teadmine; nad järgivad väga rangelt ahinsa põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi ju kahjustada · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Kui arvestada neid suuri muutusi, mida hinduism on oma pika ajaloo vältel läbi teinud, ja selle erinevaid suundi ning budismi vahepealset kadumist Indiast, siis võib dzainismi pidada vanimaks järjepidevaks ja suhteliselt ühtsena säilinud religiooniks Indias. Samas ei ole dzainismi järgijate arv kunagi olnud suur
Kunstis ei rõhutata erinevusi inimeste ja loomade vahel, sest inimese taassünni kaudu võib inimene sündida kellena tahes. Buddha õpetuse algusaastatel teda portreeliselt eriti ei kujutatud, alates 1. sajandist e.Kr said Buddha kujud tavaliseks. 1.-2. sajandil Grandharas loodud kujud loovad seoseid hellenismiga. Sellest kujunesid välja ka mediteerivad Buddha kujud. India kujutatava kunsti õitseaeg oli Guptade dünastia ajal (4.-7. saj p.Kr.). Hilisemal ajal sulas hinduism kokku budismiga. Sellest ajast on kuulsaimaks templiks Khajurahos, mis oli kunagi ühe võimsaima valitsejadünastia pealinn, aga mis hiljem dzunglisse kasvas. Peale skulptuuride olid Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid. Suure ja huvitava osa neist moodustasid seinamaalid, mille üldmulje oli muinasjutulik. (nimi)
Talle sobiks kõige paremini pisike ja rahulik riik. Konfutsianism seevastu korraldab riigi-ja ühiskonnaelu. Ühiskond on suur ja korrastatud süsteem. Aluseks on inimese kohustused ühiskonna ja perekonna ees. 5. Kirjelda Jaapani tänapäevast usundilist olukorda ja miks see just selline on? Tänapäeval on šintoism ja budism väga segunenud ja inimesed käivad mõlema usundi põhimõtteid järgimas. See on sellepärast selline, et kirjaoskud tuli koos budismiga ja nad moodustasid terviku-Hiinast tulnud tarkused võeti omaks. Lisaks budism täiendas šintoistlikke põhimõtteid ja andis paremaid seletusi inimesest. 6. Mille poolest on erilised zoroastrismi järgijad? Nende jaoks on tuli püha. Tulle ei tohi paljusid asju visata ja sellele annetatakse. Lisaks on küünte ja juukste lõikamine rüvetamine. Neil on vaikuse tornid kuhu viiakse surnukeha, maa ja taeva vahele. Põletada ju ei saa, sest see nii püha. 7
leiti suur hulk elusuuruses terrakota sõduri-, hobusefiguure ja kaarikuid, mis olid valitseja hauda pandud, et nad kaitseksid esimest imperaatorit pärast tema surma. Kivist skulptuure ei tehtud Zhou dünastia ajal, kuid hakati jälle tegema Han'i perioodil. Han'i ajal tehti monumentaalseid nn hauavalvureid, mis olid tol ajal populaarsed ajaloo ja mütoloogia ainetel valmistatud lamereljeefid. Edaspidi 1 saj. paiku, olid Hiina skulptorid tihedalt seotud budismiga. Kuskil 6.saj keskpaiku hakkasid skulptorid tegema vabalt seisvaid kolmemõõtmelisi pronksist Buddha skulptuure, mis hilisematel aegadel põhiliselt üles sulatati. Vana-Hiinas tehti ka puust skulptuure, kuid neid on väga vähe säilinud. Kõige varajasem periood on Tang'i dünastia valitsemisaeg. Tavaliselt kaeti puust skulptuurid laki või värviga. Ming'i perioodil tehti ka väiksemaid puust skulptuure, samutu kaetud värvi või lakiga.
Tarkade Kivi loomine oli alkeemikute Suure Toimingu eesmärk, sümboliseerides täiuslikkuse taotlust. Tõeline võlu peitus aga transformatsioonis, loomingus, arusaamise avardumises, loojaga kontakti saamises ja maailma mõistmiseks. Muundumine toimus protsessi käigus alkeemitu endaga, kes kasvas ja puhastus hingeliselt ja vaimselt sisemine pimedus muutus valguseks, tavaline eriliseks, hirm armastuseks ja teadmatus teadmiseks. Seda võiks minu meelest võrrelda budismiga. Budismis on samuti elu eesmärgiks saada ,,valgustatuks", saada õndsaks ja puhtaks. Oluline ei ole mitte Buddha kummardamine, vaid iseendas rahu leidmine. Mina arvan, et alkeemia ongi selline paras segu teadusest, faktidest ja suurepärasest fantaasiast ning tahtest. ,,Kui nobelist Einsteini kuulsaid valemeid saab tõlgendada üheselt, siis alkeemik Newtoni kirjutiste trakteerimine on vaba, isegi kreatiivne tegevus, ja seda
(18801946) olid väljapaistvad teadlased ja mõtlejad, kuid neid ei saa pidada otseselt Eesti budistliku kultuuri alusepanijateks, sest oma töid kirjutasid nad enamasti saksa keeles ning avaldasid väljaspool Eestit. Budismi nn. praktilist külge esindas, peamiselt 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud, budismi propageerija Karl Tõnisson ehk Vend Vahindra (18731962). Ta oli esimene Eestis tegutsenud budistlik laama (munk), kes juba 1893. aastal oli Burjaatias budismiga kokku puutunud. Lõpetanud siin regioonis tegutsemise, jõudsid Tema ja ta järgija Friedrich Lustig enne Teist maailmasõda Birmasse, kus nad ka edaspidi aktiivselt tegutsesid budistlike munkadena. Budismi laialdase leviku üheks oluliseks osaks on alati olnud (lisaks buddhadharmat vahendavate elavate õpetajate ja Buddha õpetust järgiva/teostavasangha olemasolule) ka emakeelse pühakirja olemasolu. Sellest seisukohast lähtudes võib eesti budismi laialdasema leviku alguseks pidada eelmise
rõhutatud voolavaid ja kauneid jooni ning kirgastunud värve, sealhulgas varjudele tähelepanu ei pöörata. Miniatuursed pildid kirjeldavad enamjaolt tseene India muinasjuttudest ning rahvaeepostest, mis jätab tüüpilise muinasjutuliku üldmulje. Sümbolid Kuna India kultuur on tihedalt seotud Budismiga, siis võivad paljud sümboolikad kattuda. India rahvuslikuks lilleks on kroonitud India lootus, seda peetakse pühaks taimeks ning omab India mütoloogias ning kunstis erilist tähendust. India jõedelfiini peetakse tähtsaks, kuna sümboliseerib omakorda riigi pikima jõe Ganga puhtust, nimelt suudab eksootiline loom elada vaid väga puhtas vees ning rahvusjõgi Ganga on selleks ideaalne paik
(450-500 eKr) Miniatuur India miniatuurne kunst kujutab endast puhtalineaarset käsitluslaadi, kus on rõhutatud voolavaid ja kauneid jooni ning kirgastunud värve, sealhulgas varjudele tähelepanu ei pöörata. Miniatuursed pildid kirjeldavad enamjaolt tseene India muinasjuttudest ning rahvaeepostest, mis jätab tüüpilise muinasjutuliku üldmulje. Sümbolid Kuna India kultuur on tihedalt seotud Budismiga, siis võivad paljud sümboolikad kattuda. India rahvuslikuks lilleks on kroonitud India lootus, seda peetakse pühaks taimeks ning omab India mütoloogias ning kunstis erilist tähendust. India jõedelfiini peetakse tähtsaks, kuna sümboliseerib omakorda riigi pikima jõe Ganga puhtust, nimelt suudab eksootiline loom elada vaid väga puhtas vees ning rahvusjõgi Ganga on selleks ideaalne paik. India kultuuri hulka kuulub ka väga
väljapaistvad teadlased ja mõtlejad, kuid neid ei saa pidada otseselt Eesti budistliku kultuuri alusepanijateks, sest oma töid kirjutasid nad enamasti saksa keeles ning avaldasid väljaspool Eestit. Budismi nn praktilist külge esindas peamiselt 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud budismi propageerija Karl Tõnisson ehk Vend Vahindra (18731962), kes juba 1893. aastal oli Burjaatias budismiga kokku puutunud. Lõpetanud siin regioonis tegutsemise, jõudsid tema ja ta järgija Friedrich Lustig enne Teist maailmasõda Birmasse, kus nad tegutsesid budistlike munkadena. Budismi laialdase leviku üheks oluliseks osaks on alati olnud (lisaks buddhadharmat vahendavate elavate õpetajate ja Buddha õpetust järgiva/teostava sangha olemasolule) ka emakeelse pühakirja olemasolu. Sellest seisukohast lähtudes võib eesti budismi laialdasema leviku alguseks pidada 1960. aastate lõppu ja 1970
..................................... 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD...............................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva värvilises ühiskonnas on võimalik pooldada mitmesuguseid erinevaid uskumusi - alustades kristlusega ja lõpetades budismiga. Nende vahele jääb muidugi hulk-hulk teisi uskumusi. Religioon on ka tänapäeval väga tähtsal kohal, sest see on muutnud rahvusvahelisi suhteid ja väga paljude inimeste elusid. Valisin teemaks Jaapani budismi, sest see on minu jaoks huvitav just eelkõige oma erilisuse pärast. Referaadis annan ülevaate budismist, budismi ajaloost ja milline on budism Jaapanis. Alguses annan ülevaate budismist ja selle põhimõistetest, edasi liigun ajalooni ja lõpetan Jaapani budismiga.
6. Õige püüdlemine 4.7. Õige mõtlus 4.8. Õige keskendatus Buddha Buddha tähendab virgumist. Tähistab teadvuse kõrgeima seisundini s.t virgumiseni jõudnud inimest- tema meel on puhas, kuna eemaldatud on meeleplekid. Müüdi järgi ilmub Buddha vahel inimeste sekka, et jagada õpetusi. Kui olevat inimene, siis peeti ateistiks. Džainism Tekkis enam-vähem üheaegselt budismiga, I at keskel e.m.a, mis oli Indias üldse vaimselt väga elavaks ja loovaks ajajärguks. Nii nagu budismis, puudub ka džainismis loova jumala mõiste ning vaimne tee kulgeb tirthankarade eeskuju järgides. Džainismi põhieesmärgiks on hinge vabastamine sinna kogunenud teoviljast. Neile on paastumine oluline, sest nii saab üle ihadest. Äärmuslikumad džainistid ei söö isegi taimede juuri ega juurvilju, kuna see tähendab kogu taime hävitamist.
Need väidavad, et igasugust kannatust põhjustab kiindumus materiaalsesse maailma. Budistid usuvad, et õilsat kaheksaastmelist teed käies vabanevad nad igasugusest säärased kiindumusest ning seega ka kannatusest. Nende kaheksa osa hulka kuuluvad tarkus, mõistvus, moraalsus ja meditatsioon. Sintoism- Erinevalt paljudest teistest usunditest ei nõua šintoistiks olemine usu avalikku tunnistamist. Et šintoism on üle tuhande aasta budismiga kooseksisteerinud, siis on väga raske šintoismi ja budismi uskumusi lahutada. Kui budism rõhutab hauatagust elu ja taassündide ahela lõppemist, siis šintoism rõhutab maist elu ja õnne leidmist maa peal. Kuigi budism ja šintoism saavad maailmast erinevalt aru, ei näe enamik jaapanlasi mingit vajadust nende lepitamiseks ning praktiseerivad mõlemat. On tavaline, et inimesed praktiseerivad eluajal šintoismi, kuid nad maetakse budistlikult. Nende erinevaid arusaamu hauatagusest elust
.......................................................................................8 2 Skulptuur: Jaapanis meisterdati skulptuure tavaliselt puust või metallist. Enamasti kujutati skulptuuriproteedes riigi juhte või kõrgemaid vaimulikke. Olulisel kohal on läbi ajaloo olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Skulptuur on Jaapanis arenenud tihedas seoses budismiga. Budistlikku skulptuuri iseloomustab suursugune ja abstraktne ilulaad. 6.-7. sajandik matkisid jaapanlased hiinlaste puidus ja pronksis kivitehnikaid. 7. ja 8. sajandi vahetuses loodi stiililt ja näojoontelt indiapäraseid pronkskujusid. 8. sajandil hakati rohkem kasutama savi ja lakki, kujud muutusid rohkem realistlikumaks. Näitena võib tuua Todaiji templi Buddha ja Horyuji templi skulptuurid(pilt lk 6). Kamakura perioodil(12.-14. sajandi algus) asendus romantism dramaatilisusega
com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates 12 - 14 sajand Laius: 6.9 cm www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates SKULPTUUR www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates SKULPTUUR · Ei peetud tõeliseks kunstiks · Tehti puhtalt religioossetel põhjustel · Kivist, põhiliselt marmorist · Pronksanumad · Tihedalt seotud budismiga · Puust skulptuurid · Skulptuuridel pole kunstniku allkirja www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates Vaade sõdurist esimese Hiina keisri Qin Shi Huangdi hauast Shaanxi provintsist. www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates
com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates 12 - 14 sajand Laius: 6.9 cm www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates SKULPTUUR www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates SKULPTUUR · Ei peetud tõeliseks kunstiks · Tehti puhtalt religioossetel põhjustel · Kivist, põhiliselt marmorist · Pronksanumad · Tihedalt seotud budismiga · Puust skulptuurid · Skulptuuridel pole kunstniku allkirja www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates Vaade sõdurist esimese Hiina keisri Qin Shi Huangdi hauast Shaanxi provintsist. www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates
Sel ajal tärkas taas huvi Jaapani-uuringute vastu, mis võis olla tingitud Jaapani sulgemisest välismaalastele. 18. sajandil püüdsid mitmed Jaapani õpetlased, eriti Motoori Norinaga, ehedat sintoismi välismõjudest puhastada. See ei õnnestunud kuigivõrd, sest juba "Nihongis" oli osa mütoloogiat ilmselt laenatud hiina õpetustest. Näiteks loojajumalusi Izanamit Meiji perioodil sai sintoism Jaapani riigiusundiks ning selle kombineerimine budismiga põlustati. Sel ajal leiti, et sintoism on tarvilik riigi ühendamiseks keisri ümber, et riiki moderniseerida nii kiiresti kui võimalik. Suurte lääne sõjalaevade saabumine ja sogunaadi kokkuvarisemine veensid paljusid, et riigi säilimiseks on tarvis jõud ühendada välisriikide relvajõudude vastu. Nii edendati sintoismi abil keisri- ja impeeriumikultust ning sintoism eksporditi ka vallutatud aladele. Kamid Kamisid kokku nimetatakse yaoyorozu no kami. See ei ole täpne arv, vaid
Alates 4. sajandist tutvus jaapani eliit Koreast tulnud sisserändajate vahendusel hiina hieroglüüfkirjaga, mis pani aluse jaapani kirjakeelele. Ühtlasi jõudsid nende kaudu Jaapanisse konfutsianism ning budism. Buda mungad ei suutnud jaapanlaste loodususundit maha suruda ning seega jäi shinto rahva mõttemaailmas ja elulaadis oma traditsioonilisele kohale. Nõnda kujunes omalaadne kahe usundi kooselu, mis on püsinud tänapäevani. Seoses budismiga ehitati 7. sajandil pealinn Nara lähedale Horyuji klooster, mille tempel on vanimaid puitehitisi maailmas. 7. - 8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust. Kloostris ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. Shinto Budism Kultuur Meiji ajastul säilitas jaapani kunst oma rahvusliku eripära. 1889. aastal avati Tokyo
vahel esineb põudaperioode. Lõunapoolsel maakitsendil on alati soe ja niiske. Allikas: The World Factbook Atraktsioonid ja vaatamisväärsused Populaarsemad turismiatraktsioonid Tais on sukelduspaigad, liivarannad, sajad troopilised saared, huvitav ja mitmekülgne ööelu, arheoloogilised paigad, looduspargid, muuseumid, eriline taimestik ning omapärased linnuliigid jm. Turistide seas on tavaliseks tegevuseks saanud mitmetel kursustel osalemine, nt tutvumine Tai köögiga ja budismiga ning loomulikult traditsiooniline Tai massaaz. Tai massaaz sai alguse Indias ning põhineb traditsioonilisel india meditsiinil ja joogal, koosneb massaazist ja venitustest. Tai köök on kogu maailmas tundud oma ürtide ja vürtside rohke ja julge kasutuse poolest. Üks kuulsamaid tai toite on Som Tam (vt joonis 1), mis
puudutavatel isikutel, andmaks džainismi ajaloost põgusamat ülevaadet. 1. Džainismi ajalugu 1.1. Sissejuhatus džainismi Džainism on India usund ja filosoofiakoolkond. Usundi nimetus on tuletatud mõistest „džina“ (jina, võitja). Religiooni juured peituvad Gangase jõe basseinis; piirkonnas mis laias laastus ühtib tänapäeva Bihari osariigi territooriumiga (Bowker; 2005 lk 56). Džainism kujunes lõplikult välja üheaegselt budismiga Vardhamana Mahavira juhtimisel. Teooriaid džainismi algusaegade kohta on mitmeid, näiteks usuvad džinad, et džainismil pole daatumlikku lõppu ega algust. Kaasaegne teadus paigutab džainismi alguse aga aastatesse 599 eKr – 527 eKr. Peamiseks kujunemis põhjuseks oli protest brahmanistliku preesterkonna, kastisüsteemi ja ohvirituaalide vastu (ENE; 1987 lk 167). Džainismi keskmes on inimene ja kõik temaga seonduv. Oluline on vähene tarbimine, keskkonna
Sanchis asuvate nikerduste seas on kõige kaunimad kujutised puunümfidest jaksidest. Nende vormikad kehad sümbliseerivad looduse viljastavat energiat, sest nende puudutus paneb puud õide puhkema. Meelelise sidumine vaimsega on Indiale ainuomane, ainult India kunstis on nõnda lähedane liit füüsilise ilu ja vaimu vahel, et neid vaadeldakse kui ühe reaalsuse kahte tahku. Väravate sambaid ja risttalasid kaunistavatel paneelidel on kujutatud stseene, mis on seotud budismiga. Kuid Buddhat ennast pole kordagi kujutatud. Ta kohalolule viitavad religioossed embleemid nagu bodhi-puu, mis sümboliseerib ta valgustatust, Buddha teemant-troon ehk ratas, mis tähistab ta jutlustamist, sest sarnaneb seaduse ratta pöörlemisele, kolmhark ehk püha kolmainsus, mis koosneb Buddhast, seadusest ja budistlikust kogukonnast ja stuupa, mis sümboliseerib Buddha surma ja Nirvaanat. Nagu üldse India kunstis on kujutised tuletatud loodusest, kuid enamasti on nad
kõigis jaapanlastes ja tegutsevad nende käe läbi. Shinto on Jaapani natsionalismi aluseks, mis tõstab jaapanlased kõrgemale teistest rahvustest. Budism jõudis Jaapanisse 6.8. sajandil. Buddhat pidasid jaapanlased lihtsalt veel üheks kamiks, budistid pidasid kamisid budade ja bodhisatvade ilminguteks. Tänapäeval viivad enamiku pulmadest läbi sintoistlikud preestrid, enamiku matustest budistlikud preestrid. Sintoism sai koos budismiga hiljem Jaapani ametlikuks religiooniks ja jäi selleks kuni 1946. aastani, mil keiser Hirohito oli sunnitud raadios tunnistama, et ta on siiski tavaline inimene. Jaapani rahvusreligioon on saanud mõjutusi ka konfutsianistlikust eetikast. Sintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Sintoismil puudub teoloogia, küll aga on moraaliõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi. Moraal on kollektiivne, hea on see, mis on grupile hea
Korraldati ka võistlusi, kus prooviti ja hinnati uusi teesegusid. (Gööck, 7-8). Teest oli saanud põhiline kaplemise vahend. Tee levis mööda maailma. Teda imporditi mitmetesse maadesse, kus ta kogus kiirelt populaarsust. Budistlik preester Yeisei oli esimene, kes tõi teeseemned Jaapanisse. Ta oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Ta on Jaapanis tuntud kui ,,tee isa". Selle tõttu on Jaapanis teed alati zen- budismiga seostatud. Tee levis kiiresti kuninglikus õukonnast ja kloostritest jaapani ühiskonna teistesse osadesse. Tee tõsteti kunstivormiks, mis lõppes Jaapani teetseremoonia loomisega. Kuna tee oli saavutanud kõrge arengutaseme nii Jaapanis kui Hiinas, hakkas teed puudutav informatsioon imbuma ka Euroopasse. Esimene eurooplane, kes teega isiklikult kohtus ja sellest kirjutas, oli Portugali jesuiit isa Jasper de Cruz 1560ndal aastal. Portugallased
on otsustanud saada buddhaks). • Pärimuse järgi eelnes Mahāvīrale hulk tīrthankāra’sid, Mahāvīra oli see, kes tõi õpetuse inimeste sekka. • Legendid Mahāvīrast on üsna sarnased Buddha legendidega; ka teda olevat kiusanud kurivaim Māra, püüdnud võrgutada kaunid naised jne, aga tema askeedina jõudis sihile. • Ka kosmoloogias palju sarnasusi. • Omal ajal džainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. • Sarnaselt hinduismile on ka džainismis askeedid sadhud. Küsimused ja vastused: Džainismi uskumused Jiva- hing Dsainistid järgivad oma elu seades kolme kalliskivi teed: Õige toitumine, õige usk ja õige tegu. Miks on Džainistid taimetoitlased? Vägivallatuse põhimõte Millised on Dšainistide suhtumine aega? Aeg on igavene ja vormitu. Hing on see mis meid käivitab. KONFUTSIANISM
Konfutsiuse teoste hulgast on siiski vaid „Lunyu“ (eesti keeles „Vesteid ja vestlusi“) see, mis omistab suurema osa õpetusest „õpetajale“. „Lunyu“ ei koonda siiski Konfutsiuse kirjapandut, vaid on hilisem kogumik temale ja mõnele tema jüngrile omistav ütlustest. Nagu teistegi ida kultuuride puhul, ei ole filosoofia rangelt eraldatud religioonist. Konfutsiuse filosoofia, nii nagu ka taoistlik filosoofia, sai religiooni rahvaslikuks vormiks ja hilisematel aegadel võistles budismiga, tiste peamise usundiga Hiinas ja Ida-Aasias. Ühelgi neist ei ole tõelise kiriku vaimu ja tihti arvatakse, et nad ei konkureerigi omavahel. Usundite ilmikutest harrastajad Hiinas ütlevad, et „kõik kolm usundit on üks ja sama“. Küllap oli konfutsianism esimene Hiinas kujunenud ideedesüsteem, kusjuures selle mõju on olnud suurem kui ülejäänud kahel. Konfutsianismi võiks kirjeldada kui kodanikuhumanismi, mis tegeles eeskätt inimeste ühiskonnaeluga, mis oli vastandatud jumalikule
Preestrid viivad läbi tseremooniaid, et sundda vaime oma patte kahetsema või põrgusse tagasi minema. Kokkuvõte Taoism on hiina usund ja filosoofia, mis pärineb Vana-Hiinast. Taoism on rajatud tao mõistele, mis tähendab tühjust, mitteolemist ja mittetegutsemist, ning mis jagab universumi kaheks vastandlikuks energiaks, milleks on yin ja yang. Taoismi rajajaks peetakse Laozid koos Zhuanziga. Taoism kerkis esile Hiinas 5.sajandil eKr konfuatsianismija budismiga konkureeriva usundina. Taoism väidab, et loodus toimib iseeneslikult ja seetõttu on vajalik arendada loomulikkust ja spontaansust, seega ei saa hormooniat taoga järgida või õpetada. Taoistlik traditsioon on kvietistlik, rõhutades meditatsiooni ja seesmist vaikust. Alates 4.saj eKr jätkas Laozi õpetusi Zhuangzi. Taoism arendas välja alkeemia ja tervendamise tehnikaid, et edendada pikaealisust ja isegi surematust. Taoismis on palju jumalaid, neist tähtsamad on need, kes hoolitsevad
judaismi keskseid ideid, et näha, kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja prkatilise konteksti majandustegevusele. Raamatus ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" näitab ta, kuidas predestianatsiooniõpetus tekitas inimeste mure lunastatud saamise pärast ja sobis ideaalselt tugeva töö ja korraliku elu nõudega, mis olid olulised investeerimiseks vajaliku kapitali kogumisel. Vastupidine on Weberi arvates olukord hinduismi ja budismiga, mis pöörduvad ära sellest maailmast ja rõhutavad meditatsiooni läbi kosmosega üheks saamist. Weber eristas preeserlikku ja prohvetlikku alget. Preestri funktsioonideks on tegelemine usu spetsiifiliste traditsioonidega, kusjuures preester on väljaõppinud ja ordineeritud juht. Religioosses mõttes on preeset säilitaja, poliitilises mõttes aga sageli võimustruktuuri toetaja. Prohvet on karismaatiline kuju, kes sageli pärineb ilmalikust keskkonnast, ja
Inimesed elavad edasi vaimude maailmas. Kultustalitusi toimetavad templites preestrid, ka igas kodus on altar. Tähtsal kohal on rahvapühad ja avalikud kultusüritused. Loodus on püha ja jumalused elavad ka mägedel, metsades ja veekogudes. Jaapan: budism Mahajaana-budism jõudis Jaapanisse 6. saj. Budistid tõid kaasa hieroglüüfkirja, hiina meditsiini ja kalendri. Munk Eisai tõi Hiinast zen-budismi. Sarnaselt hiina chan-budismiga on zenis kirgastuse saavutamiseks tähtsad paradoksid ja keerdküsimused koanid, samuti meditatsioon. Zen-budism on andnud jaapanile teetseremoonia, iluaiakunsti, maalikunsti, kalligraafia ja haiku-luule. India päritoluga maailmausundid India on kahe suure maailmareligiooni hinduismi ja budismi sünnikaa. Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetati veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas
Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preestreid või patriarhe. Olulised on läbi sajandite olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Pärast 1400 hääbub budistlik skulptuur, sest Hiina zen-budismi usuvool muutub sellest mõjukamaks. Välja arvatud väikeseformaadilised kunstkäsitöö esemed, on jaapani plastika eranditult sakraalse iseloomuga. Skulptuur on arenenud tihedas seoses budismiga. Budistlikku skulptuuri iseloomustab suursugune ja abstraktne ilulaad. 6.-7. saj valitses nn. Põhja- Wei stiil: hiinlaste eeskujul matkisid jaapanlased puidus ja pronksis kivitehnikaid. Mõjutusi saadi ka Koreast, sealt pärines hulk meistreid. Tuntumad teosed on Avalokitesvara ehk Kannon (591) ja kujur Kuratsukuribe no Tori ,,Buddha Sakyamuni ja bodhisatvad" (623). 7. ja 8. sajandi vahetuses loodi stiililt ja näojoontelt indiapäraseid pronkskujusid. 8
kaunistatud ja värvidega maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks. Hiinas esinevad pagoodid (pilt9) mitmetahulised tornitaolised ehitised, mille korruste vahel on üleskaarduvate servadega katuseräästad. Katused on Hiinas kõverad, sest need kaitsevad inimesi kurjade vaimude eest (vaimud eelistavad sirgjooni). Katuste materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Budismiga kaasnesid ka kaljudesse rajatud templid. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on 15 müür (näiteks Suur Hiina müürpilt10). Müüridega ümbritseti losse,templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. 1 Kalligraafia
olend), kes on otsustanud saada buddhaks). · Pärimuse järgi eelnes Mahvrale hulk trthankra'sid, Mahvra oli see, kes tõi õpetuse inimeste sekka. · Legendid Mahvrast on üsna sarnased Buddha legendidega; ka teda olevat kiusanud kurivaim Mra, püüdnud võrgutada kaunid naised jne, aga tema askeedina jõudis sihile. · Ka kosmoloogias palju sarnasusi. · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Sarnaselt hinduismile on ka dzainismis askeedid sadhud. HIINA USUNDID · Hiina omausundid: - konfutsianism (Konfutsius) - taoism (Laozi) · Budism Juba Shang (Yin) dünastia ajal (1523-1027) olulisel kohal Di jumalus; ennustamine; esivanemate austamine; ohvrite toomine (ka inimohvrid). KONFUTSIANISM · K'ung (Kongzi, Konfutsius) 551-479
Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks. Hiinas esinevad pagoodid (joon. 3)- mitmetahulised tornitaolised ehitised, mille korruste vahel on üleskaarduvate servadega katuseräästad. Katused on Hiinas kõverad, sest need kaitsevad inimesi kurjade vaimude eest (vaimud eelistavad sirgjooni). Katuste materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Budismiga kaasnesid ka kaljudesse rajatud templid. 7 Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (näiteks Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse,templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Joonis 3. Liuhe pagood (Image: Liuhe Pagoda..., 2008) 4.3 Kalligraafia
Ei meeldinud inimestele. Hegel suri koolerasse, Schop elas edasi. „Juurdekirjutamisi ja mahatõmbamisi“ sai väga populaarseks. Kant: Das ding an sich(asi iseeneses, seda me ei tea), das ding für mich(asi minu jaoks, seda me teame). Schop arvates saab teada ka das ding an sich -> maailma olemuseks on tahe. Kui maailma olemuseks on tahe, on ka meie olemuseks tahe, aga tahe on lõputu, kuid täitmine alati piiratud. Tal on olulisi paralleelne budismiga, ka selles arvatakse, et kannatust põhjustab elujanu. „Meie maailm on halvim võimalikest maailmadest“ „Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida“ Inimene on reeglina õnnetu, õnnetust on rohkem kui õnnelikkust. Kunstide olulisus, kunst aitab. Pilet 6 1. Aristoteles ja tema filosoofia 384-322 e.Kr, pärit Makedooniast. Platoni õpilane, õpib Platoni Akadeemias, kuid kasvavad lahku. Platon on eelkõige
lõppevad. Kannatus on ka lahusolek millestki meeldivast. 2. Kannatusel on konkreetne põhjus, trsna janu, tungid, ihad. 3. Prognoos: lakkamine on võimalik. On võimalik, et elujanu lakkab, siis lakkavad ka kannatused. 4. Nirvana ärapuhumine, lakkamine. Suurimaks kannatuseks on pidev taassünd. Nirvana on totaalne surm. Nirvana saavutamiseks on vaja kaheksaosalist teed, mis tähendab budismi tõdede aktsepteerimist, maailmavaates budismiga kohanemises, mediteerimist (oma mõtete analüüs, keskendumine). Viis esimest reeglit kehtisid kõigile budistidele, viis järgmist ainult munkadele. Tänapäeval on munkadel 227 ja nunnadel 311 reeglit. Buddha polnud naiste suhtes positiivselt meelestatud. Reeglid 1. Hoiduda igasugusest (füüsilisest, vaimsest, verbaalsest) vägivallast. 2. Mitte võtta seda, mida pole antud. 3. Hoiduda mittevooruslikust seksuaalkäitumisest. Seda on erinevates maades erinevalt mõistetud. 4
ehedat sintoismi välismõjudest puhastada. See ei õnnestunud kuigivõrd, sest juba "Nihongis" oli osa mütoloogiat ilmselt laenatud hiina õpetustest. Näiteks loojajumalusi Izanamit ja Izanagit võrreldi yin'i ja yang'iga. Ent see katse tõi Meiji perioodil, mil sintoism ja budism lahutati (shinbutsu bunri), kaasa riigisinto tekke. Meiji perioodil sai sintoism Jaapani riigiusundiks ning selle kombineerimine budismiga põlustati. Sel ajal leiti, et sintoism on tarvilik riigi ühendamiseks keisri ümber, et riiki moderniseerida nii kiiresti kui võimalik. Suurte lääne sõjalaevade saabumine ja sogunaadi kokkuvarisemine veensid paljusid, et riigi säilimiseks on tarvis jõud ühendada välisriikide relvajõudude vastu. Nii edendati sintoismi abil keisri- ja impeeriumikultust ning sintoism eksporditi ka vallutatud aladele (Hokkaid, Korea)
Jaapanlaste üsnagi ulatustlik ning süsteemne mütoloogia räägib sellest, kuidas jumalad lõid Jaapani saarestiku ning, et jaapanlased ise põlvnesid neist. Müüdid panid aluse shintole ning samuti olid nad olulised mõjutegurid jaapani kultuuri arengus. · Shinto (Sinto, Sintoism) - Sintoism on ajalooline Jaapani religioon, mis on segu looduse ja esivanemate kultustest. Sintoismis kummardatakse jumalusi, kamisid (tõlgituna ,,jumalaid"). Hiljem sai ta koos budismiga Jaapani ametlikuks religiooniks. Sintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Sintoismil puudub oma teoloogia, küll aga on moraaliõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi. Olulisel kohal on perekond, loodusearmastus, füüsiline puhtus ja kaide-esivanemate vaimude kummardamine - 4 sintoismi alustala. Kõige tähtsam jumal Amaterasu. Hiina kultuurimõjude sissetung
Aastal Hiina munkade kaudu. Arvati, et tee on abivahend pikkade meditatsioonide ajal aitas ära hoida tukastamise. Eestis hakati teelehti müüma 1695 Tallinna raeapteegis. (3.) 1.1 Jaapani mõju Esimesed teeseemned tõi Jaapanisse budistlik preester Yeisei, kes oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Selle tulemusena on Yeisei Jaapanis tuntud kui ,,tee isa". Selle varase seose tõttu on teed Jaapanis alati zen-budismiga seostatud. Tee sai peaaegu kohe imperiaalse toetuse ja levis kiiresti kuninglikust õukonnast ja kloostritest Jaapani ühiskonna teistesse osadesse. Tee tõsteti kunstivormiks, mis lõppes Jaapani teetseremoonia loomisega. Selle kompleksse kunstivormi arvatavasti parima kirjelduse kirjutas iiri-kreeka ajakirjanik-ajaloolane Lafcadio Hearn, üks vähestest välismaalastest, kellele anti Jaapani kodakondsus sel ajaperioodil. Ta
Hulgaliselt tehti avastusi. Jõudis kultuuriliselt kõrgele tasemele võrreldes teiste idamaadega. Tõsteti maksa ja talupojad muudeti pärisorjadeks. Suured rahva ülestõusud: 1. Vang-Mang'I ülestõus 2. Punakulmude ülestõus 3. kollaste turbanite ülestõus 2.saj pKr Viimase mahasurumine kestis 20 aastat, riik nõrgenes ja lagunes. Kultuur Usund ja religioon. Sarnane budismile. 2 usundit. Üks on siiani levinud: Konfutsionism, Taoism. Konfutsionism sarnaneb budismiga. Loodud Konfutsi poolt. Pani õpetuse kirja: "Vesteid ja vestlusi." Avaldatud eesti keeles. Sai hea hariduse. Tegeles mitmete humanitaarteadustega. Kandideeris riigiametnikuks. Konkursseksamid kestsid 2 nädalat. Soovis olla Keisri esimene nõudandja. Käitumise ja moraaliõpetus. Jumalat ei olnud. Tuli austada endast vanemaid, kõrgemal positsioonil olevaid, targemaid. Oluline ja vajalik on õppida kogu elu. Mitte õppimine viib inimese raisku. Kutsus ülemustele alluma
kultusüritused. Loodus on püha ja jumalused elavad ka mägedel, metsades ja veekogudes. Eriti püha mägi on jaapanlastele Fuzi. Jaapani keisrid arvatakse põlvnevat Amaterasust endast. Keiser oli elava jumala staatuses Jaapani kapituleerumiseni Teises maailmasõjas 1945. a. Jaapan: budism Mahajaana budism jõudis Jaapanisse 6. saj. Budistid tõid kaasa hieroglüüfkirja, hiina meditsiini ja kalendri. Munk Eisai tõi Hiinast zen budismi. Sarnaselt hiina chan budismiga on zenis kirgastuse saavutamiseks tähtsad paradoksid ja keerdküsimused koanid, samuti meditatsioon. Zen budism on andnud Jaapanile teetseremoonia, iluaiakunsti, maalikunsti, kalligraafia ja haiku-luule. India päritoluga maailmausundid India on kahe suure maailmareligiooni hinduismi ja budismi sünnimaa. Umbes 3000 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid
Tema meelest on paljude meeleseisundite eristamisest ja defineerimisest tähtsam fikseerida võimalikult täpselt, usaldusväärselt ja ulatuslikult säärased välist. Iga liiki situatsioon kutsub esile ja kinnistab ise laadi käitumisviisi. Inimeste individuaalsed reaktsioonid olenevad aga täielikult varasematest kogemustest ja geneetilisest taustast. Siinkohal on huvitav märkida, et Skinneri õpetusel on mõndagi ühist... budismiga, milles samuti eitatakse mina kui isiksuse põhikvaliteedi püsiolemust nin rõhutatakse eluliste valikute ja käitumise olukorrast tingitud tagapõhja. ,,Tahtevabadus on vaid etikett, millega me tähistame käitumist, mille loomust ja põhjusi me ei tea" kinnitas Skinner, pidades eriti ohtlikuks näivat vabadustunnet, mis tekib, kui tegelikult välisjõudude kontrolli alla sattunud inimene arvab käituvat oma suva järgi. Respondentne käitumine
Kasvab seal looduslikult ka tänapäeval. Esimesed andmed teepõõsa kohta Hiinast 350. a eKr (teistel andmetel 2700. eKr). Tee on praegu laiemalt levinud jookide seas vanim. Osa autoreid arvab teejoomise kombe pärinevat India kirdeosariigist Assamist, kust ta pKr esimese aastatuhande algul Hiinasse ja sealt 4. sajandil Jaapanisse jõudis. Hiinas sai teejoomine tavaks 6.7. sajandil. 1400. aasta paiku tekkis Jaapanis eriline teekultuur, teetseremoonia. (seotud budismiga). Praegu joovad jaapanlased rohelist teed nii enne kui pärast sööki. Euroopasse tõid hollandi kaupmehed esimese tee 16. sajandil. 1610. aastal sai Holland esimese teelaadungi, millest valmistati jooki. Prantsusmaa õppis teed tundma 1636. aastal. Venemaa õukond tutvus teega 1638. aastal. 18. sajandi alguseks olid kõik kohvikud teemajadeks muudetud. Londonist sai maailma teekaubanduskeskus. 1839. aastal algasid Londoni teeturul teeoksjonid.
Pühad raamatud ehk VEEDAD (tõlkes teadmine). Õpetused jagunesid vastavalt veedadega kooskõlas olevateks ja nendeks, mis ei toetanud veedasid. UPANISAADID (istungid õpetaja ees)- filosoofiline osa pühades tekstides. Indias oli 6 õpetust e voolu, mis toetusid vedadele: MIMANSA rõhutab meelelist tajumist, see on just teadmiste allikaks NJAJA rõhutab inimeste vabastamist kannatustest, oluline on vabanemine. Sellega sarnaneb budismiga. SANKJA räägitakse kahest algest (dualism), on olemas aineline ja vaimne alge JOOGA (tõlkes side, ühendus) oluline on kaastunne üksteise suhtes. Lääne kultuuris meditsiooni ning ravivõimlemine. VEDANTA räägitakse hinge ümberkehastusest ja tsüklilisest ajast VAISEISKA tuuakse välja nähtuste erinevus, et on olemas üksik ja üldine, aga olemas on ka kategooria ,,eriline"
aegadel ja viisidel. Theravaada maades (Tais, Birmas, Sri Lankal jne) tähistatakse uut aastat kolm päeva enne täiskuud aprillis. Mahajaana maades tuleb uus aasta jaanuari esimese täiskuupäevaga. Hiinlased, korealased ja vietnamlased tähistavad aga uut aastat jaanuari lõpus veebruari alguses arvestades kuu kalendrit. Ka pühade pidamise viisides on suuri erinevusi. Ühes äärmuses on Hiina uusaasta, millel pole mitte midagi budismiga pistmist, teises Tiibeti uusaasta, Losar, mis sisaldab palju budistlikke elemente. KÕIGI PÜHAKUTE PÄEV (Sangha päev) (veebruari täiskuu) Buddha elust meenutatakse sel ajal kolme sündmust: kui ta võttis endale peale virgumist 3 õpilast, kui ta andis munkadele reeglid, mille järgi mungad elama peavad ja sai ilmutuse, mis teatas, et ta sureb kolme kuu jooksul. Teise pärimuse järgi tähistab see püha sündmust, kus peale esimest vihmaperioodi (Vassat) Sarnathis, läks Buddha linna,
kaunista kulgu" Konfutsionism on andnud aluse riiklike, perekondlike, ühiskondlike suhete mõtestamisele kõikides Aasia riikides. Alati olnud domineeriv just siis, kui vaja selgitada, miks perekond on oluline, miks peame vastutama ühiskondliku elu eest. Konfutsius jumaldas õppimist. Kulg tema järgi on enese täiustamine, õppimine, treenimine mitte crazy tripp. Inimene peab arvestama kogukonda, olema humanistlik. Taoismis rohkem eraklus, metsaminekuideaal (sobis kokku budismiga), siis konfuutsius tegeleb just sellega, kuidas seada üles selline riik, mis toimub et oleks hea valitseja, head kodanikud, kuidas tao saab ühiskondliku taeva all toimida. Tema jaoks oli oluline ka ritualiseeritud muusika, mida tol ajal Hiinas esitati, kombelisus. Karistused peavad olema õiglased, et rahvas teaks, kuidas käituda. Taevatahe selleni jõudis 50aastaselt. Selle järgi saadakse valitsejaks. Keisril on
Imperaatori enda poolt soosituna põhines tema töö selgelt zen- budismil, millesse ta oli pühendatud lapsena. Seda teetseremoonia vormi tutvustasid zenbudistlikud misjonärid hiljem Jaapani impeeriumis. 1.2 JAAPANI MÕJU Esimesed teeseemned tõi Jaapanisse budistlik preester Yeisei, kes oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Selle tulemusena on Yeisei Jaapanis tuntud kui ,,tee isa". Selle varase seose tõttu on teed Jaapanis alati zen-budismiga seostatud. Tee sai peaaegu kohe imperiaalse toetuse ja levis kiiresti kuninglikust õukonnast ja kloostritest Jaapani ühiskonna teistesse osadesse. Tee tõsteti kunstivormiks, mis lõppes Jaapani teetseremoonia (,,Chano Yu" ehk "kuum vesi tee jaoks") loomisega. Selle kompleksse kunstivormi arvatavasti parima kirjelduse kirjutas iiri- kreeka ajakirjanik-ajaloolane Lafcadio Hearn, üks vähestest välismaalastest, kellele anti Jaapani kodakondsus sel ajaperioodil
Lumevalguse ja pimeduse laadi eraldi tsükkel, mis jätkub valikkogus. Üks tsükkel uue luule tsükkel: "Luule" tsükkel "Läbi peo mul voolab puu" osaliselt kirjutatud samal ajal kui Lumevalgus, pimedus. Vb näitab suvisemat ja pehmemat poolt sellest luulelaadist. Seal on ka muid asju. Rummo põgenemismotiivide alguspunkt just selles tsüklis "... õuna kinni hoidmas puust". Pakku-peitu motiivide juures 60ndate teisel poolel tutvumine Zen-budismiga. Tsüklis otseseid zenilikke motiive juba sees. Hakkavad tulema märksõnad "kirgas ükskõiksus" jne. Ükskõiksus võiks olla lahutatud kaheks: üks kõiksus. Zenilikud tasakaaluotsingud, need on ilmsed ja jätkuvad. Ei saa öelda, et edasine looming tasakaalukas oleks. Kui räägime 60ndatel afekteeritud ja äärmusteni püüdleva kultuuritensentsi tõusu, siis Rummo osaline vaid ka mängib olulist rolli. Juhtrolli nii luules kui ka draamas. Hilisem osa: Rummo ei pöördu klasikasse tagasi
annaabi.ee 
