Klassitsism muusikas (0)

Klassitsism  
Valgustusajastu  tõstis  18.  sajandi  keskel  mässu  vanade  vaimsete  väärtuste  vastu. 
Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka 
polnud  ajastu  religioossus  tingimata  seotud   kirikuga ,  vaid  pigem  inimese  enda 
usuliste  kogemustega.  Samuti  pöördusid  valgustajad  ühiskonna  seisusliku  korralduse 
vastu,  seisid  hariduse ja  loodusteaduste  arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest 
õigustest.  Muusikas  keskendus  valgustusajastu  veendumusele,  et  inimmõistus  on 
võimeline  lahendama  igasugu  mõistatusi,  et   inimkond   liigub  ülesmäge  ja  et 
äärmuslikud  tunded  on  soovimatud.  Klassikalise  perioodi   muusikud   keskendusid 
muusika   selgemaks  muutmisele.  Muusika  pidi  rahuldama  kuulmismeelt,  aga  mitte 
olema  uhkeldamise  vahendiks.  Instrumentaalmuusikas  hakkas  kiiresti  arenema 
sümfoonia  ja  kujunes  heliloojate  ja   publiku   kindlaks  lemmikuks.  Teerajajateks  olid 
siin  C.  P.  E.   Bach   (J.  S.  Bachi  poeg)  ja   Haydn .  Ooperi  reformimise  eesotsas  oli 
Christoph   Willibald   Gluck .  Ooperis  saab  oluliseks   aaria ,  mis  püüab  tegelaste 
olukorrast anda realistlikuma pildi.  Ooper  peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav.   
Sajandeid   oli  Euroopas  tellinud  muusikat  peamiselt   kirik   ja  õukond.  See  muusika 
vastas  suhteliselt  väikese  inimestegrupi  maitsele.  Tema  ülesandeks  oli  kirikus  oma 
koha  täitmine.  Kumbki  valdkond  ei  jätnud  erilist  ruumi  improviseerimiseks  ühelegi 
heliloojale.18.  sajandil  hakkas   muusik   looma  teoseid  rohkem  anonüümsele  ja 
laialdasemale publikule, kellest suurem osa oli  asjatundlik . Nüüd oli  heliloojal  näidata 
oma  tõelist  palet  ja  luua  selliseid  teoseid,  milliseid  ta  kõige  paremini  teha  oskas. 
Avanes võimalus teha ennast kuulsamaks kui kunagi varem. 
Christoph Willibald Gluck (1714 – 1787) 
Ooperireformija,  kelle  idee  oli  seada  lavamuusika   draama   teenistusse.  Tekst  ja 
tegelaste   hinges   toimuv  peab  kajastuma  lavalises  tegevuses  ja  muusikas.  Selleks 
Gluck: 
•  Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene 
•  Ühendas  retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks 
•  Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale 
•  Sidus ooperi avamängu ooperi muusikalise materjaliga, juhatades sellega sisse 
ooperi avastseeni   
 
Franz Joseph Haydn ( 1732 -1809) 
 
 
Lapsepõlves  laulis  Haydn,  tänu  oma  ilusale  lauluhäälele  ja  silmapaistvale 
muusikuandele,  kirikukooris.  Tol  ajal  tähendas  see  ka  tasuta  ülalpidamist  ja 
korralikku  haridust  kiriku  kulul.  Nii  sai  Haydn  algteadmised  muusikast  ja  õppis 
mängima  mitut  pilli.  Häälemurdest  kuni  26-nda  eluaastani  oli  tema  elu   raskeim  
periood.  Aastal  1761  asus  Haydn  tööle  kapellmeistri  abina   vürst   Esterha´zy  lossis 
Viini  lähistel.  Esterha´zyd,  Ungari  kõige  jõukamad  maaomanikud,  toetasid  heldelt 
kõiki  kunste.  Paari  aasta  pärast  sai  Haydnist  kapellmeister.   Helilooja   abivalmidus  ja 
julgustav suhtumine tõid talle õuemuusikute seas peagi heatahtliku hüüdnime "papa", 
mille  järgi  teda  tunti  kõigil  järgnevail  aastail.  Tema  kohustuste  hulka  kuulus  lauljate 
koolitamine ,  töö  orkestriga  ning  vürsti  lõbustamiseks  heliteoste  loomine.  Ning  kuigi 
tal  tuli  kanda  livreed,  nagu  teenritel,  oli  ta  päris  rahul  oma  õuemuusiku  tööga,  mida 
Mozart  hiljem kirjeldas kui orjaametit. Esterha´zy uhke lossi juurde kuulus ka teater, 
mille  jaoks  Haydn  on  loonud  paljud  oma   ooperitest .  Vürst  musitseeris  ka  ise.  Tema 
lemmikinstrumendiks oli  bariton , tänaseks väljasurnud keelpill, millele Haydn kirjutas 
üle 120 pala.                   
  
Haydni loomupärasest headusest ja võimest tunnistada geniaalset  annet  teistes 
räägib  tema  sõprus  Mozartiga.  Haydn  ei  jätnud  Mozarti  muusikat  kunagi  kiitmata 
ning  Mozart  vastas  sellele  pühendades  temale  kuus  oma  kõige  parematest 
keelpillikvartettidest. 
Haydni  muusika  oli  tuntud  ka  väljaspool  Esterha´zyde  lossi,  eriti  Inglismaal. 
Aastail 1791-1795  viibis  Haydn kahel korral  Inglismaal ja kirjutas seal oma  kuulsad  
"Londoni  sümfooniad".  Viimase  loomepuhangu  ajal  1796-1801  lõi  Haydn  oma  
oratooriumid  "Loomine"  ja  " Aastaajad ".  1804.a.  otsustas  Haydn  kõrges  vanuses 
pensionile  minna.  Tunnistust  lugupidamisest  Haydni  kui  klassikalise  muusika   grand  
old  man'i  vastu  annab  seegi,  et  1809.aastal,  mil  77-aastane  Haydn  lebas   Viinis   oma 
surivoodil,  seadis  äsja  linna  vallutanud   Napoleon   helilooja  maja  juurde  valvuri,  et 
teda ei segataks. 
Haydni  muusika  on  enamasti  niisama  päikeseline  ja  vastuoludeta,  nagu  oli  ta 
elugi. Tähtsamad teosed: sümfooniad(104), tšellokontserdid(2), keelpillikvartetid(83), 
klaveritriod(32), klaverisonaadid(62),  ooperid (24), missad(12), oratooriumid(4). 
 
" Lahkumissümfoonia " 
 
Vürsti suvelossi, Esterhazasse, muusikute pereliikmeid kaasa võtta ei lubatud, 
kuna  kõigile  ei  jätkunud  seal  ruumi.  1772.a.  sügisel  viivitas  vürst  linnasõiduga  ja 
muusikud  hakkasid  nurisema.  Haydnil  hakkas  muusikutest  kahju  ja  solidaarsuse 
märgiks  kirjutas  ta  "Lahkumissümfoonia".  Vürst  võis  olla  üllatunud,  kui   kuulis  
sümfoonia neljale osale  järgnevat  veel üht ja seda aeglases tempos. Muusika jätkudes 
kustutasid mängijad üksteise järel küünlad ning lahkusid  vaikselt  lavalt, esiteks  puhk - 
ja  seejärel   keelpillid ,  kuni  ainult  kaks   viiulit   jäi  sümfooniat  vaikselt  lõpetama  ja  siis 
lahkusid ka nemad. Vürst sai vihjest aru. Järgmisel päeval pakkis õukond asjad ning 
pöördus tagasi Viini, kus muusikuid ootasid nende perekonnad. 
 
Wolfgang   Amadeus  Mozart (1756-1791) 
 
Mozart  sündis  Austrias  Salzburgis.  Mozarti  isa  Leopold  oli  oma  aja  parimaid 
viiuldajaid ja muusikapedagooge. Märgates oma poja erakordset annet hakkas ta teda 
õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse. Esimesed loomingulised katsetused tegi 
Mozart  nelja-aastaselt  üheksa-aastaselt  kirjutas  ta  juba  esimese  sümfoonia  ja  aasta 
hiljem  esimese  ooperi.  Vastupidiselt  Haydnile  küpses  Mozartis  juba  noore   mehena  
vastuhakk  materiaalsele  sõltuvusele,  milles  temal  ja  ta  isal  tuli  elada  Salzburgi 
peapiiskopi  teenistuses.  Mozarti  järeleandmatuse  tulemuseks  oli  see,  et  alates 
1781.aastast  alates  elas  Mozart  Viinis  vabakunstnikuna.  Pärast  mõneaastast   menu  
Viinis  leidis  Mozart  ennast  majanduslikest  raskustest.  Mõned   uurijad   on  väitnud,  et 
Mozart  teenis  piisavalt  kuid  mängis  enamuse  maha  ja  kui  ta  1791.a.  hinge  heitis, 
maeti  ta  vaikselt  vaestehauda,  millel  ei  olnud  isegi  risti.  Ometi  kirjutas  Mozart,  ka 
oma võitluses vaesusega kõige hullemas seisus olles, häirimatult rahulikku ja  kaunist  
muusikat.  Enamik  tema  kuulsamatest  teostest  on  kirjutatud  tema  elu  viimasel 
kümnendil.  Ükski  teine  helilooja  ei  saanud  näha  nii  sügavale  inimhinge  kui  Mozart 
ega suutnud eales väljendada oma mõtteid muusikas nii suure ilu- ja graatsiatundega. 
Mozart  oli  üks  kõigi  aegade  andekamaid  ja  mitmekesisemaid  heliloojaid.  Ta  on 
loonud  kokku  üle  600  teose,  tähtsaimad   nendest   on  ooperid  " Figaro   pulm",  "Don 
Juan ",  "Võluflööt",   viimased   kolm  sümfooniat  (g-moll,  Es- duur ,  C-duur)  ning 
Reekviem. Mozarti elust on tehtud ka film "Amadeus". 
Mozart  oli  sünnilt  katoliiklane.   Sisimas   eelistas  ta  siiski  vabamüürlust,  mis 
rõhutas  universaalset  headust  ja  inimeste  vendlust.  Vabamüürlane  sai  temast  1784.a. 
Kuna  vabamüürlus  on  salaselts,  kasutavad  nad  palju  sümboleid  ja   märke .  Mozarti 
1791.a. 
kirjutatud 
ooper 
“Võluflööt” 
põhineb 
vabamüürlaste 
salajasel 
pühitsustseremoonial ja on  sedasorti  salasümboolikat täis.  
 
 
 
 
Ludwig  van  Beethoven  (1770-1827) 
 
 
Beethoven  sündis  Bonnis.   Varajases   nooruses  oli  Beethoven  Prantsuse  -
revolutsiooni  ja  kõigi  selle  ideede  fanaatiline  pooldaja.  Tema  hiigelsümfoonia 
"Eroica", mis valmis aastal  1803 , oli algselt pühendatud just nimelt Napoleonile, kuid 
kui  1804.a.  jõudis  Viini  teade,  et  Napoleon  on  ennast  keisriks  krooninud,  tundis 
Beethoven  suurt  pettumust  ja  tõmbas  Napoleoni  nime  partituurilt  maha.  Saabunud 
1792.a. Viini, võttis ta mõnda aega Haydnilt tunde, ehkki küll ise hiljem tunnistas, et 
tal neist suuremat kasu polnud. Olles 26-aastane  mõistis  Beethoven, et hakkab kurdiks 
jääma .  1824.a.  ei   kuulnud   ta  enam  üldse.  Kuigi  noormehena  oli  Beethoven  peaaegu 
keigar ,  jättis  ta  kasvava  kurtuse  ja  maailmast  eraldatuse  mõjul  oma  välimuse 
unarusse.  
Beethoveni  muusika  pärineb  lahingumöllust-  lahingu,  mida  ei  peeta  välise 
vaenlase, vaid sisevaenlase- kurtuse vastu. Helilooja  noorpõlvelooming  järgib selgelt 
Mozarti  ja  Haydni  traditsioone.  Murrang  loomingus  saabus  peale  pikka 
kohtuprotsessi,  mille  käigus  sai  ta  oma  vennapoja  Karli  hooldajaks  ja  loomulikult 
avaldas  loomingule  suurt  mõju  teada  saamine  oma  kurdiks  jäämisest.   Kurdina  
muusikat  kirjutada  aitas  Beethovenit  tema   instrumentaalne   kuulmine.  Uusi 
muusikalisi  mõtteid  kuulis  ta  alati  mingil   pillil   või  pillidel  mängitavana.  Seetõttu  on 
tema loomingus esikohal instrumentaalteosed.(9 sümfooniat, viimane koos kooriga,11 
avamängu, 5 klaverikontserti, sonaadid viiulile, klaverile, tšellole, 17 keelpillikvartetti 
jm,)  Beethoveni  suured   vokaalteosed   ooper  " Fidelio "  ja  "Missa  solemnis"  on 
tehniliselt  väga  rasked  ja  seetõttu  esitatakse  neid  harva.  Usku  looduse  ilusse  ja 
headusesse  reedavad  kõik  Beethoveni  suurteosed.  Samamoodi  uskus  ta  kogu 
inimkonna  vendluse  saabumisse,  seda  usku  väljendab  9.  sümfoonia  viimane  osa, 
milles  kõlab  koori  ja  solistide  esituses  Schilleri  ood  "Rõõmule".  Kui  arvestada  seda, 
kuidas  Beethoven  viimastes  helitöödes  oma  sisimaid  tundeid  väljendas,  on  ta  siiski 
hilisemate  romantikute eelkäija.