Vana-India maalikunst (0)

Vana­ India  maalikunst   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Rakvere 2014 
 
Maalikunst 
Vana­India  maalikunst  pärineb  kaugest  antiikajast.  Arvatakse,  et  selle 
varaseim  algusaeg  ulatub  kolmandasse  aastatuhandesse  eKr  ning 
eksisteerib  tänapäevani.  India  kunsti  iseärasus  on  üleküllane  ehtimine, 
silmatorkavalt   kirevad   värvid  ning  mõningatel  juhtudel  ka   sürrealistlik  
inimeste kujutamine. Kunstile on  omased  ka spiraalid,  kurvid  ning read. 
Tuntud  maalideks  Vana­India  kunstis  on  Ajanta  muraalid  ning  Ellora, 
kirjutistest Buda  käsikirjad  ning ka miniatuursed teosed Suurmogulien ja 
Kangra   koolidest .  India  maali  teooria  näeb  ette,  et  maale  tuleb  ohtralt 
kasutada siseruumides, mida inimesed läbivad ning elu tõlgendus toimub 
läbi kunsti. Ajapikku on austus India kunsti traditsioonide vastu säilinud, 
kuid   modernne    kunst   on  seda  mõjutanud.  Kuna  India  on   rangelt  
traditsiooniline ning kultuurne, mõjutavad usk ning poliitika kunsti palju. 
Võib  öelda,  et  India  kultuur  ning  kunst on mõjutanud  nii Hiinat kui ka 
Tiibetit.  Varajane  India  kunst  pole  alati  tugevana  püsinud  ning  pärast 
indosumeri  tsivilisatiooni  (3000­1500  eKr)  hävitati  enamus  India 
traditsioone. Enamus säilinud esemetest olid savist kujud ja ka suur hulk 
keraamikat,  mis  oli  tihedalt  seotud   Iraani   traditsioonidega.  Kunsti 
taassünd  toimus  III  sajandi  esimesel  poolel  tänu Buddhismile. Kõikides 
India  kunstivormides  on  rõhutatud,  et  miski  ei  kao  ega   lõpe   täielikult, 
vaid kõik kordub.  
 
Miniatuurid 
India miniatuurne kunst kujutab endast puhtalineaarset käsitluslaadi, kus on 
rõhutatud voolavaid ja kauneid jooni ning kirgastunud värve, sealhulgas varjudele 
tähelepanu ei pöörata. Miniatuursed pildid kirjeldavad enamjaolt tseene India 
muinasjuttudest ning rahvaeepostest, mis jätab tüüpilise muinasjutuliku üldmulje. 
 
 
 
 
 
 
Sümbolid 
Kuna India kultuur on tihedalt seotud Budismiga, siis võivad paljud sümboolikad 
kattuda.  India  rahvuslikuks  lilleks  on  kroonitud  India  lootus,  seda  peetakse 
pühaks taimeks ning omab India mütoloogias ning kunstis erilist tähendust. India 
jõedelfiini  peetakse  tähtsaks,  kuna  sümboliseerib  omakorda  riigi   pikima   jõe 
Ganga  puhtust, nimelt suudab eksootiline loom elada vaid väga puhtas vees ning 
rahvusjõgi Ganga on selleks ideaalne paik. India kultuuri hulka kuulub ka väga 
palju erinevaid jumalusi, kes kõik kannavad endaga kaasas erinevaid tähendusi. 
Usukultuuris on tihe nähtus, et üks jumalus kummardab teist. 
 
 
 
 
 
Värvid 
India  kunsti  üks  peamisi  tunnusmärke  on  kirevad  värvid,  mis  paistavad  alati 
silma.  See   tunnusmärk   ei  puudu  ka  riietuselt  ning  tänavapildist.  Värvid 
sümboliseerivad  küllust,  rõõmu  ning  armastust,  luues  positiivse  atmosfääri 
inimeste seas. Indias on populaarne k
  a v
  ärvifestival, mis k
  annab n
  ime H
  oli ning 
toimub kevadel. Selline traditsioon on levinud ka mujale maailma, kaasaarvatud 
Eestisse ning Ameerikasse. Festivaliga võetakse v
  astu kevad ning saadetakse ära 
talvehooaeg. Ürituse mõte on ka paluda viljakat kevadsaaki, lahendada vanad 
arusaamatused ning lappida lähedaseid suhteid inimeste vahel. Holi festivalil 
loobitakse üksteist looduslike värvidega, millel on ka erinevad tähendused. 
Punane sümboliseerib sensuaalsust ning puhtust, tihti kasutatakse punast värvi 
pulmas  või  lapse  sünnil.  Üks  tähtsamaid  värve  India kultuuris  on  safron,  sest 
kannab  endaga  kaasa  lähedaseid  suhteid  jumalustega  ning  pattude  põlemist  ja 
seeläbi  nendest  vabaks saamist. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Skulptuurid 
India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, fantaasia ning žestide äärmuslikus. 
Kehade asendid on ebatavaliselt paindunud, justkui puuduks neil luud. 
Realistlikest  reeglitest  ei  peeta  kinni,  kuna  need  pole  jumalate  kujutamisel 
tähtsad. 
Antonoomia ei mängi India traditsioonilistes skulptuurides samuti tähtsat rolli, 
kuna mitme kehaosa ning looma jäsemete kujutamine inimese kehal on tavaline. 
Üks  esimesi  tuntud  skulptuure  India  kunstis  on  pärit  Induse orust (3300–1700 
eKr),  tänapäeva  Pakistani  lähistelt.  Teosed  on  tihti  valmistatud  kivist,  kuid 
välistatud pole ka vase või pronksi kasutamine. Tähtis vorm India skulptuurides 
on reljeef. Sellises k
  ujutavas v
  ormis e
  sineb t egelasrohkeid j utustusi, m
  ida ü
  ldiselt 
on võimalik vaadelda ainult ühest küljest. Pühalikus jumalad on reljeefis tihti 
ümbritsetud elurõõmsatest ning veetlevatest naistest, kes omakorda esindavad 
alamaid jumalaid, deemoneid või haldjaid. Vabaskulptuuride tähtsamateks 
motiivideks on Šiva, Višnu ning Buddha (elas u. 560­480 eKr). Kuulsateks 
pronkskujudeks on tantsiv Šiva, keda on tihti kujutatud rohkem kui kahe käega, 
mis sümboliseerib erinevate võimete tähistamist. 
 
 
 
 
 
 
 
Kasutatud kirjandus 
http://en.wikipedia.org/wiki/Indian_art 
http://www.wou.edu/provost/library/exhibits/exhibits2004­05/co
lor/Images/hinduism.pdf 
http://en.wikipedia.org/wiki/National_symbols_of_India