aastal. · Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Kommunistlike riikide ühisjooni: 1. Diktatuur 2. Vabaduste piiramine. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuurile. 3. Käsumajandus. Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja keelustatakse. 4. Militarism. Majandusharudest eelistatakse sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia. 5. Inimsusevastased kuriteod. Toimuvad massilised arreteerimised, küüditamised, tapmised jm inimsusevastased kuriteod. Valitseb salapolitsei terror, hirmu ja usaldamatuse õhkkond. 6. Elatustaseme langus
Kõik oleks läinud nagu Nõukogude Venemaal. Kommunistliku partei ladvikust kujunes välja valitsev eliit; partei juhist sai faktiline riigipea ja diktaator. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotati või muudeti farsiks. Kui toimusidki valimised siis tihti olid tulemused 99.9 protsendiga just kommunistide kasuks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutati tsensuurile. Majandus riigistati ning seda juhiti käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeriti ja keelustati. Sõjaväe kõrgem juhtkond kujunes üheks priviligeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel oli peatähelepanu ründerelvastusel. Majandusharudest eelistati sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvis erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia. Toimusid massilised arreteerimised, küüditamised, tapmised jm inimsusevastased kuriteod.
toitainetest jms, lootes teda endaga liituma sundida. USA suutis L-Berliini varustada õhusilla abil. 324 päeva möödudes blokaad lõpetati. Võidurelvastumine külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuses, USA-l aga tuumapomm. Varsti oli tuumapomm ka Stalinil. Tuumarelvade levik aitas ennetada sõjapuhkemist, kuna võitjat poleks olnud. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) ~ 1955, NL sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, VLO kujutas endast NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendit. Hiina kodusõda 1946-49. Kommunistid sõdisid Rahvusliku Rahvapartei vastu. NSV Liit toetas kommuniste, RR-i omakorda veits USA, vaid majanduslikult. Lõppes kommunistide võiduga. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik USA kaitse all. Korea sõda 1950-53. P-Korea kommunistid NSV Liidu ja Hiina abiga tungisid L-Koreale kallale. ÜRO tõttas appi L-Koreale, tungides edukalt vastase tagalasse. 53 sõlmiti vaherahu, jäi kehtima riigipiir, mis säilib tänaseni.
24. veebruar 1990- valimised. Osa võttis 520 000 Eesti kodanikku, 34 kodakondsuse taotlejat. Edu radikaalsemate rahvuslikel jõududel. Eesti Komitee- eesotsas Tunne Kelam. Rahvarinde liider E. Savisaar sai peaministriks. Arnold Rüütel- valiti tagasi Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks. 30. märts 1990- üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. Interliikujate korraldatud streigid, poolsõjaväeliste salkade moodustamine. Venemaa tõstis Kremli diktaadi vastu mässu. Iseseisvuse taastamine 1991- proovis NSV Liit kukutada Balti riikide seaduslikke valitsusi. Boriss Jeltsin ruttas tunnustama Baltimaade iseseisvust. Impeeriumi jõuga kooshoidmise ennetamiseks kuuulutati välja referendum iseseisvuse küsimuses. 1991- uus liiduleping, ei rahuldanud Kremli juhtkonda. Korraldati sõjaväeline riigipöördekatse- augustiputs. Osalesid tähtsamad NSV Liidu ametimehed. Eestisse sisenes õhudessantvägede soomuskolonn.
Getter Orav 12. klass TEINE MAAILMASÕDA Uute konfliktikollete kujunemine Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ja tekitas uusi konfliktikoldeid. Kokku varises Versailles' süsteem: Saksamaa tühistas 1935. aastal ühepoolselt lepingu Kehtestas üldise sõjaväekohustuse Asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järelandlikult Saarimaa elanikud otsustasid referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga 1936 viis Hitler väed Reini tsooni Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas
" Tal on maailma alatusest küllalt ja ta asub teele indiaanlaste territooriumide poole, kus arvab leidvat vabaduse, mida vajab. Huck on ja jääb mässajaks. "Huckleberry Finn" tegi Mark Twainist rahvakirjaniku ja rahvusvahelise kuulsuse. Müügiedu ületas koguni "Tom Sawyeri" oma. Vaimustuses ei olnud mitte ainult rahvas. "Huckleberry Finn" märkis Ameerika kirjanduse jaoks maha uued rajajooned. Siiani olid kirjanikud "kõrge" inglise klassika diktaadi all. Nüüd avastati kõnekeel, lihtsate inimeste kõnepruuk. Huckist sai kartmatu revolutsiooni prototüüp, kes hakkab vastu konventsioonidele ja klassibarjääridele riiuhimuline ja otsekohene, seejuures hea südamega ja alati valmis vabaduse eest kõik ära andma. Tom Sawyer mõjub tema kõrval lausa väikekodanlasena. Kui ta õnnelikuna räägib, et nad on tänu Indiaani Joe aardest saadud rahale tehtud mehed, vastab Huck ainult: "Kuule Tom, rikas olla ei olegi nii tore,
"tsivilisatsiooni" rppe ei naase: "Selle asja tegin juba kord lbi." Tal on maailma alatusest kllalt ja ta asub teele indiaanlaste territooriumide poole, kus arvab leidvat vabaduse, mida vajab. Huck on ja jb mssajaks. "Huckleberry Finn" tegi Mark Twainist rahvakirjaniku ja rahvusvahelise kuulsuse. Mgiedu letas koguni "Tom Sawyeri" oma. Vaimustuses ei olnud mitte ainult rahvas. "Huckleberry Finn" mrkis Ameerika kirjanduse jaoks maha uued rajajooned. Siiani olid kirjanikud "krge" inglise klassika diktaadi all. Nd avastati knekeel, lihtsate inimeste knepruuk. Huckist sai kartmatu revolutsiooni prototp, kes hakkab vastu konventsioonidele ja klassibarjridele riiuhimuline ja otsekohene, seejuures hea sdamega ja alati valmis vabaduse eest kik ra andma. Tom Sawyer mjub tema krval lausa vikekodanlasena. Kui ta nnelikuna rgib, et nad on tnu Indiaani Joe aardest saadud rahale tehtud mehed, vastab Huck ainult: "Kuule Tom, rikas olla ei olegi nii tore, nagu seda kiidetakse
ga 1949. aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, ehk NATO, mille eesmärk oli liikmesriikide omavaheline kaitse. Kui ühte osalist rünnati, astusid teised tema kaitseks välja. Kuidas võttis Venemaa lääneriikide teguviisi vastu? Venemaa keelas endast sõltuvatel riikidel kasutada Marshalli plaani poolt pakutavad abi ning moodustas ise rahvademokraatiamaadega 1949. aastal Vastastikuse Majandusabi nõukogu ning Varssavi Lepingu Organisatsiooni, mis kujutasid endast vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Milline oli Stalini käitumine? Usuti, et Stalin on võimalik maha rahustada, kuid selle uskumuse purustas Stalini katse hõivata Lääne-Berliin. 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne Berliini ära välismaailmast, lootes linna sellega endale põlvili surudes liita. Võeti ära kogu elekter. Lääne-Berliin aga ei andnud alla ja USA ning lääneliitlased varustasid
üritas Kesk- ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid. N.Hrustsov- Peale Beria mahalaskmist mõjukaimaks tegelaseks kujunenud isik, kelle ajal algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. 5.Organisatsioonid: NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon(1949), millel oli lihtne mõte, kui üht osalist rünnatakse, astuvad teised kaitseks välja. VMN- 1949.a asutatud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VLO- 1955 a.Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liidu diktaadi elluviimise vahend. IMF- Rahvusvaheline Valuutafond, aitas majandust üles ehitada. ESTÜ- 1951 a. Euroopa Söe- ja Teraseühendus, riikidevaheline majandusorganisatsioon. WTO-1948 a. maailma kaubanduse organisatsioon, mis aitab riikidevahelisel kauba vahetusel ?!
Richard Nixon- USA president, kes alustas Vietnami sõja vietnamiseerimist. Pol Poth- Kambodža diktaator, kes tegi genotsiidi omaenda rahva vastu. Antonin Novotny- Tšehhoslovakkia president, kes kes sunniti tagasiastuma. Alexander Dubček- Tšehhoslovakkia president, kes kuulutas välja uue kursi, inimnäolise sotsialismi rajamiseks. Gustav Husak- Tšehhoslovakkia valitseja, kes oli määretud Nõukogude diktaadi järgi, Kremli meelne kurss. Ernesto Che Guevara- Castro kaasvõitleja, kes tahtis korraldada ulatusliku partisanisõja, kui ebaõnnestus Jawarhalal Nehru- India peaminister, kes üritas ühendada demokraatiat ja sotsialismi, jades samal ajal sõltumatuks USAst ja NSVLst. Indira Gandhi- Nehru tütar, kes jätkas isa poliitlist joont, ainult hoidis soojemaid suhteid Moskvaga. Mao Zedong- Hiina valitseja. Suur Tüürimees. Organiseeris mõttetuid sotsiaalseid eksperimente Hiinas
kasutuselevõtt. � Tööstusliku pöördega käis kaasas aina kiirenev linnastumine ehk urbaniseerimine. Ameerika kodusõda ja ühendriikide areng 19.saj teisel poolel � Ameerika Ühendriigid olid jagunenud tööstuslikuks Põhjaks ja orjanduslikuks Lõunaks. � USA keelustas orjade sisse-ja väljaveo ning hakkasid levima ideed orjuse kaotamisest, mida mõistsid ka lõunaosariikide liidrid. � Orjanduse kaotamine väljaspoolt tuleva diktaadi alusel ei meeldinud lõunaosariikidele, kes lõid Ameerika Ühendriikidest lahku ning kuulutasid välja Konföderatsiooni. � Aastal 1861 puhkes Konföderatsiooni ja Uniooni (Ühendriigid, mis ei kuulunud Konföderatsiooni koosseisu) vahel Kodusõda, mis lõppes 1865. aastal Uniooni võiduga. � Kodusõja tagajärel said orjad vabaduse ning oli vaja alustada mustanahaliste ühiskonda sulandamisega. 19. saj lõpp: üleilmne maailm � 15.-16
Dokument kohustas Saksamaad loobuma oma äärealadest ja võitjariikidele reparatsioone maksma. Kuni lepingu allkirjastamiseni kehtis Saksamaa suhtes näljablokaad (vt. What really went down:) Versaille diktaadi pealesundimine oli õigustühine. Gunnar Heinsohni teose "Lexikon der Völkermorde" (Genotsiidide leksikon) järgi suri Saksamaal ja Austrias nälga kaks miljonit tsivilisti, ,,kuna liitlaste näljablokaad toimis väga hästi". Trükises on ära märgitud ka, et blokaad kaotati alles 1919. aasta märtsikuu lõpus. (...) Blokaadi jätkamist põhjendasid liitlased sellega, et ,,11
aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'.
1952. aastal moodustati Prantsusmaa ja Saksamaa poolt Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland ning sellest liidust sai Euroopa Liidu eelkäija. Venemaa keelas endast sõltuvatel riikidel kasutada Marshalli plaani poolt pakutavad abi ning moodustas ise rahvademokraatiamaadega 1949. aastal Vastastikuse Majandusabi nõukogu ning Varssavi Lepingu Organisatsiooni, mis kujutasid endast vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Kõigele vaatamata usuti, et Stalinit on võimalik rahustada, kuid selle uskumuse purustas Stalini katse hõivata Lääne-Berliin. 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne Berliini ära välismaailmast, see tähendab elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sellega endale põlvili surudes liita. Lääne-Berliin aga ei andnud alla, USA ning lääneliitlased varustasid Lääne-Berliini õhusilla abil
rajasid NSV Liit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid nädala pärast VLO. VMN ja VLO Vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevatele suhetele asutas NSV Liit 1949 jaanuaris koos rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Kui Lääne ühendused olid vabatahtlikud, siis VMN ja VLO olid vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendid. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV (Liitvabariik) ei tunnustanud Saksa DV-d (Demokraatlik Vabariik, NSVL mõju all), pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse
Eesti ametlikult protesti ei avaldanud. Okupatsioon 1940 Leedut süüdistati lepingu rikkumises, mille tulemusel 16 juunil sisenesid Vene väed Leetu. Eestile esitati ultimatiivne süüdistus sõjalises koostöös Leedu ja Lätiga, mis ohustab Nõukogude Liidu julgeolekut. Päts otsustas vastupanu mitte osutada, et vältida hilisemaid karistusoperatsioone. 17 ja 18 Juuni Eesti okupeeriti ja Laidoner pidi allkirjastama nn Narva diktaadi: Võimuparaadi ümberkorraldamine. Seaduslikuks võimuorganiks sai ülemnõukogu,mis moodustati Riigivolikogu ümbernimetamise teel. Täidesaatvat võimu teostas Rahvakommisaride Nõukogu,kuhu kuulus 13 rahvakommisaari.Esimeses johannes lauristin. Kohaliku omavalitsuse süsteemis asendati linnaja vallavalitsused kohalike täitevkomiteega. Konstitutsiooni sätestas kommunistlik partei juhtiva osa ühiskonnas.
Kui ühte osalist rünnatakse tulevad teised appi. Sõjalise koostöö kõrval arendasid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd. Teerajajaks olid siin Prantsusmaa ja Saksamaa, kes otsustasid vanad vastuolud kõrvale jätta ning ühiselt tegutseda , et vältida uut sõda Euroopas. 1952 Euroopa Söe ja Teraseühendus Nato vastukaaluks asutas Nsv liit 1949 aastal Vastastikuse Majandusabi Nõukogu 1955 aastal moodustas Varssavi Lepingu Organisatsiooni (NSV liidu diktaadi elluviimise vahendid) HIINA KODUSÕDA Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli Teise maailmasõja lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontrolli alla läks Kirde ja Põhja Hiina, kes 1946 aastal alustasid kodusõda ülejäänud aladele . Esialgu oli ülekaal Guomindangi poolel . 1949 aasta arillis toimus kodusõjas pööre ja kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast
Luksemburg ja Holland. Tänapäeval Euroopa Liit. VMN ja VLO 1949 a asutas NSVL koos endast sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega vastukaaluks Marshalli Plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). 1955. a sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida- Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO). Organisatsioonid VMN ja VLO kujutasid endast NSVL diktaadi elluviimise vahendeid. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused Demokraatia : *ühetaolised vabad valimised, * mitu parteid, *sõna-, koosoleku- ja trükivabadus, *omandi ja isiku puutumatus, * kodaniku õigused ja kohustused ja vabastused, * riiklikud töökohad on valitavad, * õigus haridusele, esmaabile, riigikaitsele Diktatuur: Autoritaarne :* kõik piiratud või keelatud, *õigus haridusele, *väiksed repressioonid, *1partei, *tsensuur, * võime ei tohi kritiseerida, siis sõna-,
5. Organisatsioonid: a. NATO 10 Euroopa riiki + Kanada + USA asutasid 1949. a. aprillis Põhja- Atlandi Lepingu organisatsiooni ehk NATO. Selle tegevuse aluseks on lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. b. VLO 1955. a sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida- Euroopa sateliitriigid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. See oli NSV Liidu diktaadi elluviimise vahend. c. VMN Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne- Euroopa tihenevale koostööle asutas NSV Liit jaanuaris 1949 koos endast sõltuvate nn. rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. d. Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1952. aastal moodustasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland ESTÜ. Selle eesmärgiks oli edendada
Seetõttu astusid 10 EU RIIKI koos usa ja kanadaga 1949 a Põhja-atlandi lepingu organisatsiooni ehk Natosse. Põhimõte:kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Prantsusmaa ja saksama lõid 1952.a euroopa söe ja teraseühenduse, euroopa liidu eelkäija. Vastukaaluks asutas NSVL 1949.a Vastastikuse majandusabi nõukogu.VMN. –vastastikuse koostöö suurendamine.nsvl moodustas ka Varssavi Lepingu Organisatsiooni (vlo).- diktaadi elluviimise vahendid.Nsv liitu ja Ida-euroopa sotsialistlikke riike ühendav blokk. 11.Koloniaalsüsteemi lagunemise algus: India iseseisvumine. Sõja ajal oli indiia vabadusliikumine tugevnenud.Mahatma Gandhi-suur hing,askeet, indu, vägivallatu võitlus. T atapeti kuna üritas indusi moslemitega leppitada. India iseseisvus 15 august 1947.a hindude ja moslemite vaheline vägivald. India etteotsa tõusis seejärel Jawarharlal Nehru,india hakkas ise oma vajadusi
parendamiseks. ·Ärieesmärkide saavutamiseks on vaja IT- tuge. ·IT-eesmärgid tulenevad ärieesmärkidest. ·Ärieesmärkide saavutamiseks luuakse äristrateegia, · IT eesmärkide saavutamiseks IT-strateegia. IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS Strateegilise juhtimise 2 käsitlust ·Traditsiooniline IT strateegia ja äristrateegia vahekord ·Niisugune vaade IT äristrateegiale oli omane eelmisele, ettevõtluse diktaadi perioodile. IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS Strateegilise juhtimise 2 käsitlust ·Ettevõtte ärieesmärgid võivad olla ka IT- põhised, näiteks e-tehnoloogia evitamine ·Sellise ettevõtte IT ja äristrateegia vahekorda kujutab IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS IT strateegia ja äristrateegia vahekord ·IT on äri karkass (framework) ·paljud IT protsessid (või isegi enamik neist) on äriprotsessid pole haruldane, et
VLO- 1949 a asutas NSV Liit koos endast sõltuvate nn rahvademokraatia maadega Vastastiku Majandusabi Nõukogu, mis idi olema vastukaaluks Marshalli plaanile VMN- Nõukogude liit moodustas 1955. a. Vastukaaluks Saksamaa astumisele NATO liikmeks Varssavi Lepingu Organisatsiooni Läänes asutatud organisatsioonid olid iseseisvate riikide vabatahtlikud ühendused, VMN ja VLO kujutasid endast, aga NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Makartism- Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. sotsiaalne turumajandus- kristlikud-demokraadid alustasid Saksamaal radikaalset majandusreformi, nad leidsid, et riik ei pea majandust vahetult reguleerima , küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad jälgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ja toetas ettevõtjate vabakonkurentsi. 1948. a
3) Lääneriikidel ülekaal – rohkem varustust ja mehi 4) SM plaan pidada välksõda kukkus läbi Eesti II maailmasõjas- iseseisvuse kaotus ja valikud. 24.sept nõudis NSVL Eestilt allakirja baaside lepingule, mis 28.sept ka allkirjastati, milles lubati: hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest, vastastikune abi kallaletungi korral, NL lubas Eesti soodsalt relvi müüa, sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal, Paldiskis (25000 meest). 17.juuni 1940 allkirjastas Laidoner Narva diktaadi: NSVL võis tuua lisaks 80000 Punaarmeelast, NSVL sai kontrolli ühendusteete ja sidekandjate üle, keelustati poliitilised meeleavaldused, meilt võeti relvad. Alates sellest EESTI OKUPEERITUD. Varese valitsus moodustas Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, 6. aug võeti Eesti vastu NSVL koosseisu. 1941. 14 juuni massiküüditamine NSVL poolt, selle käigus viidi Eestist üle 10000 inimese. Natsionaliseeriti kõik eraettevõtted. Langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeesemete puudus.
Kui 1955 a. sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades VLO. Liikmed olid: 1) Albaania (lõpetas organisatsiooni toetamise 1962 a. ideoloogiliste erimeelsuste tõttu, ametlikult lahkus 1968); 2)Bulgaaria, 3) NSVL, 4) Poola, 5) Rumeenia, 6) Saksa DV, 7) Tsehhoslovakkia, 8) Ungari. Kui läänes asutatud organisats. olid iseseisvate riikide vabatahtlikud ühendused, VMN(Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) ja VLO kuj. endast vaid NSVL-i diktaadi elluviimise vahendeid. 6. Võidurelvastuse algus Külma sõja oluliseks jooneks kuj. võidurelvastumine. Külma sõja algul kulus NSVL-le ülekaal tavarelvastuses ( tankid, kahurid, lennukin jms.), kuid USA-l oli tollase maailma kõige võimsam relv- tuumapomm. Nõukogude luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi puudutavad andmed ning 1949 a. katsetas NSVL edukalt oma pommi. 1952 a. katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva- vesiniku e. termotuumapommi
U U S E E S T I U U E S E U R O O PA S 399 Versailles’ lossis Pariisi külje all kirjutati 1918. aasta juunis alla Saksamaa ja Antanti vahelisele rahulepingule, millele järgnesid Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingud. Euroopas algas Versailles’ süsteemi (Versailles’ diktaadi) ajajärk. Pärast suurt sõda nagi kontinendi kaart välja hoopis teistsugune kui enne ülemaailmset tulekahju. Kolm suurt impeeriumi - Venemaa, Saksamaa ja Austria-Ungari keisririigid - olid kokku varisenud ja nende varemeile olid tekkinud uued, suuremad või väiksemad riigid. Maailmasõda oli Ida-Euroopa riikide jaotuspildi segi löönud, eriti jõuliselt just Läänemere aladel. Pärast Vene impeeriumi lagunemist tekkis Läänemere kirde-, ida- ja lõunakaldale viis uut riiki: Soome,
Meestel Tallinna "Kalevi" esinduskoosseisu periood Vaatame jällegi NL-i süsteemi peeglist, sest mujalt vaadata ei ole. Euroopa peeglist meid vaadata ei lastud. Iseloomustavad näitajad: 1. Tartust tuuakse esinduskoosseis Tallinna "Kalevi" sildi alla. 2. Tartu roll Eesti meeste korvpallis taandub ja 1980-ndatel taandub peaaegu olematuks. 3. Algab N. Liidust pikkade sildi all tugevdusjõudude sissetoomine; 4. Sisemine korvpallielu on jäägitult allutatud NL-i kalendrite diktaadi alla Eesti meistri nimetus devalveerub järjest, meistrivõistlusi peetakse tihti tühjadele saalidele. 5. J. Salumetsast (sünd. 1949.a.) Heino Endenini (sünd. 1959.a.) ei kasva vahepealsetel aastatel ühtegi NL-i koondise meest. Jäädakse pidama NL-i noorte või juunioride koondise tasemele (mehed, kelle sünniaasta algab 1950-ndaist aastaist Andres Metsar, Mihkel Tiks, Jaan Orav, Paavo Russak). 6
18. oktoobril marssis vastavalt lepingule Eestisse 25 000 punaväelast. lääneriikidel polnud tahtmist Eesti saatuse vastu huvi tunda, aktiivne koostöö Läti ja Leeduga. kronoloogia: 1940. 14 juunil algas sõjaline agressioon Eesti vastu alla tulistati Soome reisilennuk. 16. juunil esitas Moskva Eestile ultimaatumi valitsuse väljavahetamiseks 17. juuni varahommikul ületas 80 000 venelast meie piiri, Narvas allkirjastas J. Laidoner Narva diktaadi. 1941. 7 juunil ületasid Wehrmachti väed Iklas Eesti piiri. 8. juunil loovutati vastupanuta Pärnu, Mõisaküla, Viljandi 9. juunil sama Valga ja Võruga 10. juunil Tartu lõunaosa, aga siis rinne peatus 22. juunil alustas Wehrmacht rünnakut Põltsamaalt Mustvee suunas 7. august Wehrmacht jõuab Kunda juures Soomelaheni 17. august vallutab W Narva 20.-28. august lahingud Tallinna all, W võit, punased saavad peksa. sept-okt. lahingud jätkuvad Lääne-Eesti saartel 21
Jaapan valis lääneliku arengutee. 1940. a lõpul hakkas USA investeerima turumajanduse ja demokraatlike institutsioonide arendamisse Taiwanil, kuhu oli asunud mandrilt välja tõrjutud Hiina Guomindangi valitsus. Samasugust poliitikat teostati Filipiinidel ja Indoneesias. IdaAasias hakkas kujunema eraldusjoon turumajanduse ja demokraatliku ühiskonnakorra valinud maade ning NSVL'i eeskujul või diktaadi all sotsialismi kuuluvate riikide vahel. Iseseisev India ja LõunaAasia maad India India nõudis iseseisvust. Vabadusliikumist juhtisid kaks poliitilist organisatsiooni: India Rahvuskongress ja Muhameedlik liiga. Nende juhid Jawaharlal Nehru ja Mohammed Ali Jinnah olid ühed kõige populaarsemad inimesed Indias. Mathada Gandhit peeti rahva vaimseks juhiks ja südametunnistuseks. 1947
eelkäija. VMN ja VLO Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle asutas NSV Liit jaanuaris 1949 koos endast sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Kui 1955.aastal sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsioonid (VLO) olid iseseisvate riikide vabatahtlikud ühendused, VMN ja VLO kujutasid endast aga vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused. DEMOKRAATIA TUNNUSED * rahvavõim * valimised ühetaolised ja vabad * kodaniku puutumatus * kodaniku kohustus * eraomandi puutumatus * sõna-, koosoleku- ja trükivabadus * liikumisvabadus DIKTATUURI TUNNUSED * Kõik, mis demokraatias lubatud, on siin pigem keelatud! * massirepressioonid (massiline inimõiguste rikkumine, küüditamine, mõrvamine) Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned
Esimene maailmasõda Toimus aastatel 1914- 1918 Põhjused: 1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Sa...
likvideeritakse või allutatakse kommunistliku partei täielikule kontrollile. Riigi valitsemine toimub partei diktatuuri alusel. Kommunistliku partei ladvikust kujuneb välja valitsev eliit; partei juhist saab faktiline riigipea ja diktaator. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuuril. Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja keelustatakse. Välismajanduslikes suhetes eelistatakse autarkiat. Sõjaväe kõrgem juhtkond kujuneb üheks priviligeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel on pea- tähelepanu ründerelvastusel. Majandusharudest eelistatakse sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgia, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia.
vaimulike perekonnaelu. Taotleti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Reformid pidid hõlmama kogu kirikut. Taheti tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias ja kehtestada paavsti ülevõimu kreekakatoliku kiriku üle. Oli vaja ka sätestada täpne paavsti valmise kord. Paavstivõimu ja ilmaliõimu tülid peegeldusid selgemini investi tülis. Nõuti, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende ametitunnuste jagamise õigusest. Paavst Gregorius koostas paavsti diktaadi (mis ütles, ainult paavst võib vaimulikke ametisse seada ja vabastada, ainult paavst võis kätte anda keisri võimutunnuseid, ainult paavst võib temalt võimu võtta ja keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, küll aga võib paavst vaidlustada teiste omi). Põhimõtteliselt nõudis paavst, et ilmalik võim ei sekkuks kiriku asjadesse ja tunnistaks vaimuliku võime ülimuslikkust. See oli ka Gregoriuse põhieesmärk.
piirkond, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mida tahab. Sõjavägede teele saatmise puhul kuulutas Leonid Breznev, et NSV Liidu on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal, see avaldus läks ajalukku kui Breznevi doktriin. Prahasse sisenesid tankid. Tsehhid asetasid tangirorudesse lilli, lootes, et hea sõna võidab võõra väe ning et maailm tüdineb sõjast ja vihkamisest. Lahkuma sunniti reformimeelne juhtkond. Nõukogude diktaadi järgi seati ametisse uued liidrid. Praha kevade kuulsusetu lõpp ja Breznevi doktriin olid masendavaks sõnumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude reziim muutub mõistlikumaks. Vietnami sõda Vietnami sõda osutus USA jaoks kõige suuremaks läbikukkumiseks külma sõja jooksul. 1954. Aastal jagunes Vietnam kaheks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks
Gustav Ernesaks on kirjutanud ka raamatuid. 2)Nõukogude okupatsiooni ajal laulupidudest osavõtjad, dirigendid, heliloojad. Nõukogude okupatsiooni ajal võtsid laulupidudest osa vene koorid enamasti, sõdurite koorid. Nendega laulupidu väga ei õnnestunud, sealt midagi väga head välja ei tulnud, kuna koorid polnud väga proffessionaalsed siis see ei kõlanud hästi 3)Masendavalt ideologiseeritud XIII ja XIV laulupidu (repertuaari poliitika). 1950. aasta laulupidu on Moskva diktaadi järgi tehtud ja peoks ei saa seda õieti nimetada - oli masendav. Selleks ajaks oli vangistatud ja küüditatud kolm alles hiljuti laulupeo juhtideks kinnitatud dirigenti - Tuudur Vettik, Riho Päts ja Alfred Karindi. Osavõtjate arv valetati ennelematult suureks. Stalinistlikud repressioonid ja sovetiseerimine olid haripunktis. Toimus sundkollektiviseerimine, aasta enne laulu- ja tantsupidu toimus märtsiküüditamine.lisati juurde laule Stalinist ja venekeelseid laule,
· 1/4 teravilja- ja kartulitootmispiirkond adest · 4/5 rauamaagist · = kõik kolooniad ja kogu kaubalaevastik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Adolf Hitler rebib samm sammult Kolmas tase Neljas tase puruks Versailles´i diktaadi! Viies tase 1933 Saksamaa lahkub Versailles´i Rahvasteliidust! 1934 taasluuakse Wehrmacht (sõjavägi), sõjalaevastik ja Luftwaffe (õhuvägi)! 1935 Saarimaa tagasivõtmine! Riigi kaitsevõime on taastatud! 1936 Reinimaa on täielikult vabastatud! 1937 avalik lahtiütlemine sõja ainusüüdlaseks olemisest 1938 Saksa-Austria ühisriigi loomine! Suur- Saksamaa on tõelisuseks saanud! Kogu Saksamaa tunnistab 10.
ei oleks WTO liikmed, kui WTO poleks väikeriikide hääletoruks suurte ja rikaste juures. ..................................................................................................................28 Kõigile Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetele kehtib üks ja sama kord. WTO ees on kõik liikmed võrdsed. Ilma vahendava organisatsiooni abita oleks olukord rahvusvahelisel turul kindlasti suurriikide, tööstuslikult arenenud riikide kontrolli ja diktaadi all........................................................................................... 28 Müüt 3...................................................................................................................28 Väikeriikidel ei ole valikut, nad peavad WTO-ga liituma......................................28 2
Millistest inimestest saab kergelt ohver? Tüüpiline ohver on naine, kes on allaheitlik ja abitu ja otsib tugevat, otsustusvõimelist meest, kellele toetuda. Sellist naist on kasvatatud tüüpiliste naiselikkuse normide kohaselt ja loodetud, et ta on õrn ja kannatlik, pühendab kogu oma elu ainult mehele ja lastele ning ohverdab oma isiksuse ja huvid. Selline naine väldib riske, mis on seotud iseseisvusega ja otsustamisega. Talle sobib kellegi diktaadi järgi käitumine ja elamine. Tüüpiline ohver on valmis igasugusteks kohandumisteks, et olla mehe meele järele. Paraku ei suuda ka kõige püüdlikum kohandumine ohvrit vägivalla eest kaitsta. Varem või hiljem leiab olemuselt vägivaldne mees põhjuse enda väljaelamiseks. Kui ei lööda, siis on hästi? Perevägivald ei sobi mingite mudelite või stereotüüpide raamidesse. See võib tabada igas eas naist elukutsest, majandusedust või haridustasemest sõltumata.
süüdi pole nemad, vaid alkohol. Millistest inimestest saab kergelt ohver? Tüüpiline ohver on naine, kes on allaheitlik ja abitu ja otsib tugevat, otsustusvõimelist meest, kellele toetuda. Sellist naist on kasvatatud tüüpiliste naiselikkuse normide kohaselt ja loodetud, et ta on õrn ja kannatlik, pühendab kogu oma elu ainult mehele ja lastele ning ohverdab oma isiksuse ja huvid. Selline naine väldib riske, mis on seotud iseseisvusega ja otsustamisega. Talle sobib kellegi diktaadi järgi käitumine ja elamine. Tüüpiline ohver on valmis igasugusteks kohandumisteks, et olla mehe meele järele. Paraku ei suuda ka kõige püüdlikum kohandumine ohvrit vägivalla eest kaitsta. Varem või hiljem leiab olemuselt vägivaldne mees põhjuse enda väljaelamiseks. Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver Tihti ei tunnistata koduvägivalda üldse võrreldavaks isegi tänavavägivallaga, muust rääkimata.
Tšehhid asetasid tankitorudesse lilli, mida mõni sõjaväelane ekslikult sõbralikuks vastuvõtuks pidas. Tegelikult tahtsid tšehhid väljendada oma lootust, et hea sõna võidab võõra väe ning et maailm tüdib sõjast ja vihkamisest. Paraku osutus see lillelapselik lootus asjatuks, tankid ei lahkunud, küll aga sunniti lahkuma Tšehhoslovakkia reformimeelne juhtkond. Toimus ka kokkupõrkeid ja valati verd, ehkki kaugelt vähem kui 1956. aastal Ungaris. Nõukogude diktaadi järgi ametisse seatud uued liidrid eesotsas Gustav Husakiga võtsid Kremli-meelse kursi ja korraks lahvatanud vabadusleek lämmatati. Praha kevad kuulsusetu lõpp ja Brežnevi doktriin olid masendavaks sõnumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude režiim muutub aja jooksul mõistlikumaks ja et seda on võimalik parandada n-ö seestpoolt. Pettumuse avalduseks olid dissidentluse tugevnemine. Euroopa Julgeoleku ja Koostöönõupidamine
'39 aasta sügis '40 aasta kevad oli Eestis olukord, kus Eesti oli küll iseseisev, kuid kohapeal viibisid NSVL väed, mis piiras vabadust. Olukord muutus 16 juuni '40 Eestile esitati ultimaatum. Eestilt nõuti täiendavate vägede sissetoomist ning valitsuse vahetust. 17 juuni '40 algab Eestis NSVL okupatsioon. Nn hääletu alistumine, kuna Eestil polnud võimalik NSVL'ile vastu hakata, alternatiive polnud.Kindral Laidoner andis välja Narva diktaadi dokument, mis nägi ette seda, et kõik ühendusteed ja sidekanalid(telefon, telegraaf, raadio) tuleb anda punaarmee kontrolli alla. Diktaadiga keelati ka rahvakogunemised, puudus võimalus protesteerida. Eestlased pidid loobuma ka oma relvadest. Eestisse saabus NSVL eriesindaja Andrei Zdanov, kes Eestis järgnevaid sündmusi kontrollis. NSVL üritas jätta mulje, et toimuv on eestlaste oma vaba tahe. Zdanovi eestvedamisel hakati
1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'.
Poola, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia ja Ungari. Leping, mis oli kirjutatud Nikita Hrustsovi poolt, kirjutati alla 31. märtsil 1955 Poolas. Asutajamaade hulka kuulus ka Albaania, kes aga peatas organisatsiooni toetamise 1962. ning lahkus lõplikult 1968. aastal. Allianss lõpetas ametlikult tegevuse 1991. aasta juulis, koos NSV Liidu ja teiste Ida-Euroopa kommunistlike reziimide lagunemisega. VMN ja VLO kujutasid vaid endast NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Lääne-Saksamaa ja Ida-Saksamaa vahel pinged aina kasvasid. Lõpuks võttis Lääne- Saksamaa vastu sellise poliitilise juhtmõtte nagu Hallsteini doktriin. Hallsteini doktriin, mis on nime saanud Saksamaa välisministri Walter Hallsteini järgi, oli Lääne-Saksamaa olulisim välispoliitiline doktriin pärast 1955 aastat. Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa Liitvabariik Saksa Demokraatliku Vabariiki ning käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. aastal,
viha, hirm ja kahtlus.Seepärast tundub teadvuse laienemine, egoetapi lõpus, kui mängu rikkuv kutsumata külaline. Uus tunnetus paneb kahtluse alla kõik, mis varem tundus iseenesestmõistetav ja tekitab emotsioone, millega te ei oska hakkama saada. Kui te hakkate egokeskse teadvuse mõtte- ja tegevuspaternides kahtlema, saabub uus osa teist. See on see osa, mis otsib tõde aga mitte võimu.Elada ego diktaadi all väsitab hirmsasti. Te teenite väikest, hirmu täis diktaatorit, kelle eesmärk on võim ja kontroll, mitte ainult ümbritsevate üle vaid eelkõige teie üle. Jesua teadvuse muutumisest egokesksest südamekeskseks IIIosaJesua informatsiooni edastab Pamella GribbeTõlge Ivari Vee Teadvuse muundumise neli etappi See piirab mõtete vaba voolu ja intuitsiooni. Ego kardab hirmsasti spontaansust. Ta piirab tunnete vaba
peatama enne Moskvani jõudmist. Moskva oli sakslaste üks põhilisemaid eesmärke ja seda taheti vallutada enne talve. Seepärast eraldati armeeüksusele Mitte Fedor von Bocki juhtimisel kaks soomusgruppi, seevastu armeegrupp Nord, mis suundus Leningradi ja armeerühm Süd Ukrainas said kumbki ainult ühe soomusgrupi. Hitler hakkas üha enam vahele segama operatsiooni juhtimisse. Ta muutis 19. juulil plaane ning muutis ära Moskva diktaadi Moskva polnud enam peaeesmärk. Mitte pidi loobuma suurest osast soomustehnikast, mis saadeti ülejäänud kahele armeegrupile. See oli vajalik selleks, et Leningradi ja Ukraina põllumajandusalad kiiresti okupeerida. See oli von Bocki ülesanne kohe pärast teise suure piiramisrõnga kokkutõmbamist Smolenski piikonnas. Seal langes vangi 310 000 nõukogude sõdurit. Armeerühm Süd Gerd von Rundstedti juhtimisel suundus Ukraina keskuse Kiievi poole, mida Stalin kohustas kaitsma
18.Miks on Thomas Manni arutlused aja kulgemisest ,,Võlumäes kesksel kohal? Mida ütleb see teose kirjutamise perioodi kohta? Aeg on kesksel kohal mitmel põhjusel. Esiteks on ,,Võlumägi" nii romaan ajast kui ajasturomaan, kajastades Euroopa vaimsust Esimese Maailmasõja eel. Aeg omandab uue tähenduse teoses: kus isiklik perspektiiv, sihid ja eesmärgid on taandunud kõigile ühiste ja kohustuslike ravi- ja söögiaegade ning seltskondlike lõbustuste range diktaadi ees. Jutustaja saadab peategelast distantsilt, sekkudes vaid äärmisel vajadusel ja enamasti irooniliselt, jättes lugejale piisavalt ruumi Castorpiga enda suhe üles ehitada. Nagu sai mainutud siis Võlumägi kirjeldab Euroopa sotsiaalset ja vaimset seisu, mis tol-ajal valitses. See hõlmab filosoofilisi, sotsiaalseid ja poliitilisi sündmusi tollases Euroopas. Märksõnad perioodi kohta: sõda, haigused (nakkused) 19
Taotleti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Reformid pidid hõlmama kogu kirikut. Taheti tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias ja kehtestada paavsti ülevõimu kreekakatoliku kiriku üle. Oli vaja ka sätestada täpne paavsti valmise kord. Paavstivõimu ja ilmaliõimu tülid peegeldusid selgemini investitülis. Nõuti, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende ametitunnuste jagamise õigusest. Paavst Gregorius koostas paavsti diktaadi (mis ütles, ainult paavst võib vaimulikke ametisse seada ja vabastada, ainult paavst võis kätte anda keisri võimutunnuseid, ainult paavst võib temalt võimu võtta ja keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, küll aga võib paavst vaidlustada teiste omi). Põhimõtteliselt nõudis paavst, et ilmalik võim ei sekkuks kiriku asjadesse ja tunnistaks vaimuliku võime ülimuslikkust. See oli ka Gregoriuse põhieesmärk
võõrandamist Nõukogude vägede majutamiseks. Oma asupaikadest tõsteti välja ka Eesti sõjaväeosad. Alates 18. juunist võttis Eesti politsei NSV Liidu esindajate korraldusel kinni lepingu alusel Eestis töötavad Poola põllutöölised, et selgitada välja nende seas olevad ohvitserid ja allohvitserid Enamik neist viidi pärast Eesti okupeerimist NSV Liitu. Algas ka vene valgeemigrantide vahistamine. Sõjavägede ülemjuhataja Laidoneri korraldusel keelati Narva diktaadi alusel avalikud demonstratsioonid ja Kaitseliidu liikmeid kohustati relvi ära andma. Peale olemasolevate baasivägede paigutati okupeerimise käigus Eestisse kuus Punaarmee laskurdiviisi, tankibrigaad, mere- ja lennuväeosi, NKVD piirivalvevägesid jm. Lisaks Eestisse toodud sõjaväelaste arv koos baasivägedega oli üle 100 000. Seega oli 21. juunil, kui Eestis lavastati meeleavaldused ja valitsusevahetus, maa täielikult Punaarmee kontrolli all. 3.2.1 Suvesõda 22
muutuste eest järjekindel eestvõitleja oli Gregorius VII tema järgi Gregoriuse reformid reformid pidid hõlmama kogu krikut taheti tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias ja kehtestada paavsti ülevõimu kreekakatoliku kiriku üle sätestati täpne paavsti valmise kord siiamaani valisid vaimulikud ja rahvas investuuritüli paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks vaimuliku võimu ametitunnuseid Paavst Gregorius koostas 1075 paavsti diktaadi, kus nõudis paavst, et ilmalik võim ei sekkuks kiriku asjadesse ja tunnistaks vaimuliku võime ülimuslikkust keisrivõim polnud kirikusisestest uuendusliikumistest huvitatud 1076 Wormsi selleaegne keiser Heinrich IV, Saksa piiskopid ja Gregorius VII Wormsi konkordaat - piiskopid ja abtid pidi valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop
3. V 1939 – Molotov pannakse välisasjade rahvakomissariks Litvinovi asemel; Molotovi lähim abiline on Vladimir Dekanozov (Baltikumi ekspansioonikavade võimalik autor) 17. VIII 1939 – NSVL esitab uue lepingukava Saksamaale, mis oli neile vastuvõetav. 21. VIII 1939 – NSVL ja Saksamaa kaubandus- ja krediidileping 23. VIII 1939 – NSVL ja Saksamaa mittekallaletungi leping (MRP)e. pakt MRP salajane lisaprotokoll: käib venelaste diktaadi järgi. see andis võimaluse alata sõda Saksamaal Leedu läheb Saksamaa huvisfääri, kuid saab Vilniuse Läti, Eesti ja Soome lähevad NSVL huvisfääri Poolas on huvisfääride piiriks ligikaudselt Narewi, Visla ja Sani jõgede joon; Poola riikluse küsimus otsustatakse edaspidi, kuid igal juhul sõbralikult NSVL huvisfääri jääb Bessaraabia BAASID ja OKUPEERIMINE 1. IX 1939 Saksamaa ja Poola sõda 3. IX 1939 II maailmasõda
· Regulaatorid ja seadusandjad Aruandekohustuse raamistikku iseoomustavad elemendid: seadus ja regulatsioon; raha/turg; avalik vastutus; professionaalne vastutus (lk 167) 33. Meediaorganisatsiooni mõjutavad tegurid · Poliitika · majandus · pidevalt muutuv levitehnoloogia. Meedia avalik olemus tuleneb peamiselt meedia poliitilisest funktsioonist demokraatlikus ühiskonnas. Meedia peab tegutsema kasvõi osaliselt turumajanduse diktaadi järgi. (lk 173) 34. Meedia kui äri Meedia on oma loomult segatud. Tihti tegutsetakse kahel turul , müües toodet tarbijale ja teenust reklaamijale. Iseloomulik on kõrge tööintensiivsus ja kõrged püsikulud. Suur ebakindluse aste ja toote unikaalsus. Ebakindlus seondub tarbijate hinnanguga, nende eellistustega. Meediatooteid saab harva samas vormis korduvalt müüa. Meediaärisse on raske sisse pääseda, peamiselt kõrgete püsikulude ja suurte
annaabi.ee 
