Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kokkuvõte Gilbert Ryle tekstist "Descartes'i Müüt" (0)

1 Hindamata
Punktid

Kokkuvõte “ Descartes 'i Müüt” põhjal


Artikli Gilbert Ryle põhiväide on, et Descartes’i müüti kehast ja vaimust on võimalik purustada. Ehk siis, et antud juhul Ryle üritab ümber lükata väidet, et keha ja vaim on kaks erinevat paralleelselt eksisteerivat üksust. Teeb ta seda selgitamise ja näidete abil.
Ryle tugineb sellele, et keha ja vaim koos eksisteerides on ühise üksuse „Inimese“ allüksused. Ta toob selle kohta palju näiteid kus on inimesed segi ajanud üksuse kui terviku ja selle allüksuste jaotust. Ehk siis on segi aetud üksus kui tervik ja paralleelüksused, Ryle näidetena minu lemmik oli see, et kui lähtuda Descartese seletusest siis peaks olema võimalik osta meil parema ja vasaku käe kinnas või paar kindaid aga mitte mõlemaid. Seega ei ole parema ja vasaku käe kinnas nagu ühe üksuse võrdsed allüksused vaid eraldi erinevad üksused ja samaväärsed kui on paar kindaid. Kõlab absurdselt ju. Ryle üritaski läbi kategooriavigade abil seda kõike selgitada. Sellest tekstist võibki välja lugeda samase arusaama nagu on minul endal „Keha ja vaim eksisteerivad koos samaväärsetena inimese allüksustena“ ehk siis inimene oleks minu lauses ühiste üksuste komplekti nimetus nagu Ülikool on nimetus paljudest võrdväärsetest üksustest nimetus. Kui nüüd lähtuda sellest et keha ja vaim ei ole koos tegutsevad võrdsed kooslused siis peaks ju saama vaimud omavahel suhelda ja teine vaim aru saama esimesest, Nagu Ryle ise kirjeldab on see arusaam ju väär sest, et me ei saa hinnata üksteise vaimset seisundit lihtsalt füüsiliselt kohtuda , see hinnang põhineb ju meie arusaamisest meie vaimu suhtes ja ei anna mitte mingit infot selle kohta kuidas teine vaim tunneb. Ryle artikkel kirjeldab ka arusaamist miks on vaim ja keha üks kooslus , ta seletab selle lahti erinevate näidetega kus keha on väljend aga samal ajal ka vaim „Ta tuli koju pisarais ja kandetoolis“ ja vale oleks ju öelda „Ta tuli koju kas pisarais või kandetoolis.
On ilmselgelt raske kritiseerida autorit, kes kritiseerib mõne teise autori nägemust. Tõestamata jääb tal aga see, et tegelikult ka kõik nii on, kas vaim on keha mentaalne kooslus või võrdne allüksus inimesel. Ryle kirjeldab et üks inimene ei saa teise vaimset poolt lugeda aga samas on meil inimesi kes loevad teiste tundeid ja mõtteid ilma keha jälgimata. Siis oleks ju keha ja vaim ikkagi eraldiseisvad kooslused?
Ryle lähtub ainult Descartese faktidest ja üritab neid purustada aga jättes tegelikult kirjutamata oma arvamust otseselt. Kerge on kritiseerida aga raske luua.
Kokkuvõte Gilbert Ryle tekstist-Descartes i Müüt #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ester Plaan Õppematerjali autor
Hinnatud väga hea. Ise otsisin kui kokkuvõtteid tegin ka kellegi näidiseid aga kahjuks ei leidnud, sellepärast siis lisangi oma mõtteid siia. samas ei ole mõtet sama sisu kunagi edasi esitada.

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus vaimufilosoofiasse
60
docx

Sissejuhatus vaimufilosoofiasse

Keha surm ei kujuta endast teadvuselakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsdualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Omadusdualism – vaim ei ole substants, kuid on olemas mittefüüsilised vaimsed omadused. Ratsionalism - paratamatuid tõdesid, asjade olemust haaratakse mõistusega aprioorsel teel, mitte meelte või kujutlusvõime abil. Rene Descartes: Teos „Meditatsioonid“.Kaks eesmärki: näidata vaimu ja keha erinevust; näidata, et Jumalat saab tunnetada lihtsamalt ja kindlamalt kui asju maailmas. Epistemoloogiline taust. Kui vaim on midagi materiaalsest maailmast eraldiolevat, siis pole ta maailmaga vahetus ühenduses. Uskumused maailma kohta põhinevad meelte vahendusel tekkinud ideedel, mis asuvad vaimus. Cogito – Descartesi metoodiline kahtlus. See, mis jääb väljapoole kahtlust, saab olla teadmiste aluseks

Filosoofia
Sissejuhatus filosoofiasse
34
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata.“ FILOSOOFIA VOOLUD JA KOOLKONNAD: eksistentsialism, analüütiline filosoofia – eelkäija Frege, klassikud Moore, Russel, Wittgenstein – (ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm?

Filosoofia
Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
51
docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

Platon Õpetus ideedest ehk vormidest mitmetes Platoni teostes: nähtav maailm oma konkreetse objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud universaaid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne) 23. Platonism Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid, proportsioonid) 24. Enne filosoofiat ja teadust oli müüt Algseks või loomulikuks asjade seletamise viisiks võib pidada müüti, mis on tihedasti seotud usundiga. Kreeka keeles mythos ­ ,,lugu" Müüt on lugu, mis seletab hõimu või rahva jaoks, kuidas on tekkinud maailma, inimene jne. Müütide peategelasteks on sageli jumalad ja kangelased. 25. Filosoofia ja teadus: Antiikaja mõtlejate ega ka veel mitte uusaja mõtlejate juures ei saa tõmmata selget piiri teadlase ja filosoofi rollide ja tegevuste vahele.

Filosoofia
Küsimused René Descartes’i teksti- Meditatsioonid esimesest filosoofiast-kohta
24
docx

Küsimused René Descartes’i teksti “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” kohta

ebaloomulik. Ehk siis kõik füüsiline ja inimene ise tegeleb oma asjadega ja järgib omi reegleid va siis kui puutub kokku vaimuga. Tuleb ka meeles pidada, et tema jaoks aju ja vaim tähendasid erinevaid asju. Aju on ühendus vaimu ja keha vahel, sest see on füüsiline ja samas ka mitte päris vaim. Vaim on terviklik, keha on muutev. Loomade puhul on asi teistmoodi, sest nad käituvad vastavalt oma instinktidele ja kooskõlas loodusega. Descartes oli selline mees, kes pani kahtluse alla kõik, milles saaks üldse kahelda ja selle lootusega, et leida algne tõde. Descartes arvas, et inimese olemus koosneb kahest osast – keha ja vaim, mis omavahel ei sobitu aga kuuluvad siiski kokku. Vaim on siis midagi mitte-füüsilist ja mõtlevat ning keha midagi füüsilist ja mitte-mõtlevat. Seega üks saab eksisteerida ilma teiseta. Ta üritab tõestada seda järgnevalt: ma suudan ette kujutada, et

Filosoofia
Mõtte mõttest
35
doc

Mõtte mõttest

filÒthj (filotes) ­ armastus sof...a (sofia) ­ tarkus; sofÒj (sofos) ­ tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) ­ arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) ­ tööarmastus; filosof...a (filosofia) ­ tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
DESCARTES meditatsioonid
14
doc

DESCARTES meditatsioonid

MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST , kus tõestatakse Jumala olemasolu ning erinevus inimese hinge ja keha vahel René Descartes Tõlkinud Andres Luure ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Märkasin juba mitu aastat tagasi, kui palju eksiarvamusi ma olen nooruses tõe pähe omaks võtnud ja kui kahtlane on kõik, mis ma nende peale hiljem olen ehitanud, ning taipasin, et kui ma tahan

Filosoofia
AJALOOFILOSOOFIA
96
pdf

AJALOOFILOSOOFIA

Siin ei ole vaja tõendeid, sest kunsti ju ei tõendata, seda näidatakse. 20.»sajandi 70ndate lõpus hakkas Hayden White väitma, et ajalugu on üks retoorika viisidest, see, kus jutustatakse. Kirjutis, mis on teatud viisil üles ehitatud. Tunnetus tema arust võimalik ei ole. Järsku on tunnetusel mitu paralleelset viisi? Kuid siis tuleb tõestada, et tegemist on tunnetamise enda ja mitte sellest rääkimise viisga8 . Ajalugu on müüt. See seisukoht on levinud postmodernismis. Ajaloola- sed on siis müütide loojad. Kas on võimalik müüdi ja tegelikkuse vahel vahet teha? Kui ei ole, siis on skeptitsismiga tegemist, kuidas siis teha kindlaks, et see on müüt, et müüt on müüt. Kui on, kes saab siis tõde selgeks teha? 8 Kõik need, kes räägivad mitmest tunnetuse viisist, on segased.(EL) 1.5. UURIMINE JA PROTSESS 11 1.5 Uurimine ja protsess

Ajalugu
FILOSOOFIA
19
docx

FILOSOOFIA

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu

Eetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun