Itaalia panust sõjas), Rahulolematust kasutasid ära kommunistid ning nende vastu hakkasid võitlema fašistid, eesotsas Bennito Mussoliniga. Mussolini lubas taastada riigis korra ja Rooma impeeriumi. Mussolini korraldas 1921.a marsi Rooma, mille abiga määrati ta aasta hiljem ka peaministrik ja sealt edasi ei olnud enam keeruline võimu saavutada. Saksamaa: Kannatati ulatuslike kaotuste all I maailmasõjast ja Hitler lubas sakslastele suur tulevikku, kuid selleks oli vaja tühistada Saksamaad „ahistavad” lepingud ja tahtis muuta Saksamaa taas üheks juhtivaks riigiks Euroopas.1930.a toimunud ülemaailmses majanduskriisis süüdistasid kommunistid demokraatia nõrkust, samal ajal kasutas võimalust ka Hitler ja lubas rahavale kõikide probleemide lahendamist. 1933.a määrati Hitler kantslerik ja algasid mitmed ümberkorraldused.
Suur hulk sõjaväelasi ihkas revansi. Suur majanduskriisi mõju saksamaale 1. Suur tööpuudus (6 milj töötut) 2. Ettevõtete pankrotid 3. Sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. Pidev valitsuste vahetumine (aastas 2-3 valitsust) Kasvas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja Saksamaa Kommunistliku Partei populaarsus sakslastel oli valida: · Punane või pruun katk NSDAP · Loodi 1919 · 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler · Partei oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA (strumabteilung) ehk pruunsärklased Adolf Hitler · Algselt saksamaal üsna tundmatu · 1923. Aastla üritas Münchenis korraldada riigipööret. Prast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu ,,Mein Kanpf" (minu võitlus) · Raamatus esitas eesmärgi: o Versailles lepingute tühistamine o Demokraatia, juutluse, kommunistlik kõrvaldamine Hitleri võimuletulek · 1932
· Ulatuslik propaganda · Majanduses valitsus kontrollib kõike; majandus teenib ideoloogia eesmärke (nt sõjatööstuse arendamine) · Valitsus jälgib inimeste igapäevaelu · Haridus kui propaganda vahend · Vaba aja riiklik reguleerimine, militarismi austamine · Riik kontrollib kogu kultuurisfääri 7. Diktatuur Itaalia näitel: Mussolini võimuletuleku põhjused, Mussolini sise-, välis- ja majanduspoliitika Itaalia oli I MS kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Olukorda teravdasid majanduslikud raskused ning kasvav tööpuudus, mille alla kannatasid eriti sõjast tagasi pöördunud noored mehed. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse. Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid
Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem- GULAG. NSV Liidu põhapiirkondades asunud sunnitöölaagrites valitsenud ebainimlikes tingimustes surid vangid massiliselt. Kommunistliku diktatuuri võib pidada verisemaks diktatuuriks 20.saj. ajaloos, sest tapetuid oli umbes 40 miljonit. Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks, milleta on võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimuall hoida. See määras välispoliitika agresiivseks. 5. Majanduspoliitika Nõukogude Venemaal. Sõjakommunism oli Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad ei vajanud isiklikuks tarbeks, loomasöödaks ega seemneks, riigile müüma. Sõjakommunism oli majanduslikust laosaest põhjustatud ajutine abinõu. Pärast kodusõja lõppu asendati sõjakommunism uue majanduspoliitika NEP'ga.
Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia. Natsionaalsotsialism- Fasismi Saksapärane variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat, rassiteooria, marrimeedia- massiaparaat. 3 Venemaa diktatuur- kommunism Venemaa diktatuur hakkas välja kujunema 1917. aastal, pärast seda, kui bolswvikud võimule tulid. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus, mille nimeks oli Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ka kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee
Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Võimule tuldi läbi valimiste. ( Diktatuur kehtestati osaliselt demokraatlike meetmete abil) 2. Suure Depressiooni mõju Saksamaale USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt. Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932 lõpetas Saksamaa reparatsioonide maksmise) ja algas uus hüperinflatsiooni laine. Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule) ja laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. 3. Hitleri võimuletulek ja tema kujunemine ainuvalitsejaks. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika. Majanduspoliitika. Välispoliitika Riigipäeva valimistel ei saavutanud Hitleri partei 5%-gi häältest
1925.a kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce´le anti seadusega piiramatu võim, loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid Mussolinil aitas võimul hoida intensiivne riiklik propagnda Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Welmari vabariigi rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose ``Mein Kampf´´ Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuleks tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud, riigis tuleb kehtestada uus kord , mis pidi kõrvaldama demokraatia, aaria rass kuulutati teistest kõrgemaks Natsidel avanes uus võimalus siis kui tekkis ülemaailmne majanduskriis
· Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP. · Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks. · 1922 · Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. · Fasistide ,,marss Rooma"; B.Mussolini sai Itaalia peaministriks. · 1923 · A.Hitleri juhitud natsionaalsotsialistide ebaõnnestunud õlleputs Münchenis. · 1924 · V.Uljanov-Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J.Stalin. · 1
natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele seati sisse nn.klassipajuk jne. · Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa: jätkuva majanduslanguse ja näljahädad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat) Kroonlinna madruste enamlaste vastase mässu jne. 1.2. Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.: (Vt. ka õpik lk.99) · Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile, mida iseloomustavad: mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive)
konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. 3. Kuidas sakslased Weimari vabariiki suhtusid? Miks just nii? Pigem negatiivne. Vastandlikud arvamused Versailles'i rahulepingu kohta, hiiglaslik inflatsioon ja ebastabiilsus. 4. Milline oli Saksamaa üldine olukord pärast I maailmasõda? Halb, rahulolematus, mahasurutus, suured koormised, pettumus. 5. Keda sakslased enda viletsas olukorras süüdistasid? Miks just neid? Antandi riike. Versailles'i rahuleping ??? 6. Kes oli Hitler päritolult? Austerlane 7. Millise parteiga ühines Hitler 1919. a.? Saksa töölisparteiga 8. Millised olid natside ja Hitleri põhiseisukohad? Puhta Aaria rassi loomine, Saksamaa allasurutuse lõpetamine, rahvuse huvid, kord, diktaatorlik valitsemiskord 9. Too välja natsionaalsotsialismi ideoloogilised alused (5-10). Üks rahvusriik, rassism, antikommunism, demokraatia vastasus, rahvuse terviklikkus, antisemitism, suures osas vabaduste kaotamine (ajakirjandus jne). 10
üheparteisüsteem, anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidi ära hoidma streigid ja tööseisakud. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler , 1923 üritas Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha, Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kmapf ,, kus ta kuulutas Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuli tühistada Versailles rahu ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi, riigis tuli kehtestada uus kord, mis pidid kõrvaldama
Prantsusmaa võttis endale Ruhrimaa, Saksa lõpetas kivisöe tootmise -> majanduselu seiskus -> valitsuse sissetulekud lakkasid -> kulud kasvasid. Kulude katteks suurendati raha juurdetrükki ja juba enne eksisteerinud inflatsioon omandas kolossaalsed mõõtmed. Kõige enam kannatasid töölised -> suurenes lihtrahva pahameel -> kasvas kommunistlike loosungite populaarsus. Kommunistlik partei püüdis uuesti võimu haarata. Kerkis esile Adolf Hitler. Loodi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Adolf Hitler võeti selle juhatuse hulka, hiljem sai temast selle juht. Hitler üritas riigipööret korraldada, kuid see suruti maha ja ta mõisteti 5 aastaks vangi, ent vabanes 9 kuu pärast. Vanglas kirjutas ta raamatu ,,Mein kampf". 1924.a hakkas Saksamaa majandus paranema ning vähenes natside mõju. 6. Natside partei teke 1919. aasta sügisel sattus Hitler juhuslikult ühe vasttekkinud väiksema poliitilise
kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e kommunistid; Itaalias fasistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid). 6) Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung "Rahu, leiba, maad!", Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua). 7) Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilits Uljanov); Itaalias Benito Mussolini; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber). II Diktatuuride kehtestamine: 1) otsese vägivalla või riigipöördega: · Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a
1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP. Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks. 1922 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. Fasistide ,,marss Rooma"; B.Mussolini sai Itaalia peaministriks. 1923 A.Hitleri juhitud natsionaalsotsialistide ebaõnnestunud õlleputs Münchenis. 1924 V.Uljanov-Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J.Stalin. 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas.
Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS- "mein kampf"- Hilteri programmi tutvustav teos ( "minu võitlus"), milles kuulutas saksamaale suurt tulevikku Füürer- ehk Hilter, saksamaa diktaator Aarja rass- Kolmas reich- SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SS-ile Nürnbergi kogunemised- NSVL- Nõukogude sotsialistliku Vabariigi Liit, 1922 NEP- uus majanduspoliitika, (novaja ekonomitseskaja politika) 1921, eraettevõtlusele anti taas võimalus tegutseda, suurtööstus jäi riigi kontrolli alla Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse Kulak- jõukas talupoeg, kes saadeti sunnitöölaagrisse või siberisse, tema rikkuse tõttu Viisaastak- viie aastane majandusplaan?, (1928-1932) nägi ette NVSL mõõdumist teistest riikidest, NKVD-
Wolter von Plettenberg 16 saj I pool Vytautas 14.saj lõpp I ristisõda 1096-1099 IV ristisõda 1202-1204 Saja-aastane sõda 1337-1453 Konstanzi kirikukogu 1414-1417 Rooside sõda 1445-1485 Trento kirikukogu 1545-1563 Jossif Stalin oli Nõukogude Liidu juht. Juhtis Venemaa riiki. Vladimir Lenin Venemaa bolsevike juht, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Juhtis Venemaa riiki. Adolf Hitler oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Juhtis Saksamaa riiki. Benito Mussolini oli Itaalia peaminister ja diktaator ning oli ka Rahvusliku Fasistliku Partei eesotsas. Juhtis Itaalia riiki. MÕISTED! Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad ei vajanud isiklikuks tarbeks, loomasöödaks ega
Toimus tööstuse natsionaliseerimine ja tsentraalne jaotamine. Kaubanduses oli täielik riigi monopol, mis omakorda suurendas musta turu levimist. Tänu inflatsioonile, kadus raha praktiliselt käibelt. Toimus ka tagavarade vägivaldne äravõtmine talupoegadelt, mis viis omakorda näljani, sest ei olnud enam mida maha külvata. See asi lõpetati, sest majandust valitses kaos, inimesed olid näljas ja puhkes epideemia. Asemele tuli NEP. NEP uus majanduspoliitika Sellega korraldati ümber majandussüsteem ja poliitiline elu. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada. Toimus turusuhete igakülgne arenemine rahvamajanduses ja täielikku isemajandamist kõigis majandusharudes. Kasutusele võeti turumajandus, taastati eraomandus välja arvatud pangandus, suurtööstus ja väliskaupandus. Teostati rahareform, millega lasti käibele uus
peetakse tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena (ei nimetatagi tegelikult diktatuuriks) 2. Totalitaarne: võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuste ja üldse kogu elu üle, hirmuvalitsus (pidev inimõiguste rikkumine), kõrgemaks seaduseks diktaatori suva (Näited Hitler SM, Stalin NSVL) Fasistlik doktatuur Itaalias 1. Esimene diktatuur Lääne-Euroopas; Itaalia oli kandnud raskeid kaotusi, ei tunnustatud panust sõjas, majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus 2. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaotusesse. Nende vastu astus välja fasistide liikumine (Benito Mussolini) 3. Mussolini lubas taastada riigis korra, muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma
Demokraatia tunnused Demokraatia on rahva võim, rahval on võimalik valida, rahval on võimalik olla valitud. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus ________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Anti valimisõigusi ka naistele. Miks tekkisid diktatuurid? Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Demokraatlikud liikumised Liberalism- suund, mis lähtu
rahaliselt toetama 1920.aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati ka organisatsioon (Komintern) 3. Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on: 1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4. NEP- Pärast Venemaa kodusõda kehtestati Venemaal uus majanduspoliitika, kuna sõjakommunism ei õigustanud end enam. Uue majanduspoliitika alla kuulus näiteks kauplemis vabadus ja määrati maksud, laiendati ka ettevõtete tegevusvabadust. 5. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine. 6. Plaanimajandus- Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele , ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu ,- teadus-ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. 7
Inimesi hoitakse pideva Inimesi ei hirmutata ent Inimeste järele ei nuhita hirmu all, kontrolli teostavad mõningal määral ega hirmutata neid, sala - ja julgeolekuteenistused kontrollitakse rahva puuduvad vangilaagrid. ( nt Saksamaal Gestapo ), meelsust. rajatakse vangilaagreid, massirepressioone. Mõeldakse välja sisevaenlased ( nt Saksamaal Sise vaenlasi välja ei mõelda haritlased, juudid ) Nt. Saksamaa ja NSV. Nt. Eesti, Poola, Läti, Nt. Norra, Soome, Rootsi. Leedu, Rumeenia. 3. Esita järgmistele tunnustele vastav konkreetne näide NSVL, Saksamaa ajaloost. a) võimul ainult 1 partei ja üks ideoloogia b) juhikultus c) demokraatlike vabaduste ja inimõiguste piiramine, d) rahvast hirmutatakse pidevalt nii sise- kui välisvaenlastega e) valmistumine sõjaks 4. Nõukogude riigivõimuaparaat.
SA - Rünnak rühmlased, Hitleri löögirühm SS - kaitsemalev, musta mundriga (nende alla kuulus salapolitsei e. GESTAPO), mida juhtis H. Himmler Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri 1923. aasta võimuletuleku katse suruti maha ning ta mõisteti koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose "Mein kampf". Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuli tühistada Versailles' rahu jt Saksamaad ahistavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi. Tuli kehtestada "uus kord", mis kõrvaldaks demokraatia, kommunismi, juutluse jms. Aaria rass kuulutati teistest rassidest kõrgemaks. Uus võimalus avanes sakslastele siis, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis, mida üritasid ära kasutada kommunistid oma võimule tulemiseks. Paljude sakslaste arvates oli "punast
klassivõitlust. Ansluss- austria okupeerimine Saksamaa poolt 1938 RAF-royal air Force, GB lennuvägi teises maailmasõjas võitles Luftwaffe-saksamaa lennuvägi Talvesõda-30.11.1939-12.03.1940 sõda Venemaa ja Soome vahel Barbarossa plaan-1940 Hitleri sõjaplaan NSV liidu vallutamiseks Kollaborant- kodanik, kes teeb koostööd riigi vaenlastega Holokaust- teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid Katõni veresaun- NKVD poolt läbi viidud massihukkamised poola sõjavangide suhtes 1940 Majanduslikud olud I maailmasõja järel ning 1920. aastatel. -Majanduse kohanemisraskused -sotsiaalsed pinged -hüperinflatsioon, millel oli mõju kogu Euroopale -ebakindel olukord rahanduses -äärmusliikumiste tugevnemine -1920.aastate keskel majanduslik tõus -USA-s majandusbuum (soodsad laenud, rohke tarbimine, aktsiate massiline kokkuostmine) -inimeste elujärg hakkas Euroopas tänu saksamaa majanduse elavnemisele paranema
Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama. Lühikest aega olid teater, korterid, transport jms tasuta.
Vabariikide Liiduks. Ametlikult olid need kõik riigid võrdsed, kuid tegelikkuses tähendas see Vene Impeeriumi taastamist. 1936.a jaotati Taga-Kaukaasia... ja teised) Siiski polnud nende võim veel kindel, eriti rahulolematud oli talupojad, kes alustasid mitmel korral mässu. 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas. See suudeti küll kuidagi maha suruda, kuid rahulolematus sellega ei lõppenud. Uus majanduspoliitika Seega olid 1921.aasta kommunistid sunnitud muutma senist röövellikku majanduspoliitikat. Uueks majanduspoliitikaks sai NEP. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati. Kehtestati kindla suurusega maksud, mille tasumisel võis talupoeg ülejäägid turule viia. Tehti ka rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus, ning ettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest nagu nt. suurtööstus jäi riigikontrolli alla. Kokkuvõttes
toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus · Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. Isegi Hitler pidas teda oma õpetajaks. 1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini, kes tunnetas oma mõjuvõimu kasvu, nõudis peaministri kohta. Oma jõu näitamiseks kutsus Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas Rooma marssida. 1922. Määrati Mussolini peaministriks, sest ka itaalia kuningas oli fasistlike vaadetega. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused
· Volkdeutche vereine juhiti Berliinist ja see ühendas, toetas ülemaailmselt kõiki sakslasi. · Laste- ja noorsooorganisatsioonid ideoloogiline kasvatus Hitler-jugend(Noorhitlerlased-poistele), Bund Deutcher Mädel(Saksa Tütarlaste Liit-tüdrukutele), Jungvolk 6-aastastele · Ühiselt Venemaaga olid nende peamised vaenlased liberaal-demokraatlikud riigid, kes vaevlesid kapitalismi käes Isikukultus: · Hitler oli partei juht ja kõrgeima riigivõimu kandja · 1933-1945 kuulati kõigil 12 parlamendiistungil ainult Hitleri kõnet. · 1934.a. Hitler tuli võimule oli nii kantsler, president kui ka parteijuht Poliitjulgeolek: · SS Parteisisene politsei, likvideerisid sisevaenlasi, kuulasid neid üle(loodi juba 20ndatel) · Schutzstaffel koonduslaager · Gestapo Poliitilise meelestatuse kontroll
äärmuslaste võimulepääsu, sõlmisid sotsialistid ja kommunistid koostööleppe. 1936. a. moodustati erinevatest parteidest Rahvarinne, mis võitis valimised. Välispoliitiliselt sooviti saada Euroopas juhtpositsioonile. Saksamaa vastu tehti koostööd Venemaaga. Diktatuurid. 1920date lõpul tekkis Euroopas demokraatia kriis. Kõigis probleemides süüdistati demokraatlikku valitsemisviisi. - Kommunistid kodanlus tuleb hävitada. - Fasistid ja natsid rahvuse ühtsus. Vaenlased on juudid, kommunistid, slaavlased. TEKET SOODUSTASID: - valimisõiguse laienemine kasutati edukalt ära tööliste ja harimata inimeste rahulolematust. - Versailles´ rahu tundus paljudele ebaõiglane. - demokraatliku riigikorralduse ebastabiilsus ja parteide võimuvõitlus. - majandusraskused. Itaalia. Üldine kaos ja rahulolematus, mida kasutasid ära kommunistid
Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega.
Mussolini tegelikult Itaaliat ei suutnud selles kehvas olukorras aidata. 17. Saksamaa Mis olid probleemid, tänu millele õnnestus Hitleril võimule tulla? 1930. aastate algul tabasid Saksamaad majanduslikud probleemid. Saksamaa kukkus kokku, miljoneid töötuid ja palju viletsust. Seda kasutasid ära kommunistid, kes kritiseerisid demokraatia nõrkud ja üritasid aktiivselt võimu võtta sõjaliselt. Oma võimalust nägid ka natsid, kelle rünnakrühmlased võitlesid kommunistidega. Sellel ajal pidas kõnesid Hitler, kes lubas rahvale kõikide probleemide lahendamist ja endise Saksamaa kogu au ja hiilgues taastamist. Natside toetuspind kasvas tohutult(vaesemad lootsid näljast ja puudusest pääseda, rikkad aga panustasid natsidele kui ainsale kaitsele kommunistide vastu) 1933. sai Hitler Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. 18. Natsionaalsotsialism seleta lahti, mida tähendab, mida õpetab?
rahulolematud . Juhtis Adolf Hiltler. Hitlerist sai Saksamaa diktaator. SS- Hitleri võimu tugisambaks oli SS, mida juhtis Hitleri lähim kaastööline H.Himmler. Gestapo- Riiklik salapolitsei. SS'i alus. NSVL- 1922.a ühendati Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. NEP- 1921.a uus majanduspoliitika (Novaja Ekonomitseskaja Politika) isikukultus- Stalini võimuletulekuga järgnes tema lõputu ülistamine. industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine viisaastak- kulak- jõukas talupoeg. GULAG- Ülemaailmne Sunnitöölaagrite Süsteem.Siberis surid paljud ! Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel. NKVD- lapua liikumine- 1920.aasate lõpul tekkis rahvuslikparempoolne liikumine. Selle mõjul suruti kommunistid Soome
maailmasõja laenu USA'le tagasi. Ruhri piirkonna hõivamine PR poolt 1924-29 majanduslik tõus, eluolu paranemine SUUR MAJANDUSKRIIS 1) Hitleri Saksamaa: Majanduskriis Ülekohus ei alustanud sõda Riigpäevas 583 saadikut, 1930 107 saadikut, 1932 230 saadikut, 1933 247 saadikut. Sakslased ei valinud Hitlerit. Koalitsiooni ei loodud erimeelsuste tõttu ning 30.01.1933 sai Hitler SKS kantsleriks, peale president Hidenburgi surma sai ta hoopis SKS rahva Juhiks ehk FÜHRERIKS. Uut presidenti ei valita ning kommuniste süüdistatakse Riigipäeva hoone süütamises. Tasalülitamise etapid: 1. Teiste parteide keelustamine ja parlament varjusurma. 2. Natslik propaganda, isikukultus ja opositsiooni tagakiusamine. Himmler hukati ja tema sõbrad arreteeriti, kuna ta oli rahvalemmik ning Hitler kartis võimu kaotada. 3
lahkus kodumaalt. Linnad tühjenesid. 1921. aastal oli ikaldus paljudes piirkondades sh Ukrainas. Nälga suri vähemalt 3 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks võttis riik kirikutelt varad, saadi ka rahvuvahehelist abi. 1921. aastal toimusid talurahvarahutused kommunistide vastu. 3 UUS MAJANDUSPOLIITIKA- NEP JA J. STALIN 1921. aastast hakati rakendama majandusreforme. NEP- uus majanduspoliitika, millega kehtestati: 1. Toiduainete andmise kohustus asendati mõõduka normeeritud maksuga. 2. Põllumajandussaaduste jääke võis talupoeg müüa 3. Majandusharud pidid ise end majandama. 4. Arenesid kooperatiivid. 5. Riik säilitas kontrolliva ja juhtiva osa majanduse reguleerimisel. 6. Üritati kaasata väliskapitali. 7. Teostati rahareform- lasti käibele kullal põhinev raha tservoonets. 1922. aastal loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
