KONTSEPTUALISM Neli põhilist lähtekohta Kunstiteos on IDEE, ÜLDMÕISTE, mitte materiaalne objekt Keele ja kunsti erinevuse ähmastamine Kunsti kommertsialiseerumise taunimine Sotsiaalne staatus ei tohiks omada võimu kultuuri üle Concept Märksõnad: idee, kontseptsioon, eesmärk, kriitika, keel Kunstniku kui teostaja roll väike Primitiivsus, lihtsus levinud, kavatsused selged Deklareeriti, et tuleb loobuda tühjade vormide produtseerimisest Nimed ja numbrid Jõuline ettekuulutaja kunstnik-dadaist Marcel Duchamp Algus 1958, Pariisis Iris Clert'i galeriis "Tühjus" 1967. aastal määratleb ja propageerib Sol LeWitt Mõjukaim Joseph Kosuth "Kunst tõestab ennast ise nagu matemaatikagi" - J. Kosuth "Kui keegi ütleb, et miski on kunst, siis see ongi kunst" - D. Judd John Baldessari (s. 1931)
Seda küll ei tehtud, kuid oldi sellele väga lähedal. Enamlaste katsed luhtusid selle protsessi tegevuse jätkamise kohta, sest ei suudetud kontrollida salajasi ja illegaalseid miitinguid. Suurim iseseisvuse toetaja oleks olnud lääs ning hakkati sinna püüdlema. Selleks saadeti delegatsioon ning hakati looma sõprussuhteid. Peamine oli siiski see, et rahvas mõistis enamlaste sõnade ja tegude lahknevust. Rahvale esitati manifest, milles deklareeriti suveräänsust. Parim viis tegutsemiseks oli hetk, mil puudus võõrvõim. Iseseisvuse väljakuulutamiseks vajati plaani, et see ei nurjuks. Mindi kindla peale välja. Selleks loodi kolme liikmeline Päästekomitee. See koosnes kolmest liikmest sellepärast, et säilitada madalat profiili ning mitte äratada liigset tähelepanu. Esimesed katsed küll luhtusid, sest võõrvõim oli juba ette jõudnud. Selleks tehti manifestist
Põhja-Aafrika: El Alamein november 1942 Briti väed paiskavad Saksamaa väed Tuneesiasse, sealt Lõuna-Itaaliasse, sõda Itaalia pärast, Mussolini diktatuuri lõpp, puuakse üles Läänerinne: D-day, teise rinde avamine 6.06.1944, Normandia dessant Lääneriikide dessant, „teise rinde avamine“, Saksamaa peab sõda kahel rindel, Pariisi vabastamine Konverentsid: I – Atlandi harta 14.08.1941 Deklareeriti natsliku Ühinenud rahvad 1942 Saksamaa vastase sõja 26 riiki ja oma tulevikupoliitika mõtteid II – Teherani 1943 talv Baltimaad jäävad Nõukogude Liidule, Saksamaa tingimusteta
Sellist rahva ksmeelt kogeti esimest korda. 5. Esimene taasiseseisvunud Eesti erakond( aeg, eesmrk) *1988.aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku sltumatuse Partei(ERSP).Eesmrk-ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. 6. Suvernsusdeklaratsioon (aeg, sisu) * 16. novembril 1988,suvernsusdeklaratsiooni vastuvtmine oli oluline samm, millega veel kord kinnitati liiduvabariigi "seaduste limuslikkust Eesti NSV territooriumil" ning deklareeriti, et NSV Liidu keskvimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 7. Balti kett (aeg, mida kujutas?) * MRP aastapeval, 23 augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon:moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani.Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest,kes nudsid Baltikumile vabadust.Keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rtik hrjale. 8. Taasiseseisvumine (aeg) * 20.august 1991. 9
sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Eestis kuulutati üldmobilisatsioon välja Eesti Omavalitsuse poolt 31. jaanuaril 1944. Eesti rahvuslikud ringkonnad eesotsas vabariigi viimase peaministri Jüri Uluotsaga asusid mobilisatsiooni toetama -- loodeti, et eestlastest koosnevate vägede toel avaneb võimalus iseseisvuse taastamiseks, seda eeldusel, et suudetakse hoida ära uus Nõukogude okupatsioon. Samuti lootsid eestlased, et Lääs võtab Balti riikide heaks midagi ette -- deklareeriti ju 14. augustil 1941 sõlmitud USABriti Atlandi hartaga, et kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud rahvaste iseseisvus taastatakse. NSV Liit oli hartaga samal aastal ühinenud ja tunnustas näiteks Punaarmee osalusel likvideeritud Poola riigi pagulasvalitsust Londonis. Eesti avalikkuse toetuse leidnud Saksa mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnutest võeti teenistusse 38 000 meest, kellest formeeriti seitse piirikaitserügementi ja rida väiksemaid väeosi
c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust. Toetasid palju eestlastest suurriikliku poliitika toetajad, mitte ainult mitte-eestlased. „Kõik jäägu impeeriumis muutumatuks“ EKP liidulepingu vastased olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. 4. 16.nov 1988 Suveräänsusdeklaratsioon – kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil ning deklareeriti, et NLi keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Tähtsus: liiduvabariigi juhtkonna popul tõusis rahva hulgas. Moskva tühistas kõik, kuid eestis seda ei aktsepteeritud. Impeeriumimeelsed jõud muutusid häälekamaks. 5. Kodanike Komiteede liikumine –e. EV õigusjärgsete kodanike registreerimise omaaegse kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli EE iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. (ERSP, EMS). Reg
ette ranget kontrolli pankade üle, toetusi põllumeestele ja töökohtade loomist. Tema populaarsus aina kasvas. Suurbritannia oli parlamentaarse monarhiaga riik. Oluliselt laiendati valimisõigusega inimeste ringi- tööerakonna esiletõus. Prantsusmaa oli äärmiselt kirju poliitilise maastikuga, koalitsiooniid olid paljuparteilised ja lühiajalised. Välispoliitiliselt oli Prantsusmaa kõige agaram Versailles’ süsteemi kaitsja. 1928. aastal sõlmiti Briand-Kelloggi pakt, kus deklareeriti, et ühtegi konflikti ei lahendata relva abil. Kõikides peale I MSi tekkinud riikides euroopas tekkisid demokraatlikud riigid. 5. Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal Itaalia oli autoritaarne riik, võim koondus ühele isikule või väiksemale rühmale, erakondade tegevus oli piiratud, rahval puudus võimalus juhte mõjutada. Itaalial olid peale I MS majanduslikud raskused, tööpuudus. 1925. Aastal kehtestati Itaalias üheparteisüsteem. Mussolinile anti seadustega piiramatu võim
ühtsesse organisatsioonilissse struktuuri. Eelpool nimetatud ühendustele (EMÜ, ESTÜ, EAEÜ ) kujundati ühine nõukogu ja ühine komisjon ning liidetud ühendusi hakati nimetama Euroopa Ühendusteks, kuigi organisatsioonide ametlikud nimetused (Euroopa Majandusühendus, Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus) ja aluslepingud jäid samaks. Alates 1992.a. Maastrichti lepingust, millega majanduskoostöö piire laiendati ühtse rahasüsteemi loomisele ja deklareeriti koostööle ühtse poliitilise mõõtme andmist sai Euroopa Ühendusest mõjuvõimas konföderatiivne riikide liit Euroopa Liidu nime all. ,,Euroopa Majandusühendus (EMÜ)" nimetati ümber ,,Euroopa Ühenduseks (EÜ)", muutmata konstitueerivaid aluslepinguid. Euroopa Liidu sünnipäevaks loetakse 1.novembrit 1993.aastal, mil jõustati Maastrichti leping ja mis kujundas Euroopa Ühenduse ümber Euroopa Liiduks (European Union - eestikeelne lühend EL). Sellest
Hinduism · On olemas ainult tänud sellele, et India religioonidele oli vaja ühist nimetust. · u 1000 erinevat religioosset liikumist · hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida · 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Erinevalt paljudest
kunstimuuseum Arhiividokumentide säilitamiseks asutati rahvusarhiiv, mis pani aluse Euroopa kaasaegsele arhiivindusele 1794. aastal võeti vastu seadus avalike raamatukogude rajamise kohta terves riigis Bastille kindlus Ühiskonna politiseerumine Monarhia kukutamisega muutus kardinaalselt inimeste suhtumine riiki, valitsevasse võimu ja kirikusse Prantsuse revolutsioon purustas senised seosed: ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Deklareeriti, et võimu ainukeseks seaduslikuks allikaks on rahvas Ühiskonnaelu politiseerus, sest rahvas hakkas tunnetama oma võimu Poliitikutel tuli oma seisukohti põhjendada, oponentidega väidelda, avaldada üleskutseid, kirjutada vastavaid brosüüre jne. Poliitika hakkas asendama religiooni ja sellest sai n-ö igapäevaelu püsiosa Aktiivne osalemine poliitilises elus sidus rahvast ning aitas kujundada uut riigiaparaati ja valitsemiskultuuri
kunstimuuseum Arhiividokumentide säilitamiseks asutati rahvusarhiiv, mis pani aluse Euroopa kaasaegsele arhiivindusele 1794. aastal võeti vastu seadus avalike raamatukogude rajamise kohta terves riigis Bastille kindlus Ühiskonna politiseerumine Monarhia kukutamisega muutus kardinaalselt inimeste suhtumine riiki, valitsevasse võimu ja kirikusse Prantsuse revolutsioon purustas senised seosed: ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Deklareeriti, et võimu ainukeseks seaduslikuks allikaks on rahvas Ühiskonnaelu politiseerus, sest rahvas hakkas tunnetama oma võimu Poliitikutel tuli oma seisukohti põhjendada, oponentidega väidelda, avaldada üleskutseid, kirjutada vastavaid brosüüre jne. Poliitika hakkas asendama religiooni ja sellest sai n-ö igapäevaelu püsiosa Aktiivne osalemine poliitilises elus sidus rahvast ning aitas kujundada uut riigiaparaati ja valitsemiskultuuri
vanematekogu ja Asutava Kogu valimiste peakomitee uhiselt, et valimised korraldatakse 5.7. aprillil ja Asutav Kogu tuleb kokku jüripaeval, 23. aprillil) AK tegevus: 1. moodustati EV valitsus (töö lõpetas Ajutine Valitsus) 2. Võeti vastu kaks olulist õigusakti: 2.1. EV põhiseadus 1920. aastal. See dokument kujutas enesest Eesti esimest, ajutist põhiseadust, mis määras kindlaks valitsemiskorra alused üleminekuajajärguks (kuni alalise põhiseaduse jõustumiseni). Seaduses deklareeriti, et Eesti on sõltumatu demokraatlik vabariik, määrati kindlaks riigipiirid, kuulutati eesti keel riigikeeleks, loetleti tähtsamaid kodanikuõigusi ning käsitleti valitsemise põhimõtteid. 2.2. EV maaseadus 1919, millega: *riigistati mõisate maahooned, tehnika, kariloomad. *võõrandatud mõisamaadest rajati umbes 55 000 asundustalu. 4.8. Tartu rahukõnelused/-konverents: rahulepingu sõlmimine, selle tingimused ja aktuaalsus. Paljundusleht!
Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Sõja mõju Eestile: Majandus- tööjõu puudus, toorainepuudus , tootmise langus põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon Millised olid Maapäeva ettevalmistused iseseisvumiseks? [Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asutirahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk)] peeti koosolekuid, deklareeriti et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu;otsustati et Eesti iseseisvumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Maapäev, mis katkestas riikliku ühenduse Venemaaga;loodi välisdeklaratsioon, et tutvustada eesti taotlusi lääne-euroopale;loodi poliitilisi kontakte Miks oli enamlaste poliitika ebademokraatlik? Too 2 näidet. Valimised olid ebademokraatlikud, valida sai ainult töörahvas.
Partei. Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988. Aasta septembris lauluväljakul suurüritusega ,,Eestimaa laul". Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus . Sellel üritusel võttis osa pea 300 000 inimest . Üks kõige tähtsamaid 1988. Aasta sündmusi oli suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine , millega veelkord kinnitati liiduvabariigi ülimuslikkust Eesti Nsv territooriumil ja deklareeriti et NSV liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Kuigi Moskva reageering otsusele oli eitav. Eesti eeskujul võtsid varsti kõik liiduvabariigid vastu sellised suveräänsusdeklaratsioonid. 1988. aasta jooksul on näha et eestlased olid juba ärganud ja hakkasid tegutsema. Aasta lõpuks juba tekitasid survet Moskva vastu . 1989. aasta lagas Eesti keele riigikeelestamisega . Juba veebruaris hakati registreerima kodanikke
ka impeeriumimeelsed, kes soovisid näha Eestit NSVL osana. Ka Moskva keskvõimule oli liidulepingu idee vastuvõetamatu. See kriis leidis lahenduse 16. novembril 1988, kui Eesti NSV Ülemnõukogu võttis Vaino Väljase eesistumisel vastu suveräänsus-deklaratsiooni, mida hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. Deklaratsiooniga kinnitati Eestis vastuvõetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. Samuti deklareeriti, et ENSV ja NSVL keskvõimu suhete aluseks pidi saama liiduleping. Moskva vastus oli eitav ja Ülemnõukogu otsused tühistati, kuid Eestis seda ei aktsepteeritud. Moskvas kaaluti ka Eesti juhtkonna väljavahetamist, kuid kuna liiduvabariigi juhtidele kuulus nüüd suure hulga rahva poolehoid, siis sellest loobuti. Rahva poliitiline aktiivsus järjest tõusis. 23. augustil 1989 toimus Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon balti kett,
KONTROLLTÖÖ SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled. - Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client-Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi · Skriptikeele plussid 1.kiire loomistsükkel 2.lihtne õppida 3.platvormist sõltumatu 4.kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeele miinused 1.Piiratud funktsionaalsus 2.kood avalikult nähtav 3. Vähe töövahendeid Skriptikeeli on palju , kuid enimlevinud on : · JavaScript o laialtlevinud (Netscape, internet Explorer) o Loodud Java keele eeskujul Netscape firma poolt · VBScript o vähem levinud ( peamiselt ...
välja projekti selle seaduse kohta. Omakorda saadeti see projekt Tribunaati, arutas projekti, saatis edasi Seadusandlikusse Korpusesse, kes hääletas, kas võtta vastu või mitte. Peale hääletamist saadeti projekt Senatisse, kes pidid selle kinnitama. Kinnitatud projekt anti tagasi I konsulile, kes kuulutas selle välja. Taheti selle läbi näidata, et rahvas on ikkagi kaasatud riigitegevustesse. Napoleoni ajal deklareeriti, et maavaldused on puutumatud. Kindlustunne, et keegi ei saa võtta neilt maad ära. Kodanlased said enamiku maast revolutsiooni järel. 1804 demokraatia mängimine lõppes ning 1804 krooniti Napoleon keisriks. Monarhia Prantsusmaal oli taastatud. Napoleon taastas ka monarhiavälise külje, rajas omale keisriõukonna. Rajas ka uue aadli e. keisririigi aadli. Alustas tiitlite jagamist, alati ei pidanud tiitli saanu olema kõrget päritolu
MAAILMA USUNDID 19.november - Martti Kalda HINDUISM Budism Suurem ja mõjukam. India usundid: juba iidselt ajal usuvabadus. Deklareeriti esimest korda 3 saj enne kristust. Viimane rahvaloendus 2001aastal: 81% elanikkonnast hindud, 12-13% moslemid neist 9% sunniidid, 2-3%shiidid, 2% kristlased, 2% sihhid NB! Budiste ainult 0,8% shainismi 0,4% elanikkonnast. Hindusid enamusosariikides üle 50%. Moslemivähemusega osariigid. 61% Shikid?? India on mitmete religioonide sünnikodu. Esineb ka algkristlus, juudi kogukonnad, soroastristid, parsid,uususundeid mis indiast sünidnud on palju.
while (i < 0) { if (i == 2) continue; if (i == 7) break; i++; } FUNKTSIOONID Deklareerimine function funktsiooni_nimi(parameetrid, argumendid) { käsublokk; return tagastatav_väärtus; } function TrykiJaTagastaNimi (Eesnimi, Perenimi) { var s = Eesnimi + " " + Perenimi; document.print(S); Meelis Jander A-08 return s; } Kasutamine X = TrykiJaTagastaNimi("Nipi", "Tiri"); alert("Tagastatud nimi on", X); Skoobireeglid Muutuja on nähtav vaid blokis või objektis kus ta deklareeriti Muutuva argumentide arvuga funktsioonid function add (str1) { // ühe argumendi defineerimine on kohustuslik var n = add.arguments.length; var sum = 0; // arvutatud summa var strres; // stringitüüpi tulemus for (var i = 1; i < n; i++) { sum += add.arguments[i]; } strres = "Tere " + str1 + ", summa on " + sum; return strres; } Ja kasutada saab seda järgmiselt var tulem = add("Mati", 1, 2, 5, 9); // tulemuseks: Tere Mati, summa on 17
[lk 104] 1776 Philadelphias kokku tulnud teine kontinentaalkongress otsustas luua oma regulaararmee ja valis selle ülemjuhatajaks Virginia plantaatori George Washingtoni (eluaastad 1732-1799). Kui Inglise kuningas ähvardas mässajatega arved õiendada, siis võttis kongress 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mille koostas Virginia plantaator Thomas Jefferson (eluaastad 1743-1826). Sellega kuulutati 13 kolooniat iseseisvaks ning deklareeriti inimeste õigust elule, vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatust. Antud päeva tähistavad ameeriklased iseseisvuspäevana. 3) Millise sündmusega ja millal algas Prantsuse revolutsioon? [lk 112] 18. sajandi lõpul valitses Prantsusmaal absoluutne monarhia. Ühiskond jagunes olmeks seisuseks. Aadlike ja vaimulike käes olid tähtsamad riigiametid ja kolmandik maavaldustest. Samuti ei pidanud nad maksma makse
majanduspiir, väikeettevõtete privatiseerimise ja talude taastamisega alustati üleminekut turumajandusele. Ebaõnnestunud augustiputsi ajal Moskvas võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel 20. augustil 1991 vastu otsuse Eesti riikliku iseseisvuse kohta, millega taastati omariiklus ning taotleti Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist. Selle otsusega deklareeriti Eesti Vabariigi õiguslik samasus 1918. aasta 24. veebruaril väljakuulutatud Eesti Vabariigiga, mis langes 1940. aastal Nõukogude Liidu agressiooni ohvriks ja inkorporeeriti ebaseaduslikult selle koosseisu. Riigikogu avaldas tänu riikidele, mis tunnustasid okupatsiooni aastakümnetel Eesti Vabariiki jätkuvalt de iure. Samal päeval lõpetas Eesti Vabariigi valitsus eksiilis oma tegevuse. Taasiseseisvumise teoreetilisest ülevaade 1980
nõuetele vastavust. Seda võib teha teavitatud asutuse koostatud nõuetele vastavust tõendava dokumendi ehk vastavusdeklaratsiooniga. Vastavusdeklaratsioonis peavad sisalduma: 1) tootja või tootja volitatud esindaja nimi ja aadress; 2) madalpingeseadme tehniline kirjeldus; 3) viited harmoniseeritud standarditele või nende puudumisel standarditele, mille nõuetele elektriseade vastab; 4) vajaduse korral selgitused erisuste kohta, millega nõuetele vastavust deklareeriti; 5) allakirjutanud isiku andmed; 6) vastavusmärgi paigaldamise aasta kaks viimast arvu. Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil on õigus võtta õiglase tasu eest elektriseadme tootjalt või turule laskjalt ekspertiisiks vajalik kogus elektriseadmeid. Kui selgub, et elektriseade ei vasta kehtestatud nõuetele, peab selle tootja või turule laskja hüvitama nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud hindamisteenuse kulud. Nõuetele mittevastava elektriseadme turule laskmine ja kasutamine
m-avaldused ja miitingud Hirvepargis, vabanes poliitvange. IME Isemaj.Eesti. aluseks S.Kallase,T.Made,E.Savisaare,M.Titma artikkel"Ettepanek:kogu ENSV täielikule isemaj-sele".Olemus- ENSV maj-lik eraldumine üleliidulisest maj-kompleksist.89.mais ENSV Ülemnõukogu võttis vastu seaduse"Eesti isemaj.alused",27.nov NSVL Ülemnõukogu võttis vastu seaduse Balti riikide maj-st iseseisvusest. SUV-DEKL (16.nov.88)sellega kinnitati liiduvabariigi"seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil" ja deklareeriti,et NSVLi keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 5 sündmust 1)Laul. Revol. 2)Rahvarinde loom,massiline rahvaliikumine, 3)Balti kett-näitas vab tahet ja aitas kaasa Balti riikide iseseisv, 4)M-avaldus hirvepargis-pol.m-avaldus,tulemusena loodi EMS,mis oli 1.dem.põhimõtetel tuginev massiorgan,hakati avalik-tama Eesti aj.lugu, 5)EV taasises. LAUL.REV 87-88 Toodi av ette s.m.v lipp,öölaulupeod,rahvas tantsis,laulis kogu öö lippudega,hakati
üleminekuvalitsuse peaminister, Keskerakonna esimees. Arnold Rüütel on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti vabariigi president oli ka 20012006 1990. aasta märtsis sai Arnold Rüütel uue, varasematest oluliselt vabamate valimiste tulemusena moodustunud Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisu liikmeks ning seejärel valis Ülemnõukogu oma esimesel istungil ta oma esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis Ülemnõukogu vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest", milles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks. Lennart Meri oli Eesti kirjanik, produstsent, diplomaat ja poliitik ning Eesti president 1992 2001. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Millal toimusid ja mida tean järgmistest sündmustest Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia,
Euroopa majanduse üles ehitamisele, loodeti nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. NL ja USA ideoloogiline konflikt: Stalin-Truman NL oli kommunistlik riik, kes tähtsustas riigi huve. USA oli kapitalistlik riik, kes väärtustas vabadust ja kartis kommunismi. Vastandlike leeride kujunemine: Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: esimene samm NSVL poolt – repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine Ida-Euroopa riikides. Kuidas Stalin sai Ida-Euroopa oma kontrolli alla, nn salaami taktika NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel: kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut, hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist, moodustati Moskva-
usuõpetus. Majandusreformid: pangad natsionaliseeriti; tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid riigistati, maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike valdused konfiskeeriti, moodustati suurmajandid. Pärast oktoobripööret jõuti koondada Eesti üksused Eesti Diviisiks, eesotsas Johan Laidoneriga. Ettevalmistused iseseisvumiseks uute võimuorganite kõrval jätkasid tegevust Maapäev, Maavalitsus ja omavalitsused. Maapäeva koosolekul novembri keskel deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maapäev. Samal päeval ajasid enamlased Maapäeva jõuga laiali, kuid kokkusaamisi jätkati. 1918 jaanuaris moodustati välisdelegatsioon tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne-Euroopale ning loodi kontakte suurriikide saatkonnaga Petrogradis. Saksamaa asub pealetungile Peale riigipööret aktiviseerusid ka baltisakslased. Enamlased kehtestasid
Tähendus see otsus tähendas riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal Tähtsus Eesti riikluse õiguslik teke Otsusejärgne tegevus 1) enamlased ajasid Maanõukogukonna laiali 2) Maanõukogukonna volitused läksid üle selle vanematekogule 3) Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, selgitamaks välja teiste riikide suhtumist Eesti iseseisvusesse 4) koostati manifest, milles deklareeriti Eesti suveräänsust Sobiva ajahetke ootamine eestlased tahtsid ära kasutada Nõukogude võimu nõrkust * Veebruaris 1918 alustas Saksa armee pealetungi. Vana Vene armee ja enamlaste Punakaart ei suutnud nimetamisväärset vastupanu osutada ning taandusid paanikas, sh ka Eestist. Eesti iseseisvus saabus hetkel, kui venelased (=enamlased ehk bolsevikud) olid juba läinud, aga sakslased polnud veel tulnud. See tähendab, et kahe võõra võimu vahel tekkis hetkeks
Seejärel süüdati kohtutuli ning lõkke kohal võllapuu küljes rippusid MRP sisuga plakatid. Järjest visati tulle veel kommunistliku sisuga plakateid. Lisaks Balti tee suurüritusele toimusid 23.augustil 1939.aastal protestiüritused veel Raplas, Võhmas, Viljandis ja Türil, kus esinesid ERR eestseisuse ja Rahvavolikogu liikmed. Mitmel pool korraldati miitinguid ka enne ühist väljasõitu kindlaksmääratud marsruudile. Miitingutel loeti ette Balti Nõukogu läkitus, kus deklareeriti:" Teise maailmasõja tuhast on tõusnud kõik külad, linnad ja riigid - peale kolme Balti vabariigi, Rahvaste Liidu kunagise liikmesriigi. Kas te pole märganud meie puudumist? /---/. Liitkem oma hääled ja nõudkem, et Hitleri-Stalini paktid koos salaprotokollidega tunnistataks allakirjutamise hetkest õigustühiseks, tunnistagem seadus- ja õigusvastaseks Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine! Me oleme valmis, me tuleme!"
kavatsust keskvõimu tugevada. Konstitutsioonikriis leidis oma loogilise lahenduse 16.nov 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralisel istungijärgul, kus esmalt võeti vastu liiduvabariigi konstitutsiooni parandused, millega fikseeriti Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ees. Veelgi olulisem samm oli suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine, millega kinnitati veelkord liiduvabariigi ülemuslikkust ning deklareeriti, et NSVL-i keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine oli rahva hulgas suurendanud liiduvabariigi juhtkonna populaarsust, teiselt muutusid aga häälekaks impeeriumimeelsed jõud, kes püüdsid Moskva survet oma huvides ära kasutada. Eesti Kongressi valimised 1990 veb toimusid Eesti Kongressi valimised, kus osales üle 520 000 registreerunud kodaniku ning üle 34 000 Eesti Vabariigi kodakondsuse taotleja
rahvuslasi, ei respekteeritud kodanike usuvabadust. Majandusreformid- pankade natsionaliseerimine, riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigi omandiks> mõisnike maavaldused konfiskeeriti. Mõisatest said suurmajandid. Eesti üksused koondati Eesti Diviisiks- Johan Laidoner. Ettevalmistused iseseisvumiseks- Nov. saadeti NT poolt Maapäev laiali, kuid ei allutud nendele korraldustele.> Maapäeva koosolek novembris- deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu, enne selle kokkuastumiseni võimukandjaks on Maapäev. Aastavahetusel jõuti kokkuleppele, et kui Saksa okupatsioon muutub tõelisemaks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt> 1918. a. loodi tutvused tutvustamaks Eesti taotlusi. Saksamaa asub pealetungile- Aktiveerusid ka baltisakslased> paluti abi Saksa keisririigilt.> Enamlased kehtestasid piiramisseisukorra: kõik mõisnikud kuulutati
Kokku hukkus juutide hävitamispoliitika e holokausti tagajärjel ligi 6miljonit inimest. Selleks, et ükski juut vahele ja märkamata ei jääks, pidid juudid kanda juudi märki (kollane täht), et ka rahvas teaks ja ei suhtleks nendega. 7. Hitleri vastane Ühinenud Rahvaste deklaratsioon, Lääneriikide abi, Atlandi Harta, Lend- lease'i seadus, strateegiline pommitamine 1941, 14.aug kohtusid Inglismaa ja USA, et sõlmida Hitleri-vastane koalitsioon e Atlandi Harta. Sisu: Deklareeriti, et ei USA ega Inglismaa ei nõustu ll ms territoriaalsete muudatustega ja toetab kõikide rahvaste eneseväljendamise poliitikat. USA ja Prantsusmaa vahel sõlmiti erilised suhted, USA kongressi poolt vastu võetud Lend-Lease'i seadus: USA hakkab toetama kõiki neid riike, kes sõdivad Saksamaa vastu ja on demokraatia poolt. 1942 võeti vastu Ühinenud Rahvaste deklaratsioon jällegi Hitleri-vastane (idee Atlandi Hartast) ÜRO eelkäija
tähelepanu Lõuna-Eestile. Punaarmee lähenedes algas põgenemine läände. Rahvuslikud jõud püüdsid taastada iseseisvust. Eesti Rahvuskomitee eesotsas O.Tief. Eesti diplomaatide vahendusel (Rootsis) loodi kontakt lääneriikidega loodeti 1918.a. kordumist. Taasiseseisvumise katse: 18.sept. määras Uluots presidendi kohusetäitjana ametisse E.V. valitsuse eesotsas O.Tiefiga+ 10 ministrit. Sõjavägede ülemjuhatajaks sai kolonel Jaan Maide. Deklareeriti erapooletust käimasolevas sõjas. Püüti organiseerida pealinne kaitset tagasisaabunud soomepoiste ja J.Pitka poolt organiseeritud relvaüksustega. 21. sept. lahkus valitsus pealinnast (Rootsi), langes aga vangi NSVL julgeoleku organite kätte. 22. sept. naases Punaarmee vallutati Tallinn. Algas nõukogude II okupatsioon. II MS tagajärjed Eesti riigile ja rahvale · Eesti okupeeriti kaotati iseseisvus
2)Viivitamatult kindlustada takistamata ja vaba läbipääs Nõukogude sõjavägedele. 1988.a kuni 1992 Põhiseaduse vastuvõtmine. 1988 kevad-suvel esitati NSVL konstitutsiooni muudatuste ja täiendus eelnõu 16 november 1988 võttis ENSV ülemnõukogu vastu rea akte millel vastuvõtmise ajal rahva enamuse toetus . Kokkuvõvalt 1) kõrgeim võim Eestis kuulub ENSV organitele seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim. 2) NSVL ülemnõukogude Presidendile tehti ettepanek sõlmida liiduleping. 3) deklareeriti, et NSV Liidu seadused kehtivad juhul kui Eesti neid tunnustab. 4) Maa ja tähtsamad maavarad kuulutati Eesti omandiks. 5) Eraomandit tunnustatakse, et see on võrdne teiste omandivormidega. 6) Tunnustati õigus süsteemi lahutamatu osana NSV Liidu poolt 16. Ratifiseeriti inimõiguste pakte. 7) Tagada konstitusiooniliste õiguste kohtulik kaitse. 1990 kevadel toimusid ENSV Ülemnõukogu uue koosseisu valimised. 30
Muudatused maksuseadustes 01.01.2012 Muudatused töösuhte maksustamises(erisoodustus, majutuskulude piirmäärad Vormi TSD lisa 4 rida 10 muudeti tulenevalt punktis 1 kirjeldatule ning välistati tulumaksuseaduse § 48 lg 4 punktis 10 sätestatud isiku eelpool kirjeldatud tingimustel tasemekoolituste kulude katmise deklareerimine. Rida 22 täiendati ning alates 01.01.2012 tuleb enne 01.01.2011 antud optsiooni puhul näidata, millises kuus ning millisel aastal deklareeriti sama optsiooni summat vormi TSD lisas 4 real 7. Alates 01.01.2012 vormi lisade 4 ja 7 ning INF 11 märkuseid ei trükita enam deklaratsiooni vormile. Märkused leiate Maksu- ja Tolliameti kodulehe rubriigist ,,Blanketid ja vormid". Alates 01.01.2012 ei ole enam kehtestatud maksuvaba piirmäära töölähetuse majutuskuludele. Seega töö-, ameti- või teenistuslähetuses majutusele tehtud kulud maksustamisele ei kuulu. Kogumispensioni sissemakste mahaarvamine tulust. 2012. aasta 1
Seejärel süüdati kohtutuli ning lõkke kohal võllapuu küljes rippusid MRP sisuga plakatid. Järjest visati tulle veel kommunistliku sisuga plakateid. Lisaks Balti tee suurüritusele toimusid 23. augustil 1939.a. protestiüritused veel Raplas, Võhmas, Viljandis ja Türil, kus esinesid ERR eesteisuse ja Rahvavolikogu liikmed. Mitmel pool korraldati miitinguid ka ennem ühist väljasõitu kindlaksmääratud marsruudile. Miitingutel loeti ette Balti Nõukogu läkitus, kus deklareeriti:" Teise maailmasõja tuhast on tõusnud kõik külad, linnad ja riigid - peale kolme Balti vabariigi, Rahvaste Liidu kunagise liikmesriigi. Kas te pole märganud meie puudumist? /---/. Liitkem oma hääled ja nõudkem, et Hitleri-Stalini paktid koos salaprotokollidega tunnistataks allakirjutamise hetkest õigustühiseks, tunnistagem seadus-ja õigusvastaseks Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine! Me oleme valmis, me tuleme".
kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai ainult töörahvas. Enamlased hakkasid kärpima kodanikuõigusi keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajalehti, arreteeriti juhtivaid tegelasi, koolides kaotati usuõpetus ja muid rõvedaid asju. Maapäeva, mida taheti ka kinni panna, koosolekul novembri keskel deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kõrgeima võimukandjaks Maapäev. 1918 jaanuaris loodi kontakt vene, prantsusmaa, suurbritannia ja usa saatkondadega petrogradis. Peale seda aktiviseerusid ka baltisakslased, kellelt abi paluti. Nad kehtestasid Eestis piiramisseisukorra. 18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung. 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid K. Konik, K. Päts ja J. Vilms
Majandusreformid: *pankade natsioliseerimine *riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid *Maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti -Eesti üksused koondati Eesti Diviidiks, mille etteosa sai Johan Laidoner. Hiljem algas rahvusväeosade asendamine Eesti Punaväega. -Enamlaste poliitika tekitas rahva seas rahulolematust ning nende toetajaskond hakkas vähenema. Ettevalmistused Iseseisvumiseks -Maapäeva koosolekul novembri keskel deklareeriti, et tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kuni selle ajani on kõrgema võimu kandjaks Maapäev, kelle korraldused üksnes Eestis määravad. - Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali, aga nad hotusid illegaalselt edasi. Aastavahetusel jõuti kokkuleppeni, et niipea kui Saksa okupatsioon on muutumas tõlisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt. -1918 jaanuarist astuti esimesed sammud:
osapoole poolt tehtud); 7. Vastavusdeklaratsiooni koopia; Mida peab sisaldama kooste vastavusdeklaratsioon? Madalpingedirektiivi kohaselt peab vastavusdeklaratsioon sisaldama; 1. tootja või tootja volitatud esindaja nime ja aadressi; 2. madalpingeseadme tehnilist kirjeldust; viiteid harmoniseeritud standartitele, mille nõuetele elektriseade vastab; 3. vajaduse korral selgitusi erisuste kohta, millega nõetele vastavust deklareeriti; 4. allakirjutanud isiku andmeid (tegemist peab olema isikuga, kellel on õigus sõlmida tootja või tema Euroopa Majanduspiirkonnas asuva volitatus esindaja nimel lepinguid); 5. vastavusmärgi esmakordselt kasutamise aasta kaks viimast aastaarvu; Kaitsmed Toiteahela peakaitsmed on gG tüüpi 32A, Ühefaasilise lühise suurus liitumispunktis on 320A. Kaabel liitumiskilbist rühmakilpi on tehtud kaabliga 5G6 ning tema pikkus on 40m
Proportsiooni arvestus 320/30x 19= 202,67 euro Kuna 202,67 on tegelikust töötasust 77 eurost suurem, arvestati sotsiaalmaksu 202,67 eurolt. Novembri TSD lisa 1 veergu 4 „Arvestatud sotsiaalmaks” kanti 202,67 x 0,33 = 66,88 eurot. Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed veerus 5 olid 77 eurot. Tööandja haigushüvitist (32 eurot) ei maksustatud sotsiaalmaksuga ega töötuskindlustusmaksega, tulumaks peeti kinni. Tööandja haigushüvitis deklareeriti koodi 07 all. Millal tööandjal ei teki sotsiaalmaksu kuumääralt arvestamise kohustust töötaja või ametnik, kes saab riiklikku pensioni* tötaja või ametnik, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3aastast last või kolme või enamat alla 19aastast last tõõtaja või ametnik, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lüike 4 punktis 5: kes on õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samavõõrses
1942 eesti nsv konstutsiooni vastuvõtmine. 1988- 1992 Põhiseaduse vastuvõtmine. Pöördus nõukogu poole teha kontstutsioonis muudatused. 16. nov 1988 võttis ENSV ülemnüukogu vastu rea akte, millel vastuvõtmise ajal oli rahva enamuse toetus. 1. Sellistes aktides olid: 1) Deklaratsioon ENSV suveräänsusest 2) Resulatsioon liidulepingust. 3) Seadus muudatuste ja täienduste kohta ENSV konstutsioonis Kõrgeim võim Eestis kuulub ENSV organitel (seadusandev täidesaatev ja kohtuvõim ) Deklareeriti, et Nsvl seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kui Eestis neid tunnustatab Maa ja tähtsamad maavarad kuuluvad Eesti omandiks. Tunnustab eraomandit Tunnustada inimõigusi Tagada konstutsiooniliste õiguste kohtulik kaitse. 1990.a. kevadel toimusid EnSV Ülemnõukogu uue koosseisu valimised. 30. märtsil 1990 võttis ENSV elmnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest Selle akti sisu oli: Ülemnõukogu kinnitas, et Eesti okupeerimine pole katkestanud Eesti Vabariigi
juriidilises mõttes, iseseisva Eesti riigi loomist. Sest kuigi otsus ei kõnelenud otsesõnu iseseisvast Eesti riigist, siis eraldumine senisest emamaast ja Venemaast sõltumatu seadusandliku võimu loomine tähendas paratamatult ja automaatselt uue riigi sündi. Sama loogika kohaselt oli 15. november 1917 Eesti riikluse sünniloos märksa olulisem daatum kui 24. veebruar 1918. Maanõukogu otsusega konstitueerus iseseisev Eesti riik, iseseisvusmanifestiga aga üksnes deklareeriti iseseisvust, s.t teavitati avalikkust juba varem loodud riigi olemasolust ning täpsustati Eesti riikluse iseloomu – iseseisev demokraatlik vabariik. Maanõukogu otsust tähtsustati ka jaanuaris 1919 valminud eelnõus “Eesti Vabariigi pühade määrus”, kus leidsid äramärkimist kaks omariikluse sünniga seotud tähtpäeva: “iseseisvuse päev” 28. novembril ja “vabariigi päev” 24. veebruaril. Kuid nimetatud määrus jäi üksnes
Tulumaksukohustus: 50/0,8*0,2=12,5 eurot Sotsiaalmaksukohustus: (50+12,5)*0,33=20,625 eurot 20,62+12,5=33,125 13) Ettevõte ostab kohvi 600 euro väärtuses (koos 20%-lise käibemaksuga) ja jagab selle oma töötajatele kasutamiseks. Kas ettevõttel tekib maksukohustus? Erisoodustushinnaks on turuhind, seega on selleks kohvi hind koos käibemaksuga. Tekib ka omatarve käibemaksu tähenduses (juhul, kui kohvi ostult tasutud käibemaks deklareeriti sisendkäibemaksuna). Tulumaksukohustus: 600/0,8*0,2=150 eurot Sotsiaalmaksukohustus: (600+150)*0,33=247,5 eurot Käibemaksukohustus: 500*0,2=100 eurot 14) Eraisik saab 100EUR väärtuses erisoodustust(hüve) ettevõtte kulul. Kui palju tekib ettevõttel maksukohustust? Tulumaksukohustus- 100/0,8*0,2=25 EUR Sotsiaalmaksukohustus- 125(erisoodustus+TM)*0,33=41,25EUR Kokku maksudeks: 41,25+25=66,25EUR 15) Palgaarvestus kui palk on 1000EUR 330EUR sotsiaalmaksed
valitsuse, mille juhiks Edgar Savisaar. See ülenõukogu olu 105 liikmeline. Rahvarinde ülekaal suhteliselt väike. Ülemnõukogu jõudis selleni, et 30 märts kuulutati välja üleminekuperiood. See pidi olema ajavahemik, mis sai alguse 30 märtsist ja pidi lõppema Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamisega. Kasutusele võeti ka nimena Eesti Vabariik. Kasutusele võeti ka Eesti Vabariigi sümboolika: lipp, hümn, vapp. Leedus samad sündmused, märtsis deklareeriti juba, et kehtib vana põhiseadus. Reaalset katet sel polnud, sest seda ei tunnustanud maailmas keegi. Lääneriigis soovisid hoida NSVL lagunemast. Kardeti, et NSVL võiks laguneda sõjaliselt, kardeti sõda. Samuti kardeti, mis saab tuumarelvast. Kardeti seda, mis Jugoslaavias täide läks (toimus sõjalisel teel). Kuidas NSVL keskvõim vastas Eesti üleminekuperioodile? Vastas majandusblokaadiga. Kui juba varem oli tekkinud puudus esmatarbekaupadest, siis nüüd see süvenes (kütusega
Saksamaa poolel : 1936-Saksamaa leping Itaaliaga = Berliin-Rooma telg 1936- Antikominterni pakt Sa.-Jaapani vahel 1937 Itaalia ühinemine Antikominterni paktiga 1939 Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel 1940 Kolmikpakt: Sa.+Itaalia+ Jaapan; Kolmikpaktiga liituvad veel.Slovakkia, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia.Ka Soome paigutati Saksamaa poole sõdivaks riigiks. Hitleri-vastane koalitsioon: 1941, 14.aug. - kirjutasid W.Churchill ja F.D.Roosevelt alla Atlandi hartale, milles deklareeriti Saksamaa vastase sõja ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi harta koosnes 8 punktist, kus lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega, austada rahvaste õigust valida endale ise riigikord, kellelt see on jõuga ära võetud. NSV Liidul õnnestus mõne aja pärast välja pressida, et seda põhimõtet ei laiendataks MRP tulemusel liidetud aladele. Balti riikidele tähendas see taas Moskva võimu alla minemist. Loodeti taastada rahu, mis
aastal kapitulatsiooniaktide sõlmimisega Tallinnas, Pärnus ja Riias. (Andressen 2003, lk. 65) Põhjasõja ja katku aastail kannatasid Rootsi aja lõpul tegutsenud rahvakoolid raskesti ja nende tegevus soikus. Vene võimu alla siirdumine ei tõotanud koolidele head, sest tsaaririigis polnud rahvahariduslik mõte juurdunud, ja 17. sajandil puudusid ilmalikud koolid täiesti. (Talve 2004, lk. 229) Baltimaades jäi kehtima senine koolikorraldus. Riias alla kirjutatud lepingu teises punktis deklareeriti:”Sellel otstarbel jäävad, hoitakse alal või seatakse uuesti korda maal ja linnades kirikud ja koolid…selles seisukorras, nagu nad kõige rahulikumatel ja pareamatel aegadel sisse seatud ning ehitatud olnud.” (Andressen 2003, lk. 65) 7 Keskvõim ei seganud esialgu vahele usuasjadesse ega kirikuga seotud kooliküsimustesse.
vastuvõtmisel 16. novembril 1988, mis pani sisuliselt aluse NSV Liidu lagunemisele. Arnold Rüütel sai maailmas tuntuks Eesti suveräänsuse kaitsjana konfliktis Moskva keskvõimuga. 1990. aasta märtsis valis Eesti rahvas Arnold Rüütli ülemnõukogu liikmeks ja seejärel valis ülemnõukogu oma esimesel istungil ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis toonane Eesti kõrgeim legitiimne võim vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest". Selles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks. Arnold Rüütel oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees kuni oktoobrikuuni 1992. 12. mail 1990 loodi Arnold Rüütli initsiatiivil Tallinnas Balti Riikide Nõukogu, mis iseseisvusvõitluse seisukohalt etendas olulist osa Balti riikide ühisrinde loomisel. 20. augustil
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus,
omariikluse saavutamisel, tali oli suur osa Eesti riigi kiires arengus 30. aastate teisel poolel. Sisepoliitiline stabiliseerumine lubas 1938. aasta amnesteerida poliitilised vastased: kommunistid kui ka vapsid. Ka Eestis püsisid Pätsi valitsusajal autoritaarse valitsemise jooned, kuid siinseid demokraatia piiranguid ei anna võrreldagi hitlerliku Saksamaa ega stalinliku Nõukogude Liiduga. Pealegi deklareeriti ametlikult, et piirangud on ajutise iseloomuga ning sõltuvad maailmapoliitika suundumustest. Kuid saatus seadis K. Pätsu ette veel uued katsumused, seotud 1939.-1940. aasta sündmustega. K. Päts kui riigimehe elu kõige kurvem aeg algas 1940. a. juunis, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Hinnangud K. Pätsu tegevusele neil eesti rahvale saatuslikel aastatel on erinevad. Paljud küsivad: miks ta ei tegutsenud julgemalt
· u 1000 erinevat religioosset liikumist · hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida · 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Erinevalt paljudest
annaabi.ee 
