1851. aastal tuli ta Viini tagasi ning oli keiser Franz Josephil mõjukas nõuandja kuni oma surmani 1859. aastal. Charles Maurice de TalleyrandPérigord. 2. veebruar 1754, Pariis 17. mai 1838), esimene Benevento vürst, oli Prantsuse diplomaat ja poliitik. Ta tegutses edukalt kuningas Louis XVI valitsusajal, Suure Prantsuse revolutsiooni vältel ning seejärel keiser Napoleon I, Louis XVIII, Charles X ja LouisPhilippe I ajal. 19. sajandi lõpust tuntakse teda lihtsalt Talleyrandi nime all. Talle on antud vastandlikke hinnanguid. Mõne ajalollase arvates oli Talleyrand üks kõige paindlikumaid, osavamaid ja mõjukamaid diplomaate kogu Euroopa ajaloos. Teisal on arvatud, et ta reetis järgemööda Prantsuse Ancien Régime'i, revolutsiooni, Napoleoni ja Bourbonide restauratsiooni. Talleyrand on kurikuulus ka seepoolest, et ta pööras katoliku kirikule selja pärast seda, kui oli pühitsetud preestriks ja piiskopiks
Napoleon Viini kongress Kalle Pärt SPR LÕPP • Napoleon Bonaparte – edukas väejuht, Pariisi garnisoni ülem. • 09.11.1799 – riigipööre. • Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. • Direktoorium saadeti laiali. • TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele. • Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank) • 1801 – sõlmiti
Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803.a üle 100 väikeriigi, mis liideti suuremate Saksa riikidega.1806 a. moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit, mille eeskostjaks sai Napoleon.Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud napoleoni võimu.Nad jätkasid Prantsusmaa-vastast sõjategevust ,et taastada seaduslik monarhia.Napoleoni tabas ebaõnn üksnes meresõjas 1805 aasta oktoobris Trafalgari lahingus. 8) Prantsuse vene suhted ja sõjakäik Venemaale. 1807 Tilsitis sõlmitud igavene sõprus oli Vene ja Prantsusmaa vahel ajutise iseloomuga. Venemaal hinnati Tilsiti leppeis kui lüüasaamist ja rahvuslikku alandust.Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlizi (1805)all saadud lüüasaamist.Prantsusmaa ei olnud rahul sellega et venemaa rikkus kontinentaalblokaadi.See kõik pidi paratamarult viima sõjani. 1812 aastal alustasid Napoleni väed sõjakäiku Venemaale. Üle piiri tuli 450 000 meheline armee
93) Kolmas seisus muutus võrdsemaks aadlike ja vaimulikega, ja nüüd olid kõik maksude ees võrdsed. Kaotati aadlike eesõigused ja Loodi ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Samas oli taaskord tagasi Prantsusmaal Monarhia, kuid levima hakkasid valgustusideed, kasutusele võeti meetermõõdustik ja raskusühikusk kg. Samas sai sealt alguse ka terror. 17. Napoleoni sõjad: aeg, põhjused, osalejad, tähtsamad isikud ja lahingud, tulemused. 19. sajandi algul kaasati peaaegu kogu Euroopa sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Lõpuks sai Napoleon otsustavalt lüüa Waterloo lahingus, kuid varem ka Rahvastelahingus. Tähtsamad isikud olid Mihhail Kutzov ja Aleksander I. Loomulikult olid tähtsad ka kõik teised Euroop riigid kes osalesid koalitsioonides Prantsusmaa vastu. 18. Millal oli Napoleon oma võimsuse tipul? Napoleon oli oma võimsuse tipul 1810. aastal, sest siis sõltusid kõik Euroop riigid
Seadusandliku Kogu kaitse alla. Parlament eraldab kuninga troonilt koduarest; muudetakse tagasi kodanikunimeks. Vabariik Prantsusmaal 1792 - 1799 Rahvuskonvendi koosseis (1792 1795) Montanjaarid Soo Zirondiinid 110 500 165 Robespierre Alati n.ö õigel poolel Moodustavad valitsuse Peamised tegevused: Tuli kokku kutsuda Rahvuskonvent Vabariik 22.09.1792 võeti vastu seadus, millega kaotati kuningavõim 21.01.1793 hukati giljotiini all Louis XVI Zirondiinide valitsuse populaarsuse languse põhjused: - Toidupuudus, hinnatõus, talupoegade rahulolematus mäss, sõdade vastu, tööpuudus, lüüsaamised sõjatandril. Tagajärg: 1793
-hoolekanne. Samas oli kadunud külaühiskonna solidaarsus. Ettevõtjad püüdsid töötasu hoida äärmiselt madalal ja kokku hoida ka töötingimuste parandamise ja ohutuse pealt. Oma huvide kaitseks asusid töövõtjad organiseerima ameti- ja kutseühinguid. Esimesed loodi illegaalselt juba 18.sajandi lõpul Inglismaal ja Prantsusmaal - ühised kindlustuskassad haigus, tööpuudus- ning vanaduskindlustuseks. Inglismaal tunnistati ametiühingud seaduslikuks 1824, Prantsusmaal alles 19.saj. II poolel. III 1.5 Rahvusriikide ja kodanikkonna teke. Kujunevad ideoloogiad ja parteid, ühiskonna poliitiline süsteem (vt.§ 81 Uute poliitiliste õpetuste sünd). III 1.6. maailmakaubanduse ja -majanduse kujunemine. Tänu transpordi arengule, eriti tänu raudteede ehitamisele, sai võimalikuks tooraine ja valmistoodangu kiire vedamine vajalikesse kohtadesse. Kujunes maailmamajandus, mis tõi kaasa ka ülemaailmsed majanduskriisid - esimene 1847, siis 1870.- 1890
2) Pooled töölistest alaealised 3) Masinate purustamise liikumine 4) Töötute ja vaeste arvkasv 5) 1834 võeti vastu parlamendis vaesteseadus 6) Töömajade loomine · 1830.-datel võitlus parlamendi reformi pärast 1) Kehtis majoritaarne valimissüsteem 2) Tekkisid pehkinud kohakesed 3) 1832.a pehkinud kohad linnadele 4) Parlamendis 2 parteid: konservatiivid ja liberaalid · Sajandi vahetusel toimus suur Iiri ülestõus>Inglise surve kasv>1840.-datel Suur näljahäda · 19. Saj II poolel Iirimaal tekib feenide liikumine · 1867. Ülestõus>pärast lüüasaamist uued meetodid nt: obstruktsioon iirlaste parlamendis (iirlased takistasid parlamendi tegevust ning nõudsid home rule · 1831-1901 Kuninganna Victoria>viktoriaanlus · 19. Saj II pool Inglismaa domineerimine 1) Tööstuses 2) Rahanduses 3) Kaubanduses
Euroopa Napoleoni sõdade ajal. Viini kongress 1. Revolutsiooniliste sõdade ja vallutussõdade erinevus. Revolutsioonisõdade eesmärk on revolutsiooni kaitsmine, vallutussõdade eesmärgiks on aga uute alade vallutamine. 2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema liitlase olukord,
Kõik kommentaarid