Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks puhkes I maailmasõda? Essee (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks puhkes esimene maailmasõda?

Miks puhkes esimene maailmasõda?
Esimese maailmasõja korral on raske leida ühte ainsat ja õiget sõja teket. Olulisteks põhjusteks võib nimetada nii erinevate riikide imperialistlikke soove, eelnevaid sõdasid, kui ka erinevate rahvuste vahel olevaid pingeid ja usulisi eriarvamusi .
20. sajandi alguseks oli peaaegu terve maailm jagatud suurriikide asumaadeks. Kuna vabu maid uuteks koloniaalvallutusteks jäi väheks, teravdas see imperialistlike riikide vahel pingeid. Eriti oli huvitatud valduste ümberjaotamisest Saksamaa, kes pidi noore suurriigina leppima väiksema saagiga. Samuti kardeti uues keisririigis Euroopa jõuvahekordade ümbernihutamist.
Koloniseeritavad maad esitasid vastupanu imperialistlikele riikidele. Näiteks Aafrikas oli dramaatiliseks kokkupõrkeks Inglise-Buuri sõda (1899- 1902 ), Hiinas nn. bokserite ülestõus (1900). Vastupanu kerkis ka Aasias, eriti Indias, kus euroopaliku hariduse saanud hindud lõid organisatsiooni nimega India Rahvuskongress.
19. sajandi lõpus grupeerusid Euroopa riigid end sõjalistesse liitudesse. Nende kahe vaenuliku bloki vaheline konkureerimine oli ka peamiseks esimese maailmasõja tekke põhjuseks. Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia moodustasid ühinedes Kolmikliidu. Nende vahel oli pikaajaline koostöö traditsioon ja peamiseks suhtluskeeleks oli ühine saksa keel. Teiseks sõjaliseks blokiks oli Venemaa ja Prantsusmaa vaheline Antant ehk Kolmikleping. Nende riikide ühiseks eesmärgiks oli Saksamaa nõrgestamine. Samuti oli Venemaa ja Prantsusmaa vahel tihe majandusside. 1907. aastal ühines Antandiga Saksamaaga teravates suhetes olev Inglismaa. 1917. aastal liitus Ameerika Ühendriigid sooviga mitte teha koostööd taaskord Saksamaaga.
Otseselt ei olnud Venemaa ja Saksamaa vahelised suhted ohus ja samuti polnud ka Prantsusmaa ja Austria vahel erilisi pingeid, kuid erinevate liitude tõttu tekitas see nende vahele teravaid suhteid. Seetõttu muutus see sõda ka maailmasõjaks.
Tähtsaks maailmasõja puhkemise põhjuseks olid ka erinevad ideoloogiad nagu kommunism , natsionalism ja šovinism, samuti tekkis uutena juurde anarhism ja feminism .
Ühtset ja õiget vastust esimese maailmasõja puhkemiseks on raske leida, seetõttu arvan, et erinevate põhjuste koosmõjul arenes see sõda ülemaailmseks.
Miks puhkes I maailmasõda-Essee #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Butterflyer Õppematerjali autor
Essee, mille teemaks on I maailmasõja puhkemise põhjused. Arutlevas essees on välja toodud erinevaid sõja puhkemise põhjuseid.

Sarnased õppematerjalid

I maailmasõja põhjused
2
rtf

I maailmasõja põhjused

Esimese maailmasõja põhjused Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814­1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused ­ ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus ­ on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920. aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on tingitud uurijate ja

Ajalugu
Maailm 20 sajandi algul
14
doc

Maailm 20.sajandi algul

siseküsimustes. *Bokserite ülestõus Hiinas ­ 1900a. Hiinast oli saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi, see kutsuski esile bokserite ülestõusu, mis suruti maha. *Hotentoti Liit Saksamaal ­ 1904-1907a. hotentottide ülestõus Lõuna-Aafrikas, Saksamaa koloniaalpoliitika jõudis kriisini. 1907. a valiti uus Riigipäev, kuhu koondunud poliitilised jõud olid valmis toetama koloniaalpoliitikat, seda nimetati Hotentoti blokiks. 4. Miks tekkisid pinged imperialistlike suurriikide vahel? Inglise ­ Buuri sõda, Maroko kriisid, USA ­ Hispaania sõda, Vene ­ Jaapani sõda, Bosnia kriis (aeg, põhjus, tulemus, hilisem mõju). - 20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. *Inglise-Buuri sõda ­ 1899-1902a. Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali

Ajalugu
Imperialism-tehnoloogia areng-rahvuvahelised suhted-Balkani püssirohukelder
16
docx

Imperialism, tehnoloogia areng, rahvuvahelised suhted, Balkani püssirohukelder

ajaloos. Ootamatu langus ja türklaste-domineeritud Euroopa territooriumite äkiline loovutamine tekitas türklaste seas psühhotraumaatilise ilmingu, mis öeldavasti päästis valla riigi lõpliku lagunemise viie aasta jooksul. Osmanite armee staabiülemat Nazım pašat peeti läbikukkumise eest vastutavaks ja ta mõrvati 23. jaanuaril 1913 "Noortürklaste" poolt korraldatud riigipöörde ajal. Esimene Balkani sõda puhkes, kui Liidu liikmesriigid ründasid 8. oktoobril 1912 Osmanite riiki, ja lõppes seitse kuud hiljem Londoni lepingu sõlmimisega 30. mail 1913. Teine Balkani sõda puhkes 16. juunil 1913. Nii Serbia kui ka Kreeka, kasutades argumenti, et sõda oli pikale veninud, ütlesid lahti sõjaeelse lepingu olulistest üksikasjadest ja jäid okupeerima kõiki enda poolt vallutatud alasid, mis tulnuks jagada vastavalt konkreetsetele eelnevalt kindlaksmääratud piiridele

Ajalugu
Maailm I-maailmasõja eel
4
doc

Maailm I maailmasõja eel

Maailm I maailmasõja eel 1. Perioodi üldiseloomustus 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline kord ­ isikuvabadus, eraomand ja demokraatia ­ ainuvõimalik. 20.saj

Ajalugu
Maailm enne esimest maailmasõda
7
doc

Maailm enne esimest maailmasõda

Maailm 20.sajandi algul IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED Imperialismiajastu 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline kord ­ isikuvabadus, e

Ajalugu
Imperialismi ajastu
3
doc

Imperialismi ajastu

Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levita

Ajalugu
Maailm ja Eesti XX sajandi alguses
4
doc

Maailm ja Eesti XX sajandi alguses

Maailm ja Eesti XX sajandi alguses 1. IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKOND 19. saj teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Koloniaalvallutusteks sobivate maade otsa saamine teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvitatud Saksamaa. Kõige suuremad

Ajalugu
12-klassi ajalugu
18
doc

12. klassi ajalugu.

Selleks oli peale Türgi tarvis purustada ka Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. Venemaa sai aga aru, et Prantsusmaaga sõlmitud liidulepingu järgi kujuneb tema peamiseks vastaseks võimalikus sõjas hoopis Saksamaa ja andis Prantsusmaale lubaduse alustada sõjategevust rünnakuga Saksamaa vastu. Antanti kolmas osapool Inglismaa polnud andnud oma liitlastele lubadust, et ta Saksamaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub. Enne I maailmasõda oli jõutud sõjalise tegevuse kooskõlastamisega sedavõrd kaugele, et Inglismaa kõrvalejäämine võrdunuks reetmisega. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. Viimane eesmärk sobis väga hästi Inglismaa ammusele liitlasele Jaapanile, kes oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias. RAHVUSVAH kriisid 20. saj

Ajalugu




Kommentaarid (1)

Cheithlyn profiilipilt
Cheithlyn: Abiks ikka! Mulle sobis väga hästi.
20:19 29-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun