USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid.
Umbes 3000 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena
Taarausuliste eesmärgiks oli luua vaba eesti rahvuslik religioon, eesmärgiks saavutada vaimne ja kultuuriline iseseisvus. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid seda kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga. Iseloomulikud joones: Rõhk on Muinas-Eesti kommetel ja tavadel. Aluseks tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus areng on igavene Monoteistlik usund üks jumal Taara Rituaalid kujundati kooskõlla moodsa kultuuriga tekstide lugemine kandlemängu või koorilauluga, abiellumise-, uue liikme pühitsemise ja matuserituaalid Oma kalender alguspunktiks Eesti Vabariigi asutamine 1918 Zoroastrism (zoroastrianism) Zoroastrism on rajatud vanairaani usund, mis pärineb II aastatuhandest e.Kr. Tegemist on ainsa teadaoleva dualistliku (vastandab keha ja vaimu) ja maailmalõpust kõneleva religiooniga. Ajalooline taust
kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal,
Tartu Ülikool Usuteaduskond Võrdleva usuteaduse õppetool Mikk Tammik Zoroastrism – teistlik usund. Võrdlus Magistritöö Juhendaja Jaan Kivistik Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 4 0. ZOROASTRISM – TEISTLIK USUND. VÕRDLUS 10 1. TEISTLIK ZOROASTRISM 11 1.1. ZOROASTRISMIST. AJALOOLINE ÜLEVAADE 14 1.1.1. AHURA MAZDĀ 17 1.1.2. LOOMISMÜÜT 18 1.1.2.1. ZOROASTRISMI KALENDRIST 20 1.1.2.2. VALGUSE TEE. AMEŠA SPENTA 21 1.1.3
Tartu Ülikool Usuteaduskond Võrdleva usuteaduse õppetool Mikk Tammik Zoroastrism – teistlik usund. Võrdlus Magistritöö Juhendaja Jaan Kivistik Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 4 0. ZOROASTRISM – TEISTLIK USUND. VÕRDLUS 10 1. TEISTLIK ZOROASTRISM 11 1.1. ZOROASTRISMIST. AJALOOLINE ÜLEVAADE 14 1.1.1. AHURA MAZDĀ 17 1.1.2. LOOMISMÜÜT 18 1.1.2.1. ZOROASTRISMI KALENDRIST 20 1.1.2.2. VALGUSE TEE. AMEŠA SPENTA 21 1.1.3
keskendub stiilidele, suhetele teiste kunstidega, iga uus areng on üles ehitatud eelnevale suurteosele (progress). Sotsiaalne ajalugu: - keskendub sotsiaalsetele aspektidele: kasutajad ja kujundajad, klassi, poliitika, soo, võimusuhete probleemid; - kujundust vormides vaadatakse poliitilistele ja majanduslikele faktoritele; - hõlmab ka rahvalikku (populaar-) kultuuri; - küsimused: kuidas seda kasutati ja avalikkuse poolt vastu võeti, kelle huve see teenis, mida räägib see teos tema rajajate ja kasutajate kohta? Keskkonna ajalugu: - keskendub ökoloogiale: füüsiline asukoht, kliima, mullastik, geoloogia; - aedade, linnade, maastikumustrite arengut seletatakse ökoloogiliste kitsenduste ja võimaluste terminites; - küsimused: kuidas see teos võiks erineda erinevates keskkondades? Kuidas
Töö aluseks on põhiliselt Jungi enese teoloogiateemalised käsitlused. Kuivõrd nendest eesti keeles senini kokkuvõtlik ülevaade puudub, oli valik ühene - töö saab olla vaid neid kirjeldav. Keegi peab esmalt ,,maastiku kaardistama". Alles siis on võimalik hakata sellel ning sellelt edasi orienteeruma. Nii on Jungi hea ja kurja teemat puudutavatele käsitlustele lisatud erinevaid samateemalisi võrdlusi religioonifenomenoloogia alalt. Siin võiks nimetada Jungi võrdlusi taoismi, iraani usundi ning mitmesuguste ,,hõimuusunditega". Püüdes mõista, kuidas Jung oma õpetuseni jõudis, on toodud ka eluloolisi võrdlusi ning tema võimalikke mõjutajaid, nagu näiteks antiikmaailmas levinud spirituaalne vool gnostitsism või 20. sajandi mõjukas teoloog ja religioonifilosoof Rudolf Otto. Jungi loodud analüütilisest psühholoogiast on otseses sõltuvuses tema teoloogilised ideed; seega on ära toodud Jungi psühholoogia põhilised teemassepuutuvad
Kõik kommentaarid