Müügitehingute arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Tulu kajastamine 3 Debitoorse lühivõla arvestus 4 Dokumenteerimine 5 Ebatõenäolise laekumise arvestus 6 Müügiettemaksete arvestus 7 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead kuidas mõõdetakse ja kajastatakse tulu; ·tead millistele vormistusnõuetele peab vastama arve, mis on lihtsustatud arve ja millal seda saab esitada; ·tead müügitehingute kajastamise tingimusi; ·oskad koostada lausendeid müügitehingute kajastamiseks; ·tead ettemaksete puhul kasutatavaid dokumente;
kuni 50% ettevõtte varadest võlakapitaliga, mille hind on 9%. Teisi kohustusi firmale ei planeerita. Oletame, et maksumäär on 40%. Missugune on firma oodatav ROE kui varad on finantseeritud 50% ulatuses võlakapitaliga ja missugune on oodatav ROE siis, kui varad on finantseeritud ainult omakapitaliga? 1 ÜLESSANNE 1) Müügikäive 2 miljonit dollarit; Käibevälde 42 päeva. Ostjate tasumata arved e debitoorne võlgnevus? Debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde = müügikäive 365 Debitoorne võlgnevus = 42 päeva 2000000 365 2000000 Debitoorne võlgnevus 42 = 230136,986 230137( dollarit ) 365
KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE Käibekapital käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe. Raha konversatsioonitsükkel Ettevõtte talitustsükkel on aeg, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada
a. 68%, et iga aastaga oma finantseering väheneb. Samas on need näitajad head, kuna omakapitaliseerituse aste on pea kaks korda kõrgem normist, milleks on 30-40%. 2. Tegevuse efektiivsuse analüüs a) Varade käibekordaja on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv. Varade käibekordaja=müügikäive/varad b) Koguvarade käibevälde näitab, mitme päevaga suudavad varad toota iseendaga samas mahus müügitulu. Koguvarade käibevälde=365/varade käibekordaja c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, kui kiire on nõuete laekumine. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus=müügitulu/nõuded ostjate vastu d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde- s.o päevade arv, mis kulub keskmiselt müügist raha laekumiseni. Debitoorse võlgnevuse käibevälde=365/debitoorse võlgnevuse sagedus e) Varude käibekordaja näitab, mitu korda perioodi jooksul on ettevõtte varud keskmiselt ära müüdud. Varude käibekordaja=müüdud toodangu kulu/varud f) Varude käibevälde- s
V: Võõrkapitali kasutus firmas oli ebaefektiivne ning pärast laenu saamist läks olukord pisut hullemaks. Ülesanne 2: Ettevõtte Terminal X käibe kogurentaablus oli möödunud aastal 25% ja netokäive 9 miljonit eurot. 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Ettevõtte käibevara oli 1,5 miljonit eurot. Arvutada: 1) keskmine raha laekumise välde päevades, kui nõudeid ostjate vastu oli 560 000 eurot; 2) debitoorse võlgnevuse (nõuete) summa, kui võlgnevus oleks 20 päeva; 3) tootmisvarude suurus, kui nende käibesagedus on 6 korda. Lahendus: 1)Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360 / debitoorse võlgnevuse käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibekordaja = krediitimüük / debitoorne võlgnevus = (9 000 000 * 0,75)/560 000 = 12,05 Keskmine raha laekumise välde päevades(debitoorse võlgnevuse käibevälde) = 360 / 12,05 ~ 30 päeva 2)Käibekordaja = 360 / 20 =18
tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. Varade käibekordaja = müügitulu/keskmine koguvara Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Varude käibekordaja = müüdud kaupade kulu/keskmised varud Varude käibevälde väljendab varude käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varude käibevälde = 360/ varude käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab käive debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus = müügitulu/ keskmine debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades) Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/ debitoorse võlgnevuse käibesagedus Ettevõtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks.
Antud näites on see 70 päeva, ehk väga aeglane. Ise maksab oma võlgnevusi aeglasemalt ära, kui tulevad nõuded sisse. Kuni 30 päeva on normaalne aeg. Suurtel ettevõtetel võib olla tsükli aeg pikem rahade liigutamise mõttes. Väikeettevõtted sureksid 3 kuuuga ära, kui nad ei saa nõudeid kätte. Mis tegurid mõjutavad talitlustsükli pikkust? Ettevõtte talitlustsükkel (operatsioonitsükkel) – päevade arv, mille jooksul toimub varu muutumine debitoorseks vōlgnevuseks ja debitoorse vōlgnevuse muutumine rahaks. Tegurid: kui kiiresti varud muutuvad võlgnevusteks ja kui kiiresti võlgnevused muutuvad rahaks. Talitlustsükkel = varu käibevälde + debitoorse vōlgnevuse käibevälde RENTAABLUSE SUHTARVUD Käiberentaablus näitab müügitulu iga euro tasuvust. puhaskasum käiberentaablus= müügitulu Varade rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust EBIT
keskmised varud 360 2. Varude käibevälde = -------------------------------------------------- = ---------------------------- müüdud kaupade kulu/päevade arv perioodis varude käibesagedus keskmine debitoorne võlg 3.Raha keskmine laekumisperiood = ----------------------------------------------- x 360 (Ostjate debitoorse võlgnevuse müügitulu laekumisperiood) krediitmüük 4. Ostjate debitoorse = -------------------------------------------------- võlgnevuse laekumissagedus ostjate keskmine debitoorne võlgnevus Talitustsükkel = debitoorse võlgnevuse käibevälde + varude käibevälde Finantseerimistsükkel = talitustsükkel – lühiajaliste kohustuste käibevälde
Müügitulu 4 Realiseeritud toodete kulu netokäibes 0.75 Kohustiste ja omakapitali suhe 1 Miljonites 0.8 Põhivara = müügitulu/põhivara käibekordaja 2 Koguvara = müügitulu/ koguvara käibekordaja 1.2 Käibevara = Koguvara - põhivara 40 Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/raha laekumise välde 0.1 Debitoorne võlg = müügitulu/debitoorse võlgnevuse käibevälde 1 Tootmisvarud = (müügitulu x realiseetirud toodete kulu netokäibe kordaja) /tootmisvarude käibekorda 0.6 Lühiajalised kohustused = käibevarud/lühiajalise võla kattekordaja 1 Kohustused kokku = Kuna kohustiste ja omakapitali suhe on 1 (ehk nad on võrdsed). Kuna aktiva on
dividendipolitiika. Ettevõtte finantsjuht vastutab: · finantsanalüüsi ja finantskavandamise eest; · firma varade struktuuri juhtimise eest; · firma finantsstruktuuri juhtimise eest. Finantsjuhi tööülesanded: 1. Ettevõtte varade (aktivate) finantseerimise planeerimine ja juhtimine. 2. Ettevõtte käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja -kontroll. 3. Ettevõtte käibevara efektiivsuse analüüs. 4. Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll (klientide maksetähtaegade jälgimine, tähtajaliste laekumiste tagamine, aegunud debitoorse võlgnevuse sanktsioneerimine ja elimineerimse tagamine, ettepanekute tegemine klientidele maksetähtaegade ja allahindluse osas). 5. Tooraine ja materjali varude ning kreditoorse võlgnevuse juhtimine, maksete garanteerimine tarnijatele, tooraine soetamise analüüs. 6. Rahavoogude juhtimine ja optimeerimine. 7. Valuutariskide mõjutamine, valuutavoogude juhtimine. 8
enamlikviidsetest varadest. Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. Tegevustulemuse analüüs Tegevustulemuse ehk esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas ettevte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. Ettevtte majandustegevus efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. Tegevustulemuse analüüs Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega. Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Ettevtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks
- rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2. Koguvarade tulutase, investeeringute rentaablus (return on assets,ROA; return on investment, ROI) 3. Omakapitali rentaablus, tulukus (return on equity, ROE) 4. Tulutoovuse baassuhtarv (basic earnings power, BEP) B. VARADE KASUTAMISE EFEKTIIVSUSE NÄITAJAD (asset utilization ratio). 5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover) 6. Keskmine raha laekumisvälde (average collection period) 7. Kaubakäive, tootmisvarude käive (inventory turnover) 8. Põhivarade käive (fixed asset turnover) 9. Koguvarade käive (total asset turnover) C. MAKSEVÕIME JA LIKVIIDSUSUHTARVUD (liquidity ratios). 10. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, maksevõime üldine tase (current ratio) 11. Likviidsuskordaja, nn. happetest (quick ratio, acid test ratio) 12. Superlikviidsuskordaja D
Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku. Koguvarade käibekordaja = Müügitulu / Varad kokku Varad kokku = Müügitulu / Koguvarade käibekordaja = 4 000 000€ / 2 korda = 2 000 000€ PASSIVA. Kuna eelnevalt saime, et kogu ettevõtte varad (AKTIVA) kokku on 2 000 000€, siis peab ka PASSIVA pool olema kõik kokku 2 000 000€. PASSIVA = AKTIVA. Debitoorse võla välde = Ostjatelt laekumata arved / (Müügitulu/360) Ostjatelt laekumata arved = Debitoorse võla välde * (Müügitulu/360) = 9 päeva * (4 000 000€/360) = 100 000 €. Nüüd saab kasutades põhivara käibekordaja valemi abil põhivara jääkmaksumuse. Põhivara käibekordaja = Müügitulu / põhivara kokku Põhivara kokku = Müügitulu / põhivara käibekordaja = 4 000 000€ / 5 korda = 800 000€.
Küsimus 1 Küsimuse tekst Aasta lõpul oli Tuntud Firma lühivõlgade üldine kattekordaja 3,0. Kattekordaja arvväärtust suurendaks Vali üks: a. debitoorse lühivõla laekumine b. materjalide ostmine järelmaksuga c. kreditoorse lühivõla äramaksmine d. pangalaenu võtmine 90 päevaks Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma poolt kasutamata laenulimiidid (lines of credit) peaks kõige rohkem huvi pakkuma Vali üks: a. aktsionäridele b. pikaajalistele kreeditoridele c. lühiajalistele kreeditoridele d. klientidele Küsimus 3 Küsimuse tekst Investeerimiskeskuste põhieelis seisneb selles, et Vali üks: a
otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Ostjate tasumata summad · Tihti toimub ostjatele müük arvega e krediitmüük · Müügimoment, tekkepõhiselt tekib müügitulu (kasumi- aruandes) ja ostjate debitoorne võlg (bilansis) · Arve rekvisiidid on fikseeritud käibemaksuseaduses · Ostjate debitoorse võla üle peetakse analüütilist arvestust · Ostjatele anatakse hinnaalandust - kohene hinnaalandus - hinnaalandus ..X.. tingimusel (näiteks makse laekumise kiirendamiseks). Ebatõenäolised laekumised (1) Müük järelmaksuga e krediitmüük. Suurenevad müügikäive ja kasum, omakorda suureneb risk, et nõue jääb laekumata. Hindamise meetodid: a) Individuaalne b) statistiline Individuaalne hindamismeetod on vastuolus mõnede raamatupidamise printsiipidega (N:tulude-
vastavatl 14,35% ning 16,06%, millest võib järeldada, et omakapitali rentaabluse näitajad on jõudnud normaalsele tasemele. Kahe aasta põhjal on näha näitaja kasvu, mis tähendab, et järgnevatel aastatel tõenäoliselt kasvab näitaja veel. 15 5. EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD Nende suhtarvude abil saab hinnata ettevõtte vara kasutamise efektiivsust ja intensiivsust müügitulu loomisel. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab müügitulu keskmiselt debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlana on käsitletud suhtarvude arvutamisel nõuded ostjate vastu ja keskmisest debitoorsest võlgnevusest on maha arevstatud käibemaks, et see oleks võrreldav müügituluga. Tabel 5.1. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus 2009 2010 2011
põhjal Kasumiindeks 48 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 7. KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE Käibekapital käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe. Raha konversatsioonitsükkel Ettevõtte talitustsükkel on aeg, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid
võlgnevus+kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks)750 000; lühiajaline laen 550 000 - Passiva (lühiajaline laen+lühiajalise laenu kustutamiseks)475 000, pikaajalised kohustised 800 000 - Passiva; lihtakstaiaid 600 000- Passiva, akumuleeritud kasum 800 000- Passiva. Deebet (eurodes) Debitoorne võlg 760000 + 250000 + 860000 + 1730000 = 3600000 Debitoorse võla suurenemine 70000 + 80000 + 175000 = 325000 Kreditoorse võla vähenemine 100000 + 75000 = 175000 Lõppsaldo 3600000 + 325000 0 = 3925000 Kreedit (eurodes) Kreditoorne võlg 850000 + 550000 + 800000 + 800000 + 600000 = 3600000 Kreditoorse võla suurenemine 500000 Debitoorse võla vähenemine Ei vähene
Varude tellimiskulud võrduvad varude hoiukuludega 13. Ettevõtte võtab pangast pikaajalist laenu, mille eest ta soetab koheselt kinnisvara, kuhu plaanitakse rajada kolme aasta pärast üks toomisüksus. Sel juhul ettevõtte kapital ... Suureneb Ei muutu Väheneb Liiga vähe infot 14. Millise alljärgnevatemeetotidest ei kuulu debitoorse võlgnevuse sissenõudmismeetmete järgi Faktooring Kõik eelpool nimetatu kuulub Akretiit debitoorse võla Aktsiate tagasiost sissenõudmismeetmete hulka 15. Kui ettevõtte REO= 2 siis see tähendab seda et Ettevõttevarad on dinatseeritud vaid omakapitali arvelt
20 000 Pikaajalised kohustused LD ? 45 000 Varud IRY ? 32 000 Kohustused kokku D ? 70 000 Käibevara kokku CA ? 60 000 Põhivara FA ? 90 000 Omakapital E 80 000 Aktiva kokku A 150 000 Passiva kokku PA ? 150 000 Abiandmed: Lühiajalised võlgnevuse kattekordaja 2,4, kiire maksevalmiduse kordaja 1,12. Debitoorse võlgnevuse käibekordaja keskmise debitoorse võlgnevuse järgi on 15. Omakapitali võlasiduvus on 0,875. Intresside kattekordaja 7. EPS 4,05. Koguvara puhasrentaablus keskmise vara järgi on 12%. Aasta alguse bilansis on toodud debitoorne võlgnevus 16 000 ja aasta alguse aktiva on kokku 120 000. Intressikulud tulevad pikaajalistest kohustustest ja intressimäär on 10%. LAHENDUS: (Tabelis olevad tähised on ise juurde pandud, originaalis neid ei ole!) Bilanss: 1. A=PA
Esimene viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning teine pigem likviidsete varade olemasolule (raha, pangakonto). Maksevõime on pigem pikemas perspektiivis mõelduna. Likviidsus hetkeolukorda arvestades. Ettevõte võib olla maksevõimeline kuid mitte likviidne. Kuidas hinnata? 17. Rahatsükkel (ka konversioonitsükkel) - mis on selle komponendid ning mida see näitaja iseloomustab? Rahatsükli komponentideks on varude välde, debitoorse võla välde ning kreditoorse võla välde. Ettevõtte rahatsükkel iseloomustab ajavahemikku sellest hetkest, mil ettevõtte tasub oma arved kuni selle hetkeni, mil laekub debitoorne võlgnevus. Mida pikem on rahatsükkel, seda suurem on vajalik investeering puhtasse käibekapitali, et ettevõtte igapäevane toimimine sujuks tõrgeteta. Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde – kreditoorse võla välde. 18. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab?
terve aasta kohta. 4. Horisontaalanalüüs ja vertikaalanalüüs. I etapp: aastasisene analüüs, Vertikaalanalüüsiga võrreldakse kõiki näitajaid (kirjeid) bilansi puhul on bilansi kogumaht, kasumiaruande puhul on aluseks müügikäive. II etapp: aastate vaheline võrdlus ehk struktuurianalüüs. 5. Efektiivsus (tuua näiteks ka 3 suhtarvu). Näitab kui kiiresti ettevõttes varasi kasutatakse. Suhtarvud: varade käibekordaja, debitoorse võlgnevuse käibevälde, varude käibevälde. 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua näiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Likviidsus on lühiajaline arvete tasumise võime. Kui võimeline on ettevõtte tasuma arveid. Mida likviidsem vara, seda kiiremini ta maksevahendiks muutub. Maksevahend – rahad. Likviidsussuhtarv – lühiajalise võlgnevuse katterkordaja. Maksevõime on ettevõtte pikaajaline arvete tasumise võime. Maksevõime – soliidsuskordaja. 7
KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE LÜHIAJALINE VÕLGNEVUS(perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 MÜÜGITULU PÄEVAS= müügitulu/365 Nõuete laekumiskiirus (Accounts Receivable Turnover) * näitajat nimetatakse ka: debitoorse võlgnevuse (nõuete) käibekordaja, lühiajalise võlgnevuse käibekordaja Näitab kui kiire on nõuete laekumine. Jagades antud suhtarvu päevade arvuga analüüsitavas perioodis, saame nõuete laekumisvälte päevades. Ostjatelt raha laekumise välde Ostjatelt raha laekumise välde * näitajat nimetatakse ka: debitoorse võlgnevuse kestus päevades, debitoorse võlgnevuse käibevälde See suhtarv näitab nõuete tasumise aega päevades Varude käibekordaja (Inventory Turnover)
NWC) on käibevara miinus lühiajalised kohustused. Sisuliselt kujutab puhaskäibekapital endast pikaajalisi investeeringuid käibevarasse, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste ja omakapitaliga. Operatiivne puhaskäibekapital (net operating working capital NOWC) on käibevara miinus lühiajalised mitte intressikandvad kohustused, tegevuseks mittevajalik raha ning lühiajalised finantsinvesteeringud. Käibekapitali juhtimine (working capital management) koosneb raha, debitoorse võlgnevuse, varude ja lühiajaliste mitte intressikandvate kohustuste juhtimisest. Sisuliselt on tegemist firma likviidsuse juhtimisega. Eesmärgiks on optimaalne käibekapitali ja puhaskäibekapitali suurus. Käibekapitali õige juhtimine on äärmiselt vajalik, sest peamiseks pankroti põhjuseks on tihti käibekapitali ebaefektiivne juhtimine. Käibekapitali optimaalne suurus peab eelkõige kindlustama firma normaalse toimimise, raha
lühiajalistest allikatest. • püüa müüa sularaha eest, kuid osta krediiti. 21 Selgita käibevarade juhtimist lähtuvalt käibevarade koosseisust; Raha ja väärtpaberite juhtimise eesmärgiks on likviidsuse tagamine ja rahajäägi optimeerimine. Raha on kõige likviidsem vara ja raha juhtimisel on eesmärgiks maksevõime riski minimeerimine võimalikult väikeste vahenditega. Raha juhtimise instrumendiks on kassaplaan. Nõuete (debitoorse võlgnevuse) juhtimise eesmärgiks on kontrolli kindlustamine raha laekumise üle ja ostjatele optimaalsete müügitingimuste kehtestamine. Debitoorse võlgnevuse jälgimine ja kontrollimine on käibevarade juhtimise põhiülesanne. Sellest sõltub majandussubjekti rahaline seisukord ja tegevuse tulemuslikkus. Ostjate debitoorse võlgnevuse jälgimisel on kolm olulist näitajat: a) rahalaekumise aeg päevades, b) lootusetu võlgnevuse summa suhe
Mida väiksem tulemus seda parem, sest siis on ilmselt firma finantsolukord tugevam. Väga kiireks laekumiseks loetakse 10 päeva, normaalne on kuni 30 päeva. Nt. kui laekumisaeg on 40 päeva, aga ostjatele antava arve tasumise tähtaeg 14 päeva, võib öelda, et klientude valik on olnud halb ja ostjate maksedistsipliiniga tuleks rohkem tegeleda. Eesti keskmine arvete laekumise kiirus on 30-45 päeva 4. Lühiajalise (debitoorse) võlgnevuse näitajad (receivables turnover) Debitoorse võlgnevuse käibekordaja suhtarv näitab debitoorse võlgnevuse ringlemiskiirust aastas. Mida suurem tulemus seda parem. Väga lühike raha laekumise aeg võib tähendada väikest müügi mahtu. NB! Kuna ostjate debit.võlg og on bilansis koos km-ga, aga müügitulu kasumiaruandes ilma, siis tuleb näitajad ühismõõtsustada. Vastasel juhul on laekumisperiood tegelikust pikem. 5. Põhivarade käibekordaja e.müügikäibesiduvus (fixed-asset turnover)
Finantsjuhi ülesanded ja vastutus Ülesanded võib jagada kolme gruppi: 1. Organisatsioonilised 2. Põhitegevusega seotud ülesanded 3. Strateegilised ülesanded FJ keskendub ideaalis kolmandale, sest tema langetab otsuseid, suunates pilgu tulevikku. 13 Finantsjuhi tööülesanded: 1. Ettevõtte varade finantseerimise planeerimine ja juhtimine 2. Käibevara juhtimine 3. Efektiivsuse analüüs 4. Debitoorse võlgnevuse juhtimine 5. Tooraine ja materjali, varude, kreditoorse võlgnevuse juhtimine 6. Rahavoogude juhtimine 7. Laenupoliitika väljatöötamine ja rakendamine 8. Projektide analüüs ja ettevalmistus juhatusele 14 Finantsjuhi uued rollid (Ernst&Young põhjal) Osalemine ärimudeli kavandamisel Äristrateegia sidumine aktsionäride väärtustega Strateegia sidumine tulemustega mõõdikud ja
igapäevane toimimine tõrgeteta sujuks. 20. Millised finantsnäitajad iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)? Sageli on ettevõtte pankrottide põhjuseks valed investeerimisotsused kuid majandusraskustesse viib üsna sageli ka oskamatus juhtida käibekapitali. Majandusraskustesse võib sattuda ka kasumis ettevõte, mis näiteks kasvab liiga kiiresti. Põhjuseks suutmatus juhtida varude ja debitoorse võla kontrollimatut kasvu. Olulisemad mõisted: Käibevarad ettevõtte investeeringud käibevaradesse (raha ja pangakonto, varud, debitoorne võlgnevus muud lühiajalised varad.) Puhas käibekapital = ettevõtte käibevarad lühiajalised kohustused 21. Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine -E earnings per share (puhaskasum aktsia kohta), P aktsia turuhind, B- bilansiline väärtus
) Siinkohal võib netomüügi asemel kasutada ka näitajat krediitmüük. Kui käibekordaja on kõrge näitab see seda, et ostjate lühiajaline võlgnevus konverteeriakse kiiresti rahalisteks vahenditeks ehk, et ettevõtte järelmaksu-poliitika on liiga range ja võlgnikud peavad arved lühikese aja jooksul tasuma. Kui soovitakse analüüsida firma suutlikkust muuta ajalises lõikes laekumata arved ja tootmisvarud rahaks tuleb mõõta, kui kaua kulub aega debitoorse võlgnevuse (e. ostjatelt laekumata arvete) laekumiseks, s.t. mitu päeva on müük debitoorse võlgnevuse kujul. Selleks arvutatakse raha laekumise välde (e. keskmine raha laekumise periood). 7 Raha laekumise välde = debitoorne võlgnevus/ päeva krediitmüük (aasta netomüük/365) Vastus ei tohiks olla väga kõrge number. Suur number näitab seda, et raha ostjatelt
ÜLESANNE..................................................................................................... 4 5. ÜLESANNE..................................................................................................... 4 6. ÜLESANNE..................................................................................................... 5 1. Ülesanne AS Peipsi Koola müüb oma kaupa ainult krediiti ning prognoosi kohaselt on järgmise aasta müügitulud (käive) 4,2 miljonit eurot. Firma debitoorse võla välteks prognoositakse 30 päeva. Leia: Milline oleks sellisel juhul ettevõtte prognoositav debitoorne võlgnevus? Vastus: Nõuded ostjate vastu perioodi lõpul = (30 * 4 200 000) / 360 = 350 000 € Oletame nüüd, et ettevõte kavandab müügitingimusi liberaliseerida ning kavandab uueks keskmiseks maksetähtajaks 45 päeva. Käibe osas loodetakse seetõttu kasvu 10%. Leia: Milliseks kujuneb siis uus prognoositav debitoorne võlgnevus?
Joonis 7.1. Milleri-Orri visuaalne mudel (Maness, Zietlow 1993) 3 Sarnane tuletuskäik tuleb ette ka varude optimeerimise alapeatükis. Siin võib käsitleda raha hoidmist varuna (lühiajalistes väärtpaberites). 4 Minimaalse rahasaldo määrab finantsjuht normatiivselt, uurides mineviku aruandeid. 2 3 7.3. Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja krediidipoliitika Tänapäeval vaadeldakse kaubakrediiti kui ühte osa kauba müügitingimustest. Kõik ettevõtted sooviksid saada raha kohe kauba või teenuse müügil, aga konkurentsi tõttu ei ole see tihti võimalik. Seetõttu ongi aktuaalseks küsimuseks debitoorse võlgnevuse juhtimine, et vähendada raha hilisemast laekumisest tingitud kulusid. Enne võlgu müümist tuleks selgeks teha kliendi usaldusväärsus, hinnata tema likviidsust, uurida
tuuakse välja perioodi majandustegevuse tulemus (kasum kahjum). c) Rahavoogude (-käibe) aruanne annab infot finantsseisundi muutustest, ettevõtte raha allikatest ja nende kasutamisest 16. Kuidas hinnata ettevõtte maksevõimet? Maksevõime viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega. 17. Rahatsükkel mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab? Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab raha liikumist ettevõttes kuni selle hetkeni, kui raha klientidelt laekub. Mida pikem on rahatsükkel, seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga. 18. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara lühiajalised kohutused.
31. Lühiajaline finantseerimine: käibekapitali laen, arvelduskrediit ning faktooring. Käibekapitali laen on lühiajaline laen (kuni aasta) mis on mõeldud käibekapitali rahastamiseks näiteks hooajalisusest tingitud ajutise rahapuuduse leevendamiseks, samuti suurtellimuse täitmisest tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse rahastamiseks või mõne muu lühiajalise iseloomuga investeeringu tegemiseks. Raha tagasimaksmise allikaks on ennekõike debitoorse võlgnevuse laekumine. Arvelduskrediit on laenutoode, mis lubab ettevõttel siluda ebakorrapäraseid rahavoogusid ning tagada likviidsus ootamatutes olukordades. Erinevalt käibekapitali laenust puudub arvelduskrediidil konkreetne sihtotstarve, ennekõike on tegemist ettevõtte likviidsuse juhtimise ning tagamise vahendiga. Faktooring on laenutoode, mis on mõeldud debitoorse võla (st
_ püüa müüa sularaha eest, kuid osta krediiti. 22. Selgita käibevarade juhtimist lähtuvalt käibevarade koosseisust; Käibevarade juhtimine lähtuvalt käibevara koosseisust. Raha ja väärtpaberite juhtimise eesmärgiks on likviidsuse tagamine ja rahajäägi optimeerimine. Raha on kõige likviidsem vara ja raha juhtimisel on eesmärgiks maksevõime riski minimeerimine võimalikult väikeste vahenditega. Raha juhtimise instrumendiks on kassaplaan. Nõuete (debitoorse võlgnevuse) juhtimise eesmärgiks on kontrolli kindlustamine raha laekumise üle ja ostjatele optimaalsete müügitingimuste kehtestamine. Debitoorse võlgnevuse jälgimine ja kontrollimine on käibevarade juhtimise põhiülesanne. Sellest sõltub majandussubjekti rahaline seisukord ja tegevuse tulemuslikkus. Ostjate debitoorse võlgnevuse jälgimisel on kolm olulist näitajat: a) rahalaekumise välde päevades, b) lootusetu võlgnevuse summa suhe müügitulusse ja c)
0,07 FV3 = 25000 1 + = 30731 krooni. 2 Nüüd tuleb otsida intressimäära, mis annaks sama vastuse ka liitintressimäära valemi asemel lihtintressimäära valemit kasutades. See intressimäär ongi aastane ekvivalentne intressimäär: FV3 = 25000 (1 + 0,0764 3) = 30731 krooni. Aastase ekvivalentse intressimäära leidmine on aktuaalne pangalaenude puhul ning lühiajaliste finantseerimisotsuse tegemisel (sh debitoorse võlgnevuse juhtimisel). Sellest räägitakse pikemalt lühiajalise finantsplaneerimise ja pangateenuste peatükis. Eespool toodud näited olid elementaarsed, aga intressiarvestuses on igasuguseid nüansse. Neisse tasub süveneda, kuigi üldine käsitlusviis annab peaaegu sama vastuse, eriti väiksemate rahasummade puhul. Põhilisi nüansse tutvustatakse lühiajalise finantsplaneerimise, kapitali hinna ja pangateenuste peatükis. Siiski
20 27. september 2013 Uute analüütiliste näitajate konstrueerimine: Investeeritud kapitali tulusus ä௦௨ (ROCE) ൌ ௩௦௧௧௨ௗ ௧ Investeeritud kapital on ݈ܽݐ݅ܽ݇ܽ݉ ݀݁ݏݑݐݏݑ݄݇ ݀݁ݏ݈݆݅ܽܽܽ݇݅ 21 27. september 2013 Järg: • Debitoorse võla käibevälte lisapäeva kulu • Arvete esitamise käibevälde • Varude hoidmise päevakulu • Täiendava finantseerimise analüüs • Dividendide väljamaksekordaja • Tegevuse jätkuvuse analüüs 22 27. september 2013 Rahavoogude aruande analüüs: kas likviidsed varad katavad vajalikke kulutusi ning tagavad kapitali kasvu. Põhivara rahasiduvus
12.2002 31.12.2001 Käibekapital 0 0 Lühiajalise võla kattekordaja #DIV/0! #DIV/0! Likviidsuskordaja #DIV/0! #DIV/0! Rahakordaja #DIV/0! #DIV/0! Tootmisvarudega kaetuse kordaja #DIV/0! #DIV/0! Võlakordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibevälde #DIV/0! #DIV/0! Debitoorse võla laekumine #DIV/0! #DIV/0! Põhivara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Koguvara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Kapitaliseerituse tase #DIV/0! #DIV/0! Tegevustulukus #DIV/0! #DIV/0! Koguvarade tulutoovustase #DIV/0! #DIV/0! Omakapitali tulutase #DIV/0! #DIV/0! Koguvarade puhasrentaablus #DIV/0! #DIV/0! Käibe puhasrentaablus #DIV/0! #DIV/0!
LHV väljastab ettevõtete laenusid kuni 20 000 000 eurot. Et täpsemat informatsiooni laenude kohta saada, tuleb kliendil pangaga ise ühendust võtta. 8 2.2 KORDUVKASUTUVUSEGA LAENULIMIIT Swedbank pakub teenust, mille eesmärk on eelkõige paindlikum finantsjuhtimise võimaldamine. Esiteks on võimalik raha saada ärivõimaluse realiseerimiseks, näiteks kauba ost suuremates kogustes. Toe saamine ootamatutes olukordades, mis on seotud debitoorse võla laekumisega. Toe saamine äri tsüklilisusest tuleneva käibevahendite nappuse korral. Teenuse taotlemine on lihtsam kui lühiajalise laenu puhul. Miinimumlimiit on 6000 eurot ning tähtaeg on kuni 2 aastat. Laenusumma kättesaamiseks peab laenuvõtja iga kord esitama pangale nõuetekohaselt vormistatud taotluse, milles on näidatud laenusumma suurus, väljamakse tegemise ning laenu tagamise kuupäev. Tagatiseks tuleb kas hüpoteek, lisatagatisena kommertspant, põhivara või muu
ostjate võlg + varud – võlgnevus hankijatele•(Deebitoride, varude, hankijate) käibevälde on periood, mis näitab, mitme päeva jagu keskmiselt ettevõttel on üleval ostjate võlgnevusi, varusid ja võlgu hankijatele•Kõrge hankijate käibevälde (üle 60 päeva) annab indikatsiooni sellest, et ettevõttel on probleeme oma hankijatele tähtaegselt tasumisel Kõrge varude käibevälde (üle 100 päeva) viitab varude ebalikviidsusele Kõrge (üle 45 päeva) debitoorse võlgnevuse käibevälde viitab probleemsete deebitoride olemasolule. •Samas teatud juhtudel võib asi ka vastupidi olla (nt kõrge võlgnevus hankijale viitab ettevõtte turujõule kaubelda hankijatelt välja pikki maksetähtaegu); •Oluline on ka käibeväldete trendianalüüs, kuna absoluutne tase on sektorite lõikes üsna erinev •Käibekapitali analüüs on eelkõige oluline kaubandusettevõtete puhul Likviidsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata ettevõtte võimet tasuda
85 -26.74 Kapitali käive (3:23), оборот 0.28 0.40 Vahetu maksevalmidus, cash ratio 0.49 0.19 0.17 Kiire maksevalmiduse kordaja, happetest 3.11 1.49 1.57 Maksevõime tase 3.91 1.87 1.93 Debitoorse võlgnevuse laekumisperiood 72 72 Kreditoorse võlgnevuse periood 47 46 Varude käibevälde Äritsükli pikkus 0 25 26 Omakapitali osatähtsus, equity ratio(OK:passiva) 0.91 0.80 0.74 working capital, 17-(26+27) 533
suudab ettevõtte investeerida ja kuhu on otstarbekas ning kuidas nõutavat rahahulka suurendada. Finantsjuht vastutab finantsanalüüsi ja -kavandamise eest, varade struktuuri juhtimise eest ning finantsstrukutuuri juhtimise eest. Tema tööülesanded: ● Ettevõtte varade(aktivate) finantseerimise planeerimine ja juhtimine ● Ettevõtte käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja -kontroll. ● Ettevõtte käibevara efektiivsuse analüüs. ● Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll (klientide maksetähtaegade 8 jälgimine, tähtajaliste laekumiste tagamine, aegunud debitoorse võlgnevuse sanktsioneerimine ja elimineerimise tagamine, ettepanekute tegemine klientidele maksetähtaegade ja allahindluse osas). ● Tooraine ja materjali varude ning kreditoorse võlgnevuse juhtimine, maksete
o Näiteks: võimalus ilustada aruandlust, et kreeditoridele rohkem meeldida. 4-5. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs (2) 22. Kas ning mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus? Maksevõime viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning likviidsus pigem likviidsete varade olemasolule. 23. Rahatsükkel mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab? Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab raha liikumist ettevõttes kuni selle hetkeni, kui raha klientidelt laekub. Mida pikem on rahatsükkel, seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga. 24. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara lühiajalised kohutused.
E = I x (T1 + T2) K1,2 = (T1 + T2 + ... Tn x 0,5):n 53. Ehitusfirma käibevara mõiste ja koosseis. Käibevara vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul. Käibevara maksumus kantakse valmistoodangu omahinnale täies ulatuse ja füüsiline kuju muutub töötlemise tulemusel. Käibevara koosseis: Laovarud, eelolevate perioodide kulud, valmistoodang laos, sularaha kassas ja pangakontol ning väärtpaberid, tellijate debitoorse võlgnevuse kohustused, lõpetamata toodang, laovarud ) kütus, materjalid, tarindid). 54. Varu mõiste ehituses. Varud ehitus on tooraine ja materjal, 3. Varu viibivate kaupade katteks. lõpetamata toodang, valmistoodang, Tasutakse varem; kui kaubad jõavad müügiks ostetud kaubad, ettemaksed kohale. tarnijatele. 4. Valmendusvaru materjalide eelnev 1
- Passivakonto Deebet Kreedit 3.vähenemine (-) 1.algjääk 2.suurenmine(+) Deebetkäive Kreeditkäive 4.lõppjääk ( 1+2-3) 1. algjääk- teiste füüsiliste või juriidiliste 3.debitoose võlgnevuse vähenemine- isikute võlgnevus meie firmale (debitoorne võlgnevus) 2.debitoorse võlgnevuse suurenemine 5.algjääk-meie firma võlgnevus teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele ( kreditoorne võlgnevus) 4.lõppjääk (1+2-3) 6.kreditoose võlgnevuse suurenemine. 7.kreditoorse võlgnevuse vähenemine. 8.lõppjääk (5+6-7) Koosta bilanss ja lisada kontonumrid Põhivara 10 000.- Kaup 1 000.-
jaotada omanikele dividendina. Valik ettevõtte finantseesmärke: Ellu jääda; Vältida maksejõuetust ja pankrotti; Võita konkurentsis; Viia maksimumini müügikäive ja võita maksimaalne turuosa; Viia miinimumini kulud; Viia maksimumini kasum; Säilitada püsiva sissetuleku kasv. Finantsjuhi ülesanded: Varade finantseerimise planeerimine, juhtimine ja kontroll. Käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja kontroll, käibevara efektiivsuse analüüs. Ostjate debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll. Toorme, varude, sisseostetavate teenuste ning tarnijate kreditoorse võlgnevuse juhtimine, väljamaksete planeerimine. Tööjõu kasutuse ja tööjõukulude planeerimine, finantseerimine, kontroll. Rahavoogude juhtimine, optimeerimine. Erinevate riskid analüüs ja maandamine. Investeerimisvõimaluste analüüs, investeerimisettepanekute tegemine juhatusele/nõukogule. Finantseerimisvajaduse hindamine, finantseerimistaotluste (sh äriplaan)
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED RR : hea, kui üle 0,9 See näitaja täidab eelmise (CR) puuduse, e näitab kõrgema likviidsusega varade suhet lühiajalistesse kohustustesse. kui näitaja on 2 või enam, siis viitab see........................? (B2) Lugejat on vähendatud varude ja ettemaksete võrra. Raamatupidamisaruandluse analüüs II lähenemisviis analüüsib ettevõtte võimet muuta laekumata arved rahaks. Seab küsimuse: Kui kaua kulub firma debitoorse võla laekumisele. Raha laekumise välde e ostjate võla käibevälde (päeva) NÕUDED OSTJATELE KREDIITMÜÜK/365 S.t nii mitu päeva jääb keskmiselt müügi ja laekumise vahele. Raamatupidamisaruandluse analüüs Rentaablussuhtarvud e tootlusnäitajad Rentaablus on ettevõtte võime saada kasumit ja seda arvutatakse kui kasumi suhet mingisse teise näitajasse (müügikäibesse, koguvarasse, omakapitali) (x 100 e %) Müügikäibe puhasrentaablus Puhaskasum
2 pikem laenuperiood 5-30 aastat 3 olulised on järgmised küsimused: - laenu tagatiseks oleva kinnisvara seisukord ja turuväärtus - avansiline sissemakse 10-20% laenusummast - laenusaaja krediidivõime ja rahavoogude stabiilsus - põhivõla ja intressi maksmise kord ja arvestamine. 26.Selgitada faktooringu olemust? Faktooring on spetsiifiline müüja finantseerimise vorm, mis hõlmab müüja faktuurarvete diskonteerimist ehk faktoorimist, debitoorse võlgnevuse inkasseerimist ning müüja krediidi- ja valuutariski kindlustust. Faktooringuteenus põhineb rahalise nõude faktooringufirmale loovutamisel, millega kaasneb finantseerimine; haldamine ja rahaliste nõudeõiguste kogumine ostjatelt; riski minimeerimine, mis on seotud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega. Faktooring: - võimaldab kiirendada müüja käivet ja suurendada likviidsust - faktooring tagab ühtlase rahavoo
Kohustistasu: fikseeritud protsent limiidi kasutamata osalt aasta baasil KredExi ja MES-i garantii kasutamisel lisanduvad lepingutasu ning tagatistasu. Limiiditasu ja kohustistasu samaaegselt ei rakendata. 2.1.2.Käibekapitalilaen Käibekapitalilaen leevendab hooajalisusest või suuremast väljaminekust tingitud ajutist rahapuudust ning võimaldab rahastada lühiajalise investeeringu tegemist. Raha tagasimaksmise allikaks on ennekõike debitoorse võlgnevuse laekumine ja varade müük. 8 9 Käibekapitalilaenu tingimused: Minimaalne summa 1920 eurot Tähtaeg kuni üks aasta Tagatis: Kinnisvara, vallasvara, lisatagatisena käendus ja väärtpaberid. Kuni 75% ulatuses laenusummast on võimalik taotleda tagatist Sihtasutuselt KredEx, maapiirkondades 80% ulatuses ka Maaelu Edendamise Sihtasutuselt (MES). Lepingu sõlmimise tasu:
5. Efektiivsus (tuua naiteks ka 3 suhtarvu). Efektiivsuse ehk aktiivsuse analuus (kitsamalt ka varade kasutamise efektiivsuse analuus) võimaldab anda hinnangut, kui efektiivselt on ettevõte kasutanud oma varasid. Nimetatud analuusi tuleb eristada kasumlikkuse ehk rentaabluse analuusist, sest viimane tegeleb kasumiga, aga efektiivsus on seotud nö kiirusega. Suhtarvud: 1. Varade kaibekordaja 2. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde 3. Varude kaibevalde 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua naiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Luhiajaline arvete tasumise võime . Maksevõime on ettevõtte pikaajaline makse tasumise võime soliiduskordaja. 7. Rentaablus (tuua naiteks ka 2 suhtarvu). Suhtarvud: Varade rentaablus ja kaiberentaablus 8. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde. Naitab mitu paeva on kliendid võlgu keskmiselt ettevõttele. Hinnatakse paevades. 9
Käibekapitali juhtimise eesmärk laiemalt on tagada ettevõtte likviidsus. Väide: vähendades käibekapitali 1 milj. võrra, hoiate aastas kokku vähemalt 100 tuh. Andres Laar 2008 2007 KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE MIKS? Ka edukas firma võib sattuda raskustesse, kui arenetakse kiiresti ja ei suudeta kontrollide varude ja debitoorse võla kasvu. Selle tulemusena on raha kinni käibevarades ja kohustuste täitmine on häiritud. Edukas firma suudab sellist olukorda ennetada. KÄIBEKAPITAL = KÄIBEVARAD- LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Lihtsamas käsitluses arvestatakse lühiajaliste kohustustena ainult jooksva äritegevusega seotud kohustusi, eelkõige võlgnevust hankijatele. Intressiga koormatud kohustused võidakse välja jätta. Andres Laar 2008
annaabi.ee 
