Klassitsism muusikas (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Klassitsism

Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn

Muusika

2

doc

Viini klassikud

VIINI KLASSIKUD Klassikalise stiili kujunemise järgus kerkisid esile kolm heliloojat- Haydn, Mozart, Beethoven-Viini klassikud, kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Kõik kolm esindasid eri põlvkondi, tegutsesid Viinis eri aegadel. JOSEPH HAYDN ( 1732-1809) Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister, kelle looming hõlmab kõiki muusikazanre. Tema käekiri oli kohe väga originaalne. Haydn sündis 31.märtsil 1732.aastal Alam-Austriast Rohrau külas tõllassepa peres. Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8­aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Toomkoolis õppis Haydn ligi kümme aastat ning lahkus sealt ilmselt häälemurde tõttu. Elu vabakutselisena lõppes 1759.a Viinis- sai töökoha krahv Morzini väikese kapelli juhina. 1761 saadeti kapell laiali, jäi taas tööta. Arvatavasti kirjutas ta Morzini juures oma esimese sümfoonia. 1761. aastal asus Haydn ametisse Esterhazyde

Muusikaajalugu

10

docx

Klassitsism

6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel: a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/ b) Kiire/aeglane/tantsuline/kiire (sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett) /4-osaline sümfooniatsükkel- rohkem levinud/ 8. BAROKK KLASSITSISM a) Kirikulaadide järelmõju. a) Funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad. 1  b) Mitteperioodiline meloodika. b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika. c) eelistatud vokaalmuusika. c) eelistatud instrumentaalmuusika

Muusikaajalugu

6

docx

Muusika KT kordamisküsimused klassitsism

- Sonaadivormi ehitus on järgmine: ekspositsioon – seal esitletakse peateemat ja kõrvalteemat. - Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid - Repriis – ekspositsiooni kordus muudatustega 6 Mitu teemat on sonaat-allegro ekspositsioonis? Nimeta need. - 2 teemat: üks on peateema ja teine kõrvalteema 7 Mis on sonaaditsükkel? Sonaaditsükkel ehk sonaat-sümfooniline tsükkel on muusikas mitmeosaline vorm, milles vähemalt üks osa (tavaliselt esimene) on sonaadivormis. 8 Nimeta erinevaid sonaaditsükleid (4)? Kammersonaaditsükkel, tempodega kiire- aeglane- kiire Sümfooniatsükkel, tempodega kiire – aeglane – menuett/skertso – kiire Keelpillikvartett Instrumentaalkontsert 9 Millal ja kus tekkis sümfooniaorkester? Missugustest pillirühmadest koosneb sümfooniaorkester? - Sümfooniaorkester tekkis 18

Muusikaajalugu

12

doc

Klassitsism

...................................................................................... lk.6 JosephHaydn(1732-1809)............................................................... ... lk.6-7 WolfgangAmadeusMozart(1756-1791).............................................. lk.8-9 Ludwig vanBeethoven(1770-1827)..................................................... lk 10-11 2  KLASSITSISM Klassitsism on seotud kolme Viini klassikuga ­ Haydni, Mozarti ja Beethoveniga. Klassitsism hõlmabmuusikaajaloospisut pikemaajajärgu.Pole kergeandatalle ühemõttelist ajalistmääratlust. Klassikaline stiil sai alguseitaalia ja prantsusehilisbaroki muusikas1730.aastapaiku sündinuduutestvooludest.Ajavahemikus1720-1760tekkisid uuedmuusikavormidja zanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestrikoosseisud. Ka muusikaelus toimusid põhjalikud muutused

Muusikaajalugu

8

docx

Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand

Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand  Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel  Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika:  Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu  „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“  Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760  1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism  Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780

Muusikaajalugu

4

docx

KLASSITSISM

-Võitlesid hariduse ja loodusteaduste arengu eest · Inimese religioossus seotud isiklike usuliste veendumustega, mitte kirikuga · Õukond ja kirik polnud enam määraval kohal Eeskuju antiikkultuurist · Väljenduses ja vormis otsitakse: lihtsust tasakaalu harmoonilisust · Taotlused sarnanevad renessansiga · Kunstis tähendas klassitsism antiikkunsti jäljendamist (antiik=ideaal) · Ülistati mõistust · Kunst pidi olema õpetlik · Ehitised- sümmeetrilised, fassaadi keskosa meenutas Kreeka templit, sambad. Ranged ja lihtsad. Muutused muusikas · Rajati muusikaühingud · Avalikud kontserdid · Palgalised orkestrid · Heliloojatelt hakati tellima teoseid · Tähtsustus vabahelilooja staatus · Muusikaõpikute ja nootide kirjastamine

Kunstiajalugu

6

docx

Viini klassikud

Viini klassikud Viini klassikuteks peetakse kolme heliloojat: Ludwig van Beethovenit, Wolfgang Amadeus Mozartit ja Joseph Haydn'i. Nad on kõik tuntud oma erakordse panuse eest muusika ajalukku. Kõik nad tegutsesid Viinis klassitsismiperioodil. Franz Joseph Haydn (31.03.1732-31.05.1809) oli Austria helilooja. Tema on kõige vanem Viini klassikutest. Teda peetakse sümfoonia ja keelpillkvarteti isaks, sest ta andis nende arengusse väga olulise panuse. Haydn sündis Unagri piiri lähedal Rohrau külas. Tema vanemad ei tundnud kumbki nooti, aga siiski meenutas ta tihti, et tema lapsepõlv oli rohkelt muusikat täis, sest lauldi palju naabritega ja perekeskis

Muusikud

Kommentaarid (0)