Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dekameroni ülesanded (0)

1 HALB
Punktid
Dekameroni ülesanded
Erki Eberg 10 a.
7 päev, 7 novell .
  • Firenzest pärit aadlimees, oli ametilt kaupmees .
  • Iseloomult oli ta heatahtlik .Ta soovis, et tema poeg poeg jääks truuks aadliseisusele ja saatis poja Prantsuse kuninga teenistusse, et poeg saaks tundma peeni kombeid.
  • Väärtustas aadliseisust, tema mooraliks oleks see, et aadliseisust ei saa kellegile peale suruda, kui too ise seda ei sovi.

Lodovic/Anichino.
  • Lodovic oli päritolult aadlipoeg, hiljem sai ametlilt Eganoni teenriks.
  • Välimuselt oli ta heaväljanägemisega ja tänu sellele võeti ta tööle, kuna see oli nii hea väljanägemisega loodeti, et teised teenrid ka tema pealt õppust võtaksid.
  • Iseloomult oli armatsev ja hooliv , kohati ka kangekaelne. Seda tõestab ka see, et ta ei oleks loobunud Beatricist isegi kui temal poleks tekkinud tema vastu tundeid. Ta oli südamlik ja näitas seda Beatricile ja see avaldas talle suuret muljet.

Preili Beatrice
  • Päritolult oli ta aadlipreili , ei omanud tööd.
  • Välimuselt oli ta ilus seda tõestas juba see, et temasse armusid paljud mehed ja nad lootsid naise südant võita.
  • Iseloomult oli hell , ta oli ka väga julge ja kaval. Seda oli näha siis kui ta mees ärkas ülesse ja jutt läks lodovicule, siis julges naine oma mehele valetada ja selle naiseriietes välja puu alla ootama saatis.
  • Väärtustas armastust ja õnne.
  • Moraal - Kui muidu ei saa saab kavalusega.

Peremees Eganon
  • Eganon oli aadel .
  • Iseloomult oli heasüdamlik ja kergeusklik. Heasüdamlik oli selles suhtes, et ta võttis lodovicu tööle ainul selle hea väljanägemise pärast. Kergeusklik oli sellepärast, et ta uskus kõikke mis tema naine talle rääkis.
2). Novelli põhiteema oli see, et naine armus anichinosse ja tahtis stemaga aega veeta. Beatrice mõtles välja hea plaani kuidas seda võimalikuks teha. Seda tehti tänu suurele kavalusele .
3). Novelli ülesehitus oli järmine: algus oli sissejuhatav , keskel hakkas pinget üles köitma, lõpp oli vägagi ootamatu . Pingestuskoht oli see kui mees ärkas ülesse ja and hakkasid rääkima Lodovicsut/Anichinost ja see oli seal samas ja arvas , et naine teeb tema kulul nalja ja Lodovic/Anichiono tahtis sealt minema minna aga naine takkistas teda. Ootamatu lõpp oli see, et nende plaan läks läbi ja Egano jäi neid uskuma.
7 päev, 9 novell .
Nooruk Pyrrhos.
  • Oli teener.
  • Oli kõigil aladel osav.
  • Välimuselt ilus, sale .
  • Oli iseloomult ettevaatlikja kaval. Seda näitas juba see, et ta ei uskunud alguses seda, et Lydia temast sissevõetud ja ta andis talle ülessanded, et näha kas ta teda päriselt armastab .
  • Väärtustas austust ja armastust. Moraal, kui ei usu siis kontrolli.

Lydia
  • Päritolult aadlipreili.
  • Välimuselt ilus.
  • Iseloomult oli kaval, enesekindel ja julge. Seda oli kohe nähe kui ta võttis vastu ülsessanded mille tale Pyrrhos andis nende täitmine nõudis suurt julgust ja enesekindlust muidugi oli nendeks vaja ka natukene kavalust.
  • Väärtustas armastust ja enesevajadusi.

Ümmardaja.
  • Luska oli Lydia ustav teener.
  • Iseloomult truu ja julge. Oli ju vaja suurt julgust, et selgitada mitu korda Pyrrhosele mida Lydia temast arvab ja tema vastu tunneb.Truu oli ta sedasi, et ta täitis Lydia soove ja hoidis tema saladusi.
  • Väärtustas ausust ja truudust.

Nikostratos .
  • Lugupeetud mees, ta oli elukutseline jahimees.
  • Iseloomult kergeusklik ja temaga oli kerge maniblueerida. Seda sain aru sellest kui Lydia ja Pyrrhos talle vingerpussi mängisid ja ta puu otsa saatsid ja väitsid, et sealt näeb puuall toimuvat teistmoodi näiteks,et need kes on puuall need ,,hullavad´´ mees läks vaatama ja Lydia ja Pyrrhos hakkasidki nii nimetatud hullama ja mees arvas, et see ongi nii.
  • Moraal: Ära usu mida teised sulle räägivad, enne kui oled kindel, et nad sulle tõtt räägivad.

2). Novelli teemaks oli jällegi see,et kuidas naised oma mehi pettavad.Kasutades selleks enda kavalust ja jätmata kasutamata ühtegi võimalust.
3).Ülesehitus oli jällegi selline mis läks aina põnevamaks.Kõrgpunk oli siis kui Nikostratos puu otsa saadeti. Lõpp oli ootamatu sellepoolest, et mees ei näinud pettuskeemi läbi ja lasi asjadel minna nii nagu nad läksid, aga noh kes teab äkki oli see saatus.
Dekameroni ülesanded #1 Dekameroni ülesanded #2 Dekameroni ülesanded #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erki eberg Õppematerjali autor
7. päeva 7. novelli ja 7. päeva 9. novelli tegelaste iseloomustus, novelli põhiidee ning ülesehituse kirjeldus.

Sarnased õppematerjalid

Decameron VII päev
7
doc

Decameron VII päev

DEKAMERON VII päev Jutustamine pidi kuninga käsu kohaselt toimuma Naisteorus. Õuemeister sättiski juba varavalgel sinna poole. Sinna mindi..see tundus nüüd palju ilusam koht. Linnud laulsid ja panid ka inimesed laulma. Söödi ja siis oli võimalus puhata. Pärast seda tuli kõigil koguneda vaiba peale, et kuulata Emilia jutustusi. I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida. Tessal oli armuke, kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne, siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees. Nad kohtusid Gianni maamajas- mõisas, ise elasid nad tavaliselt Firenzes. Kuna aga Gianni ka vahel mõisasse etteplaneerimata tuli, siis oli tarvis Tessal ja Federigol le

Kirjandus
Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss
23
odt

Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss

Kirjanduse arvestus Pilet 1 ­ Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Seitse vaba kunsti -Grammatik

Kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j

Kirjandus
Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas

Kirjandus
Kirjanduse arvestus
20
docx

Kirjanduse arvestus

Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.­7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.­6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taass

Kirjandus
Nimetu
31
doc

Nimetu

Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762

Kirjandus
Eesti proosa
25
docx

Eesti proosa

Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 ­ 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun