Avinurme Gümnaasium Geograafia uurimustöö HAITI Koostanud: Andris Pikas 10. klass Avinurme 2011 2 Avinurme Gümnaasium.............................................................................................................. 1 Geograafia uurimustöö................................................................................................................1 HAITI..................................................................................................
SISSEJUHATUS Tutvustan riiki, mis on esimene neegrite vabariik maailmas. See riik asub Ameerikas, Kariibi meres, Kuubast ida pool Haiti saare (, mis on Antillide suuruselt teine saar) läänepoolsel kolmandikul. See on Haiti Vabariik. Ta jagab saart idanaabri Dominikaani Vabariigiga, millega tal on väga vähe ühist. Haiti on endine Prantsusmaa koloonia, mis kuulutas end iseseisvaks teisena Ameerika maadest (esimene oli USA). Haiti on läänepoolkera vaeseim maa, mille ajalugu on tumestanud poliitiline vägivald ja diktatuurid. Riik on ülerahvastatud ja maa on suuremalt osalt väheviljakas. Elanikkonna kultuurilised jooned on Aafrikas ja Prantsusmaal. 3 ÜLDANDMED Ametlik nimetus: Haiti Vabariik Pealinn: Port-au-Prince Riigihümn: La Dessalinienne Pindala: 27 751 km´2 Riigikeeled: prantsuse ja haiti
Kirjaoskus: 92.5% (2006). Keskmine vanus:Naised 26.93a. ,mehed 25.14 a. (2005a. andmetel) Departemange:32( Lisa 1) Columbia lipp ning vapp 1.2 Geografiline asend Columbia paikneb Lõuna-Ameerika loodeosas Kariibi mere ning Vaikse ookeani ääres. Riik piirneb koos ühise piiriga Brasiilia(1 644km),Peruu(1 800km),Venezuela(2 050km), Panama(225km) ning Ecuadoriga(590km).Peale riikide kellega Columbial on ühised maised piirid on Columbia vabariigil veel ühised merepiirid Kariibi riikide Haiti,Jamaica, Dominikaani vabariigi ning Kesk-Ameerika vabariikide Honduras, Nicaragua ning Costa Ricaga.Columbia on ainus riik Ladina Ameerikas kellel on loodus niivõrd erinev ja mitmekesine riigipiiridel. Veel on Columbia Vaikse Ringi osa,mis on vulkaani ja maavärinate piirkond.Esineb ka juhuslike vulkaani purskeid,maavärinaid ning perioodilisi põude. Maastik on samuti väga mitmekesine,rannikualad on valdavalt madalad ,Andides
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid · G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma. Tuntumad veini tüübid on Cabernet, Malbec, Sauvignon ja Chardonnay. 5. RAHVASTIK Argentinas elab 42 192 494 inimest. Rahvastiku tihedus on 15,17 in/km2. Võrreldes naaberriikidega on see vahepealne. Tsiilis elab 23,0 in/km2, Boliivias 9,0 in/km2, Paraguay's 14,2 in/km2, Brasiilias 22 in/km2 ja Uruguay's 18,65 in/km2. Graafikul on näha Argentina rahvaarvu muutumist aastatel 1960 kuni 2010. Rahvastiku hulk on tõusnud aastate jooksul enam vähem ühtlaselt, keskmiselt 1,036% aastas, kuid viimastel aastatel on hakanud iive langema. Rahvastiku kasv on olnud üks madalamaid
ulatuslikud. Maailmamajanduslik tähtsus energiamajanduses · Saudi Araabia on üks suurematest nafta ja maagaasi tootjatest, seega ka eksportijatest. Elektrienergia eksporti ei toimu mitte ühetegi riiki. Kuna Saudi Araabias paikneb ligi 1/5 Maailma naftavarudest ning riigis on ka suhteliselt madalad nafta tootmiskulud, siis prognoositakse, et Saudi Araabia jääb veel pikaks ajaks maailma üheks juhtivamaks nafta eksportija riigiks. Saudi Araabia on peamine USA, Aasia ja Euroopa naftaga varustaja. Kui määratleda täpsemalt riike, siis 2007. Aasta andmetel eksporditi USA-sse(1,5 miljonit barrelit naftat päevas), OECD Euroopa riikidesse( 963 000 barrelit päevas), Jaapanisse( 1,3 miljonit barrelit päevas), Lõuna- Koreasse(835 000 barrelit päevas).
Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid..........................................................................................................................7 Importpartnerid......................................................................................
.......................................................................................................................3 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine......................................................................................5 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse.....................................................................6 Rahvusvahelised organisatsioonid..........................................................................................6 4. Rahvastik.................................................................................................................................8 4.1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis...........................................................................10 4.2 Linnastumine...................................................................................................................12 5.Energiamajandus..............................................................................................
Jamaica Üldiseloomustus Jamaica kuulub Kariibi mere regiooni, ning on suurim saar Kariibi meres. Jamaica piirneb läänest Haiti saarega ja põhjast Kuubaga. Jamaica rannajoon on 1022km pikk ja 1,5% pindalast on vesi ning ülejäänud maismaa. Riigi suurus on 10991 ruutkilomeetrit ning seal elab 2804332 (2008) inimest keskmiselt tihedusega 245,3 inimest/km². 1. Pilt: Jamaica kaart. 2. Pilt: Jamaica paiknemine. Jamaicas ametlik rahatäht on Jamaica dollar (JMD). Ametlikuks riigikeeleks on Inglise keel. Kingston on Jamaica pealinn kus 2001a. seisuga elab 651880 inimest. Suuremad linnad
kaotati. 1930.ndatel toimus Suur Depressioon, ehk majanduslangus, mille käigus kaotas töö umbes veerand kogu töötavast rahvast. Ameerika Ühendriigid olid Euroopa riikide, peamiselt Suurbritannia, võimu all, mistõttu viidi sinna arvukalt kurjategijaid ja muid ühiskonnast väljaheidetuid, kes seal oma riigi tegid. Ameerika valdustesse kuulub ka Guantanamo lahe mereväebaas Kuubal. Rahvastik Ameerika Ühendriikides elab hinnanguliselt 313 232 044 inimest (juuli 2010). Rahvaarvu poolest on USA kolmas riik maailmas, seetõttu võib väita, et tegu on suurriigiga. USA-ga sarnast rahvaarvu pole ühelgi teisel riigil, kuid näiteks Indoneesias elab natuke üle 245 miljoni ja Brasiilias üle 203 miljoni. USA rahvaarv on kasvanud juba alates 1950. aastast, nagu näha joonistelt 8 ja 9.
ulatuslikud. Tabel : Alternatiivsete energialiikide kasutamise soodustavad ja takistavad tegurid 1. Maailmamajanduslik tähtsus energiamajanduses · Saudi Araabia on üks suurematest nafta ja maagaasi tootjatest, seega ka eksportijatest. Elektrienergia eksporti ei toimu mitte ühetegi riiki. Kuna Saudi Araabias paikneb ligi 1/5 Maailma naftavarudest ning riigis on ka suhteliselt madalad nafta tootmiskulud, siis prognoositakse, et Saudi Araabia jääb veel pikaks ajaks maailma üheks juhtivamaks nafta eksportija riigiks. Saudi Araabia on peamine USA, Aasia ja Euroopa naftaga varustaja. Kui määratleda täpsemalt riike, siis 2007. Aasta andmetel eksporditi USA-sse(1,5 miljonit barrelit naftat päevas), OECD Euroopa riikidesse (963 000 barrelit päevas), Jaapanisse (1,3 miljonit barrelit päevas), Lõuna- Koreasse (835 000 barrelit päevas).
50-54 4% 4% 55-59 3% 3% 60-64 2% 2% 65-69 1% 1% 70-74 1% 1% 75-79 0% 1% 80+ 0% 1% · Rahvastikust moodustavad lapsed (alla 15aastased) 34%, tööealised (15-65aastased) 56% ja vanemaealised (üle 65aastased) 3%. Selle riigi rahvastik ei vanane, meeste ja naiste eluiga ei ole kuigi kõrge, pigem keskmine. Väikelaste suremus on suur ning see on viimastel aastatel suurenenud. Poisse on pisut rohkem kui tüdrukuid. Ecuadori rahvastik on traditsioonilises etapis. · Suurimad linnad (el arv): Guayaquil (2 100 000) Quito (1 800 000) Cuenca (400 000) Machala (205 000) Santo Domingo de los Colorados (200 000) Manta (200 000) Eloy Alfaro (175 000) Portoviejo (172 000) · 62% Ecuadori rahvastikust elab linnades.
See tegi referaadi koostamise üpris raskeks, kuna väga palju tuli tõlkida ja laused selle tõttu mõningas osas konarlikud. Peamiste materjalidena kasutasingi inglisekeelseid internetilehti. Samuti kasutasin ka geograafia õpikut ja raamatut maaima riikide kohta. Kõige rohkem kasutasin oma mõistust, et need inglisekeelsed internetilehed ära tõlkida. Jaotasin teemad suurteks peateemadeks, nagu üldiseloomustus, rahvastik ja majandus, ja alateemadeks nagu üldiseloomustus, geograafiline asend, arengutase, energiamajandus, põllumajandus, metsamajandus, kalandus, töötlev tööstus, transport, turism ja kokkuvõte majandusest. Jagasin teemad nii, et kõikidest tähtsamatest majanduse osadest saaksin eraldi alateema teha ja et kõik teemad ei oleks omavahel seotud. Arvan, et nii on parem referaati lugeda. Arvan, et referaat on piisav Brasiilia majanduse kohta teabe saamiseks.
Alagoas ja Sergipe osariigid. Kesk-Lääne Regioon (portugali k. Região Centro-Oeste do Brasil ) 1,612,007,2 km2, 22% kogu riigi pindalast.[6] Osariigid on Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás, liiduringkond ning pealinna Brasília. Kagu regioon (portugali k. Região Sudeste do Brasil) 924,511,3 km2, 11% kogu riigi pindalast. [6] Majanduslikult kõige aktiivsem piirkond. Osariigid on Rio de Janeiro, São Paulo, Minas Gerais ja Espírito Santo. Lõuna regioon (portugali k. Região Sul do Brasil) 576,409,6 km2, 7% kogu riigi pindalast.[6] Kõige väiksem piirkond Paraná, Santa Catarina ja Rio Grande do Sul osariikidega. Asustus Brasiilias elab 202,656,788 inimest. Aastas kasvab rahvaarv 0.8% ning rahvastiku tihedus on 23,8 in/km2.[2] Linnades elab 84,87% brasiilasi, linnastumise aastane kasv on 1,19%. Maaelanikke on 15,13% ning väheneb aastas 0,89%. [10,11,12,13] [Lisa 4]
Kadrioru Saksa Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Riigitöö Tallinn 2018 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. RAHVASTIK........................................................................................................................ 5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga..............................................................................................
pühvlid (1,3 miljonit, kasutatakse riisipõldude kündmiseks), lambad ja kitsed (462 000). (FAOSTAT 2015) Tai ekspordi ning impordi kohta on infot kogutud erinevatest allikatest: The Observatory of Economic Complexity (OEC) kodulehekülg, Top Thailand Exports, NSTDA kodulehekülg, Trademap lehekülg. Riik ekspordib kaupu 225,4 miljardi dollari ja impordib 219 miljardi dollari väärtuses. Seega on ülekaalus eksport. Eksporditavatest kaupadest on esikohal masinad (pumbad, mootorid) ja arvutiosad (kergetööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine), oluline on ka tekstiili ning jalanõude väljavedu. Põllumajandustoodang moodustab umbes 8% kogu ekspordist. Tõenäoliselt moodustavad kõrgtehnoloogilised tooted suure osa ekspordist seetõttu, et see arenev majandusharu on äärmiselt tulutoov ning kauba vedamine on suhteliselt lihtne (mikrokiibid, arvutiosad on kerged). Tai on maailma suurim riisi eksportija
.........................................12 8.6.Põllumajandusliku tootmise vormid......................12 8.7.Spetsialiseerumine.............................................13 8.8.Eksport ja import.................................................13 8.9.Põllumajandusega seotud keskkonna probleemid...13 9.Metsandus...........................................................14 9.1.Levinud puud......................................................15 9.2.Import ja eksport..................................................15 9.3.Probleemid..........................................................15 9.4.Osakaal maailmast.................................................16 10.Tööstus............................................................16 11.Transport...........................................................17 11.1.Infrastruktuuri areng............................................17 11.2.Rahvusvahelised- ja siseveod.....................
Brasiilia naaberriigid, kellest brasiilia rahvastikutihedus on väiksem : Colombia rahvastiku tihedus on 36,6 in./km² Venezuela rahvastiku tihedus on 27 in/km² Brasiilia soolis-vanuseline koosseis : Aasta 2010 andmete põhjal on- Lapsi (alla 15 aastased) 44 000 000, mis moodustab 22% rahvastikust Tööealisi (15-65 aastased) 137 000 000, mis moodustab 70% rahvastikust Vanemaealisi (üle 65 aastased) 16 000 000, mis moodustab 8% rahvastikust Brasiilia rahvastik vananeb. Kui 2005 aastal oli vanemaealisi 16 000 000, siis juba aastal 2009 oli vanemaealisi 21 000 000. Meeste keskmine eluiga on 27, 1 ja naiste keskmine eluiga on 28,9. Järgnev graafik näitab, mida on ennustatud Brasiilia rahvastiku kohta aastal 2050. Brasiilia iive on 1,1-2. See on positiivne, kuna sündimus on 21 ja suremus on 6. Suremus kahaneb. Väikelaste suremus suureneb. Sündimus on viimasel ajal suurenenud. Kuid aastaks 2050 see väheneb.
Hõredaim asustus on Alpides Prantsusmaa piiri ääres, kus km2 kohta leidub keskmiselt vaid 1-4 inimest. Aastal 1950 elas Itaalias 47 105 000 inimest. Järgmise 10 aasta jooksul kasvas rahvaarv ligi 3 miljonit ning kasv jätkus samamoodi kuni aastani 1980. Rahvaarv oli tõusnud juba 56 451 000. Sellele järgnes kasvutempo langus kuni aastani 2000, kuid rahvaarv siiski suurenes natuke jõudes 57 719 000 inimese piirini. Aastaks 2010 prognoositakse jätkuvat rahvaarvu kasvu kuni 58 091 000 inimeseni, millele järgneb suurem rahvaarvu vähenemine. Aastal 2030 arvatakse Itaalias elavat 55 360 000 inimest. Viimati oli rahvaarv nii madalal 1970. keskel. Aastas sünnib 1000 inimese kohta 8,72 ja sureb 10,4 inimest. Loomulik iive on -1,68 . Rändesaldo on 2,06 migranti 1000 inimese kohta. Koguiibe kordaja 1000 inimese kohta on 0,38. See näitab, et rahvaarv kasvab riigis tänu immigratsioonile. Sündide arvult 1000
.... 3 1. Riigi geograafiline asend ........................................................................................... 4 2. Riigi kuulumine suurregiooni .................................................................................... 4 3. Riigi arengutaseme näitajad. ...................................................................................... 5 4. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. ....................................................... 6 5. Rahvastik ................................................................................................................... 7 6. Linnastumine ........................................................................................................... 10 7. Energiamajandus. ..................................................................................................... 10 8. Põllumajandus.....................................................................................................
tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. · Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. · Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi. 5. Rahvastik Bangladeshi rahvaarv ulatub praeguseks üle 160 miljoni inimese. (Bangladeshis on 87% moslemite kõrval 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste). Rahvaarvu poolest on see suurriik, kuna omab pingereas kaheksandat kohta. See teeb umbes 1045 inimest ruutkilomeetri kohta. Bangladeshis pole lastepiirangut nagu Hiinas ja seetõttu on iga naise kohta umbes 3 last. Suur rahvastiku iive 1,9% ning 2050 aastaks ennustatakse rahvaarvu 231 miljoni ringi jõudvat
.......................................................................9 7.Riigi põllumajanduse iseloomustus .....................................................................................10 7.1 Looduslikud eeldused.....................................................................................................10 7.2 Majanduslikud eeldused.................................................................................................10 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport...................................................................10 8.Metsamajandus ja metsatööstus ............................................................................................13 9.Tööstuse arengutase...............................................................................................................14 10.Transpordi iseloomustus .....................................................................................................15 10.1 Autotransport.............
ning kontrasti pakkuva vana ja uue arhitektuuriga. 4. Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt? Otsereise Venezuelasse ei tehta. Sinna on võimalik saada kõige kiiremini lennukiga koos ümberistumisega. Tuntumad linnad, kuhu minnakse on Barcelona, Barinas, Barquisimeto, Canaima, Caracas, Carupano, Ciudad Bolivar, Cumana, Las Piedras, Maracaibo, Maturin, Merida, Porlamar, Puerto Ordaz, San Antonio, San Cristobal, Santo Domingo, San Tome, Valencia, Valera. 5. Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust? Turism moodustab sisemajanduse kogutoodangust ainult 1,9%. 13 14 Kasutatud kirjandus http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/samerica/ve.htm http://earthtrends.wri.org/pdf_library/country_profiles/for_cou_862.pdf http://www.google.ee/search?q=venezuela+agriculture&ie=UTF-8&hl=et http://www.google.ee/search?hl=et&q=venezuela+environmental+problems&lr http://wiki.answers
SKP oli Brasiilias 13,1% võrra suurem kui Suurbritannias. Suurbritannia pinnaks on leetmuld, mis tegelikult sobib rohkem puude istutamiseks kui erinevate põllukultuuride kasvatamiseks, sest see on väga happeline muld. Samas Brasiilias on niiske pinnas, siis on seal suhteliselt halb kasvatada nisu või üldse teravilju, sellepärast imporditakse sinna nisu. Samas UK-s tuuakse villa, liha, metalli ning teed. Atlast vaadates märkasin seda, et Suurbritannial on suurem eksport ning sissevedu kui Brasiilial. Kesine on ka Brasiilia põllumajanduse toodang ühe elaniku kohta, sest arvestades kui suur on see riik, võrreldes UK-ga, siis on 2 või isegi 3 korda viletsam. Erinevaid andmeid lugedes sain peatselt aru, et mõlematel riikidel on tehniliseks kultuuriks suhkruroog e. suhkrupeet, mida nad ka ekspordivad teistesse riikidesse. Leidsin ka, et Brasiilia ekspordib tehnilisest kultuurist veel kohvi 30 miljonit kotti aastas, tsitrusvilja 320
Tallinn 2012 Sisejuhatus: Guatemala on riik Kesk-Ameerikas. Piirneb Mehhiko, Belize'i, El Salvadori ja Hondurasega. Riigil on väljapääs Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile. Riigi pindala on 108 889 km² ning rahvaarv 13 275 500. Suurim rahvastiku arv keskameerika vabariikidest 13 miljoni inimest. Rahvastik-- enamasti segaverd (58 %) ja indiaanlased (40%). Põllumajanduses töötavad 50 %, tööstuses 15 % , teenistuses 35%. SKP: 69 miljardi USD (elaniku kohta -- 5,2 tuhat dollarit., 139-sas koht maailmas). Vaesuspiiri allpool-- (56 %) rahvastiku. Tööstus -- suhkru-, rõiva-, nafta. Eluiga: meestel 69 aastat, naistel 73 aastat. kirjaoskus: 75% meestel, 63 % naistel. Presidendi valitsuse vorm. Ofitsialnee keel Hispaania. Ofitsiaalne valuut Ketsal. Põhiosa Kahekümnenda sajandi Guatemala populatsioon enamik olid indiaanlased (kuid käitub segamis
.. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS...................................................................................... 10 8. PÕLLUMAJANDUS.......................................................................................... 11 9. METSAMAJANDUS.................................................
Valuutakurss: 1 CUP = 0,44677 EEK (kõikuv); 1 CUC 0 10,72244 EEK (18.03.2008) Iso koodid: CU / CUB Ajavöönd: GMT -0500 (Kuubal on kell 7 tundi Eesti ajast taga) Transpordikorraldus: Parempoolne liiklus Usund: 56% ateistid, 39% katoliiklased, 3,3% protestandid. Asukoht Kuuba on riik Ladina-Ameerikas. Suurim saar Kariibi meres. Kuuba saar asub Florida ning Yucatani poolsaare ja Haiti, Jamaica ning Bahama saarte vahel. Kuubale kuuluvad ka Juventudi saar, üle 1600 väikese rannikusaare ja hulk korallrahusid. Kuuba on väga pikk ja kitsas saar, pikkus on läänest itta 1200km. 4 Kliima Kliima on troopiline, passaatidega. Valitseb kaks aastaaega: maist augustini on vihmaperiood ja septembrist aprillini kuivaperiood. Jaanuar on aasta kõige külmem ja kuivem kuu.
1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõigus: üldine, 16. eluaastast Õiguskord: Hispaania ja USA õigus, kommunistlikud õigustraditsioonid; ei tunnusta RK jurisdiktsiooni Religioonid: mitteusklikud 49%, rooma-katoliku 40%, ateistid 6%, protsetajdid 1%, muud 4% 2
Argentiina Rahvastik 1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses
Tabel 1: Alternatiivsete energialiikide kasutamise soodustavad ja takistavad tegurid 2. Maailmamajanduslik tähtsus energiamajanduses · Saudi Araabia on üks suurematest nafta ja maagaasi tootjatest, seega ka eksportijatest. Elektrienergia eksporti ei toimu mitte ühetegi riiki. Kuna Saudi Araabias paikneb ligi 1/5 Maailma naftavarudest ning riigis on ka suhteliselt madalad nafta tootmiskulud, siis prognoositakse, et Saudi Araabia jääb veel pikaks ajaks maailma üheks juhtivamaks nafta eksportija riigiks. Saudi Araabia on peamine USA, Aasia ja Euroopa naftaga varustaja. Kui määratleda täpsemalt riike, siis 2007. Aasta andmetel eksporditi USA-sse(1,5 miljonit barrelit naftat päevas), OECD Euroopa riikidesse( 963 000 barrelit päevas), Jaapanisse( 1,3 miljonit barrelit päevas), Lõuna- Koreasse(835 000 barrelit päevas).
Tšiili, Peruu, Ecuador ja Boliivia. Inimese kohta on SKT suurim Tšiilis, madalam on Colombias, Peruus, Ecuadoris ja Boliivias. (The World Factbook, 2016) Inimarengu indeksi poolest kuuluvad Andide riigid üldiselt kõrge arengutasemega riikide hulka, väga kõrge arengutasemega on Tšiili ning keskmise arengutasemega Boliivia (List of Latin American countries by Human Development Index, 2016). 5 3. Rahvastik ja asustus Keeruline on öelda, kui palju elab täpselt Andides inimesi. Küll aga on Andides mitmeid suuri linnu ja kolmandik kõigist Lõuna-Ameerika inimestest elab Andides (Andes, 2016). Rahvaarv on languses, sest laste arv naise kohta on pidevalt vähenenud. Kui 1960. aastatel saadi selles piirkonnas veel keskmiselt 6-7 last naise kohta, siis eeldatavalt on 2060. aastaks see number langenud juba alla 2 lapse (vt Joonis 2). Rahvaarvu püsimiseks on aga
uraan, volfram, elavhõbe, kips jt. http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html 4. Arengutase Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Imikusuremus 4,26 Keskmine eluiga (N/M) 83,45/76,6 Lapsi naise kohta 1,3 Kirjaoskus 97,9% Telefone 100 el kohta 106 Hõive põllumajanduses 5,3% Hispaania Kuningriik kuulub inforiikide hulka. 3 5. Rahvastik 1. Hispaanias elab 44,7 miljonit inimest (2006. a.) Neist on umbes 22,6 miljonit naised ning 22,1 miljonit mehed. Rahvaaru järgi on Hispaania maailmas 32. kohal. Seega on Hispaania keskmise rahvaaruvuga riik. 2. Hispaania rahvaarvu muutus *Graafikul antud rahvaarv on ilma Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnade elaniketa. Rahvaarvu kasuvutempo ajavahemikus 1910-2025: 1910-1920 - 6,91% 1920-1930 - 10,61%
Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid. See vahe on aastatega vähenenud, sama tendentsi on näha ka maailmatasemega võrreldes. Riik kuulub arengutasemelt keskmiselt arenenud riikide hulka. 169 riigi seast platseerub Tai 92. kohale RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID:
Newcastle, Glasgow) ja nende ümbruses. Inglismaa on suhteliselt ühtlaselt asustatud. Kõige tihedamini on asustatud KaguInglismaa. Soti mägismaal elab tänapäeval vähem inimesi, kui 18. sajandil, kuna linnades ja nende ümbruses on elamistingimused paremad. 3.1 Rahvastiku soolis - vanuseline koosseis Suurbritannia elanikkonnast moodustavad alla 15 aastased lapsed 16.9 %, tööealised (15 65) 67.1 % ja vanemaealised inimesed 16 % rahvastikust. Suurbritannias on vananev rahvastik. See on sündimuse ja suremuse vähenemise tulemus. Alla 16 aastaste osakaal väheneb, samas kui kasvab 65 aastaste ja vanemate oma. 2008 aastal oli naiste keskmine eluiga 81 ja meestel 76 aastat. Eelmise sajandi alguses oli see arv vastavalt 49 ja 45. Viimastel aastatel on keskmine eluiga dramaatiliselt tõusnud eeskätt meestel. Viimase 20 aastaga on meeste keskmine eluiga kasvanud 4.5 ja naistel 3 aasta võrra. Oletatakse, et 2020 aastaks on keskmine eluiga kasvanud veel 3 aasta võrra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
