Carravagio "Peetruse ristilöömine" (0)

Kunstiteose analüüs
Caravaggio „ Peetruse ristilöömine“
Autor: Caravaggio
Pealkiri: „Peetruse ristilöömine“
Aasta: 1600
Tehnika: Õli lõuendil
Mõõtmed: 230 x 175
Asukoht: Santa Maria del Popolo , Ceraci Chapel , Rooma
Kirjeldus:
Caravaggio maalil kujutatakse Peetruse ristilöömist. Peetrust peetakse Rooma kristliku koguduse ehk kiriku rajajaks ning selle linna esimeseks piiskopiks, seega siis paavstiks – Kristuse asemikuks maa peal. Ta suri märtrisurma ja löödi risti pea alaspidi keiser Nero ajal.
Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes ) Kristusega. Peetrus küsis: „Domine, quo vadis ?” (ladina k. Issand , kuhu sa lähed?) Jeesus vastas: „Rooma, et mind uuesti risti löödaks.” Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus Rooma tagasi, et Paulusega hüvasti jätta ja ristisurma minna. Ta hukati Vatikani künkal tolleaegse staadioni kõrval. Kui teda risti lööma hakati, palus ta end naelutada jalad ülespidi, et mitte korrata Jeesuse hukkamispoosi. Tema matmispaiga kohale laskis keiser Constantinus Suur ehitada viielöövilise basiilika, mis õnnistati sisse 326. aastal. Kirik lammutati paavst Julius II käsul 16. sajandi algul, et rajada sinna maailma suurim kristlik pühamu, mis oleks ühtlasi ka tähtsaim suure usumehe auks püstitatud kunstiteos. Peetruse haud asub praeguse Püha Peetri kiriku krüptis ehk maa- aluses kabelis.
Caravaggio maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust. Sündmustik hargneb enamasti pimeduses, mida lõkestab poolviltu ülalt langev ere valgus. Caravaggio vürtsitas ka maailma oma täiesti uudse kompositsiooniga . Tema maalides mõjuvad inimeste poosid ja asendid juhuslikena, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu. Aga just seevastu ei vastandu pildi ruum vaataja ruumile, vaid need sulanduvad kokku. Vaataja tunneb end pildidl kujutatud sündmuse osalisena. Kõik pildi tegelased ja esemed on kujutatud selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. Ruumilisuse saavutamise tähtsaim vahend on heletumedus , mis aitab ka teose meeleolu dramaatiliseks muuta. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima nn „keldriluugivalgusest.“ Kompositsiooniskeemi järgi moodustub maalil kaks ristuvat diagonaali, kuhu on suunatud valgusvihk ning uudne on Caravaggio maalidel heleda ja tumeda kärsitus.
Analüüs:
„Peetruse ristilöömine“ on Caravaggio kuulsaim usuteemaline maal. Enamus Caravaggio kunstiteoseid on maalitud õli lõuendil ning seotud usuga. Maalide tegevuspaik või olustik pärineb tegelikust elust. Peamiselt kujutavad tema maalid pingelisi ja vahetevahel ka hoogsaid stseene. Palju esineb neis ka hetkelisust: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi. Ilmekust rõhutavad tegelaste teatraalsed žestid ja sündmustiku hargnemine enamasti pimeduses, mida lõkestab poolviltu ülalt langev ere valgus. Palju on kujutatud portreepilte ning hukkamis- ja võitlusstseene. „Peetruse ristlöömisega“ on veel sarnase ülesehitusega „Juudith lõikab maha Oleovernese pea“ ( 1598 -1599), „Pauluse pöördumine“ (1600), „Kristuse haudapanek “ (1602- 1603 ), „Neitsi Maarja surm“ (1606). Kõikidel loetletud maalidel on sarnane värvivalik ning nn „keldriluugivalgus,“ kus valgusvihk langeb tegelastele ülalt. Omavahel konkureerib ka heleda ning tumeda värvi vaheline võimuvõitlus. Samuti esinevad inimeste poosid ja asendid juhuslikena ja ei esine vaataja suunas. Caravaggio maali „Peetruse ristilöömine“ meeleolu on sünge ning paneb meid tundma Peetruse kannatusi. Minu arvates edastatakse maali meeleolu väga ilmekalt . Tegelaste näoilmed ning poosid lisavad vürtsi ja maali silmitsedes on tunda rasket ning pinglist situatsiooni. Samuti tundub minule Caravaggio laad liiga karm, julm ning proosaline.
Caravaggio püüdles tõetruuduse poole. Samas on ta minu arvates üks tunnustust vääriv maalikunstnik . Ta on eeskujuks kogu Euroopale. Caravaggio kunstil oli suur mõju mitte ainult Itaalias, vaid kogu Euroopas. Usuteemade käsitlemine kaasaegsete inimtüüpide kaudu ja lihtsate inimeste hingesügavuse näitamine meeldis ka protestantlike maade kunstnikele. Seega on Caravaggio kunstiajaloos üks väga väärtuslik ja oluline tegelane.
Marit Moorits
11b