Bioloogia KT Organismide paljunemine (0)

Bioloogia KT Organismide paljunemine

• Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed.
  
• Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid , taimed, alamad loomad.
  
• Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Näiteks: bakterid , käsnad.
  
• Pungumine-alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend , kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn).
  
• Taimede osadega - risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre-ja lehetükikestega.
  
• Polüembrüoonia-kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud.
  

• Rakutsükkel – päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
  
• Interfaas – päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, DNA kahekordistub.
  
• Mitoos – päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
  
• Meioos – päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel.
  
• Karüokinees – rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine.
  
• Tsütokinees – tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis.
  
• Embrüogenees – looteline areng
  
• Postembrüogenees – lootejärgne areng
  
• Viljastumine – Ühinevad muna- ja seemnerakk - alus uue organismi tekkele ja järgnevale arengule
  
• Ontogenees – Isendi areng viljastumisest surmani
  
• Ovogenees – munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
  
• Spermatogenees – seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni.
  
• Folliikul – Munasarjas munarakku ümbritsev rakkude kiht.
  
• Kollakeha – Rebenenud folliikul.
  
• Sügoot – viljastunud munarakk .
  
• Gameet – organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid .
  

• kromosoomid keerduvad kokku
  
• rakk polariseerub
  
• rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad
  
• moodustuvad kääviniidid
  

• kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale
  
• kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele
  

• kääviniidid lühenevad
  
• kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest
  

• kääviniidid kaovad
  
• tuumamembraanid sünteesitakse
  
• kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed)
  
• tsütoplasma jaguneb kaheks
  

• vajalik organismi kasvuks
  
• vajalik surnud rakkude asendamiseks
  
• vajalik paljunemiseks
  
• päristuumsete rakkude jagunemiseks
  

• tuuma membraanid lagundatakse
  
• kromosoomid keerduvad kokku
  
• tsentrioolid liiguvad poolustele , nende vahele kujunevad kääviniidid
  
• toimub kromosoomide ristsiire: homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi.
  

• homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile
  
• tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid
  

• kääviniidid lühenevad
  
• homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas
  

• tsütogeneesis moodustuvad kaks tütarrakku
  
• tsentrioolid kahestuvad
  

• tsentrioolid liiguvad poolustele, vahele kujunevad kääviniidid
  

• ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid
  
• tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid
  

• kääviniidid lühenevad
  
• raku poolustele liiguvad kromatiidid
  

• keerduvad lahti
  
• tekivad tuumakesed ja tuumaümbris
  
• toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku
  

• meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega
  
• tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku
  
• kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks
  

• Munarakk- Suur rakk, ei pea liikuma, kannab pärilikku ainet,
  
• Seemnerakk- Väga väike rakk, vibur, peab liikuma ja vedama pärilikku ainet