Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Lily Eelsaar 9.Klass Marika Riit Punane katk. Kommunism hirmutas Saksamaad, ajakirjandus nim. seda punaseks katkuks. 1919a. Loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli aktiivne mässu korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei. See nim ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisprateiks. Esimeheks sai Adolf Hitler. A. Hitler ·Sündis 20. aprillil 1889a. võõrastemaja s Gasthof zum Pommern. ·Suri 30. aprill 1945a Berliinis. Pruun katk. Relvastatud rünnakrühmad lõi Hitler. Nad kandsid pruune särke. Sellega seostes hakati neid nim. pruuniks katkuks. Pruunsärklased hirmutasin neid, keda nad pidasid oma vaenlasteks. Ehk siis juute ja kommuniste. Korraldasid tänavakaklusi punastega. Töölispartei. Saksa k.: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP. NSDAP oli valitsev poliitiline jõud. NSDAP Nürnbergi Tribunali otsusega kuritegelikuks ...
Rasmus Roos 9.A klass Saksamaad hirmutas kommunism, mida nimetati rahva hulgas punaseks katkuks. 1919. aastal loodud Saksamaa Kommunistlik partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Samal ajal tekkis Saksa töölispartei, mida juhtis Adolf Hitler. Seda rühma hakati kutsuma pruuniks katkuks neile omaste pruunide särkide poolest. Sündis 1889 Austrias ja suri 1945 Saksamaal. Astus esimese maailmasõja algul vabatahtlikuna sõjaväkke. Oli hea kõnepidaja, oskas teisi end kuulama panna. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Pärast seda oli nende partei keelatud ja Hitler pandi vangi. 1932. aasta valimistel võitsid natsid ja 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler Saksamaa uueks kantsleriks. 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Pärast seda kehtestati ühe...
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Adolf Hitler Eluaastad Vanemad Elatise teenimine Sõjaväkke astumine Müncheni rügement Diktaator “Mein Kampf” (“Minu võitlus”) A. Hitleri kirjutatud raamat Ideoloogia põhimõtted Versailles’e lepingu tühistamine Rassiline puhtus Weimari vabariik Nime kujunemine Avaliku demokraatia vastased Totarlism Hirm kommunismi ees Natsionaalsotsialistliku partei ja ideoloogia kujunemine Saksa Töölispartei Natside esimees Hitleri rünnakrühm Natsipartei Toetajad Parlamendivalimsed Valitsusjuht Diktaktuuri kujunemine Parlamendihoone põleng Erakonnad Füürer Riigireetmine Kodanikuvabadused SS Salapolitsei Majandus- ja välispoliitika Majanduskriis Sõjaline võimsus Riigi laenud Uued tehased ja vabrikud Versailles’ rahulepingu tühistamine Täname kuulamast!
NATSIONAALSOTSIALIST LIK SAKSAMAA RIIGIVÕIM • Tekkis Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks ning esimeheks sai Adolf Hitler • Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad • Rünnakrühmlased ehk pruunsärklased hirmutasid juute ja kommuniste • Natsid kogusid kiiresti poolehoidu • 1933. aastal nimetati vabariigi kantsleriks Adolf Hitler • Valitses Natsionaalsotsialistlikpartei SISEPOLIITIKA • Natsionaalsotsialistid • Riigipäevahoone põleng • Üheparteisüsteem • Saksa Töölispartei • Riigipresident Hindenburg • Juutide tagakiusamine • Kolmanda riigi hirmuvalitsemine • Gestapo VÄLISPOLIITIKA • Välispoliitika muutus üha sõjakamaks • Loodi võimas armee- Wermacht • toetati Francot Hispaania kodusõjas • Sõber Itaalia ja Jaapaniga • Saksamaa tahtis oma territooriume tagasi saada MAJANDUS • Eesmärgiks oli tõsta riigi sõjalist võimsust • Riik võttis pankuri...
Mussolini õpetuse põhiseisukohaks oli rahvus. Rahvus on kõikehaarav ja üksikisik on rahvuse osa. Ta teatas, et rahvus on kõige tähtsam, inimesed elavad ja surevad, aga rahvas jääb! Mussolini muutus Euroopa diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. Totaitarismi tunnus Itaalia näide Saksamaa näide Juhikultus Benito Mussolini Adolf Hitler Üheparteisüsteem Rahvuslik Fasistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Riik kontrollis Ettevõtteid ja korporat- Plaanimajandus, tehased, majanduselu sioone kontrollis riik vabrikud Sisevaenlase otsing Juudid kuulutati vaenlasteks Inimõiguste rikkumine Salapolitsei Riiklik salapolitsei
Diktatuurid Euroopas Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Referaat Koostaja: Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................................2 Diktatuurid Euroopas...........................................................................................................................4 Natsionaalsotsialism................................................
ettevõtted, ajalehtedes võidi kirjutada ainult fasimimeelseid kirjutisi, valitsus kontrollis ka haridust. Inimeste tegevust jälgis salapolitsei. Paljude meelest oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi. Välispoliitika: sõjakas 1930ndatel aastatel, eesmärk muuta Vahemeri Itaalia sisemeeks, taheti muututa samasuguseks nagu Vana-Rooma ajal, vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad, Itaalia riik kuulutati impeeriumiks, sai liitlaseks Hitleri Saksamaaga. 8. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikud demokraatia vastu, nad süüdistasid Weimari vabariiki kõiki Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev käitumine, pettumus Versaille´ süsteemis, majanduslik ebakindlus ning erakondade omavaheline kemplemine, hirm kommunismi (punase katku) ees. Loodi Saksa Töölispartei, mis 1920 aastal nim. ümber Saksa Töölisparteiks.
*1922. a Mussolini peaministriks *1925. a üheparteisüsteem *1931. a Etioopia vallutamine *1936. a Berliini-Rooma telg koalitsioonivalitsus - mitme erakonna esindajatest koosnev valitsus Võitlusliit (fasistid)- Rahvuslik Fasistlik Partei - Benito Mussolini (rahvajuht-duce) Mustsärklased - võtlesid kommunistidega, asendasid ka politseinikke Mussolini õpetus *rahvus on jääv ja kõike haarav *rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne *riigi kodanike ülesanne on teenida rahvuse huve NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA *1919. a Saksamaa Kommunistlik Partei *1920. a loodi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (esimees, füürer - Adolf Hitler) *1923. a hitlerlased korraldasid Münchenis mässukatse *1924. a alustas Hitler oma raamatu ("Minu võitlus") kirjutamist *1933. a kantsleriks Hitler; Riigipäevahoove põleng *1934. a ainuparteiks NST (NSSTP) *1935. a seadused, millega piirati juutide õigusi; hakkati rääkima Versailles'i lepingu tühistamisest; Inglise-Saksa mereväe kokkulepe
Laialdane isikukultus Mussolini suhtes 4. Majandus riigi kontrolli all Keelati ametiühingute tegevus ning nende asemel loodi tööliste kutsekojad ning töölisi ja ettevõtjaid ühendavad korporatsioonid, mille tegevus oli allutatud riigi juhtimisele. 5. Sõjakas välispoliitika 1935- 1936 Ühendati Etioopia Itaaliaga 1936- 1939 Abistati natsionaliste Hispaania kodusõjas 1939 Sissetung Albaaniasse NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Pettumine Versailles’i süsteemis Saksamaa seisukoht: tegemist pole läbirääkimiste teel saavutatud kokkuleppega, vaid kaotajatele peale surutud diktaadiga. Tingimused mis Saksamaale peale suruti olid alandavad 2. Majanduslikud raskused Eriti rängalt mõjutas Saksamaad 1929 aastal alandunud suur ülemaailmne majanduskriis, majanduslikku väljapääsu nähti taasrelvastumises ja agressioonis. 3
eeskujuks. - 1921 saavutas parlamendivalimistel võidu fasistlik partei - 1922 määrati Mussolini peaministriks. Valitsuses oli ka teisi erakondi ja väliselt säilis demokraatlik riik - 1925 kehtsestati üheparteisüsteem: algas fasistliku diktatuuri kinnistamine - võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja koonduslaagreid, seadused mis andsis Mussolinile piiramatu võimu Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Adolf Hitler 1889-1945 sündinud Austrias- füürer- al. 1921 NSDAP juht, al 1933 riigikantsler, al 1934 Saksa valitsusjuht ja riigipea. Pärast hitleralste mässukatset 1923 pidi veetma aasta vangis, kus kirjutas raamatu 'Mein Kampf'. Sõdis I m.s. Tegi Berliinis enesetapu. - 1919 loodi Saksamaa Kommunistlik Partei; Natsionaalsotsialstlik Saksa Töölispartei- NSDAP - 1922 sõlmiti Rapallo leping. Saksamaa-Venemaa
Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse, tekkis suur näljahäda kus suri 7 milj inimest. Venemaa muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema. Hakati ellu viima vägivallapoliitikat loodi vangilaagrite süsteem GULAG. Korrigeeriti maailmarev teostamise strateegiat riigi relvastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks. Natsionaalsotsialistlik saksamaa Saksamaad hirmutas kommunism, mida nimetati ka punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, kelle esimeheks sai Adolf Hitler. Rünnakrühmad kandsid pruuni särki. Natsionaalsotsialismi hakati seostama pruuni värviga ja nimetati pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada juute ja kommuniste, sest nad pidasid neid oma vaenlasteks. Hitlerit toetasid töösturid, sõjaväelased ja keskklassi esindajad.
· Töölised jagati erialade järgi kutsekogudesse. · Ametiühingud ja kõik poliitised parteid peale fasistliku kuulutati ebaseaduslikuks. · Valitsuse kontrolli alla võeti kirjutised, haridus, inimeste töö ja igapäevaelu. · Selleks, et muuda sõdimine populaarseks, ülistati VanaRooma vallutajate kangelaslikkust. Vallutati Abessiinia, Albaania jne. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa 1919 a Saksamaal loodi partei NSDAD Saksa Natsionaalsotsialistlik töölispartei. Juhiks sai Adolf Hitler. 1923 a pandi Hitler vangi riigipöörde sooritamise eest. Vangis kirjutas ta raamatu Mein Kampf, mille ideed olid: · Tuleb taastada suur Saksamaa · Tuleb tühistada Versaille's rahuleping · Aaria rassi idée · Eriline juudivastasus 1929 1930 a toimus USAs majanduskriis, mille tagajärjel varises kokku ka Saksamaa.
diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler NSDAPi juht alates 1921
diktatuur, kus on võimas valitseja hoiab riiki majanuduslikult ja sõjalisliselt ja sotsiaalselt korras. Need kes soovisid diktatuuri olid töölisklassid. Nendele anti valimisõigus ja nad said mõjutada riigi arengut ja ka naised said valimisõiguse, nii tekkisid valijate rühmad, tänu kellele suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Diktatuurilised riigid olid: Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania jpm. Saksamaal olid kommunistlik partei, natsionaalsotsialistlik partei ja demokraatlikud parteid. 1920.-datel aastatel on Saksamaal halb majanduspoliitika. Nii said natsionaalsotsialistlik partei populaarseks ja said võimule. Demokraatia riigid: Prantsusmaa, USA, Suurbritannia USA-s toimus majanduse kiire tõus ja kukkumine. Kukkumine oli põhjustatud peamiselt toodete üle tootmisest, laenude lihtsakäeliselt andmine ja majanudse kontrollimatus riigi poolt. Kui toimus börsikrahh ja paljud ettevõtted läksid pankrotti seal hulgas jäid väga
peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelist valitsemist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fašistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunistide meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus ja vaenlaste hävitamine. Fašistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur Nõukogude Venemaa, kus võimule tulid kommunistid. Fašistid tulid võimule (kus?) Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid Saksamaal. Weimari
Diktatuur Saksamaa I Maailmasõda pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas, kui sõjale järgnenud majanduslik ja sisepoliitiline kriis, muutsid rahva rahulolematuks. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.aastal, kui Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, seda küll edutult, sest esialgu suhtuti natsidesse kui lärmakasse kampa. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaal kehtestati üheparteisüsteem - võim oli koondunud ühe isiku kätte (keelustati kommunistlik partei, seejärel ka teised parteid). Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi
○ 1922 suvel organiseerisid sotsialistid üldstreigi, mille Mussolini maha surus oma väeüksusega ja siis marssis Rooma “marss Rooma”. Nad ähvardasid linna tungida ja kuna kuningas ei tahtnud sõjaolukorda välja kuulutada siis ta andis Mussolinile peaministri koha. ○ Mussolini keelas kommunistid ära. ○ Itaalia oli eeskujuks enamus autoritaarsetele riikidele euroopas. 10. Weimari Vabariik ja Hitleri võimuletulek, natsionaalsotsialistlik Saksamaa ○ 1918 sügisel puhkes novembrirevolutsioon, keiser astus tagasi ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. ○ Rahvuskogu kogunes Weimaris, et olla eemal pealinna rahutustest, ja koostas põhiseaduse, millega Saksamaast sai demokraatlik parlamentaalne vabariik. ○ Ehkki riiki juhtisid enamasti sotsialistide, liberaalide ja keskpartei koalitsioonivalitsused, ei suudetud poliitilist olukorda stabiliseerida ja valitsuskriisid olid sagedased. Tapeti palju
Võitlusliit liikmeid hakati kutsuma FASISTIDEKS. -> rahvuslik fasistlik partei, mida juhtis Benito Mussolini Tal oli pooldajaid sest ta lubas muuta itaalia sama kuulsaks kui oli olnud Rooma Impeerium. Ta tegi fasistliku õpetuse: tähtsamal kohal on rahvas, kõik inimesed tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. Rahvuslik areng on riigi tähtsaim ülesanne. Sõjakas välispoliitika: tahetu muuta vahemeri itaalia sisemereks. Teise maailmasõja lõpul Mussolini hukati. Natsionaalsotsialistlik saksamaa Hitlerlased kandsid pruune särke. Sakslased vihkasid Versailles' lepingut ja natsid kasutasid seda ära. Nad lubasid kätte maksta ja see leping tühistada. See tõstis nende populaarsust rahva seas. Hitler tugines Mussolini õpetusele. Ümberkorraldused:Võeti laene ja ehitati Kiireteid, Tehaseid. Majandus ehitati üles sõjatehnika tootmisele (rasketööstus). Kiirteid oli vaja, et saaks kiiresti sõjaväge ja rahvast ühest riigi otsast teise viia, tööstusi et teha sõjatehnikat
1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik · Saksamaa- natsionaalsotsialistlik. · Itaalia- fasistlik 4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju · Pettumine versailles' süsteemis · Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus
1939. aastaks oli Euroopas alles vaid mõni üksik demokraatlik riik. Demokraatia tähendab rahva võimu. Sellest võib järeldada, et rahvas osales riigijuhtimisel. Demokraatia peamised tunnused on kodanikuõiguste olemasolu, kodanikuvabaduste ning rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel. 1930. aastaks oli Euroopas kujunenud 3 autoritaarse diktatuuri riigikorraga riiki. Need olid fasistlik Itaalia, kommunistlik Nõukogude Liit ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Itaalias tekkis fasistlik diktatuur. Selle peamine põhjus oli see, et Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt ja seepärast leidis Itaalia üleskutse muuta oma maa suurriigiks. Üks põhjus oli ka see, et sõja-aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord keeruline. Seal oli nõrk keskvalitsus. Valitsused pidevalt vahetusid, millest enamus olid koalitsioonivalitsused. Itaalias olid ka suured tööpuudused.
aastail? 1) silmarõõmumaalijad 2) vaesema rahva maalijad 3) eestilike motiivide maalijad 8. Nimeta kaks põhilist stiili 1930. aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eelistad sina? Funktsionalism ja eklektika. Mina eelistan eklektikat. 9. Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19. sajandi klassitsism ja eklektika. Nende hoonete kaunistamine väiksematelt majadelt laenatud dekoratiivdetailidega andis üpris veidraid tulemusi. Saksa natsionaalsotsialistlik arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks. Saksa arhitektuur oli suurejoonelisem ja paraadlikum, tihti ka massiivsem ja süngem. Natsionaalsotsialistlik arhitektuur otsis eeskujusid VanaIdamaade (Egiptuse ja Mesopotaamia) arhitektuurist. Natside kunsti meisterlikum osa oli paraadid, mille visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valguskunsti efektid. 10. Millal ja kus võeti kasutusele mõiste ,,internatsionaalne stiil"? Mida sellega tähistati?
Diktatuurid venemaal ja saksamaal Esimene maailmasõda pani aluse diktatuuride tekkele euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. Kui demokraatia langes kriisi, siis oodati diktatuuri, mis viiks majandusliku õitsengule. Pettuti demokraatias toimusid majanduslikud raskused, ning juhid (Stalin ja Hitler) oskasid lubada just vajatavat, seepärast sai ka diktatuur võimalikuks. 1933. Aastal õnnestus Hitleril tulla võimule. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat-
Diktatuurid Saksamaal ja NSVL-s I MS pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Maailmasõjast kurnatud Venemaal tõstsid pead kommunistid, kes eesotsas Leniniga 1917a. relvastatud riigipöörde tagajärjel võimul said. Juba 1918a. kehtestasid nad üheparteisüsteemi. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaa kehtestati üheparteisüsteem. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- ometi võib mõlema riigi valitsemisviisis leida ka mõningaid erinevusi. Ideoloogia Juba ideoloogiliselt olid 2 diktatuuririiki erinevad. NSVL-i diktatuurile pani aluse
(um. 1930) valimisõigus mehed al. 21 eluaasta mehed, naised naised al. 30 eluaasta iseloomulikud jooned a) rahva määrav osa a) juht b) kodanikuvabaduste b) ainupartei ja õiguste c) sala ja julgeoleku olemasolu teenistus d) propaganda erakonnad Liberaalid Natsionaalsotsialistlik konservatiivid Saksa Töölispartei Sotsiaaldemokraadid Kommunistlik partei Leiboristlik Partei Fasistlik partei Esiriigid Prantsusmaa Saksamaa Suurbritannia Nõukogude Liit USA Jagunemine Otsene demokraatia Autoritaarne ja ja esindusdemokraatia totalitaarne
NSVL Saksamaa Itaalia Nõukogude Venemaa tekkis Tekkis 1922 .aastal. Tekkis 1925.aastal. 1917. aastal ning peale seda aastal 1922 tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide liit. Suurteks juhtideks olid: Adolf Hitler Benito Mussolini Lenin ja Stalin Kommunistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Fasistid Töölispartei. Uus majandus poliitika Majandust juhtis riik, Moodustatikorporarsioone (NEP), Plaanimajandus, Plaanimajandus, ehitati ja Ametiühingud ja parteid Kolhooside tekke, Gulagid, kiirteid, sõjaväe areng. (v.a.Fasistid) kuulutati Industraliseerimine, ebaseaduslikuks, Ainupartei Ainupartei
Uutest, pärast I maailmasõda tekkinud riikidest suutsid ainult Tsehhoslovakkia ja teatud eranditega Soome kuni 1939. aastani säilitada põhiseaduslik demokraatia. Ülejäänudes maades osutus diktatuur demokraatlikust mõtteviisist tugevamaks. Kuid Euroopas oli ka riike, kus demokraatlikku korda peaaegu üldse ei tundud. Venemaal näiteks kehtestasid enamlased oma diktatuuri juba Esimese maailmasõja ajal, lämmatades sellega igasugused demokraatia alged. Räägitakse, et natsionaalsotsialistlik Saksamaa oli väga sarnane diktatuurile. Nii see on Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei oli poliitiline partei, mis tuli Saksamaal võimule 1933. aastal, kui Adolf Hitler sai Saksamaa ainuvalitsejaks. NSDAP oli valitsev poliitiline jõud, mille ideoloogia alusel ehitati pärast nn. Weimari vabariigi langemist üles NSDAP liidri Adolf Hitleri poolt juhitav totalitaarne Kolmanda Reichi riik (19331945). Diktatuuri üks tunnustustest on see, et riigis on ainuvalitseja
neid kellel raha puudub. Mittedemokraarlikud liikumised.Sõjast vsinud inimesed lootsid et demokraatlikud valitsused suudavad ületada majandusraskused kiiremini ning toovad rahvale heaolu. Kuna heaolu ei tulnud siis paljud pettusid demokraatides. See pettumus oli hea aeg mittedemokraatliku liikumise tekkeks , kes lubasid et juhul kui nad võimule pääsevad löövad korra majja.Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. Sotsialistide ridadest kasvas välja kommunitlikud juhid, kes pidid tööliskonnast ehitama õnnelikuhomse. Nende meelest oli ajaloo liikuma panevaks jõuks klassivõitlus- vaesed töölised vs. rikkad mõisnikud:D Selles võitlused oli õigus vaestel kasutada kõikki vahendeid: relva abil võim haarata,rikkuritelt vara ära võtmine. Hirmuvalitsemine oli ka fasistidel ja natsionaalsotsialistidel meelepäraseim riigijuhtimis viis
järel suurenes nende hulk oluliselt. Paljudes riikides kehtestati seadusi, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi (näiteks valimisõigus). Kuid demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada oma riikide ja elanike probleeme nii kiiresti kui rahvas oleks soovinud. Mittedemokraatlikud liikumised aga lubasid võimulepääsu korral korra ja majanduse õitsengu kindlustada. Selleks oli vaja kehtestada karm diktatuur. Mittedemokraatlikud liikumised on kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Itaalias olid sõjajärgsed aastad rasked. Majanduse kehv olukord, suurenev tööpuudus, suur välisvõlg, liitlaste üleolev suhtumine ja parteide erimeelsused tekitasid rahva hulgas rahutust. Lisaks soovis Itaalia omale saada asumaid juurde, sest nad ei saanud maailmasõja osalemise eest piisavalt asumaid. Kõik see tekitas olukorra, kus rahvas lootis Rahvuslik Fasistlik Partei juhtimisel majanduses korra saavutada. 1922. aastal tuli Itaalias võimule Benito Mussolini,
1935- Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks.1936-1939 -Hispaania kodusõda. Franco diktatuur. 1930. aastatel hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu. Sõjaks hakkasid valmistuma nii need riigid, kes I ms olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. Saksamaa sammud sõja suunas- 1933 tuli saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel. Tahtis tühistada alandava ning ebaõiglase Versailles'i rahulepingu. Nõuti võrdseid õigusi, sealhulgas ka relvastuses ja sõjajõududes. 1933 astus Saksamaa välja ka Rahvasteliidust. 1936 sisenesid Saksa väed Reini piirkonda Versailles'i rahuleping keelas seda. Hitler kartis, et sellele kohe reageeritakse ning käskis vägedel kohe lahkuda kui märgatakse Prantsusmaa vägede liikumist. Kuid Prantsusmaa ei võtnud midagi
Riik NSVL Fasistlik Itaalia Natsionaalsotsialislik Saksamaa Riigi juhid Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler Juhtiv partei Kommunistlik partei Rahvuslik fasistlik Natsionaalsotsialistlik partei Saksa töölispartei Diktatuuri algus 1918 1921 1933 Iseloomulikud Võim koondub ühe Mustsärklased, Võim koondub ühe jooned inimese kätte, rahvus oli peamine, inimese kätte, hirmuvalitsus, üheparteisüsteem, pruunsärklased,
majandusellu (Tööpartei ehk Leiboristlik Partei Suurbritannias, uue kursi rajaja F.D. Roosevelt) · INGLISMAA: kaotas juhtiva positsiooni maailmas, osa majanduses kahanes, aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega, 1937 kuulutas Iirimaa end iseseisvaks · PRANTSUSMAA: edukas tööstusriik, kiire majanduslik areng, poliitiliselt ebastabiilne, kiire valitsuste vahetumine Diktatuurid Euroopas · Natsionaalsotsialistlik ja fasistlik liikumine tähtsustasid rahvuse ühtsust (võimule tuldi dem. valimiste teel) · Esimesene kujunes välja kommunistlik liikumine (1919 loodi Venemaal Komitern ehk maailma kommunistlikke parteisid ühendav organisatsioon, mis üritas läbi viia maailmarevolutsiooni), mis tähtsustas tööliklassi (võim haarati vägivalla abil) · Diktatuuri tekkel aitasid kaasa: a) uute, kergemini manipuleritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu
· Rahvas ei saa valitsemisel osaleda Totalitaarne riik Võim kuulub ühele parteile Kodanlikud vabadused piiratud Inimõiguste rikkumine,repressioonid Juhikultus Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel Majandus riigi kontrolli all Erinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest: · Itaalias fasistlik partei · Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei · NSVL kommunistlik partei Tekke põhjused : Pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa) Inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel(Venemaa) ja seoses 1929-1933.a. majanduskriisiga(Saksamaa,Itaalia) Demokraatia traditsioonide nõrkus (Saksamaa,Venemaa, Itaalia) Sotsiaalprobleemide teravnemine mitmes Euroopa riigis seoses sisserände piiramisega USA-sse
rahvusahelise kommunistliku organisastsiooni ehk Komiterni vastu. New Deal - Roosevelti koostatud tegevuskava, mis sisaldas enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme, lootes kriisi lõpetada. AASTAD 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne'i vaherahu. 18.jaan 1919 - Pariisi rahukonvererentsi avamispäev. 28.juuni 1919 - Sõlmiti Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1929 - puhkes ülemaailme majanduskriis, mis kestis mitu aastat. 1933 - Saksamaal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsustest tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav Versailles' rahuleping. 1936-1939 -Hispaania kodusõda ISIKUD Woodrow Wilson - USA president, kes 1918 aasta algul esitas oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Adolf Hitler - saksamaa poliitik ja natsionaalsotsialistlik töölispartei juht. tema juhtimisel kavatseti lõpetada'ebaõiglane ja
Venemaa Itaalia saksamaa Nimi Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler Partei nimetus Bolsevike partei Rahvuslike Fashistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Tööpartei Aeg 1917 kommunistid 1922 peaminister 1932 Riigipäeva suurim 1928 NEPile lõpp peale 1924 partei võitis 60% häältest saadikurühm (1920-1930) 1933 kantsler
TABEL ADOLF HITLER JOSSIF STALIN RAHVUS austerlane grusiin SÜNNIDAATUM 20. aprill 1889 21. detsember 1879 SILMAPAISTEV OMADUSHiilgav kõnemees, tahtejõuline, julm Ülbe, isekas, enesekindel, umbusklik, sallimatu MISSUGUSE PARTEI NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NL Kommunistlik Partei - kommunistid JUHT? (natsipartei) - natsid Nationalsozialistische Arbeiterpartei VAATED/VEENDUMUSED · Sakslased suudavad rajada uut tüüpi Kommunistlikud vaated: tulevikuühiskonna (saksa rahvuse idee) Kõik olgu ühtviisi võrdselt vaesed
sajandi akademismi või isegi klassitsismi, sest võimud vajasid just idealiseeritud pilte ja kujusid. Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19. sajandi klassitsism ja eklektika, kuid neile lisati paraadlikust ning mõned hooned kavandati lausa hiiglaslikuna. Nende kaunistamine väiksematelt majadelt laenatud dekoratiivdetailidega andis üpris veidraid tulemusi. Näiteks meenutavad mõned Moskva metroojaamad isegi barokk.kunsti oma ülekuhjatud toredusega. Saksa natsionaalsotsialistlik arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks, mille autoritest kuulsaim oli ALBERT SPEER. Saksa arhitektuur oli suurejoonelisem ja paraadlikum, tihti ka massiivsem ja süngem. Natsionaalsotsialistlik arhitektuur otsis eeskujusid Vana-Idamaade (Egiptuse ja Mesopotaamia) arhitektuurist. Tuhandeid aatsaid muutumatuna püsinud monumentaalsed ehitusvormid tundusid sõbivat natside, kes kavandasid oma tuhandeaastast riiki ning mõningas ehitusprojektid olid neil natsidel omadega hämmastavalt sarnased.
Mida suurem oli Esimese maailmasõja järgses Itaalias inimeste rahulolematus, seda suuremat soosingut sai Mussolini nautida. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. Saksamaad hirmutas kommunist, mida tolle aja ajakirjanduses ka punaseks katkuks kutsuti. Kommuniste kardeti teisteski maades, kuid 1919. aastal loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks osutus kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NST), mille esimeheks oli Adolf Hitler. Esialgu suhtus avalikkus natsionaalsotsialistidesse kui ühte lärmakasse ja sõjakasse kampa. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse, pärast mida oli nende partei mõnda aega keelatud, Hitler ise aga pidi veetma aasta aega vangistuses. Kui natside partei sai uuesti võimaluse tegutseda, hakkas ta kiiresti poolehoidu koguma. Suurenes ka valijate arv, kes hääletasid nende poolt. 1933
1933 · Saksamaal tuleb võimule Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei · Saksamaa lahkub Rahvateliidust · Jaapan lahkub Rahvateliidust 1934 · Nõukogude Liit võetakse Rahvateliitu · Riigipööre Eestis Pätsi ja Laidoneri poolt, Eestis "Vaikiv olek" 1935 · Wehrmachti moodustamine · Saksa- Inglise mereväekokkulepe · Itaalia tungib Etioopiasse ja lahkub Rahvasteliidust 1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni
a parlamendivalimised, mille fasistid võitsid. (Mussolini tahtis peaministri kohta, olles valmis mustsärklastega Rooma marssima!) 1922. a saigi B. Mussolinist peaminister. 1925. a kehtestati Itaalias üheparteisüsteem ja sellega algas diktatuuri kinnistamine. Võimu kinnistamiseks: 1) üheparteisüsteem; 2) võitlus poliitiliste vastastega (salapolitsei ja koonduslaagrid); 3) seadused, mis tegid Mussolinist duce Fasistliku Itaalia majandus?, välispoliitika? Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (1933-1939) Natside võimuletulek Saksamaal tekkis kommunismivastane liikumine nimega Saksa Töölispartei, mis loodi vastukaaluks Saksamaa Kommunistlikule Parteile (1919). Adolf Hitler liitus esimese liikumisega. 1920 toimus nimevahetus: Saksa Töölisparteist -> Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). 1921. a sai Hitlerist selle juht. Natsid lõid relvastatud rünnakrühmad, kes ründasid juute ja kaklesid kommunistidega (põhivaenlased).
Fasistlik diktatuur kehtestati, sest Mussolini õpetus õigustas diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude ohverdamine on lubatud rahvuse ja riigi nimel.Mussolini lubas, et muudab riigi paremaks, kõik muutus fasistlikumaks. 1917.aasta sügisel kehtestati Venemaal diktatuur.Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur jõhkraks ja julmaks.Miljoneid süütuid inimesi saadeti vangilaagritesse. 1933.aastal tuli Saksamaal võimule natsionaalsotsialistlik partei.Natsid kehtestasid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse.Riigi poliitikaks oli rassism.Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Kes tapeti ja kes pandi sundtööle. Kuid miks ei tekkinud diktatuure näiteks Inglismaal, Prantsusmaal jne?Eelkõige selle- pärast, et nendes riikides olid demokraatlikud juured tugevamini kinnistunud.Nendes riikides ei olnud ka sellist majanduskrahhi, mis oleks pannud rahva meeleheites karmikäelist poliitikat nõudma.Neis riikides oli
juurest Elsass Lotring ; Poolast Sileesia. Weimari vabariigiks nim. Rahvuskogu poolt 31.juunil 1919 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel moodustatud vabariiki. Põhiseadus jõustus 11. Augustil 1919. Riigipäev oli kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks. (Presidentaalne vabariik) I president Friedrich Ebert (1919-1925) II president Paul Hindenburg (1925-1934) I maailmasõja aegne saksa rahvuskangelane, kes juhtis saksa vägesid idarindel. NSDAP Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus'' 1921 SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid.
-1930. aastail asusid nad Skandinaaviamaades valitsuste etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. 6. Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja. 7. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Riigid kus asendus demokraatia diktatuuriga Ungari, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa
Geeniusest juht pidi kõigist paremini teadma, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks. Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Loodi võimsad sala - ja julgeolekuteenistused. Kaart õp. lk. 44 millised riigid olid autoritaarsed, millised totalitaarsed Autoritaarsed riigid: Portugal, Hispaania, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Türgi. Totalitaarsed riigid: natsionaalsotsialistlik Saksamaa, kommunistlik Nõukogude Liit. FASISTLIK ITAALIA Milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda? Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad, kui Atlandi juhtivatel riikidel, kuid mahajäänud Itaalia majanduse jaoks osutus ka see üleliia raskeks koormaks. Sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Itaalia pidi leppima lubatust palju väiksemate aladega. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itallastesse üleolevalt,
riigikorra, 1925 üheparteisüsteem, Ducele anti seadustega piiramatu võim.Üleminek: Poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda. Fasism Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Adolf Hitler)- maailmasõja tulemuste ja Weinmari vabariigiga rahulolematud. Katse võimu haarata,vangis- lubas tühistada Versailles' rahu ja teised ahistavad lepingud, laiendada Saksa pindala, kõrvaldada dem, kommunismi, juutluse, Aarja rass on kõrgeim. Ainus vastane kommunismile oli natsism- populaarsus, valimistel suurim saadikurühm. Peatamine: Sotside ja kommunistide koostöö
Fasistliku õpetuse põhiseisukohad: · Muuta Itaalia suurriigiks · Rahvuse huvide esiletõstmine Diktatuuri kujunemine Itaalias · 1922 määrati Mussolini peaministriks · 1925 kehtestati üheparteisüsteem · Salapolitsei ja koonduslaagrid, samas puudus ulatuslik terror · Majandus riigi kontrolli all · Kutsekogud ja korporatsioonid pidid ära hoidma streigid Natsionaalsotsialism Saksamaal · Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)- Adolf Hitler · ,,Mein Kampf" esitab Hitleri põhisesukohad: · Tühistada Versailles' rahu, ühendada sakslased ühte riiki · Võita Sakslastele eluruumi · Kehtestada riigis kord, kõrvaldada demokraatia ja kommunism · Rassipuhtus ja säilitamine · Sakslaste üleolek teistest rahvustest Hitleri võimuletuleku põhjused: · Hitler lubas tühistada Versailles' rahu · Tuua maa välja majanduskriisist
oli demokraatia kriis. Demokraatias pettuti, sest ei usutud enam selle mõjusse ja nähti, et karmikäeline riigivõim oli tõhus riigi juhtimise vahend. Samas olid ka suured rahaprobleemid, mida demokraadid leevendada ei suutnud. Kuna seljataga oli väga verine ja tohutult palju inimelusid nõudev sõdadeperiood, oli rahvas harjunud karmi ja julma korraga. Diktatuuri juhid hakkasid korraldama mittedemokraatlike liikumisi. Neist mõjukamad liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine, mis lubasid karmikäeliselt kõik rahva vaenlased hävitada ning majanduse taas tippu viia. Nende tegevust soodustasid just pettumine demokraatias ja majanduse halb seisukord. Natsionaalsotsialistid ja kommunistid erinesid selle poolest, et natsid ülistasid oma rahvust kuid kommunistid tähtsustasid töölisrahvast. Kaks riiki, natsi Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit olid siiski väga sarnaste tunnustega. Nendes riikides
Demokraatia 1920.- 1930 Demokraatia laienemine 1) Kaotati tsensused 2) Uued iseseisvunud riigid, valivad demokraatliku korralduse. Iseloomustavad tegurid: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ja kodanikuõiguste olemasolu. Enne Esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas demokraadlike suurriikide maine. Kehtestati seadused, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi. Valimisõigus- valimisõiguslike kodaniku arv suurenes. Valima lubati kõik mehed, alates 21. sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõigus ka naistel. Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see,...
plaanid) -Pllumajanduses viidi lbi kollektiviseerimine. Jukamad talupojad tunnistati kulakuteks. Kulaklus kui klass tuli likvideerida. 1928-33 viidi oma kodudest ra 9 mil. talupoega lejnud sunniti astuma kolhoosi. *NATSIONALISTLIK SAKSAMAA 1918 nov. algas Saksamaal revolutsioon. Keiser sunniti troonist loobuma. Saksamaa kuulutati vlja WEIMARI VABARIIGIKS. Saksamaad hirmutas kommunism. Komm. partei krvale tekkis uus partei (1919) SAKSA TLISPARTEI, 1920 nimetati see mber NATSIONAALSOTSIALISTLIK TLISPARTEI (NSTP). Mille eesotsa sai A.HITLER. Sakslased ei olnud rahul Versailles' ssteemiga. 1923 korraldasid hitlerlased riigiprde katse Mnchenis, mis ebannestus. 1933 sai Hitler kantsleriks. Weimari Vabariik hakkas tasapisi asendama kolmanda riigiga: 1. riik Saksa-Rooma keisririik 10.saj. 2. riik Saksa keisririik 1871 a. 3. riik Hitleri Suur Saksamaa (Vangistuses olles kirjutas Hitler "Mein Kamph" (Minu vitlus). Natsionaalsotsialistliku petuse aluseks oli rassiline puhtus. lemaks rassiks
Stalini välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSV liidu mõjuvõimu laiendamine ning kommunismi ülemaailmne võit. Itaalias võimutsesid alates 1922. aastast fasistid eesotsas Benito Mussolini (1883-1945). Itaalias oli lubatud vaid üks partei. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Välispoliitika peaeesmärgiks kuulutati Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Vana-Rooma ajal. Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks riigiks Euroopas oli Saksamaa. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler(1889-1945). Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism. Miljonid inimesed saadeti surmalaagritesse. Välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versailles` süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamisega. Diktatuur kadus Euroopas pärast 2. Maailmasõda (1939-1945). Venemaale jäi totalitaarsus püsima kuni Nõukogude liidu lõpuni. Diktatuur vahetus demokraatia vastu.
lihtne ära hoida. Paljud inimesed pettusid Versailles´ süsteemis. Näiteks sakslased ei olnud nõus sellega, et neilt võetakse kaheksandik maast ära ja lisaks peavad maksma reparatsioone sõjas võitnud riikidele. Sellepärast hakkasid sakslased toetama Hitlerit, kes lubas Versailles´ süsteemi kehtetuks teha. Inimesed pettusid poliitilistes erakondades, kes teineteist mustasid ja maha tegid. Peamisteks diktatuurideks osutusid Fasistlik Itaalias, Kommunistlik Venemaal ja Natsionaalsotsialistlik Saksamaal. Rahvas tahab alati kõike head ja paremat oma riigile. Seda on väga hästi näha selles, et diktatuurid, mis rikkuvad nende inimõigusi, hakkasid tõusma populaarseteks. Inimesed tahtsid, et nende riik ei oleks vaene ja nende riigi maine tõuseks. Nad ei tahtnud enam uuesti sõjas kaotada. Kahe maailmasõja vahel toimus Euroopas palju muudatusi. Demokraatia hakkas kiirest levima, kuid pärast suurt majanduskriisi hakkasid tõusma erinevad diktatuurid.
annaabi.ee 
