tumedad kontuurid *Paul Cezanne "Natüürmort sibulatega", "Sainte-Victoire' mägi" Loodust maalis kui geomeetrilisi kujundeid (3nurgad,ringid..) *Henri de Toulouse-Lautrec "Tualett" (alasti naine istub,selja tagant), "Jane varil tantsimas" (kabaree, mustad sukad, sinine kleit, kübar) Kujutas inimesi lõbustusastutustest (teatrid, kabaree) Selgete piirjoontega; inimesed enamasti inetud ja labased Jug:19.saj lõpp püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistustes lähtuti taimedest; põhirõhk sujuvalt voolavatel joontel arhitektuur- hoone pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest (Estonia, Tallinna Draamateater) *Gaudi "La Sagrada Familia" (liivaloss) Maalid- sujuvad ja väljavenitatud figuurid, põhijoonte rõhutamine Ei taodelda ruumilisust Jutustava sisuga, legendiga. Palju tumedaid toone. *Gustav Klimt "Suudlus", "Juudit" *Akseli Gallen-Kallela "Lemminkäise ema" *Eduard Monch "Karje"
põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Prantsusmaa Prantsuse kunstnikel oli suhteliselt vähem kalduvust sümbolismile, hoopis enam levis see aga saksa kunstnike seas Kõige huvitavamateks prantsuse sümbolistideks on Odilon Redon (1840-1916) oma väga fantaasiaküllaste nägemuspiltidega Ning peamiselt seinamaalide autor Pierre Puvis de Chavannes (1824- 1898). Euroopa Belgia kunstnik James Ensor (1860-1949) maalis kirgastes toonides võikaid maske
Tekkis 19. Saj lõpul ning eksisteeris sümbolismiga põhimõtteliselt ühel ajal. Sündis mitmes Euroopa riigis üheaegselt kuna taheti vabaneda arhitektuuris valitsenud stiilide segust. Eelkõige lõi läbi arhitektuuris ja tarbekunstis. Esimsed katsetused tehti Inglismaal ja sealt levis see ka teistesse riikidesse. Eestis tunti juugendstiili kuna seda propageeriti Saksa keelses ajakirjas Jugend. Sai inspiratsiooni ka Jaapani kunstist. Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuse loomisel lähtuti taimedest, mida tihti moonutati. Vahepeal sobitati ka tiivulisi naiste figuure(haldjaid) taimede vahele. Pearõhk on kaunilt kujundatud sujuvalt voogavatel joontel, mis kulgevad mööda kaunistatavat pinda üksikult või kimpudena. JUUGENDARHITEKTUUR (LEIAB INTRANETIST)
aga maalikunstis ja skulptuuris. Esimesed sammud uue stiili poole tehti Inglismaal, mandrile jõudis ta 1890-ndatel aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi
neid lihtsustamata ja mingitesse vormidesse surumata. Gaudi stiil on kordumatu, järgimatu ja iganematu- sest loodus ei lähe kunagi moest ära. Arhitektina mõjutasid Gaudit mitmed asjad. Ta leidis inspiratsiooni keskaegsetest raamatutest, gooti kunstist ja looduse orgaanilistest vormidest. Need kokku moodustasidki Gaudi erilise arhitektuurilise stiili. Gaudí tundis huvi inglise kunstiajakirjade ja Ruskini tööde vastu ning see viis teda dekoratiivsuse poole, mida leidus rikkalikult ka kohalikus mauri arhitektuuris. Gaudí saavutused näivad pärinevat kahest täiesti vastandlikust tõukejõust unistus taaselustada kodumaist arhitektuuri ja sund luua totaalselt uusi väljendusvorme. Samuti on teda mõjutanud Richard Wagneri mõte: arhitekt, kes polnud ei skulptor ega maalikunstnik, polnud "ei midagi muud kui vaid suuremõõtmeline raamija". Antonio Gaudi suri ootamatult 1926. aastal Barcelonas, kus tal oli pooleli kuulsa
Kujunes välja eriline paraad portree tüüp, kus polnud tähtis inimese vaimse palge avamine , vaid eelkõige toreda riietuse,aumärkide, valitsejaliku poosi ja luksusliku interjööri täpne, sageli kuiva protokollimiseni ulatuv kujutamine.Hiljem muutusid portreed värvilisemaks, baroklikumaks , maalilisemaks. Hyacinthe Rigaud Tema tuntuim portree on kuningas Louis 16-st. Skulptuur-Silmapaisvaim oli Pierre Puget, kes oma omapärases ja haaravas loomingus ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise, mõnikord traagikasse kalduva emotsionaalsuse.
poosides tegelased, virildunud maskid, tardunud pilguga mustad silmad surnukahvatutes nägudes, saatuslikud surmameeleolud, võikad fantaasialoomad, luukered, kõlbad - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Prantsuse kunstnikel oli suhteliselt vähem kalduvust sümbolismile, hoopis enam levis see aga saksa kunstnike seas. Kõige huvitavamateks prantsuse sümbolistideks on Odilon Redon (1840-1916) oma väga fantaasiaküllaste nägemuspiltidega ning peamiselt seinamaalide autor Pierre Puvis de Chavannes (1824-1898). Mõlema teosed on vägagi meeldivad ka oma välise, puhtmaalilise külje poolest. Puvis de Chavannes näiteks
skulptuuris. Esimesed sammud uue stiili poole tehti Inglismaal, mandrile jõudis ta 1890-ndatel aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis
veehoidlal 1971. aastal. Kaks aastat hiljem kasvatasid luiged oma järglasi ka Soome lahe rannikul Kolga lahes. 1983. a. andmetel oli Eestis siis 390 paari kühmnokk-luiki. Juurdekasv on keskmiselt 25% aastas. Arvukus suureneb aasta-aastalt. Luik pesitseb Põhja-, Lääne-, Kaspia- ja Musta mere äärsetel aladel. Viimase paarikümne aastaga on tema levik märgatavalt suurenenud. Oma mõju on selles ka inimesel - kühmnokk-luike peetakse tema dekoratiivsuse tõttu tiikidel sageli ilulinnuna ja üpris sageli on taoline elupaik neid sinna ka pesitsema meelitanud. Eestis on ta levinud eelkõige Lääne-Eesti saarte ja Põhja-Eesti ranniku ümbruses. Esimesed kühmnokk-luiged saabuvad meile juba vaba vee laikude tekkimise ajal, viimased lahkuvad veekogude täieliku kinnikülmumise ajal. Ega asjata ei öelda, et luiged lähvad, lumi taga. Soodsatel talvedel (kui jääolud ja muud faktorid võimaldavad veel toituda) talvitab neist meil üsna paljud.
1870ndatest maalis enamasti balleriine. 1880ndatel hakkas nägemine halvenema ning Degas keskendus peamiselt skulptuurile ja pastelljoonistusele. Looming Degas´ peetakse vastandiks Renoir`le, temast õhkub täpsust ja jahedust. Peamisteks töövahenditeks olid värvilised kriidipastellid. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure, saavutades sellega uuelaadse dekoratiivsuse. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. ,,L' Absinthe" 1879 Neisse kahte inimfiguuri on Degas pannud kogu linnaelu lootusetuse. Roheliseks haldjaks kutsutav absint pakkus võimalust eemalduda ajutiseltki Pariisi elu kalkusest. Rohekas koloriit kujutab absindi hukutuslikkust kogu ühiskonnale. ,,Sinised tantsijannad" ,,Tantsuklass"
Prantsusmaal ja Inglismaal olid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi ,,hinge" väljendamine. Ida-, ja Põhja-Euroopas oli rohkem rahvusromantiline, mis osaliselt segunes sümbolismiga (loodusmüstika), kuid peamiselt siiski vastandus sellele. Juugendstiil hakkas Euroopas levima 1890-ndail. Juugendstiili iseloomustab spetsiifiline ornamentika ning kunstide sünteesi taotlus. Kujutavas kunstis tähendas see dekoratiivsuse ülekaalu looduse üle. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud olla illusionistlik ,,auk seinas", vaid seina pinna monumentaalne kaunistus. Kujutsises vähenes kolmemõõtmelisus, figuurid muutusid siluettideks ja ornamenditaolise terviku elemendiks. Sellele aitasid kaasa lihtsustatud ja toonitud kontuurid ning puhtad, erksad, kuid tinglikud, reaalse maailma värvide nüansirikkust ignoreerivad. Tihti tõesti silmapiir pildist välja, et
Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade haljastamiseks, suurte põõsarühmade moodustamiseks ja elavtarana. Temast võib kujundada ka tüvivormi. Kui põõsasvormi ei kärbita, siis põõsas laasub alt ja ei ole enam ilus. Et seda ära hoida tuleks vanu põõsaid kevadel madalalt lõigata. Uued võrsed kasvavad väga kiiresti. Leiab ta väga laialdast kasutamist põhjapoolsemate alade haljastuses mitte ainult oma külmakindluse ja vähenõudlikkuse tõttu, vaid ka suure dekoratiivsuse pärast. Kaunis lehestik on suvel valkja-sinaka varjundiga, sügisel aga punakas või violetne; suvel harmoniseerub lehestik hästi ka punakate võrsetega, talvel paistavad võrsed hästi silma lume või okaspuude taustal. Sobib istutamiseks nii üksi kui rühmana(seemnemaailm.ee) 1 Kasutatud kirjandus · http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=131&art=184 · http://eds
Eesmärk on täita pinnas esinevad poorid ja kindlustada hea nakkuvus värvi ja aluspinna vahel. Kasutatakse nii spetsiaalseid kruntvärve kui ka lahustiga lahjendatud värvisegusid. Katusevärv plekkkatustele spetsiaalselt plekkkatuste tarbeks väljatöötatud metallpindade värv, mis peab olema väga hea ilmastikukindlusega. Sageli sisaldab libisemisvastaseid lisandeid. Kestvus periood, millest edasi värvkate hakkab lagunema (pragunema) ning kaotab oma kaitsevõime ja dekoratiivsuse. Kipsplaadi, plaatpindade värvimine soovitatav täita vuugikohad eelnevalt vuugilindi ja pahtliga. Värvida võib nii vee kui ka lahustipõhiste värvidega. Klaaskiudtapeet klaaskiust reljeefse mustriga tapeet, mis pärast seinale liimimist värvitakse üle. Koridorid sobivad on poolmatid kuni läikivad (vastavalt maitsele) veepõhised või lahustipõhised värvid. Matte värve ei ole soovitatav kasutada, kuna need määrduvad kergemini ja nende
määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Esimesed sammud uue stiili poole tehti Inglismaal, mandrile jõudis ta 1890-ndatel aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede
saata". Selle Eesti esimese fresco teostas Eesti soost kunsnik Johan Köler. Altari maal valmis 10-ne päevaga ehk 23. Juuliks 1879. Põhjatornis olev kell on kingitud 1670.a Rootsi kuningas Karl XI poolt ja see on ainuke mälestus 1670.a ehitatud puukirikust. Lõunatornis on 1870 a kaupmehe I.E. Steinbergi poolt annetatud malmkell. Juugendstiil Juugendstiil tuleneb saksa ajakirjast "Jugend"(noorus)nimetus kus seda stiili tuntakse ja soovitati. Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest: tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatud panda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikkasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled- kõik on antud mingis närtsimisseisundis.
Andrei Voronihhin(17591814) Kaasani peakirik. o Paljudele klassitsistidele meeldib luua peale üksikhoonete ka terveid linnaehituslikke ansambleid, kui vaevalt saab siin keegi võistelda Carlo Rossi'ga (17751849) Tema töödeks on hiiglaslik Reastaabi kaarhoone(lk 186 üleval parempoolne pilt), Mihhaili loss praegune Vene muuseum( lk 186 üleval vasakpoolne pilt) ja palju muud. Tema ehitisi iseloomustab püüe dekoratiivsuse ja toreduse poole. Klassitsistlik arhitektuur Saksamaal o Ka Saksamaal püüti püstitada triumfikaari. Nt Brandenburgi värav Berliinis. o Saksa kõige tähtsam klassitsistlik arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel(17811841), kes kavandas Berliini teatri (lk 186 all parempoolne pilt), muuseumi( lk 186 all vasakpoolne pilt) ja peavahi hoone (lk 187 ülemine pilt). Klassitsism Eestis
° Tähtis pole inimese vaimse palge avamine ° Tore riietus, aumärgid, valitsejalik poos, luksusliku interjööri täpne kujutamine (sageli äärmuslik) ° Esialgu ülekaalus Poussinist lähtuv klassitsistlikum laad ° Hiljem suurenes Rubensi mõjul värvide osatähtsus, maalilisus, baroklikus ° Hyacinthe Rigaud ° Louis XIV paraadportree Skulptuur Pierre Puget ° Omapärane ja haarav looming ° Ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise traagikasse kalduva emotsionaalsuse ° ,,Krotoni Milon" antiikaja maadleja Antoine Coysevox ° Töötas õukonna juures ° Baroklikud, klassitsistlikud ja puhtrealistlikud jooned parimates töödes (eriti portreebüstid) ° Kuningas Louis XIV Francois Girardon ° Peamiselt klassitsistlik ° Sümmeetria ° Tasakaalukus ° Objektide idealiseerimine (tunnused meenutavad antiikkunsti) ° Louis XIV eluajal tehti mitmeid monumente ° ,,Nümfid Apollonit ümardamas"
ka taimed tihedateks ümmargusteks( teinekord ka kandilisteks) kujunditeks, et äratada muljet mägedest, pilvedest ja ookeanilainetest. 2. Kasutatakse suhteliselt väikest arvu taimi.Iga kivi ja iga taim on valitud selle järgi, milline on tema panus üldisesse kujundusse mitte individuaalsete omaduste poolest 3. Tervikut hoitakse täiuslikult korras. Lehtede koristamine, liiva või kruusa riisumine, taimede hooldus. Teinekord jäetakse just dekoratiivsuse pärast sügisesed vahtralehed või õielehed samblale maha. 4 Sügis Ryogin-an`is, Koht: Kyoto, Jaapan, Kes tegi: Shigemori Mirei (1896-1975), Millal:1964, Fotograaf: Damian Douxchamps 5 Kinkaku-ji, Kyoto, Jaapan 6 Sammal ja graniitplaadid Abti Aed 7 Zen-aed Tofuku-ji templis, Kyoto`s, Jaapanis.
Sõnajalgtaimed Soontaim- omab juhtkimpe vee ja toitainete trantspordiks. (paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed) Tunnused: *arenenud tugikude *juhtkimbud *kambiumi ja teiskasvu esinemiene Neil on sporofüüdina kolm võsutüüpi: kolla tüüp, osja tüüp ja sõnajala tüüp. (Need on ka ühtlasi 3 peamist sõnajala klassi) Kollad: *pisikesed, peenikesed lehed * eospead varre tipus, eoslad ka *vars *on kaitse all (ühest eosest uue kolla kasvamiseks kulub 10-neid aastaid) Kasutamine: dekoratiivsuse tõttu pärgade ja kimpude valmistamiseks. Osjad: *Eoslad on eospeades, varre tipus * Lülilised varred *Umbrohuks (põldosi) Sõnajalad: *ei õitse kunagi *varsi pole *juured *suured lehed, lehe alaküljel eoslad *eostega paljunemine *risoom *juured Näiteks: Maarjasõnajalg, laanesõnajalg Kasutamine: dekoratiivne eesmärk, haljastus aedades/pargis, evolutsiooni uurimine Miks vajavad sõnajalgatiamed viljastumiseks vett? V: Et isasssugurakud saaksid kanduda emassugurakkudeni
tegelased, virildunud maskid, tardunud pilguga mustad silmad surnukahvatutes nägudes, saatuslikud surmameeleolud, võikad fantaasialoomad, luukered, kõlbad - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Edvard Munch (1863-1944) Edvard Munch sündis 12.detsembril 1863.a. Norras Lötenis sõjaväearsti peres. Aasta hiljem kolis pere pealinna, kus isa püüdis lastele anda hea hariduse, kuid see oli raske, sest 1868.a. suri Munchi ema tuberkuloosi. Sama saatus tabas hiljem ka kunstniku lemmikõde, isa, veel ühte õde ja venda. Lapsepõlves pidi Munch ise uppuma, kuid vend päästis ta enda elu hinnaga. Kõik need
Kerkivad Admiraliteedihoone, mille autor on Andrejan Zahharov (1761-1811), ja Kaasani peakirik, mille on kavandanud Andrei Voronihhin (1759-1814). Paljudele klassitsistidele meeldib luua mitte ainult üksikuid hooneid, vaid terveid linnaehituslikke ansambleid, kuid vaevalt saab siin keegi võistelda Carlo Rossi'ga (1775- 1849). Rossi töödeks on hiiglaslik Peastaabi kaarhoone Mihhaili loss (praegune Vene Muuseum) ja palju muud. Rossi ehitisi iseloomustab püüe dekoratiivsuse ja toreduse poole. Klassitsistlik arhitektuur Saksamaal. Ka siin püstitati triumfikaari (Brandenburgi värav Berliinis). Saksa kõige tähtsam klassitsistlik arhitekt oli Karl Friendrich Schinkel (1781-1841), kes kavandas Berliini teatri muuseumi ja peavahi hoone. Klassitsism Eestis. Meilgi leidub rohkesti klassitsistliku arhitektuuri näiteid. Kuigi provintslikud olud ei loonud tingimusi niisuguste hiilgavate ehitiste ja ansamblite loomiseks nagu
................................................... 9 LISA 1 ...................................................................................................................................9 Vastseliina piiskopilinnus 3 SISSEJUHATUS Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis. Enamus on säilinud vaid varemetena, kuid siiski annavad nad aimu selle ajastu arhitektuurist. Üks omanäolisemaid oli oma välisarhitektuuri dekoratiivsuse poolest Vastseliina linnus, mis oli ainulaadne ehitis kogu Eesti ja Läti alal. Vastseliina piiskoplinnus rajati Tartu piiskopi ja Liivimaa ordumeistri poolt 14. sajandil. Tänu ümberehitustele ja laiendustele kujunes see võimsaks piirilinnuseks. Tänapäeval on linnuse varemed kaunis vaatamisväärsus, kus korraldatakse keskaegseid üritusi LINNUSE AJALUGU Vähemalt tuhandeaastane ajalooline kauba- ja sõjatee kulges Tartust läbi Võru (Kirumpää) ja Vastseliina ümbruse Pihkvasse
kujunemine. Esialgu oli ülekaalus Poussinist lähtuv klassitsistlikum laad, hiljem suurenes (peamiselt Rubensi loomingu mõjul) värvide osatähtsus, portreed muutusid maalilisemaks ja barokilikumaks, näiteks Hyacinthe Rigaud (1659- 1743) looming. Tema tuntuim portree kujutab muidugi kuningas Louis XIV-t. Skulptuur. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam Pierre Puget (1620- 1694), kes oma väga omapärases ja haaravas loomingus ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise, mõnikord traagikasse kalduva emotsionaalsuse. Õukonna juures töötas Antoine Coysevox (1640- 1720), kelle parimates teostes, eriti portreebüstides võime näha niihästi barokilikke, klassitsistlikke kui ka puhtrealistlikke jooni. Põhiliselt klassitsistliku stiili esindaja oli Francois Girardon (1628- 1715). Tema teoste sümmeetria, tasakaalukus ja objektide idealiseerimine meenutavad antiikkunsti. Louis XIV isikut jäädvustati juba eluajal mitme monumendiga.
Tallinna Tehnikaülikool Kaunis Kuldking REFERAAT TALLINN 2008 Kaunis kuldking, ladina keelne nimetus Cypripedium calceolus on Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliik ja ühtlasi ka Eesti üks suureõielisemaid taimi üldse. Paljuski oma dekoratiivsuse tõttu on liik hävinud mitmetes maades ja nüüdseks kõikjal kaitse all. Kuldkingast on saanud üks looduskaitse sümboleid paljudes Euroopa maades. Nimi "kuldking" pärineb rohkem kirjandusest. Rahva seas on see kaunis taim rohkem tuntud "käokingana". Seda ehk seepärast, et kuldking kasvab varjukates metsades, kus kukuvad ka käod. Nimi "käoking" on aga juba antud ühele teisele taimele. Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking
avaneb vaade kaugusse. Tema laad on maalilisem ja barokklikum kui P., kuid ikka selge ja ülevaatlik. · Portreemaal, õukond soovis , et neid näidataks tähtsate, ilusate ja võimukatena. Kujunes välja eriline paraadportree tüüp, kus pole tähtis inimese vaimse palge avamine, vaid eelkõige toreda riietuse, aumärkide, poosi ja luksuse kujutamine. Hyacinthe Rigaud. · Skulptuur, Pierre Puget, kes oma omapärases ja haaravas loomingus ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise emotsionaalsuse. A. Coysevox- portreebüstid. F. Girardon, looming meenutab antiiki.
sellest ajastust õige vähe. Maalikunsti saavutustest ja arenguist saame peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast-tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige seinamaale ja põrandamosaiike. Sealsed mosaiigid on vägagi meisterlikud,oskuslikult on edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varju mängu.Seinamaalingud, mis Pompejis säilinud on vägagi kaunid ja annavad mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest.Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism,looduse jäljendamise meisterlikkus.Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses,vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Varakristlik kunst-Varakristliku kunsti all mõeldakse kunsti,mis on loodud esimeste kristlaste poolt Rooma riigi aladel. Skulptuur-Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist
Ei ole väga vihmakindlad soovitatakse katuse alla tõsta. Kaunis taim peenardesse, pottidesse, ideaalne haljastusse. Konteinerhaljastusse, efekttaim. Joonis 23. Madal mätashari (Celosia argentea var. Cristata) (http://www.missouriplants.com/Redalt/Celosia_argentea_cristata_peg.jpg) -tähk-mätashari (C. spicata) Taim eelistab päikeselist, tuulte eest varjatud kasvukohta, viljakat mulda. Soojalembene taim, suurima dekoratiivsuse saavutab päikesepaistelises ja tuulevarjulises kasvukohas ja piisavalt viljakas mullas. Olenevalt sordist sobib rühmana peenrasse, teiste lilledega koos bordüüriks, kuiv-ja lõikelilleks. Efekttaim. Joonis 24. Tähk-mätashari `Flamingo Feather' (http://www.backyardgardener.com/tmimages08/280/6/6077.jpg) 15
Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade haljastamiseks, suurte põõsarühmade moodustamiseks ja elavtarana. Temast võib kujundada ka tüvivormi. Kui põõsasvormi ei kärbita, siis põõsas laasub alt ja ei ole enam ilus. Seepärast muudab vanade põõsaste kevadine madal lõikus nad jälle kauniks. Leiab ta väga laialdast kasutamist põhjapoolsemate alade haljastuses mitte ainult oma külmakindluse ja vähenõudlikkuse tõttu, vaid ka suure dekoratiivsuse pärast. Teadliku lõikamisega saate suurendada õite arvu, õite suurust, parandada põõsa tervislikku seisundit ja anda põõsale soovitud kuju. Iga kevad tuleks üle vaadata puude ja põõsaste vajadus lõikuse või kärpimise järele. Parim põõsaste lõikamise aeg on tavaliselt vegetatsiooniperioodi eel (märtsi lõpus ja aprilli alguses), sest siis paranevad haavad kiiresti. Samuti saab sel ajal raagus põõsastelt okste asetusest ja tihedusest ka parema ülevaate.
Maalikunst ja käsitöö Maalikunsti saavutustest ja arenguist saame peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige seinamaale ja põrandamosaiike. Sealsed mosaiigid on vägagi meisterlikud, oskuslikult on edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varju mängu. Seinamaalingud, mis Pompejis säilinud on vägagi kaunid ja annavad mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest. Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk-kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili vahetas
igasugustest mitmemõttelistest Edward munch ,,Elu vihjetest, võrdkujudest ja Tants" sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Juugendstiil 19.sajandi lõpp Juugendstiil püüdles välise Edvard Burne-Jones Inglismaa dekoratiivsuse poole. Kaunistuste ,,Kuldne Trepp" loomisel lähtuti taimedest; tihti on Aubrey Beardsley taimemotiivid aga niivõrd ,,Paabulinnu kleit" moonutatud, et raske on märgata John Everett Millais nende tõelist algupära. Pearõhk on ,,Ophelia" kaunilt kujundatud, sujuvalt
Oma ealisuse järgi jaotatakse lillepeenrad püsi-ja suvelillepeenardeks. Sõltuvalt peenra kujust ja suurusest võib neid jaotada ka järgnevalt: klumbid bordüürid, miksbordüürid, vaippeenrad ja kollektsioonpeenrad. Lillepeenarde kujundamisel peab kindlasti arvestama mõningate põhimõtetega: kõrgemaks kasvavad liigid paigutatatkse peenra keskele; mitmeliigilisse peenrasse valitakse liigid millel on mingi ühine omadus; koos kasutatakse peamiselt 3 värvust, millest 1 domineerib; peenra dekoratiivsuse tagamiseks kasutatakse püsivate omadustega dekoratiivsete omadustega liike. Murus paiknevaid peenraid reeglina silmatorkavalt ei ääristata. Rajatised ja arhitektuursed väikevormid kujunduses Väikevormideks nimetatakse mitmeid funktsionaalseid ja kujunduslikke rajatisi ning konstruktsioone(prügikastid, skulptuurid). Eriti oluliseks muutuvad kujunduslikud väikevormid nagu näiteks skulptuurid kohtades kus vajatakse efektset tulemust ning haljastuse rajamine on keerukas.
ajastust õige vähe. Maalikunsti saavutustest ja arenguist saame peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige seinamaale ja põrandamosaiike. Sealsed mosaiigid on vägagi meisterlikud, oskuslikult on edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varju mängu. Seinamaalingud, mis Pompejis säilinud on vägagi kaunid ja annavad mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest. Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk- kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili
puiduliigist kui vana ja aastaringide suund peab olema sama , et vältida pingete tekkimist vana ja uue puidu vahel. Samuti peab see olema vastava kuivusastmega. Põrandalaudade proteesimisel kasutatakse PVA-d ja polüuretaanliimi, nn. paisuvat liimi. Põrandalaudade vahesid pole võimalik kunagi täiesti likvideerida, kelle jaoks on see oluline, võib ühe variandina proovida mastiksit, mis on musta värvi ja mida kasutatakse eriti just laevades heledate laudade puhul dekoratiivsuse saavutamiseks, kuid tavainimesel käib ta hind tihti üle jõu. Kasutus- ja hooldusjuhend Õige hoolduse korral peab puitpõrand kaua vastu, säilitab oma loomulikkuse ja valmistab rõõmu aastakümneid. Eri puiduliigid ja eri viisil töödeldud parketid nõuavad teatud tingimusi ja hooldust. Kui järgid järgmisi lihtsaid juhiseid ja soovitusi, on tagatud põranda kvaliteedi säilimine ja hea väljanägemine pikaks ajaks. Kõige tähtsamad põhimõtted:
Männi-mädiknahkis lagundab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Siseruumides hakkab ta kõige sagedamini kasvama keldris ja põranda alumistel puitdetailidel, ent leide on ka kõrgematel korrustel ning isegi katusekonstruktsioonil. Tekitab samuti pruunmädanikku. Areneb aga märksa aeglasemalt kui harilik majavamm. Sinetus-ja hallitusseened: Puit võib muuta värvi, tõmbuda sinisest kuni mustaks, rikkudes sellega oma dekoratiivsuse. Värvi muutuse põhjuseks on sinavusseened (Aureobasidium) või hallitusseened (Aspergillus, Penitsillum jt). Sinavusseente värviliseks pigmenteerunud seeneniidid tungivad puidu säsikiirtesse, kus neile leidub rikkalikult toitaineid. Hallitusseente hüüfid on sageli värvusetud ja puidul nähtavad väikeste mustade täppidena, sarnaselt sinavusseene viljakehaga. Kas tegemist on hallitus või sinavusseenega, selgub hööveldades või tahudes. Hallitus esineb ainult pinnal ega tungi puitu
Juugendi oluline seisukoht oli see, et arhitektuur peab looma kauni keskkonna ja seeläbi ka kauni inimese. Otstarve ja ilu tuli ühendada. Eriti väärtustati eramaju keset rohelust. Seetõttu tõusid ka mõisad kui ideaalsed maakodu arhetüübid arhitektide, kunstnike jt huviorbiiti. Inspiratsiooni saadi taaskord keskaegsest arhitektuuripärandist. Seda eelkõige seetõttu, et gooti arhitektuur imponeeris oma käsitöölike võtete ausse tõstmisega, kunstilise vormi ühtsusega ning dekoratiivsuse taotlusega. Gooti arhitektuuri peeti orgaaniliseks ja seda taotles ka juugend. Toetumist keskaegsetele prototüüpidele soosis ka historitsim, mistõttu saab siin kahe suuna vahel paralleele tõmmata, kuid juugend püüdis olla uuenduslikum ja looduslähedasem. Juugend ilmus Baltikumi kunsti 1890. aastate keskpaiku. Tähtsündmuseks kujunes 1901. aastal Riia 700 aasta juubeli puhul korraldatud suur tööstus- ja käsitöönäitus, mille järel
Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige seinamaale ja põrandamosaiike. Sealsed mosaiigid on vägagi meisterlikud, oskuslikult on edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varju mängu. Page 10 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Seinamaalingud, mis Pompejis säilinud on vägagi kaunid ja annavad mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest. Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk-kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili vahetas välja
kui iidsete paekiviseinte vahele. Oma kujutelma täitmiseks on mängumaa lai: valida on erinevate klaasitüüpide ja värvitoonide vahel. Klaasist piirded koguvad aina enam populaarsust, klaas annab trepipiirdele piisava turvalisuse ja on samas ka väga kaasaegne. 3.5 Duzzinurgad Klaas on väga tugev ja vastupidav materjal. Klaas ei pleegi, ei muuda värvi, talub niiskust. Kui teda mehhaaniliselt ei rikuta võib klaas väga kaua aega ilusana säilida. Dekoratiivsuse ja privaatsuse lisamiseks klaasid matistatakse, kaetakse dekoratiivkiledega või taustvärvitakse. Viimast teostatakse koos klaasi karastusprotsessiga spetsiaalsete ahjuvärvidega. Turvakile hoiab purunenud klaasi kenasti koos ega lase võimaliku õnnetuse korral kildudel laiali paisata. Tänapäevaseid klaaskonstruktsioone on kerge hooldada kaasaegsete vahenditega ja need võib katta näiteks vetthülgava klaasivahaga, mille tulemusena kuivanud veepiiskade tekkimine klaasile vajub unustusse
15. sajandi lõpul ehitati kirdetorn. 16. sajandi alguses ehitati danskrilaadne põhjatorn. 2 Kagunurk sai ainulaadse dekooriga ümartorni ning linnusemüür ehitati kõrgemaks. Palisaad lammutati ning selle asemele ehitati väikeste tornidega zwinger. Linnust kindlustati täiendavalt kuni Liivi sõjani. Vastseliina linnus oli omanäoline oma välisarhitektuuri dekoratiivsuse poolest ning ainulaadne ehitis kogu Eesti ja Läti alal.Looduslikult kõige vähem kaitstud lõunaküljel olid kaitset parandav zwinger ning kagutorni ees olev madal lisatorn suurtükkidele.Vastseliina linnus asus vana Riia–Pihkva kaubatee ääres. Peale selle etendas ta tähtsat osa ka palverännakute sihtpunktina. Linnuse all asus võlvkelder ja selle peal oli linnusekabel, kus peeti kiriklikke kombetalitusi. Linnuse kabelis asus püha rist, mida käidi kummardamas
Üksi. 1896. JUUGEND JA SÜMBOLISM 19. sajandi lõpul tärkas mitmel Euroopa maal peaaegu üheaegselt soov vabaneda sellest stiilide segust, mis juba ligi pool sajandit oli vohanud ehituses ja tarbekunstis. Vastandiks sellele nn. eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Kõige enam õnnestusid need katsed arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, raamatu ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled kõik on antud mingis närtsimisseisundis
Kui liigi mõned isendid on säilinud üksnes vangistuses või muudes inimese kontrollitavates tehistingimustes, siis öeldakse, et liik on looduses välja surnud (extinct in the wild); näiteks franklinipuu (Franklinia alatamaha), mis leiti 1765. a Altamaha jõe suudmealalt Georgias (USA), on looduses välja surnud, sest ei talunud puuvillaga kaasa toodud seenhaigust. Siiski on see liik tänu omal ajal korjatud seemnetele tehistingimustes säilinud ning on oma dekoratiivsuse tõttu Ameerika aedades üsna populaarne. Mõlemal eeltoodud juhul peetakse liiki tegelikult globaalselt väljasurnuks. Kohalikult väljasurnuks (locally extinct; extirpated) peetakse liiki, mis on kadunud teatud piirkonnas, kuid on siiski säilinud teistes levila osades. Näiteks rabapistrik (Falco peregrinus) oli kunagi Eesti rabades suhteliselt tavaline haudelind, kuid alates 1980. aastatest ei ole tema pesitsemist Eestis enam täheldatud, niisis on ta meil
" Tema töödes on värvil väga oluline koht. "Hall on surma ja surma märke kandva tsivilisatsiooni värv. Ma ei tahtnud surra koos sellega, seepärast ma hakkasingi kunstnikuks," selgitas ta. Hundertwasseri arhitektuuris võib märgata teatud mõjusid nii Hispaania arhitekti Antoni Gaudi loomingust kui ka juugendstiilist. Seda võib märgata tema hoonete vabavormilisest ülesehitusest, kõverjoone laialdasest kasutusest ja dekoratiivsuse taotlusest. Ta avaldas oma töödega antipaatiat arhitektuuri tõsiduse ja ranguse suhtes. See võis olla reaktsioon Viini arhitektuurile, mida iseloomustab sirge joon ja vorm. Tema revolutsiooniliselt ökoloogiliste seisukohtade tõttu arhitektuuris on teda nimetatud "arhitektuuri tervendajaks". Austusest looduse vastu avaldas ta mõtte: "Ehitamise käigus hävitatud elusloodus peab saama võimaluse edasi elada katusel." Seepärast istutaski ta puud hoonete
1817.a. ja ka segas töö Dresdeni ooperiteatris "Nõidküti" kiiret valmimist. Weber lõpetas ooperi 1820.a. ja 18.juunil 1821.a. tuli see Berliinis lavale. "Nõidküti" erakordne menu esilavastusest peale on seletatav patriootiliste tunnete tõusuga sel ajal. Berliinis võidutses tollal preisi aristokraatia poolt sinna kutsutud itaalia päritoluga prantsuse helilooja Spontini, kelle kärarikkad ja ülespuhutud ooperid püüdsid kuulajaid köita dekoratiivsuse ning hiilgavate massistseenide efektiga (kuulus saksa kirjanik Heine märkis pilkavalt, et Spontini ooperite lavastamisega taheti proovida teatrihoonete seinte vastupidavust). Patriootiliselt häälestatud kuulajaskond (eriti noorus) asus sellega opositsiooni ja nägi "Nõidkütis" tõeliselt rahvuslikku teost, sellest ka tormilised ovatsioonid "Nõidküti" esietendusel, mis tegid Weberi rahvuskangelaseks. Ooperi sisu:
Erilist allakriipsutamist väärib aga, et peale üksikisiku karakteri ja hingelaadi esiletoomise taotles ja suutis kunstnik ka edasi anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat. Just selles mõttes ongi väljapaistev tema üldtuntuks saanud Lääne neiu, mis polnud mõeldud lihtsalt ühe Lihula külapiiga näopildina, vaid rohkem juba ühe rahvusliku naistüübi ja -karakteri kehastusena. Portree on pidulikult värvirõõmus, isegi kerge dekoratiivsuse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunite värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras. Haapsalu aastatel külastas Laikmaa ka Helsingit. Eriti Akseli Gallen-Kallela looming pani tema mõtted liikuma rahvuslikult omanäolise kunsti loomise probleemide ümber. Oma mõtete tribüüniks kasutas ta Tallinnas ilmuvat uut ajalehte Teataja. Nii sattus ta tihedasse kontakti ajalehe 5
Dolomiit on enamasti hall, mõnikord sinaka või pruunika varjundiga. 3.MOONDEKIVIMID Moondekivimid kivimid on tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumise tagajärjel kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. Kivimi keemiline koostis jääb muutumatuks, muutuvad struktuur ja omadused. *Marmor on tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Ta on kristallilise ehitusega, hästi poleeritav, väga erineva värvuse ja mustriga kivim. Oma dekoratiivsuse tõttu kasutatakse marmorit peamiselt viimistlustöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. Sõmerad looduskivimaterjalid: Sõmerad materjalid esinevad looduses nö valmiskujul. Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist). Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki: • mäeliivad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on krobeliste teradega;
juunis. Õied on valkjasroosad ning ripuvad ühe- või kahekaupa. Viljad valmivad augustis, ent muutuvad juba juulis erepunaseks. Taime dekoratiivsus tulenebki suuresti erkpunastest kaunitest viljadest. Harilik tuhkpuu väärib kasvatamist üksikpõõsana, kuid sobib ka hekkide rajamiseks (Laas 1987). 16.2 Hooldusvõtted Tuhkpuu on külmakindel ja hea põuataluvusega. Tolmutaluvus ja vähenõudlikkus mulla niiskuse ja viljakuse suhtes lubavad tuhkpuud linnahaljastuses kasutada. Põõsaste dekoratiivsuse säilitamiseks tuleb regulaarselt sanitaarlõikust teha, mille käigus eemaldatakse kahjustunud võrsed. Lõikekohti tuleb määrida aiavahaga. Noorenduslõikust tehakse kevadel enne pungade puhkemist (tavaliselt 15- 18 aastaseid taimi) (Ageeta OÜ veebileht 2008). Tuhkpuid on võimalik paljundada nii seemnete, pistikute kui ka võrsikutega. Seemnetega paljundamiseks valitakse välja hea kvaliteediga küpsed seemned. Idanemise kiirendamiseks ja
Joonis 21. Purpur-siilikübar 25 Piimalill (Euphorbia) Konkreetne liik: kuldne piimalill (Euphorbia polychroma) Taime kõrgus ja läbimõõt: 50 - 70 cm kõrgune, 40 cm laiune Taime välislaadi kirjeldus: põõsas kerajas, rohkesti harunev Lehed: Juurelähedased lehed on soomusjad, varre lehed ümmargused ja pikergused, hallikasrohelised Õied või õisikud: kõrglehed kuldkollased Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: Põõsad säilitavad kuju ja dekoratiivsuse sügiseni, tundlik liigniiskuse suhtes Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvari, vett läbilaskev, kerge, lubjatud ja väetatud aiamuld Kasutamine haljastuses: ühekaupa istutatult teeradade nurkades ja pööretel, peenardes ühekaupa või rühmadena madalate püsikute sekka, kiviktaimlasse, padjandtaimeks Joonis 22. Kuldne piimalill (http://en.album.ee/node/22854789/50231723) 26 Joonis 23. Kuldne piimalill
ehitustle • Ehituskivi- välimuselt ja väljanägemiselt kõrge kvaliteediga looduslik kivim, mida kasutatakse ehitustel. Kivide tunnused: • Värvus heledad ja tumedad • Räige on klaasjas, läikiv või rasvane • Kõvadus- määratakse mohsi skaala järgi • Lõhenemispinf Kivimite liigitus: • Geoloogilise päritoluga • Mineraalloogilise päritoluga • Füüsikalise-mehhaaniliseomadustega • Kasutamisala järgi • Dekoratiivsuse järgi 1)tardkivimid (graniit, basalt, pimss) 2)settekivimid(looduslikud kivimid, killusitkud, kruusad , kriit, kips, lubjakivi jne) 3)Moondekivimid( kvarts, marmor, Maakoores enim esinevad mineraalid on Kvarts, ränidioksiidid. Looduslike kivimaterjalide tootmine: • Murdmine • Lõhkamine • Saagimine • Freesimise teel • Leeklõikus(kui on üle 30% kvartsi) Nõuded looduskivile: • Peab taluma talle mõjuvat jõudu, ilmastikuolusid, tulekahju jne.
Harilik tuhkpuu õitseb juunis. Õied on valkjasroosad ning ripuvad ühe- või kahekaupa. Viljad valmivad augustis, ent muutuvad juba juulis erepunaseks. Taime dekoratiivsus tulenebki suuresti erkpunastest kaunitest viljadest. Harilik tuhkpuu väärib kasvatamist üksikpõõsana, kuid sobib ka hekkide rajamiseks. Hooldus Tuhkpuu on külmakindel ja hea põuataluvusega. Tolmutaluvus ja vähenõudlikkus mulla niiskuse ja viljakuse suhtes lubavad tuhkpuud linnahaljastuses kasutada. Põõsaste dekoratiivsuse säilitamiseks tuleb regulaarselt sanitaarlõikust teha, mille käigus eemaldatakse kahjustunud võrsed. Lõikekohti tuleb määrida aiavahaga. Noorenduslõikust tehakse kevadel enne pungade puhkemist (tavaliselt 15-18 aastaseid taimi). Tuhkpuid on võimalik paljundada nii seemnete, pistikute kui ka võrsikutega. Seemnetega paljundamiseks valitakse välja hea kvaliteediga küpsed seemned. Idanemise kiirendamiseks ja
päikeselisel või poolvarjulisel kasvukohal. Kasvab ka varjulisel kasvukohal, kuid seal taim kipub välja venima ja õitseb vähem. Täispäikeses vajab hoolikamat kastmist BRACHYCOME IBERIDIFOLIA - IBEERISELEHINE TUKALILL • Väga jõuliselt õitsev, üheaastane taim kõrgusega 15-25 cm.Taimel on rohkelt paljulehelisi õrnasid õisi, korvikesed 3 - 3,5 cm diameetriga. Tukalill armastab sooja ja päikest. Tahab avatud kasvukohta. Täieliku dekoratiivsuse saavutab kerges, isegi natuke kuivavõitu, aga toitaineterikkas mullas. BRASSICA OLERACEA - ILUKAPSAS • Valgustarmast av, külmakindel, kasvab hästi viljakal, neutraalses pinnases. • taim on tihe, käharate leheservadega . Erksad värvused. Sobib väga hästi haljastusse. CALLISTEPHUS CHINENSIS – HIINA AEDASTER • Olenevalt sordist kasvab 20- 100 cm kõrguseks puhmikuks. Juulist külmadeni tekivad varte tippu ühekaupa lihtõielised või
blogspot.com/2012/06/pojengid.html 1.21 Leeklill (Phlox) Konkreetne liik: aedfloks ehk aed-leeklill (Phlox paniculata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 1m. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: mitu püstist vart, mis on ovaalsete roheliste lehtedega kaetud. Õied või õisikud: lillad, valged, punased, kahevärvilised ja purpur-punased õied koondunud kohevatesse õisikutesse. Liigi eritunnused: 3-4 aasta jooksul peale istutamist kasvavad laiali ja kaotavad oma dekoratiivsuse. Põõsa südamikus vana juurestik puitub, tõuseb mullast välja ja sureb, õitsemine väheneb ja põõsa välimus muutub. Kasvukoha nõuded: kobe päikeseline, lepib ka poolvarjus kuid avatud kohas, parasniiske ja huumusrikas muld Kasutamine haljastuses: murusse soolotaimena ja rühmana, segapeenrasse ning kõrgeks ääristaimeks, taustataimeks Kasutatud kirjandus: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/aedfloks-ehk-aed-leeklill 1.22 Kopsurohi (Pulmonaria)
annaabi.ee 
