Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Scriptikeeled (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
SKRIPTIKEELED . Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled:
Javascript on Netscape Communications Corporation 'i poolt loodud kliendi-poolne (Client-Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi.
Põhimõt e on
HTML vormide valideerimiseks
  • interaktiivsuse tõstmiseks
  • dünaamilisuse tõstmiseks

Javascript on lihtne ja tasuta
Shellscript , JavaScript, VBA
Skriptikeelte plussid
– Kiire loomistsükkel
– Lihtne õppida
– Platvormist sõltumatu
– Kompaktne ning suhteliselt kiire
Skriptikeelte miinused
– Piiratud funktsionaalsus (sisseehitatud vahendid)
– Kood avalikult nähtav
– Vähe töövahendeid (esialgu)
JAVASCRIPT. Ajalugu.
JavaScript loodi firma Netscape poolt 1995 aastal
Esmalt sai see nimeks LiveScript
• Peale suuremat levimist on talle tehtud laiendusi eri
firmade poolt
Microsofti firma pani oma variandile nimeks Jscript
Organisatsioon ECMA standardiseeris keele ning see
on teatud nime ECMAScript all
• Praegusajal on suurem osa ECMAScriptiga
kompatiiblid – sõltumata nende nimedest
• Praeguseks mitmeid erinevaid versioone:
1.0, 1.1, 1.2, 1.3

SÜNTAKS. Põhisüntaks. Plokid. Tõstutundlikkus. Erilise tähendusega märgid stringides.
Süntaks on kuidas antud keeles programmikoodi kirjutada tuleb.
Põhisüntaks
• Plokid
• JavaScript on tõstutundlik ( case -sensitive)
[objekt.]funktsioon([ parameetrid ]);
N:
document .write(”Hi There !”);
alert (”Terekest”);
Esimene plokk
Teine plokk
document.writeln(”blaah”);
doeument.Writeln(”blaah”);
document.WriteLN(”blaah”);
Erilise tähendusega märgid stringides
\n Uus rida
\t Tabulaator
\r Kursor tagasi rea algusesse
\f ”Form Feed ” - lehe kerimine
\b Samm tagasi ”backspace”
\\ kaldkriips
DIALOOGIAKNAD
Teated
– Avab akna vastava teatega
alert(”Siin on üks veateade”);
alert(”Tere tulemast meie leheküljele”);
Konfirmatsioonid
Avab dialoogiakna päringu ja ”Yes” ”No” variantidega
Tagastab boolean väärtuse vastavalt tehtud valikule
Informatsiooni pärimine
Tagastab stringi kujul sisestatud väärtused
tulemus = confirm(”Kas sobib?”);
tulemus = propmpt(”Mis on sinu nimi?”, ”nipitiri”);
ANDMETÜÜBID
JavaScript on vähetüpiseeritud keel, kuid vahet
tehakse muutujate järgmiste väärtuste puhul
Numbrid
7, 24, 0x3F, 012, 7.12, 2E3
Stringid
tekstijupp”
Tõeväärtus (Boolean)
true, false
NULL
See väärtus näitab väärtuse puudumist
NaN
NaN antakse tagasi parseInt()/parseFloat() poolt kui
etteantud argument polnud arvuline väärtus
MUUTUJAD JA TÜÜBID
Muutuja deklaratsioon
var example;
var example = ”Näide”;
– Muutuja nimeks võib olla tähtede ja numbrite jada, kus esimene märk
peab olema täht või alakriips
– Muutuja nimi ei tohi sisaldada täpitähti
– Muutuja tüüpi otseselt ette ei anta; selle teeb interpretaator kindlaks
esimest korda omistatava väärtuse järgi
– Eritüübiliste muutujate korral kasutatakse tüübimuunduse reegleid –
üldiselt võetakse tüüp selle järgi millele omistatakse ; või esimese
muutuja tüübi järgi
– Uuemates versioonides stringi arvule omistada ei saa (2 + ”10”) – selle
asemel tuleb kasutada parseInt() ja parseFloat() funktsioone

LITERAALID
Literaal on lihtne väärtuse definitsioon
– Täisarvud
• 8-nd süsteemis: 045, 02
• 10-nd süsteemis: 123, 8873
• 16-nd süsteemis: 0x01, 0x5F, 0XAC
– Ujukomaarvud: 7.2134, 2E3
– Stringid: ”test”, ’124’, ””
– Boolean: true, false
– NULL
– NaN

OMISTAMINE
Omistamine
Lihtne omistamine (=)

Tehetega omistamine
• Liida/lahuta ja omista: +=, -=
• Korruta/jaga ja omista: *=, /=
• Mooduli võtmine ja omistamine: %=
x = 5; x saab väärtuseks 5
x += 15; x saab väärtuseks 5 + 15 = 20
x = -x; x saab väärtuseks -20

ARITMEETILISED TEHTED
Lihtaritmeetika
Liitmine /lahutamine: +, -
Korrutamine /jagamine: *, /
• Mooduli võtmine: %
Unaararitmeetika
• Väärtuse suurendamine 1 võrra: ++
• Väärtsuse vähendamine 1 võrra: --
x = 5; x saab väärtuseks 5
y = ++x; x saab väärtuseks 6; y saab väärtuseks 6
y = x++; y saab väärtuseks 6; x saab väärtuseks 7

LOOGIKATEHTED
Loogiline jah: &&
x && y
• Loogiline või: ||
x || y
• Loogiline eitus : !
!x
x = true; y = false; z = true;
(x && y) || (z && !y) Tulemuseks true

VÕRDLUSTEHTED
Võrdsus: ==
• Mittevõrdsus: !=
• Väiksem-kui/suurem-kui:
• Väiksem-võrdne: =
1 == 1 Tulemuseks true
5 >>
Bitikaupa välistav või (XOR): ^
Bitikaupa VÕI (OR): |
Bitikaupa JA (AND): &
Koma (eristab funktsiooni Madalaim parameetreid)
Omistamine: =, +=, -=, *=, /=, %=
Tingimuslik : (tingimus)?true:false
Loogiline VÕI: ||
Loogiline JAH: &&
Võrdsus: ==, !=
Võrdlused:
Liitmine, lahutamine: +, -
Negatsioon (!, ~, -), suurendamine (++), vähendamine (--)
Kõrgeim Sulud : (, ), [, ]

SUHTLEMINE KASUTAJATEGA



TINGIMUSLAUSE
IF-lause
if (tingimus) else {
lause;
Tingimuslik valik
(tingimus)? tõene_väärtus : väär_vastus

TSÜKLID
FOR-tsükkel
for (algväärtus; lõpu_tingimus; samm)
lause;
for (i = 0; i ; i++) {
document.write(”rida ”, i, ”\n”);
WHILE -tsükkel
while (tingimus) {
lause;
i = 0;
while (i document.write(”rida ”, i, ”\n”);
i++;

FOR ... IN lause
for (muutuja in array_name) {
lause;
for (i in counters) {
document.write(counters[i], ”\n”);

BREAK, CONTINUE käsud
while (i if (i == 2)
continue;
if (i == 7)
break;
i++;

FUNKTSIOONID
Deklareerimine
function funktsiooni_nimi(parameetrid, argumendid) {
käsublokk;
return tagastatav_väärtus;
function TrykiJaTagastaNimi ( Eesnimi , Perenimi) {
var s = Eesnimi + ” ” + Perenimi;
document.print(S);
return s;

Kasutamine
X = TrykiJaTagastaNimi(”Nipi”, ” Tiri ”);
alert(”Tagastatud nimi on”, X);

Skoobireeglid
– Muutuja on nähtav vaid blokis või objektis kus ta
deklareeriti

Muutuva argumentide arvuga funktsioonid
function add (str1) { // ühe argumendi defineerimine on kohustuslik
var n = add.arguments.length;
var sum = 0; // arvutatud summa
var strres; // stringitüüpi tulemus
for (var i = 1; i sum += add.arguments[i];
strres = ”Tere ” + str1 + ”, summa on ” + sum;
return strres;


Ja kasutada saab seda järgmiselt
var tulem = add(”Mati”, 1, 2, 5, 9); // tulemuseks: Tere Mati, summa on 17
var tulem = add(”John”); // tulemuseks: Tere John, summa on 0
Meelis Jander
A-08
Vasakule Paremale
Scriptikeeled #1 Scriptikeeled #2 Scriptikeeled #3 Scriptikeeled #4 Scriptikeeled #5 Scriptikeeled #6 Scriptikeeled #7 Scriptikeeled #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor muhahaa Õppematerjali autor
Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled:

Sarnased õppematerjalid

Skriptikeeled
10
doc

Skriptikeeled

Bitikaupa välistav või (XOR): ^ Bitikaupa VÕI (OR): | Bitikaupa JA (AND): & Omistamine: =, +=, -=, *=, /=, %= Madalaim Koma (eristab funktsiooni Madalaim parameetreid) SUHTLEMINE KASUTAJATEGA. Arvutustest

Javascript
Javascript objektid näited
40
doc

Javascript objektid,näited

mitme meetodi kasutamine ühes lauses 1. document.write(Math.floor(Math.random()*11); 9 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Lause with Mitme objekti Math puhul on mugav kasutada lauset with, sellisel juhul ei ole vajalik kirjutada Math kõikide avaldiste ette. 1. script type="text/javascript"> 2. with(Math) 3. { 4. r=5 5. a=PI*r*r 6. y=r*sin(a) 7. x=r*cos(a) 8. }; 9. document.write('X on: '+x+'
Y on: '+y); 10. Matemaatilised konstandid Javascript kasutab kokku kaheksat matemaatilist konstanti, mis kuuluvad Math objekti juurde · Math.E - irrationaalarv · Math.PI - pii

Informaatika
Kliendipoolse JavaScript i lühikonspekt
14
doc

Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt

1 Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt Sissejuhatus JavaScript'i ................................................................................................1 1. JavaScript'i olemus ................................................................................................1 2. JavaScript'i versioonid ...........................................................................................3 Tuum-JavaScript ...........................................................................................................3 1. Leksikaalne ehitus .................................................................................................3 2. Andmetüübid .........................................................................................................4 3. Muutujad .................................................................................................

Informaatika
Programmeerimine PHP
134
pdf

Programmeerimine PHP

Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme

Allika?petus
Programeerimise algkursus 2005-2006
230
pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v

Programmeerimine
Loogika ja programmeerimine
89
doc

Loogika ja programmeerimine

Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......

Arvutiõpetus
Pascali põhitõed
17
doc

Pascali põhitõed

PASCAL 1. loeng. Looja - N. Wirth, nimi B. Pascali (1623-62) järgi. + Üldotstarbeline, hästi õpitav ja õpetatav, head stiili õpetav, kergesti loetavad programmid. Struktuurprogrammeerimise klassikaline keel. - Standardis puuduvad madaltaseme vahendid jms. -> suhteliselt aeglane programm, arvutist "viimast võtta" on raske/võimatu. Enamlevinud IBM PC-tüüpi arvuteil (Turbo Pascal, Object Pascal (Delphi) jm), kuid ka UNIX ja VAX süsteemides. SUN-i Pascal (meie töövahend) - üldiselt standard-Pascal. Märkus edasijõudnutele. moodulitehnika (UNIT) sellisel kujul ei tööta. andmetüübid - standardsed + string ja alpha. (string - 255 sümbolit, alpha - 10 sümbolit ) Üldised juhised: ·programm koosneb lausetest. Iga lause on soovitav kirjutada eraldi reale, rea lõpus vajutada -klahvi. ·Üldiselt iga lause lõpus semikoolon (;), esineb erandeid. ·Suur- ja väiketähed on erinevad märgid: 'A' ja 'a' on kaks ise asja. Programmilaused (võtmesõnad) - program,

Informaatika
Visual Basic
18
doc

Visual Basic

Programm on eeskirjade (käskude) kogum, mis määrab, milliseid operatsioone ja tegevusi peab arvuti täitma andmetega antud klassi kuuluvate ülesannete lahendamiseks. Andmed on informatsiooni formaliseeritud esitus kujul, mis võimaldab informatsiooni salvestamist ja töötlemist arvutis. Eristatakse mitut liiki andmeid: arve, tekste, graafikakujundeid, heli jm. Programmide koostamiseks on loodud spetsiaalsed programmeerimiskeeled. Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rak

Arvutiõpetus




Kommentaarid (2)

m2spy2 profiilipilt
m2spy2: Tänud nüüd saan aru ^^
00:50 10-01-2011
steff profiilipilt
steff: Suured suured tänud.
16:35 29-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun