..................23 LISA 7 Miks ei delegeeri juhataja ülesandeid..............................................................24 Delegeerimine-juhi tõhus abimees?3 1. SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks oli tõestada, et tänapäeva ühiskonnas on delegeerimine muutunud juhtide seas populaarsemaks, kui see oli mitmeid aastaid tagasi ning, et delegeerimine säästab juhi aega. Samas aga on eesmärgiks tõestada, et delegeerimist ei kasutata piisavalmääral. Selle kohaselt viidi läbi uuring Eesti Posti juhtfiguuride seas. Samuti on töö eesmärgiks tutvustada kasvavatele potensiaalsetele juhtidele efektiivset delegeerimist ning selle kasulikkust. Töös kirjeldatakse täpselt, mis asi on delegeerimine, miks on kasulik delegeerida, kuidas delegeerida, nii et see oleks tõhus ning uuringu läbiviimist ja tulemusi. Samuti tuuakse
Sigrit Toome LM32 Delegeerimine Delegeerimine on juhi tööülesannete osaline või täielik siirdamine alluvale täitmiseks. Delegeerimine arendab alluvaid, tõstab vastutust ja tõhustab juhipoolset kontrolli alluvate kui ka enda üle. Delegeerimine on ka vahel tunnustuseks, et alluva enda töö on hästi tehtud. Samuti delegeerimine tõstab staatust kolleegide suhtes. Delegeerimist kasutatakse ka töö motivatsiooni tõstmiseks. Delegeeritav töö pakub vaheldust ja rahulolu. Juhi osa delegeerimisel: 1. Selgitada arusaadavalt 2. Täpsustada võimupiire 3. Tuleb veenduda alluva kaasahaaratuses 4. Tuleb kirjeldada oodatavat tulemust 5. Tuleb näidata üles usaldust 6. Ei tohi häbistada iseenda eneseusku 7. Toetada 8. Tuleb olla stabiilne 9. Tunnetada oma alluvaid 10. Arendada oma alluvaid Alluva osa delegeerimisel: 1
on millegipärast ebamotiveeritud. Juht üritab sellisel juhul teada saada sellise käitumise põhjuseid ja töötajat motiveerida. Samuti annab juht alluvatele võimaluse rääkida kaasa otsustusprotsessis. Põhirõhk on juhi-alluva suhte arendamisel ja vähem tööülesandel. S-4 Delegeerimine (jälgimine) – vastab D4-le - sobib motiveeritud ja kompetentsele töötajale. See hõlmab endas tööülesannete delegeerimist alluvatele, andes neile mingil määral vabadust, samas kaudselt töötajaid siiski jälgides. http://1.bp.blogspot.com/-Ep3RDD9ze5E/T4J-Tcy0UCI/AAAAAAAAAhA/EHvkyabbZVI/s1600/Imagen1.png
ka omavahelised arutlused, vaidlused ning small talk´id. Organisatsioonikultuuri sümboliteks on ettevõttes vormiriietus, dokumendid ja eeskirjad. Organisatsioonikultuuri kangelasteks on juht, tooterühma vanemad (tööstus- ja toidukaubas eraldi), töötajad organisatsiooni kangelaslikust minevikust, asutajad, liidrid ja eesrindlased, silmapaistvat rolli täitvad töötajad, naljamehed. Delegeerimine on erinevate ülesannete edasi andmine teisele töötajale. Ettevõttes kasutatakse delegeerimist väga palju. · Erinevate kampaaniate väljapanek, mis kooskõlastatakse juhataja, tööterühmavanemaga kui ka vanemmüüjatega. · Kui töötaja teeb midagi valesti, mis kõrgematel kohtadel olevatele ei meeldi, siis antakse töö kellelegi teisele ning töötajal, kellel esines töös vigu, ei lasta oma tööd ringi teha. Rakvere Maksimarketis takistavad delegeerimist ressursi mitte andmine, vähene
puudused (mida rohkem, seda organisatsioonilisi hüviseid. Hertzbergi kahe faktori c. suurem parem)? Triinu on motiveeritud .... teooria on juhtidele heaks spetsialiseerumine Vasta ise a. välistest tasudest Õige lähenemiseks. Milline vastustest kirjeldab b. sisemistest tasudest Hügieenifaktorite d. vähem delegeerimist kõige paremini c. muutuvatsest tasudest ellimineerimine vähendab organiseerimist? d. ühestki mainitutest töötajate rahulolematust, e. laiem juhtimisulatus Õige a. Vastutuse jagamine e. kõikidest mainitutest ülesannete täitmise eesmärgil Maatriksstruktuur võib olla aga ei motiveeri töötajaid
erinevad nõudmised ja kes nõuavad kohest täitmist. Kuna tööjaotus oli funktsionaalne, siis see eeldab ülesannete täitmist samal tasemel, mis spetsialiseerib töötajaid funktsioonide või tööoperatsioonide järgi. Kuid antud juhul ei toimunud sünnitusosakonna õdede ülesannete täitmine mitte sünnitusosakonnas, vaid kirurgiaosakonnas. (Juhtimise alused lk 97-98) Just see tegi töötamise antud haiglas keeruliseks, sest polnud kindlat tööjaotuste delegeerimist haldusjuhi poolt. Sellest võib järeldada, et keskhaiglas kehtis pigem klientide ehk siis antud juhul patsientide järgi liigendamine. Antud juhul oli haiglas eriolukord rongiõnnetuse näol, mis nõudis suurema osa arstide tähelepanust. Sellepärast koondati ka sünnitusosakonna õed appi, et abivajajaid aidata. Positiivne on see, et tänu arstide koondamine kirurgiaosakonda aitab päästa rohkem elusid, ses abikäsi on rohkem. Negatiivseks küljeks ongi selle käsitluse
10 Reeglid · Reegel 1 · Meeskonna individuaalsed liikmed erinevad üksteisest võimetelt soovidelt ja motiveerituselt · ... neid tuleb kohelda kui indiviide (kusjuures õiglaselt) · Nad ei pruugi olla sellised nagu sina. · Reegel 2 · Iga projekt nõuab erinevat lähenemist: erinevat otsuselangetamist vastutuse delegeerimist jne · Ühe malliga mõõtes ei saa head tulemust 11 Projektijuhtimise etapid 1. Eesmärkide püstitamine Vastus küsimusele: Mida teha? Eesmärk peab olema: mõõdetav reaalne kvaliteediaspekti silmaspidav heaks kiidetud tellija poolt 13 2. Projekti planeerimine · Vastus küsimusele: Kuidas teha? · Planeerimise etapid: ülesannete planeerimine
Sageli on sellise olukorra põhjuseks projektijuhi oskamatus ülesandeid delegeerida või halvasti koostatud meeskond. Juht, kes suudab delegeerida, säästab aega olulisemate tööde jaoks ning annab ühtlasi ka oma meeskonna liikmetele võimaluse ennast tõestada. Projektijuhil on võimalik tegevuse efektiivsust tunduvalt suurendada, kui ta mõistab õige delegeerimise olulisust. Loomulikult tähendab see nii tööülesannete kui ka nende täitmiseks vajalike õiguste ning vastutuse delegeerimist. Miks delegeerida? ·Projektijuhil on võimalik teha oma tööd; ·Delegeerimine arendab alluvaid; ·Delegeerimine tõstab alluvate vastutust; ·Delegeerimine tõhustab juhipoolset kontrolli. Delegeerimine eeldab juhilt: ·julgust; ·usku oma meeskonnaliikme võimetesse; ·lihtsa harjumuspärase delegeerimistehnika tundmist: · Milliseid ülesandeid delegeerida? · Kes suudab täita neid ülesandeid?
1. Seadus, mis otsesõnu haldusorganite koostööle suunatud, on halduskoostöö seadus. Kuid selles seadusega reguleeritakse vaid kahte võimalikku halduskoostöö liiki: a) haldusülesannete täitmiseks volitamine , milles omakorda saab eristada erinevaid võimalusi, kuidas ülesannete delegeerimine seadusega või seaduse alusel haldusorganilt haldusorganile või haldusorganilt eraisikule toimub. Eristatakse riigi ülesannete delegeerimist KOV ülesannete delegeerimisest. Tehakse vahet avaliku võimu pädevusega ülesannete ja ilma avaliku võimu pädevuseta ülesannete täitmiseks volitamisel. Viimasel juhul lubab seadus ülesande delegeerimist ka tsiviilõigusliku lepinguga. Avalikku võimupädevust sisalduvat ülesannet saab delegeerida vaid seadusega või selle alusel haldusaktiga või halduslepinguga. b) ametiabi - so kui haldusorgan annab õigusakti või sooritab toimingu oma
Kuigi Eestis on 92,9% rahvastikust ravikindlustusega (siia kuuluvad ka haavatavad grupid- pensionär, alaealine, rase, registreeritud töötu...), kelle ravikindlustuse maksmine toimub riigi sissemaksest, selgub ka see, et kindlustamata isikutel on juurdepääs vältimatule abile, mida rahastatakse riigieelarvest. Õigus kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid Valitsus koostab tegevuskava kohalikele omavalitsustele, ning see sisaldab juhiseid sotsiaalteenuste osutamise kohta ning nende osutamise delegeerimist erasektorile. Juhistes on kirjeldatud nende funktsioneerimine ja abivajaja õigused. Näiteks lapsehooldusteenused, pere lepitamise teenused, varjupaigad vägivallaohvritele jne. Olukord Eestis on hartaga kooskõlas teenustasude, parandusmeetmete, privaatsuse kaitsega, võrdväärse juurdepääsu tagamisega ka välismaallastele. Kuigi Eestis on sotsiaalteenuste osutamise geograafiliselt erinev ja jaotumine ebaühtlane, ei jää abist keegi ilma.
jooned, mis on sarnased olenemata olukorrast usk inimeste iseseisvusesse, vastutustundesse ja hoolivusse. Käesolevas töös antakse ülevaade mõningatest aspektidest töötajate jõustamise juures organisatsioonides. Jõustamise mõiste Jõustamine, volitamine inglise keeles empowerment. Termin on kasutuses eelkõige organisatsiooniteoorias ja organisatsioonide efektiivsuse tõstmisele suunatud kirjanduses. Jõustamine tähendab inimestele õiguse andmist/delegeerimist, et võtta vastutus oma tegevuse ja otsuste eest organisatsioonis, aga samuti isikliku elu, kogukonna elu või ühiskonnaelu korraldamise eest majanduslikus, sotsiaalses ja poliitilises mõttes. Jõustamise idee ja liikumine sai hoo sisse peale Teist Maailmasõda, kui Ühinenud Rahvaste Organisatsioon võttis vastu Inimõiguste ülddeklaratsiooni ja sõnastas seal kõigi inimeste põhiõigused. Pärast seda hoogustusid rassismivastased liikumised, naisliikumised, geiõiguste
toovad kaasa ka töötajate oskuste arenemise ning mille delegeerimine parandab meeskonna sotsiaalset kliimat. Loomulikult kaasneb ülesannete jaotamisega ka vastutuse suurenemine. Arukas juht oskab arvestada ka delegeeritava isiku suhtumist. Juhul, kui viimane näeb delegeerimises vaid lisakohustust või juhi püüdu vastutus oma kaelast ära lükata, võib delegeerimisest kasu asemel hoopis kahju sündida. Et seda vältida, tuleb enne delegeerimist välja uurida töötaja hoiak delegeeritava töö suhtes. Delegeerimine on tulemuslikum, kui see on töötajale tunnustus; tõstab töötaja staatust kolleegide silmis; pakub õppimisvõimalust; pakub vaheldust igapäevatöö rutiinist ja annab töötajale meeldiva tunde. Tööde delegeerimisel võib juht arvestada ka seda, et näiteks need tööd, mis juhile tunduvad rutiinsetena, võivad sekretärile just sobida ja tunduda uute ning huvitavatena. Kuidas juht võiks ülesandeid delegeerida
Vahel oli vaja mõne erimeelsuse lahendamiseks vaadata seaduste tekste. Näiteks TLS paragrahv 20 nõuab töö tegemise koha märkimist töölepingus omavalitsuse täpsusega. Töötajate värbamisel on abiks teadmised psühholoogiast. Töötajate juhtimisel ja juhendamisel on tarvis suulise eneseväljendamise oskust, teadmisi inimeste ja protsesside juhtimisest ettevõttes. Näiteks on tarvis vahel teostada ülesannete delegeerimist, kuna objektijuhi tööülesannete hulka kuuuluvad ka varustusküsimused ja hinnapakkumiste koostamised ning ise ei saa füüsiliselt mitmel objektil korraga viibida. Ettevõttepraktika aruanne 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS OÜ ... on asutatud ... aastal ühemehe firmana. Põhitegevuseks on üldehitustööd. Ettevõte on pidevalt arenenud, objektide arv ja ehitustööde mahud on viimaste aastate jooksul kordades suurenenud
jõulumeened. SA Tallinna Lastehaigla kodulehel on siiani AS-i 10 Puukeskus poolt korraldatud heategevusüritust tuvustav ning toetust kirjeldav lugu. 9. ANALÜÜS Kuna selle taoline üritus oli tõepoolest esmakordne, mida Puukeskuse tiim organiseeris, siis saime palju-palju õppetunde. Õnneks ükski neist ei jäänud külaliste silma riivama. Peaorganisaatorina sain aru, et ikka ei ole mõtet igat liigutust enda kanda võtta-enam delegeerimist!!! Heategevusürituse organiseerimine oli tegelikult esimene omataoline, mille käigus sain võimaluse arendada meediasuhteid. Tekkis mitmeidki päris olulisi kontakte, millised on kindlasti heaks hüppelauaks edaspidiseks. Täna saan aru, et ei kasutanud peale üritust päris kõiki võimalusi meedias. Tagasi vaadates pean ütlema, et sponsorite leidmine oli äraarvamatult lihtne. Ilmselt võib olla selle põhjuseks inimeste üleüldine soov jõuluajal end heategudega siduda
juhtimistasandeid ja suur otsealluvate arv. Ning pikk ja kitsas juhtimisulatus kus on palju juhtimistasandeid ja väiksem otsealluvate arv. 28. Mis on delegeerimine ja kuidas see seondub tsentraliseerituse ja detsentlariseeritusega? Delegeerimine on võimu jaotamine organisatsioonis. Kasutatakse laialdaselt ka koolitamismeetodina. Tsentraliseerituse puhul toimub otsustamine tipus ja see on detsentraliseerituse vastus ning selle puhul ei väljend delegeerimist. Desentraliseertus näitab kuidas otsustusõigused on juhtimistasanditest lähtuvalt ära jagatud. 29. Mis on rivi- ja staabiorganisatsioon? Rivi- ja staabiorganisatsioonide vahel peaks valitsema koostöö ja vastastikune toetus organisatsiooni kui terviku eesmärkide täitmiseks. Staabiorganisatsiooni osa selles loos on väärtust loova ehk riviorganisatsiooni toetamine. Riviorganisatsiooni tegevuse alla kuulub
· Alluvatel vähe informatsiooni OSALUS, VÕIM JA LIIDRISTIILID lk.89 · Autokraatlik organisatsioonilise käitumise mudel SOBIB KRIISIOLUKORRAS, KUI ON VAJA VÄGA KIIRESTI Töötajate osaluse suurendamine juhtimises eeldab neile ÕIGUSTE JA VÕIMU OTSUSTADA (sõjaväes, vanglas, tuletõrjes) DELEGEERIMIST (empowerment). Alluvatel suureneb eneseusaldus ja nad OSALEV (DEMOKRAATLIK) LIIDRISTIIL: tegutsevad edukamalt. · Võim on detsentraliseeritud (film delegeerimine) 39 min. · Juhtimisküsimused arutatakse läbi üheskoos, otsustab juht üksinda või Õiguste delegeerimise eelised:
struktuuriorganisatsiooni formaliseeritus ja seda suurem on otsustamise tsentraliseeritus Keskkonnadünaamika o Mida dünaamilisemad on keskkonnasuhted, seda suurem otsuste detsentraliseeritus, seda vähem üldisi reegleid ja standardiseeritust, seda rohkem horisontaalset koordineerimist ja meeskonnatööd Vanuse kohta o Mida vanem ettevõte, seda enam ilmneb otsustamise delegeerimist ja suurendab juhtmiskohtade arv Suuruse kohta o Mida suurem ettevõte, seda enam jaotatakse otsustamiskompetentsid madalamatele astmetele, suureneb staabi suhteline osa ning kõrgematele hierarhiatele otsealluvate töötajate arv Tootmistehnoloogia kohta o Ulatuslikuma automatiseerimisega kaasub otsustamise viimine kõrgematele tasanditele, kasvab administriivtöötajate osa
9. Arutle milles seisneb motiveerimise tähtsus organisatsioonis. Motivatsioon on oluline , et hoida endal palgal oma ala proffe. See hoiab töövõime kõrge ning tänu sellele läheb ka asutusel paremini. 10.Arutle, milles seisneb delegeerimise tähtsus ettevõttes. Delegeerimine on juhtimisvõte, mis võimaldab alluvatel kasutada ja arendada oma oskusi ja teadmisi kasutades ära kogu potentsiaali. Delegeerimist kasutamata kaotab organisatsioon suure osa töötajate oskustest ja teadmistest. Delegeerimine on oma võimu usaldamine teiste kätte. Töötaja võib otsustada ja tegutseda iseseisvalt, nad jagavad juhiga koos vastutust teatud ülesannete raames. Kui midagi valesti läheb vastutab juht. Delegeerimise osavus seisneb oskuses delegeerida selliselt, et asjad saaksid tehtud võimalikult hästi ja ebaõnnestumise
lähenemiste paljusus ning erinevate koolkondade vaheline võistlemine. Euroopa Liitu on nimetatud ka sotsiaalteaduste suureks mõistatuseks: Euroopa Liit on ainulaadne nähtus, mis ei sobitu kergesti olemasolevate teooriate ja paradigmade raamidesse. Integratsiooniteooriad võib tinglikult jaotada kolme gruppi. I. Klassikalised integratsiooniteooriad Föderalism mõttevool rahvusvahelistes suhetes, mis rõhutab poliitilise visiooni olulisust ning suveräänsuse delegeerimist rahvusülestele institutsioonidele. Föderatsioon põhineb lepingul (foedus) või paktil, mis sätestab keskvõimu ja üksuste vahelised suhted ja pädevuse jaotumise. Föderalism väidetavasti ei suuda kuigi hästi seletada integratsiooni esimeste aastakümnete arenguid, kuid on omandanud uue tähenduse seoses aluslepingute konstitutsionaliseerumisega, Euroopa Liidu pädevuse laienemisega uutesse valdkondadesse 8
selle turujõudude reguleerida. Kusjuures nii teenuste finantseerimine kui kontroll nende osutamise kvaliteedi üle väljub avalikust sektorist. Seevastu lepingulise delegeerimise korral säilib omavalitsuse kohustus finantseerida kaupa või teenust ning era- või kolmandale sektorile delegeeritakse vaid selle kauba valmistamine või teenuse osutamine. Teiseks kriteeriumiks, mis eristab lepingulist delegeerimist privatiseerimisest, võib pidada kontrolli pakutavate teenuste kvaliteedi üle ning teenuste kättesaadavuse tagamist kodanikele. Seega lepingulise delegeerimise korral jääb omavalitsus nii teenuse finantseerijaks kui kvaliteedi tagajaks. 4. Mis on PPP (public- private - partnership). Tooge näiteid. – PPP on koostöö era- ja avaliku sektori vahel; Ühised eesmärgid; Riskide ja kohustuste jagamine. ehk erapartnerluse projektiga, mille käigus erasektor esindab avalikku sektorit
koostatud meeskond. Juht, kes suudab delegeerida, säästab aega olulisemate tööde jaoks ning annab ühtlasi ka oma meeskonna liikmetele võimaluse ennast tõestada. Projektijuhil on võimalik tegevuse efektiivsust tunduvalt suurendada, kui ta mõistab õige delegeerimise olulisust. Loomulikult tähendab see nii tööülesannete kui ka nende täitmiseks vajalike õiguste ning vastutuse delegeerimist. Delegeerimise kasud: * töötajate arendamine ja ettevalmistamine kõrgematele ametikohtadele * töötajate motiveerimine ja läbi selle nende töö tõhustamine * juhtimise ja otsustamise suurem paindlikkus ja kiirus *otsustamise viimine madalamatele ja kompetentsematele tasanditele Delegeerimise Riskid: * Töötajate ettevalmistamine ja koolitus * Koordineerimisalase töö suurenemine * Info- ja kontrollsüsteemide loomise vajadus * Sarnaste tegevuste dubleerimise oht
kulutada eelarvet kui väärtust. Seetõttu Vabaduse Fond täna eksisteeriva eelarve käibest tuleneva kasumi arvelt suurendab eelarvet pidevalt, kuid samas tõstab poliitikute vastutuse võimet vastavuses tema ühiskondlikule positsioonile ja vastutuse võimele. Arendada inimest vaimselt tähendab eelarveliste vahendite kaudu kohustuste moodustamist ja kohustustega kohanemist. Teiste sõnadega vabaduse delegeerimist ühiskonnas. Kommunismi ehitamine maailmas tekitas siiski tagajärgi ja enne kui keegi ei likvideeri tagajärgi mida tekitas kommunismi ehitamine ei muutu maailmas midagi paremuse poole. Raha kui vahend rikastumiseks võib negatiivselt mõjuda inimliku vaimse maailma suhtes, kuid raha kui inimõigusi tõestav vahend ei saa muuta inimlikku vaimset maailma negatiivsuse poole. Eelarve käibest tuleneva kasumi arvelt hakkab Vabaduse fond looma
panust töösse. Omanikutunde ja vastutuse jagamine on praegu valitseva intellektuaalse kapitalismi ajastu efektiivne juhtimisvahend. Kui töötajates juurutada omanikutunne, hakkavad ja tahavad nad oma töö eest vastutada. Juhi ülesanne on näidata kätte suund, kõrvaldada teelt takistused, arendada omanikutunnet ja stimuleerida omaalgatuslikke tegusid (Belasco, Stayer 2001). 20 Täielikku delegeerimist on paljudes ettevõtetes võimatu rakendada, seepärast kasutatakse osalist delegeerimist. Mõnedes organisatsioonides ergutatakse võimustamise teel töötajaid omi ideid välja pakkuma, kuid lõplik otsustusõigus jäetakse siiski juhile. Võimustamisega motiveeritakse töötajaid, andes neile võimalused tõestada oma kompetentsust ning tõhusust. Kui töötajad vabastada liigsest kontrollist, muutuvad nad vabamaks ja julgevad oma talenti ja võimeid rohkem rakendada
kui alluv kardab vastutust, ei taha otsustada 13. Milline peaks olema alluv, et võiksid talle vabalt ül delegeerida? Julge, teadmisi omama antud vallas ja saab hakkama 14. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik. See võimaldav personali, finantside jm üle kontrolli. selle puhul ei väljend delegeerimist. Detsentraliseerimine on tsentraliseerituse vastand. See tähendab et mida madalamalt saab vastu võtta otsuseid, seda suurem on detsentraliseerituse tase. Desentraliseertus näitab kuidas otsustusõigused on juhtimistasanditest lähtuvalt ära jagatud. 15. Millised on organisatsiooni allüksuse sõltuvuse vormid, miks on oluline neid silmas pidada?
18. Ministeerium on a. haldusasutus, mille ülesanne on tagada seadusandluse elluviimine b. poliitikat kujundav asutus, mille ülesanne on valdkonna ekspertasutusena täiustada seadusandlust c. tööhõiveastus, mille ülesanne on vastutada erialase hariduse saanud inimeste edasise täiendamise ning otsta d. dekontsentreeritud valitsus 19. Valitsemise detsentraliseerimine (loengus räägitu kohaselt) a. tähendab võimu delegeerimist kohalikult tasandilt kesktasandile b. tagab kohalikele omavalitsustele suurema autonoomia keskvõimust c. tõstab potentsiaalselt avaliku võimu legitiimsust d. tagab omavalitsuste võrdse ja ühetaolise arengu 20. Subsidiaarsusprintsiip tähistab a. subsiidiumide jagamise aluspõhimõtteid b. kohalike omavalitsuste autonoomsust keskvõimust c. otsustamist madalaimal otstarbekal tasandil d. otsustamist võimalikult kohalikul tasandil 21
ja/või meeskonnajuhti probleemidest. · On väga oluline kuulata, mida teised ütlevad. Koostöö · Koos tegemine on oluline, et meeskonna töö sujuks. Õiglus ja avatus meeskonnas suurendavad meeskonna ühtsust ja vastastikust austust. · Arusaamatused peab lahendama mõistlikult meeskonna juht. Kooskõlastus · Kooskõlastus on hädavajalik, et meeskonna juht teaks, millega ta grupi liikmed tegelevad. · Kooskõlastus hõlmab ülesannete delegeerimist nii, et kõik meeskonna ressursid oleksid ära kasutatud. · Delegeeritud ülesannete üle peab toimima nõutud järelvalve ja monitooring. · Meeskonnajuht peab tagama, et ükski töötaja ei saaks ülesannet, mis ei vasta tema võimetele. · Lisaks on kooskõlastuse tähtsad aspektid vastutuse kokkulepe (nt kes teeb millise ülesande ja millise ajaga) ja ülesannete prioriteetsus. Vastastikune toetus · Meeskonna identiteedi süda on vastastikune toetus.
juhtimistasandeid ja suur otsealluvate arv. Ning pikk ja kitsas juhtimisulatus kus on palju juhtimistasandeid ja väiksem otsealluvate arv. 28. Mis on delegeerimine ja kuidas see seondub tsentraliseerituse ja detsentlariseeritusega? Delegeerimine on võimu jaotamine organisatsioonis. Kasutatakse laialdaselt ka koolitamismeetodina. Tsentraliseerituse puhul toimub otsustamine tipus ja see on detsentraliseerituse vastus ning selle puhul ei väljend delegeerimist. Desentraliseertus näitab kuidas otsustusõigused on juhtimistasanditest lähtuvalt ära jagatud. 29. Mis on rivi- ja staabiorganisatsioon? Rivi- ja staabiorganisatsioonide vahel peaks valitsema koostöö ja vastastikune toetus organisatsiooni kui terviku eesmärkide täitmiseks. Staabiorganisatsiooni osa selles loos on väärtust loova ehk riviorganisatsiooni toetamine. Riviorganisatsiooni tegevuse alla kuulub
sisaldasid (vt PSTS komm p 3). Kui õigusala asjatundjate arusaamad suveräänsuse olemusest erinevad sedavõrd, et isegi terminit ,,suveräänsus" mittekasutav ja riiklikku ,,sõltumatust" rõhutav PS § 1 võimaldas diskussiooni laiaulatuslikke siseriikliku elu valdkondi reguleeriva Euroopa Liidu õiguse Eesti õiguse suhtes ülimuslikuna kohaldamisest (vt PSTS komm p-d 4 ja 8), ei oleks ,,suveräänsuse" või ,,riigivõimu delegeerimist" või ,,mitmetasandilist teostamist" sätestav norm toonud lisaväärtust rahva õigusteadvusesse riigiõigusliku paradigma muudatuse sisseviimise seisukohast. Taandub ju lõppastmes suveräänsuse ,,jagamine" ja ,,mitmetasandiline teostamine" küsimusele sellest, millise ,,suveräänsusele" pretendeeriva subjekti seisukoht asja otsustamisel on määrav. Juristi jaoks seondub õiguse eksisteerimine eri tasanditel kohalikul, riiklikul ja supranatsionaalsel eeskätt küsimusega,
kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia esineb kahel kujul: o otsene e. vahetu demokraatia (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal). Klassikaline demokraatia. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum e
ettevõtetes (sadamad, lennuväljad, veevarustus, kaugküte, elektrienergeetika). Kui osalemise eesmärk ei ole pelgalt fiskaalne, vaid vähemalt selle kõrval püüab riik aktsionäri või osanikuna tagada teenuse osutamise stabiilsust, tuleb tõdeda, et teenuse vastu esineb avalik huvi ja tegemist on avaliku ülesandega. Avaliku ülesande täitmine eraisiku poolt ei tähenda aga veel tingimata talle võimuvolituste delegeerimist, mistõttu vaidlus sellise isikuga ei pruugi ikkagi kuuluda halduskohtu pädevusse (vt allpool funktsionaalset aspekti, b). Iseseisev avaliku võimu kandja ei ole riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse ametnik või töötaja5, samuti inimene või äriühing, kes abistab riiki või omavalitsusüksust tema ülesannete täitmisel, või kes kaasatakse mõne töö teostamisse allhanke korras. Sellised haldusabilised on
Töötajaid on vaja motiveerida, tasakaalustades töö eesmärgid ja tasud nende eesmärkide realiseerimise eest. Võimaldades inimesel loominguliselt töötada saab ta kasutada oma loomingulist potentsiaali ja saavutab head töötulemused. Vastavalt oma tõekspidamistele kujundavad juhid organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. McGregor nimetab Y-teooriat uueks juhtimisteooriaks. Uue juhtimise rakendamiseks on vajalik kasutada detsentraliseerimist, delegeerimist, töö rikastamist, mõjutavat juhtimist ja tagasisidet. McGregor rõhutab, et olenevalt vajadusest ja olukorrast tuleb kasutada nii X- kui ka Y-tüüpi juhtimist. Kui X-tüüpi autokraatlik juhtimine tekitab enamuses inimestes vastuseisu, siis demokraatliku juhtimisega liialdamine võib kaasa tuua kaose. Seega tuleb tasakaalustatult kasutada mõlemat tüüpi juhtimist. McGregor propageeris autokraatselt juhtimiselt osavõtlikule
Mida te täpselt tahate? Millal ja kuidas te seda tahate? Mida te ei taha? Miks delegeerida? Mida annab delegeerimine? · Juhile · Töötajatele · Ettevõttele Efektiivsed ettevõtted on ülesehitatud delegeerimispüramiididena. Delegeerimise hüved 1. Suurenenud produktiivsus ja efektiivsus. 2. Aja maksimeerimine. 3. Vähemoluliste tööde kõrvaldamine. Edukas delegeerimine võimaldab töötada tulemuste nimel. Miks välditakse delegeerimist? -Sündroom "Ma teen selle ise ära, keegi ei oska seda paremini teha" -Kalduvus võrdsustada delegeerimine oma kohustustest loobumisega -Suhtlemisraskused -Juhi autoriteedi puudumine, mille tõttu delegeeritud ülesanded jäetakse täitmata -Oskamatus alluvaid motiveerida Suutmatus oma tegevust planeerida Sagedasemad vead delegeerimisel -Ebaselgus info edastamisel -Sekkumine pisiasjadesse, ülejuhendamine -Ettevalmistus delegeerimiseks pole piisav
kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia tunnused Tuginemine seadustele Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kodanikuvabaduste tagamine Regulaarsed vabad valimised Kõrgem võimu kandja on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste teel
❏ Omistamise alused: - riigiorganite käitumine (riigiorganid ja nendes omakorda ametnikud esindavad riiki ja kui ametnikud mingil viisil käituvad, siis nende käitumine on riigile omistatav) - avaliku võimu funktsioone täitvate füüsiliste või juriidiliste isikute käitumine (reeglina on olemas mingisugune õigusakt või leping, mis näeb ette avaliku võimu delegeerimist, selles on väljendatud riigi tahe avaliku võimu funktsioone delegeerida ning isiku soov neid täita. Riik saab delegeerida funktsioone, kuid mitte vastutust ) - ühe riigi poolt teise riigi käsutusse antud organite käitumine (riigi vastutus läheb teisele riigile üle, näiteks, rahvusvahelised sõjalised operatsioonid, kus panustavad
sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Diktatuur Mõiste on pärit vanast Roomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused. Diktatuur tähendab tänapäeval sellist valitsemise vormi,
Ei olnud mõtet korralda üle PS aluspõhimõtteid sättes, pandi sisse vaid ühisnimetaja – aluspõhimõtted. EL i liikmesriikide PS-te muudatused ja täiendused on kahesugused: ühed näevad ette pädevuste loovutamist EL-le ja pääsu EL koosseisu. Teised on suunatud sissepoole, et jääda elu korraldama ka peale ühinemist. Meie oma kuulub teise liigi hulka. Selles määratakse Eesti ja EL suhtes. PS täienduse S mõte oligi muuta PS-i nii, et Eesti võiks EL-le delegeerimist teha sel määral, et see oleks kooskõlas E riikluse alusPM. tega. TäiendS tõi juurde alusPM. te mõiste läbi mille tuleb tõlgendada PS-i ennast - uus Slikkuse mõõdupuu. AlusPM. te Õlik tähendus (jur. olemus): § 1-s on kirjas, et PS aluspõhimõtted on siduvad mitte EL-ile vaid Eestile. Tegemist on Eesti PS alusPM. tega. EL i põhikord erineb E põhikorrast. § 1 sõnastusest saab teha üldise järelduse, et Eesti ei saa kuuluda EL i kui see teeb olematuks Eesti alusPM
sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Diktatuur Seadustega piiramatu ainuvalitsus. Valitseja võim on piiramatu ega toetu rahva enamuse tahtele. Võimukasutus on täiesti suvaline, puudub igasugune õiguslik süsteem. Kodanikuõigused on piiratud või puuduvad. Nt USA
tähelepanu avarus, iseseisvus ja mitmemõttelisuse talumine, löövus (mõjukus, tõhusus, vastupidavus); 4. Motivatsiooni suurendamine - eeldab motivatsiooni- ja töörahulolu teooriate rakendamist juhtimispraktikas (Maslow, Lawler, McGregor, Herzberg jt.); 5. Tulemusüksuse ja isikliku vastutuse tõstmine - ettevõtte ja indiviidi iga eesmärgijärgne võtmetulemus tuleb tasakaalustada tulemusvastutusega; 6. Otsustusõiguse delegeerimine - st. otsustusõiguse märkimisväärset delegeerimist tulemusüksuse tasandile (suurendab juhtide motiveeritust ning vastutust lõpptulemuste saavutamise eest). SJ baseerub eestvedamise erinevatel teooriatel, milliseid iseloomustab juhtimisstiilide kahesuunalisus st. ühelt poolt juhtide orienteeritus ülesande täitmisele või juhiseid andvale käitumisele ja teiselt poolt orientatsiooni inimsuhetele ehk tuge andvale käitumisele. Kokkuvõtvalt võib öelda, et juhtimine jaguneb tegevuskeskseks ja
5.–7. ülesande täitmiseks võib sotsiaalministeerium sõlmida halduslepingu (LKS eelnõu § 12 lg 2). Sotsiaalministeeriumil nähakse uues süsteemis poliitikakujundaja rolli, samas on 7. ja 8. ülesanne rakenduslikud. Lastekaitsetöötajate täiendkoolituse korraldamise plaanib sotsiaalministeerium delegeerida, kõige tõenäolisemalt tervise arengu instituudile. Töönõustamise osas pole seisukoht kindel: võimalustena kaalutakse selle korraldamise delegeerimist TAI-le või SKA-le. Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks on uues lastekaitsesüsteemis seaduse rakendamine. Sotsiaalkindlustusameti ülesanded laste heaolu tagamisel ja laste õiguste kaitsel on: 1) lapse õiguste ja perede elukvaliteedi edendamiseks riikliku lastekaitse poliitika ja riiklike strateegiate tegevuskavade rakendamine; 2) rahvusvahelise lapsendamise korraldamine ja rahvusvahelise lapsendamise komisjoni
Seadluste üheks oluliseks tunnuseks on ka see, et neid võib anda üksnes teatud erakorralistes, ekstreemsetes oludes. Põhiseaduse § 109 annab seadluste andmiseks loa üksnes siis, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja selleks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Kuna seadlused põhiseaduse VII peatüki (seadusandlus) kohaselt peavad sisaldama õigusnorme, on seadluste puhul tegemist materiaalsete seadustega. Sisuliselt tähendab see legislatiivfunktsiooni delegeerimist Vabariigi Presidendile. Kuna riigipea täidab teatud tingimustel legislatiivfunktsiooni, siis iga selle funktsiooni teostamise akt (seadlus) on seadus materiaalses mõttes ehk materiaalne seadus; 4) määrused. Määruste, seadluste ja seaduste kui õigusallikate eristamise üheks oluliseks kriteeriumiks on neid välja andnud riigiorganid. Määrusi kehtestavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised riigiorganid, kellel on määrusandlusõigus, s.t. kes on seadusega selleks
Seadluste üheks oluliseks tunnuseks on ka see, et neid võib anda üksnes teatud erakorralistes, ekstreemsetes oludes. Põhiseaduse § 109 annab seadluste andmiseks loa üksnes siis, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja selleks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Kuna seadlused põhiseaduse VII peatüki (seadusandlus) kohaselt peavad sisaldama õigusnorme, on seadluste puhul tegemist materiaalsete seadustega. Sisuliselt tähendab see legislatiivfunktsiooni delegeerimist Vabariigi Presidendile. Kuna riigipea täidab teatud tingimustel legislatiivfunktsiooni, siis iga selle funktsiooni teostamise akt (seadlus) on seadus materiaalses mõttes ehk materiaalne seadus; 4) määrused. Määruste, seadluste ja seaduste kui õigusallikate eristamise üheks oluliseks kriteeriumiks on neid välja andnud riigiorganid. Määrusi kehtestavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised riigiorganid, kellel on määrusandlusõigus, s.t. kes on seadusega selleks
valitsusele. Seaduse konstruktsioon ei ole ammendav sisepädevuse võimaluste kasutamiseks. NB! Lugeda kindlasti riigikohtu lahendit nr. 3-3-1-25-02 (14.05.2002): 3-3-1-25-02: Ülesandeid, mida seadus paneb peale kohalikule omavalitsusele, nimetamata seejuures konkreetset organit ja mis pole vastavalt KOKS § 22 lg-le 1 volikogu ainupädevuses, võib kohalik omavalitsus vastavalt KOKS § 22 lg-le 2 volitada täitma valitsust. See säte ei välista kohaliku omavalitsuse ülesannete delegeerimist lisaks linna- või vallavalitsusele ka valitsuse struktuuriüksustele ning linna või valla asutustele ja ametnikele. Ka tänaseks jõustunud Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 2 kohaselt võib pädev haldusorgan ise määrata, kes täidavad tema nimel ülesannet. Olemuselt ei ole projekteerimistingimuste kehtestamine küsimus, mis vajaks otsestel valimistel valitud esindusorgani otsust või üldse kollegiaalorgani otsust. 2
Selle koolkonna plussiks on võimalus edukalt ühitada eelnenud teooriad, miinuseks aga on liigne rõhuasetus keskkonnale, andmata juhile ja organisatsioonile suurt võimalust sündmusi seestpoolt mõjutada Situatsioonilise eestvedamise teooriaid on mitmeid. P. Hersey ja K.Blanchardi mudeli järgi rakendub situatiivjuhtimine tulemuslikult siis, kui on tagatud: · tippjuhi valmisolek juhtimistegevuse delegeerimiseks alluvatele, mis tähendab juhtimisõiguse delegeerimist, alluvate toetamist, abistamist, õpetamist ning võimekamate edutamist, alluvatele tagasiside andmist ja töötulemuste objektiivset hindamist. 261 Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 2008, lk. 112-113 262 Kulno Türk. Personali juhtimine ja eestvedamine. TÜ Kirjastus, 1999, lk. 247- 248 · Alluvate valmisolek täiendavate juhtimisfunktsioonide võtmiseks mis tähendab, et alluv peab olema
annaabi.ee 
