50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-07-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ervin
Õppematerjali autor
Kunstiajalugu Kunst 19.-20. sajandil JUUGEND 19.saj lõpp-20.saj algus Juugendstiil Art nouveau. Modern Style. Jugendstil Kõrvuti sümbolismiga hakkas levima uus stiil, mis kandis erinevaid nimesid. Eklektikale vastandiks püüti luua uut, omapärast, funktionaalset, lihtsat stiili, mida saaks kasutada arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, raamatu- ja reklaamikujunduses. Jugendstiil on naiselik stiil, kus pöörati erilist tähelepanu riietusele, kodu sisustamisele. Pearõhk dekoratiivsusel, sujuvalt voogavatel joontel. Ornamentika äärmiselt ilutsev. Juugend sündis Inglismaal. Edvard Burne 1834-1896 Suurbritannias levis käsitööharrastus. Kunstnikud, kes propageerisid käsitööd. Esemed pidid olema funktsionaalsed, kvaliteetsed. Ühtse stiili saamiseks peeti oluliseks ornamentikat. René Lalique 1860-1945 Prantsuse hinnatuim juveelikunst
KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL Aastate 1890-1905 paiku loodud kunst erineb eelmiste aastakümnete realismist ja impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos.
Sümbolism Kunstnikul on oma teostes võimalik kujutada kahte eri liiki asju: ühelt poolt tõesti olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi jne., teiselt poolt aga igasuguseid ebatavalisi väljamõeldud olendeid, esemeid ja olukordi. Viimasteks pakuvad ainet kirjandusteosed, muinasjutud, mütoloogia, sündmused ajaloost, eelkõige aga kunstniku oma fantaasia. Just 19. sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada, tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest, huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. Oma kunstis kujutasid nad fantaasia abil loodud näg
Kubism ehk kuubikunst Peagi hakkasid need kaks kunstnikku P. Picasso ja G.Braque oma kunsti edasi arendama. Nende põhimõtteks oli see, et kunstnik ei pidanud järgi tegema, vaid looma uue tegelikkuse, mis ei allu mitte elu vaid kunsti seadustele. Nad jagasid looduses esinevad loomad ja esemed osadeks ja panid uutmoodi kokku. Saades nii moonutatud tulemusi, nad püüdsid näidata üht ja sama eset korraga mitmest küljest. Eelistatud olid kahvatud pruunid toonid, millele lisasid rohekat või tuhmi helesinist. Maaliti hooneid , portreid , natüürmorte. Uute väljendusvõimaluste otsinguil hakkasid kubistid oma maalidele kleepima väljalõiked ajalehtedest, tapeeti , kangatükke jms. Selliselt saadud teost nimetatakse kollasiks (pr. Keeles kleepima). Pablo Picasso Tema looming oli algul traditsiooniline. Uutele radadele astus ta 19.saj lõpu aastail, kui ta tutvus Juugendliku sümbolismiga. Peagi läheb Picasso Pariisi. Algul köidab teda naudingute ja pahederohke elu, kuid varsti jär
Realism 19 saj keskel toimub muutus. Paljud sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma. Pärast 1830. aastat hakati romantismi akadeemia poolt arvestama. Loobuti väljamõeldud kujundiest, fantaaisast, põnevatest motiividest ja hakati kujutama ainult seda, mida nad nägid enda ümber. Kõige tähtsamaks peeti tegelikkuse ja tõe kujutamist. Eemaldumine romantismist polnud järsk, toimub järk-järgult. Pariisist läheb grupp inimesi maalima Barbizoni metsa ja hakkavad tegelema loodusemaaliga. Kujuneb välja Barbizoni koolkond. Üks nendest kunstnikest oli Theodore Rousseau(1812-1867), kes jäi päris paikseks. Teosed valmivad otse loodusest. Tema on põhiliselet tuntud kui loodusmaalija. Loodusest võeti kõik: värvid, kompositsioon, detailid ja ise midagi juurde ei lisatud. Jean Francois Millet (1814-1975). Kui teised maalisid põhiliselt loodusmaastikke siis tema sümpaatia kuulus talupoegadele, ta kujutas maalidel lihtsate inimeste rasket igapäevast elu ja see ei meel
19.sajandi kunstiajalugu KLASSITSISM - 18.sajandi lõpp ja 19. saj. algus. ROMANTISM - 19. sajandi I pool. REALISM - 19. sajandi keskpaik. IMPRESSIONISM - 19. sajandi II pool. POSTIMPRESSIONISM - 19. sajandi lõpp. JUUGEND JA SÜMBOLISM - 19. saj. lõpp ja 20. saj. algus. KLASSITSISM 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur Jacques Germain Soufflot (1713 1780)
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised
Sissejuhatus Kui me vaatame maale ja skulptuure, kuuleme sümfooniaid, loeme romaane ja poeeme, jääme seisma võimsate hoonete ees, vaatame tantsijaid, teatrit ja filme. Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst. Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST, KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist. Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks, sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näiteks seinamaalingud seinte kaunis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid