Klassitsism (5)

Klassitsism
muusika vormid ABA-kontrastse keskosaga muusika ABACA-rondo AA1A2A3A4-variatsoon, Sonaadivorm - ülesehitus –(sissejuhatus- ei pea olema) –ekspositsioon- peateema ja krval teema (teemad kontrastsed) töötlus-muudab pea või kõrval teemat repriis peat. ja kõrvalt. kooda-e. saba sonaat( soolopill 3-4 osaline) trio( viiul , klaver tšello 4 osaline) keelpillikvartet(1viiul 2 viiul vioola sello 4 osaline) instrumentaal kontsert (soolopill ja sümfoonia orkester 3 saline) sümfoonia(sümfooniaorkester 4 osaline) Klasikaline orkestrikoosseis keelipiilid- 1ja2 viiul vioolad tšellod ja kontrabassid puhkpillid-flööt oboe klarnet fagott vsakpillid – trompetid metsasarved hiljem tromboonid.tuli koomiline ooper ja laulumäng - tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli koolitataud ka ooperilauljaid HELILOOJAD : Christoph Willibald Gluck - tegi tõsiseid oopereid "orpheus ja eurydike". Tegevus: muutis ooperite ülesehitust, lõi ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene, loobus da.capo aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks, muutis koor ija balletis funktsiooni, hakkasid sekkuma tgevustikku, lõi avamänguWOLFGANG AMADEUS MOZART - muusikalise hariduse sai isalt, kes oli õukonna kapellmeister ja viiuldaja . klaverit hakkasm ängima neljaselt, viiendast on pärit esimesed loomingud, ka esimene kontsert. isa oli auahne ja koormas teda ja tema õde tööga. tegutses viinus muusikaõpetajana, abiellus ja tutvus haydiniga, kellest sai talle eeskuju. esimene kvartetikogu pühendusega haydinile. haydini peeti ikkap aremaks, mozarti muusikat peeti liiga järsuks ning keerulieks. siinai ei teata, miks mozart suri ja miks maeti vaeste õhishauda. LOOMING: vähe vaimulikku muusikat, tähtsaim vaimulik (jäi pooleli) " reekviem ", 19 ooperit "haaremirööv" figari pulm, don giovanni , 50 sümfooniat. loomingu kõrgpunkt 40. sümf ja 41. sümf e jupiter . FRANZ JOSEPH HAYDN- austriast tõllassepa perest isa oli musikaalne , hea hääle tõttu 8 aastaselt koori, õppis ka klaviiri ja viiulimängu ja komp. põhialuseid, lahkus häälemurde tõttu, kuina ei õppinud vanemate soovikohaselt vaimulikuks jäi nende toestuseta, oli kapell meister ezsterhazy õukonnas. pidi kijrutama õukondlikuks meelelahutuseks ja kontsertideks, tegi tööd ka londonis kus saatis suur menu , valiti oxfordi ülikooli audoktoriks, elu lõpu elas viinis rikka ja kuulsana, esskätt lõi instrumentaal muusikat, ta kujundas välja klassitsismi ajastu uued žanrid, keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja. 104 sümfooniat üle 70 keelpilli kvarteti, 24 ooperit, 1922. aastast Saksamaa riigihümn.oratooriumid „loomine” ja „ aastaajad ”, üllatus sümfoonia nr 94 LUDWIG VAN beethoven sündis Bonnis. tema isa oli tema esimene viiuliõpetaja ja ta soovis, et pojast saaks järgmine mozart. ta käis Bonni ülikoolis vabakuulajana keele ja filosoofia tundides . temast sai 19-aasaselt perekonnapea. viinis õppis ta aasta haydni juures. neil ei tekkinud mingit lähedast sidet, kuna nad olid isiksustena liiga erinevad. sajandivahetusel esines ta oma esimese sümfooniaga ja sai aru, et temakuulmishäire on sedavärd süvenenud, et ta jääb päris kurdiks. sellele järgnes suur hingeline kriis, mis aga aitas suuresti kaasa loomingulisele aktiivsusele. 1802-1812 oli kõige loomingulisem ajajärk. euroopa poliitiline elu- suur prantsuse revolutsioon , napoleoni sõjad. uuteks väärtusteks said inimese andekus , haritus, läbilöögivõime. religioossus ei olnud seotud niivõrd kiriku kui inimese enda usuliste kogemustega. hakati looma muusikalisi ühinguid ja korraldati avalikke kontserte. arenes nooditrükindus ja muusikaajakirjandus, anti völja muusikaõpikuid. heliloojad said oma isikupäraga särada. üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus. haydn oli veel õukonna teenistuses, mozart võitles end õukondlikust survest vabaks, beethovenist sai esimene täiesti iseseisev komponist. sõna classicus ladina keeles tähendab eeskujulikku, esmaklassilist. klassikaline stiil hakkas välja kujunema umbes barokiajastu lõpus, 1730 . aastate lõpus. 1780-1810 oli klassikalise stiili kõrgaeg. siis tegutsesid viini klassikud haydn, mozart ja beethoven.just sellel ajastul võeti kasutusele ka mõiste * barokk * , et naeruvääristada eelmise ajastu stiili äärmusi. uus muusika pidi olema- lihtne, liigsetest dissonantsidest vaba, harmooniline, tasakaalustatud selgete vormiskeemidega. süvenes homofooniline väljenduslaad ja enam hakati kasutama tonaalsust. klassitsismi- ajastu olulisemad vormid ja zanrid kujunesid välja instrumentaalmuusikas . see protsess oli alanud juba 18. sajandi itaalia muusikas ja jõudis lõpule viini klassikute loomingus.