Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Usundi kontrolltöö küsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis eksisteerivad rahulikult üksteise kõrval kus see nii on?
  • Millel polnudki oma eetikat kust nad selle laenasid?
  • Kuidas nimetavad hiinlased meesalget ja naisalget ning mis moodustub neist kahest kokku?
  • Mille poolest erinevad üksteisest taoism ja konfutsianism kuidas nad täiendavad üksteist?
  • Miks see just selline on?
  • Mille poolest on erilised zoroastrismi järgijad?
  • Millises Aasia või Lähis-Ida usundi keskkonnas tunneksid end turvaliselt miks?
Kontrolltöö
1. Nimeta Aasia usundeid, mis eksisteerivad rahulikult üksteise kõrval, kus see nii on? Hiinas on reaalses elus põimunud taoism, konfutsianism ja budism . Nad võivad käia erinevates templites ja kõik on asjade käiguga rahul.
2. Nimeta üks Aasia usund , millel polnudki oma eetikat, kust nad selle laenasid? Šintoismil ei olnud oma eetikat, see laenati hiinlaste konfutsionismilt. Kooskõla ja puhtuse otsimine aitas neil esialgu üldse saada eetikapuudusest.
3. Kuidas nimetavad hiinlased meesalget ja naisalget ning mis moodustub neist kahest kokku? Naislage on yin (külm, öine, salapärane) ja meesalge yang (soe, loov). Neist moodustub kokku dao ehk nn taevane tee, mia tähendab, et maailmas on harmoonia kui need jõud on tasakaalus.
4. Mille poolest erinevad üksteisest taoism ja konfutsianism, kuidas nad täiendavad üksteist? Taoist on skeptiline poliitika suhtes. Talle sobiks kõige paremini pisike ja rahulik riik. Konfutsianism seevastu korraldab riigi-ja ühiskonnaelu. Ühiskond on suur ja korrastatud süsteem. Aluseks on inimese kohustused ühiskonna ja perekonna ees.
5. Kirjelda Jaapani tänapäevast usundilist olukorda ja miks see just selline on? Tänapäeval on šintoism ja budism väga segunenud ja inimesed käivad mõlema usundi põhimõtteid järgimas. See on sellepärast selline, et kirjaoskud tuli koos budismiga ja nad moodustasid terviku-Hiinast tulnud tarkused võeti omaks. Lisaks budism täiendas šintoistlikke põhimõtteid ja andis paremaid seletusi inimesest.
6. Mille poolest on erilised zoroastrismi järgijad? Nende jaoks on tuli püha. Tulle ei tohi paljusid asju visata ja sellele annetatakse. Lisaks on küünte ja juukste lõikamine rüvetamine. Neil on vaikuse tornid kuhu viiakse surnukeha , maa ja taeva vahele. Põletada ju ei saa, sest see nii püha.
7. Millises Aasia või Lähis-Ida usundi keskkonnas tunneksid end turvaliselt, miks? Ilmselt šintoismi ja budismi keskkonnas Jaapanis , sest jaapanlastest budistid on tänapäeval rahuvõitluse eesotsas. Teiseks mulle meeldib, et puhtuse mõiste on nende jaoks nii tähtis ning kooskõla otsimine loodusega. Ma olen ise ka väga keskkonnasõbralik ja austan loodust ning sellepärast olekski seal väga hea keset loodust lihtsat elu elada.
8. Seleta lahti hiina kultuuri mõiste wu wei! Wu wei tähendab eemalehoidvat enesesse süüvimist ehk et eneseohjeldamise teel saavutatakse leplik ja andestav rahu.
Usundi kontrolltöö küsimused #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor iirisr Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Üldine usundilugu konspekt
83
docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid.

Üldine usundilugu
Üldine usundilugu
12
odt

Üldine usundilugu

Umbes 3000 ­ 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo ­ Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena

Üldine usundilugu
Maailma usundid
30
docx

Maailma usundid

Taarausuliste eesmärgiks oli luua vaba eesti rahvuslik religioon, eesmärgiks saavutada vaimne ja kultuuriline iseseisvus. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid seda kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga. Iseloomulikud joones: Rõhk on Muinas-Eesti kommetel ja tavadel. Aluseks tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus ­ areng on igavene Monoteistlik usund ­ üks jumal Taara Rituaalid kujundati kooskõlla moodsa kultuuriga ­ tekstide lugemine kandlemängu või koorilauluga, abiellumise-, uue liikme pühitsemise ja matuserituaalid Oma kalender ­ alguspunktiks Eesti Vabariigi asutamine 1918 Zoroastrism (zoroastrianism) Zoroastrism on rajatud vanairaani usund, mis pärineb II aastatuhandest e.Kr. Tegemist on ainsa teadaoleva dualistliku (vastandab keha ja vaimu) ja maailmalõpust kõneleva religiooniga. Ajalooline taust

Religioon
Maailmavaated ja usundid
39
docx

Maailmavaated ja usundid

kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal,

Usundiõpetus
Zoroastrism - teistlik usund-Võrdlus
74
pdf

Zoroastrism - teistlik usund. Võrdlus

Tartu Ülikool Usuteaduskond Võrdleva usuteaduse õppetool Mikk Tammik Zoroastrism – teistlik usund. Võrdlus Magistritöö Juhendaja Jaan Kivistik Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 4 0. ZOROASTRISM – TEISTLIK USUND. VÕRDLUS 10 1. TEISTLIK ZOROASTRISM 11 1.1. ZOROASTRISMIST. AJALOOLINE ÜLEVAADE 14 1.1.1. AHURA MAZDĀ 17 1.1.2. LOOMISMÜÜT 18 1.1.2.1. ZOROASTRISMI KALENDRIST 20 1.1.2.2. VALGUSE TEE. AMEŠA SPENTA 21 1.1.3

Religiooniuuringud
MA Tammik2015
74
pdf

MA Tammik2015

Tartu Ülikool Usuteaduskond Võrdleva usuteaduse õppetool Mikk Tammik Zoroastrism – teistlik usund. Võrdlus Magistritöö Juhendaja Jaan Kivistik Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 4 0. ZOROASTRISM – TEISTLIK USUND. VÕRDLUS 10 1. TEISTLIK ZOROASTRISM 11 1.1. ZOROASTRISMIST. AJALOOLINE ÜLEVAADE 14 1.1.1. AHURA MAZDĀ 17 1.1.2. LOOMISMÜÜT 18 1.1.2.1. ZOROASTRISMI KALENDRIST 20 1.1.2.2. VALGUSE TEE. AMEŠA SPENTA 21 1.1.3

Kategoriseerimata
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

keskendub stiilidele, suhetele teiste kunstidega, iga uus areng on üles ehitatud eelnevale suurteosele (progress). Sotsiaalne ajalugu: - keskendub sotsiaalsetele aspektidele: kasutajad ja kujundajad, klassi, poliitika, soo, võimusuhete probleemid; - kujundust vormides vaadatakse poliitilistele ja majanduslikele faktoritele; - hõlmab ka rahvalikku (populaar-) kultuuri; - küsimused: kuidas seda kasutati ja avalikkuse poolt vastu võeti, kelle huve see teenis, mida räägib see teos tema rajajate ja kasutajate kohta? Keskkonna ajalugu: - keskendub ökoloogiale: füüsiline asukoht, kliima, mullastik, geoloogia; - aedade, linnade, maastikumustrite arengut seletatakse ökoloogiliste kitsenduste ja võimaluste terminites; - küsimused: kuidas see teos võiks erineda erinevates keskkondades? Kuidas

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

Töö aluseks on põhiliselt Jungi enese teoloogiateemalised käsitlused. Kuivõrd nendest eesti keeles senini kokkuvõtlik ülevaade puudub, oli valik ühene - töö saab olla vaid neid kirjeldav. Keegi peab esmalt ,,maastiku kaardistama". Alles siis on võimalik hakata sellel ning sellelt edasi orienteeruma. Nii on Jungi hea ja kurja teemat puudutavatele käsitlustele lisatud erinevaid samateemalisi võrdlusi religioonifenomenoloogia alalt. Siin võiks nimetada Jungi võrdlusi taoismi, iraani usundi ning mitmesuguste ,,hõimuusunditega". Püüdes mõista, kuidas Jung oma õpetuseni jõudis, on toodud ka eluloolisi võrdlusi ning tema võimalikke mõjutajaid, nagu näiteks antiikmaailmas levinud spirituaalne vool gnostitsism või 20. sajandi mõjukas teoloog ja religioonifilosoof Rudolf Otto. Jungi loodud analüütilisest psühholoogiast on otseses sõltuvuses tema teoloogilised ideed; seega on ära toodud Jungi psühholoogia põhilised teemassepuutuvad

Maailma religioonide võrdlev analüüs




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun