10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bloodred
Õppematerjali autor
Siiski oli rühmituse keskseim kuju Henri Matisse (1869-1954). Värvide metsikusest hoolimatta on tema tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm ja mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele. Matisse oli ainuke kes jäi kogu eluks oma laadile enam-vähem truuks. Teistest rühma liikmetest olid tähtsiamad Dufy, Marquet, Derain, Vlaminck ja Rouault. Raoul Dufy(1877-1953) oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. Albert Marquet (1875-1947) oli foovide hulgas kõige lähemal realistlikule traditsioonile, tema piltide koloriit on suhteliselt tagasihoidlik, valitsevad mahedad piimjad toonid. Nii nagu teistelgi foovidel on ta joonistus visandlik, napp, kuid väga ilmekas
lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Henri Matisse Henri Matisse Henri matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri matisse Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy (18771953) Albert Marquet (18751947) Maurice de Vlaminck (18761958) Andre Derain (18801954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Albert marquet Albert Marquet Andre derain Andre derain Maurice de Vlaminck Maurice de Vlaminck Raoul Dufy Raoul dufy Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (18711958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused.
sajandi kunstis üsna tavalisteks. · Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, kui enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Mõju · Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsu se keeles " expression " - väljendus) Foovid · Henri Matisse · Raoul Dufy · Albert Marquet · Maurice de Vlaminck · Andre Derain · Georges Rouault Henri Matisse · Foovide rühmituse keskseim kuju · kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendada · kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele · väga erksate ja kontrastsete värvidega ning harmoonilised ja kaunid. · Jäi ainukesena fovismile elu lõpuni truuks H
kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm. Foovide rühmitus oli suhteliselt ühtne kuni 1907. aastani. Siis haarasid mitmeid rühma liikmeid uuede taotlused ja nende loomingulised teed läksid lahku. Ainult Matisse jäi kogu eluks oma laadile enam-vähem truuks. Teoseid: „Toredus, vaikus, iharus.“ (1904-1905). „Avatud aken“ (1905). „Elurõõm“ (1905, moodsa kunst üks olulisemaid teoseid). MAURICE de VLAMINCK (1876-1958) Vlamincile oli suurimaks eeskujuks van Gogh, kelle eeskujul ta maalis faktuursete loetavate ja hoogsate pintslilöökidega. Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma „metsikuse“ poolest ületasid nii Matisse’i kui Deraini maale
Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm. Foovide rühmitus oli suhteliselt ühtne kuni 1907. aastani. Siis haarasid mitmeid rühma liikmeid uuede taotlused ja nende loomingulised teed läksid lahku. Ainult Matisse jäi kogu eluks oma laadile enam- vähem truuks. Teoseid: ,,Toredus, vaikus, iharus." (1904-1905). ,,Avatud aken" (1905). ,,Elurõõm" (1905, moodsa kunst üks olulisemaid teoseid). MAURICE de VLAMINCK (1876-1958) Vlamincile oli suurimaks eeskujuks van Gogh, kelle eeskujul ta maalis faktuursete loetavate ja hoogsate pintslilöökidega. Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma ,,metsikuse" poolest ületasid nii Matisse'i kui Deraini maale
Matisse(Foovide rühmituse keskne kuju. Ta arvas, et kunstnikul ei ole vaja loodust kopeerida, vaid tal tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Matisse viljeles fovismi elulõpuni.) ,Andre Derain, Vlaminck KUBISM Foovide mäss realistliku kunsti vastu oli vaid kaks aastat päevakorras olnud, kui ridamisi hakkasid pinnale kerkima uued suunad. Fovismist sootuks erinevana kerkis 1907. aastal esile kubism.Kubistid lähtusid Paul Cezanne'i taotlustest (meeldetuletusena- Cezanne üritas iga esemes leida ideaalset geomeetrilist vormi). Suurt mõju avaldas ka Aafrika neegrite skulptuur, mis just sel ajal Pariisis suurt huvi äratas. Kubismi algatajaks võib pidada 20. sajandi üht
on Matissei tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunstniku põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm. RAOUL DUFY (1877-1953) / ra ‘ul düfii/ maalis muusika ja rahvapidustustega seotud motiive, mille kaudu ta väljendas elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu oli õrnem võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. ANDRE DERAIN(1880-1954)/a(n)dre dö ‘rö(n)/ ja MAURITSE de VLAMINCK (1876-1958) / mo‘riss dö vla‘mä(nk) / kasutasid 1904-1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Derain sattus Cezanne mõju alla ja lähenes kubismile. Tema 1920-ndail aastail maalitud maastikud on traditsioonipärase kindla kompositsiooniga ja mõjuvad suurejooneliselt. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkas ta kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks.
XX sajandi I poole kunstisuundumused Essee Viimase saja aasta jooksul on elu Maal muutunud kiiremini kui kunagi varem. 20. sajand on peamiselt kuulsaks saanud oma sõdade ja tööstuse kiire arengu poolest. Vähe on inimesi, kes kujutaksid oma elu ette ilma interneti või mobiiltelefonita, samuti on elementaarseteks muutunud olmetehnika, sõdu peetakse tankide ja lennukitega. See kõik on alguse saanud viimase saja aasta jooksul. Tormiline areng toimus ka kunstis, mis muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea 400 aasta jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmavaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv vool. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. Postimpressionistide kunst on justkui vahelüli vana ja niinimetatud moodsa kunsti vahel (http://www.miksike.ee/docs/referaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid