven: „Napoleon vabastab rahva, mina vabastan
Bachi tunda tähendab tunda tema muusikat. 5 5 Miks pole Bachi muusika nii vahetu nagu ütleme, Brahmsi oma? Võib-olla peitub põhjus selles, et ta pol silmnähtavalt dramaatiline. Oleme nii rikutud pärast Bachi loodud muusikast, mis on oma põhiolemuselt dramaatiline, et oleme hakanud, muusikas alati ootama mingit dramatismi, ning oleme pettunud ja igaveleme, kui me seda ei leia. Jah, ent, ent mis teeb muusika dramaatiliseks? Kontrast, ma mõtlen kontrasti kui kompositsiooni printsiip, dualismi ehk kahe teema printsiipi, mis eeldab teose ühes osas kahe kontrastse idee või emotsiooni olemasolu. Dualismi printsiip pääses mõjule muusikas just pärast Bachi. Mõlge ükskõik millisele Beethoveni sümfoonial, nt "Eroica´le". Esimene teema on oma olemuselt maskuliinne, teine feminiinne. Kontrasti loob dramatismi must ja valge; hea ja halb; päev ja öö; kurbus ja rõõm
Pildi mõjukust aitab suurendada emailisarnane selge koloriit. Holbein on väga silmapaistev ka graafikuna. Ta on loonud hulga joonistusi puulõigete jaoks; enamikus pärinevad need tema esimesest Baselis viibimise ajast. Suure populaarsuse omandas esmajoones Surmatantsule pühendatud seeria, mis anti välja a. 1538 Lyon´is. Seda vana, Prantsusmaal XV saj. alguses tekkinud teemat oskas Holbein oma fantaasias uuesti elustada. Monotoonne surmatants muutub dramaatiliseks aktsiooniks, kus kangelasena esineb Surm. Kasutatud materjalid http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Saksa.html# http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt_renessanss_kadipint2006.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/saksa.htm http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm
Christoph Willibald Gluck, kes oli pärit Lõuna-Saksamaalt. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti "Don Juan", mis sai oluliseks reformiks balleti ajaloos- siit loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust.1762 tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis sai omakorda ooperireformi alguseks.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühte uudsesse stiili. See oli iseloomulik klassikalisele stiilile- muusika ei vaja rahvuslikke stiile, vaid üht mõistetavat väljendust. Wolfgang Amadeus Mozart
Tema bänd Nirvana, millega ta alustas keskkoolis ja kus tema rolliks oli olla esiklaulja, kitarrist ja laulukirjutaja on siiani väga kuulus, olenematta sellest, et bändi tegelikult enam ei eksisteeri. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas või armastas. Kuna Nirvana tegi grunge- muusikat, on nende looming lärmakas ning otsekohene. 1991 aastal saabus üks Nirvana hittlugusid ''Smells Like Teen Spirit'', mida on loetud dramaatiliseks muutuseks poprockist domineerivamate zanriteni nagu glam metal, arena rock ja dance pop. Oma viimastel eluaastatel võitles Cobain narkosõltuvuse ja meedia tähelepanuga. Üht oletatavat surmapõhjust järgides leiti Kurt enda kodust surnuna, kus ta oli sooritanud enesetapu lastes endale kuuli pähe. Alates sellest ajast on juureldud sügavalt tema tegelike surma põhjuste üle. Selles referaadis püüan ma tuua välja negatiivseid aspekte, mis kaasnevad kuulsuse ja tuntud
ooperireformi alguseks. Glucki ja Calzabigi peamine idee oli seada muusika draama teenistusse. Poeesiale allutatud muusika peab realistlikult kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Selle saavutamise nimel Gluck * lõhkus ooperi seni traditsioonilise numbrilise ülesehituse, luues selle asemele ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene * loobus da capo-aariast ning klavessiinisaatega retsitatiivist, ühendas need orkestrisaatega dramaatiliseks kõnelauluks * kasutas aktiivselt koori ja balletti ehk muutis koori ja balleti funktsiooni: barokkooperis olid need staatilised, nüüd aga hakkasid sekkuma tegevustikku * muutis ümber avamängu kontseptsiooni: kui siiani oli avamäng võrdlemisi juhuslik pidulik orkestripala, siis Glucki avamäng oli esialgu sissejuhatus esimesse lavastseeni, hiljem koguni kogu draama lühike programmiline kokkuvõte ehk lõi avamängu, mis muutus iseseisvast pidulikust
Ka Eichmann pürgis Hitleri eesmärgi poole hävitada Euroopa juudid, nagu olnuks see tema eluülessanne. Veel 1944. aasta suvel, kui sõda ammu kaotatud, võitles ta iga rongi eest, mis pidi ohvrid hukkamisele viima. Eichmann oli "kirjutuslauaroimar", kes ei teinud panust vägivallale, vaid koostööle. Ta muutis ohvrid kaastöölisteks. Pimedalt kuuleka fanaatikuna oleks ta tapnud omaenda tunnistuse kohaselt ka oma isa, kui seda oleks kästud. Hitler ise polnud juutide jälitamise dramaatiliseks teravdamiseks peaaegu mitte midagi teinud. Tal polnud seda vajagi. Ta pidi vaid andma oma käsilastele loa ellu viia see, mida nood pidasid tema sooviks. Need soovid polnud mitte ainult veendunud ja märatsevatele antisemiitidele natsiliikumise sees. Selliste soovide täitmine pakkus võimalusi isiklikuks eduks ja rikastumiseks, eneseülenduseks paljudele, kes polnud küll paranoilised juudivihkajad, kuid seda enam valmis kasutama juudivastast poliitikat oma eesmärkidel. Enne 1941
Raamat võiks olla talle natuke raske, et sellega ise tegeleda. Sa loed talle kusagil 15 minutit. (Sa võid lugeda ka kauem, kui sa oled alustanud uue raamatuga). Loe siiski, isegi kui ta enda lugemine on päris hea. Te jagate nauditavat raamaut koos. Hoia raamatut nii, et laps näeks kirja. Julgusta teda jälgima kui sa loed. Kui on vajalik, osuta pliiatsi või sõrmega sõnu, mida sa loed. Tee lugemine nii dramaatiliseks kui võimalik. Karju, urise või sosista hirmuäratavaid kohti. Peatu ja räägi sellest, kuidas lugu edasi läheb, kui sa tahad. Kui sa jõuad heasse peatumiskohta, loeb ta sulle kusagil viis minutit. Ta peaks lugema vähemalt kaks peatükki, mida sina oled eelnevalt talle lugenud. Kui laps jääb sõnal toppama, anna talle paar minutit aega järele mõelda ja siis ütle, mida see sõna tähendab. Ära lase tal kaua ja ise seda välja mõelda.( Sa aitad tal hiljem need sõnad välja lugeda
enda novellides, kelle saatus on kuidagi äpardunud, mingid põhjakäinud inimesed, mingi loomuomaduse poolest negatiivsed. Või siis ka erakud. Isiklikud veidrused, nõrkused on nendel karakteritel. Vallu võte – sisemine konflikt, vastuolu iseendaga. Vallak kujutab karakteri tundeelu intensiivselt. Tundub, et jutustaja tegelastele ka väga hinnanguid ei anna, suudab sümpaatiat varjata; loob distantsi tegelastega. Humanistlik hoiak Vallakul. Arendab konfliktid traagiliseks või dramaatiliseks finaaliks. Püanteeritud lood. Vallaklik joon on koomika – grotesk (nimetatud teda groteski realistiks). „Maanaine“ Meetod: realism Žanr: novelett Tekst: poeetika Vt karakteriloome ja olustiku e keskkonna loome. Reet on umbusklik. Talle ei sobi pealesunnitud mõtted ja tegevused. Tal on teatud väärtushoiakud, standardid. Peegeldab väärtuste maailma. Väärtustab kvaliteeti (hea – odav – ilus). „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“
kujutamine vastandas Cravaggio loomingu maneristide omale, aga idealiseerimise puudumine eristas teda kõrgrenessansist. · Uudne kompositsioon- inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu · ,,Keldriluugivalgus"- valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, suundudes pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse- tavaliselt ülevalt, muutes teose meeleolu dramaatiliseks. · Caravaggio looming oli eeskujuks kogu Euroopale. Usuteemade käsitlemine kaasaegsete inimtüüpide kaudu ja lihtsate inimeste hingesügavuse näitamine meeldis ka protestantlike maade kunstnikele. Annibale Carracci koos venna ja nõoga pani aluse baroki idealistlikule e. akadeemilisele variandile. Eriti lihtrahvas olevat eelistanud kirikutes näha kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu.
paljud teadused, nende hulgas loogika (k.a avastamise loogika), Poeesia liigitas ta eepiliseks, paraboolseks (kr parabol `kõrvutus') psühholoogia, eetika ja ühiskonnafilosoofia (k.a riigi juhtimise ehk allegooriliseks (kr allgoria `mõistupilt') ja dramaatiliseks. õpetus). Poeesia jäljendab mingites piirides ajalugu, kuid temas on oluline Ilmutusliku teoloogia liigituse kohta avaldas Bacon arvamust, et see 4 peaks olema analoogne filosoofia liigitusega:
numbriooper Orpheus ja Eurydike. Hakkab mõjutama prantsuse ooperit ja ka 19.saj algul mõjutab teiste maade oopereid. Glucki libretisti idee oli ära lõhkuda ooperi vormi raamistik ja tuua sisse draama seose loogika.(Muusikalise draama vorm) Ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale Sidus ooperi avamängu ooperi muusikalise materjaliga, juhatades sellega sisse ooperi avastseeni 9.3 Mozarti ooperid. Jätkab Händeli loodud reformi? ühesugune ooperi arenduse loogika. Jagab kahte valdkonda: Itaalia keelsed koomiline ja saksa keelsed laulumängud Mozart oli üks kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Ta on loonud kokku üle
Saksamaalt. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti "Don Juan", mis sai oluliseks reformiks balleti ajaloos- siit loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust.1762 tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis sai omakorda ooperireformi alguseks.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühte uudsesse stiili. See oli iseloomulik klassikalisele stiilile- muusika ei vaja rahvuslikke stiile, vaid üht mõistetavat väljendust. · Viini klassikud Viinis 18. saj. II poolel ja 19. saj I veerandil tegutsenud heliloojad J.Haydn, W.A.Mozart ja L.van Beethoven.
otsituna. Kujutatavad ei ole näoga vaataja poole suunatud, nagu varasemas kunstis tavaks. 7 Caravaggiot tuntakse barokkmaali naturalistliku suuna rajajana (vastukaaluks ja võistlejaks sellele oli barokis ka idealistlik suund). Caravaggio valgusekäsitlus mõjutas kogu Euroopa 17. sajandi maalikunsti. Kujutise muudab dramaatiliseks ja ruumiliseks nn heletumedus. Valgus on maalidel suunatud ülevalt vasakult kompositsiooni keskmesse. Sellist valgust nimetatakse keldriluugivalguseks. Michelangelo da Caravaggio sai kuulsaks juba oma eluajal. Ta oli esimene ja parim itaalia meister, kelle loomingus oli peategelaseks lihtrahvas, kuigi Caravaggio maalis põhiliselt usuteemalisi pilte. Pühakute tarvis poseerisid talle kõige tavalisemad inimesed, ta kujutas piiblilugusid nii, nagu toimuksid need kõrvaltänavas.
Esmakordselt võttis olümpiamängudest osa Eesti, kuna meie ajakirjanikke Antverpenis ei viibinud, siis oli ka mängude kajastamine tagasihoidlik. Lisaks tabas suvel "Eesti Spordilehte" trükitööliste streik. Ainus distants, mis Paavo Nurmil Antverpenis võitmata jäi, oli 5000 meetrit. Seda seletati Nurmit laeval tabanud merehaigusega, mille järelmõju veel tunda andis. PARIIS 1924 Sportlased majutati esmakordselt "olümpiakülla". Maastikujooks kujunes Pariisis nii dramaatiliseks, et tegi lõpu krossijooksule olümpiamängudel. 10 650 meetri pikkusele distantsile asus 38 jooksjat. Termomeeter näitas 36 kraadi, päikese käes koguni 55. Trass oli erakordselt raske, kulgedes mööda kiviseid radu, mida katsid põlvepikkused ohakad ja võsa. Esimesena jõudis staadionile ja ületas finisijoone Paavo Nurmi. Ta jõudis pärale reipana ja pealtvaatajatel polnud mingit põhjust arvata, et kõik ei ole korras. Aga
annaabi.ee 
