Prantsusmaa lipp, vapp ja hümn (0)

PRANTSUSMAA LIPP
Lipp on vaheaegadega kasutusel alates 14. juulist 1790
See koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane)
Selle lipu arhitektiks oli markii de Lafayette, kes oli kogunud populaarsust USA iseseisvussõjas ja oli populaarsemaid liidreid revolutsioonilisel Prantsusmaal, kui 1789. aastal nende värvide all Bastille 'i kindlusele tormi joosti.
Restauratsiooniaastail Bourbonid naasid oma valge liilialipu juurde, aga 1830. aastal suutis Lafayette tuua lipu lõplikult Prantsusmaa riigilipuks.
Ajalugu
1.Prantsusmaa kuningriigi lipp
2.Prantsusmaa lipp 1790–1794
3.Prantsusmaa lipp 1794–1815
4.Bourbonide restauratsiooni aegne lipp
1815–1830
5.1830-1848, Louis- Philippe I
Pärast kokkuvarisemist Prantsuse impeeriumi riigi tagasi ikka, sinine lipp .Kaheteistkümnendal sajandil, kuningas Ludwig kuuendas lisas sellele kulla liilia .Nad sümboliseerisid neitsi.Charles V kasutatas kujutise kolme liiliad ja Püha Kolmainu.Saja aasta sõja jooksul Prantsusmaa tahtis eristuda Briti ja kasutada sümbol valge lina liiliad, mis olid ka embleemi, Jumal ja kaks inglit.Toetajad Jeanne d'Arc kasutatakse ka valget värvi.
Pärast sõda tuli taas kasutusele sinine lipp. Lõpus XVIII sajandil, pärast Bastille 'vallutamise, punane ja sinine toonid on kombineeritud valge.Nii ilmus trikoloor .Pärast Prantsuse revolutsiooni lipp tähendas vabadus, võrdsus ja vendlus nagu põhilised ideaalid.Igatahes, variant, mis näeb välja nagu Prantsusmaa lipu, on juba vastu võtnud kaasaegse ilme.
Värvid
Praegune lipu kujundus kinnitati 15. veebruaril 1794.
Prantsusmaa lippu on kujutatud vertikaalse trikoloorina: sinine, valge ja punane.
Värve punane, valge ja sinine sümboliseerivad üheskoos vabadust, võrdsust ja vendlust. Lipu valget värvi loetakse kuninga värviks. Sinist ja punast loetakse Pariisi värvideks.
Prantsusmaa lipp kannab ka nime „Prantsuse trikoloor“.
PRANTSUSMAA HÜMN

• Marseljees (prantsuse keeles La Marseillaise) on Prantsusmaa riigihümn . Selle kirjutas Rouget de Lisle ööl vastu 26. aprilli 1792. Laulu nimi oli siis Chant de guerre pour l'armée du Rhin ("Sõjalaul Reini armeele").
  
• Claude -Joseph Rouget de Lisle [klod-žoz'ef ruž'e dö lil] (10. mai 1760 Lons-le-Saunier – 26. juuni 1836) oli Prantsuse sõjaväelane ja helilooja .
  
• Oma lühikese sõjaväekarjääri jooksul oli ta inseneriväe kapten. 1792. aastal loodud marseljeesi kuulsus päästis ta Suurest Terrorist (1793). Rouget de Lisle kirjutas veel käputäie romansse ja oopereid ning elas tagasitõmbunult Choisy-le-Rois, kus ta 1836. aastal suri.
  
• Kui 30. juulil 1792 Pariisi sisenedes laulsid seda Marseille ' sõdurid, hakati laulu rahva seas kutsuma "La Marseillaise".
  
• Laul kuulutati riigihümniks 14. juulil 1795.
  
• Tõuse, isamaa lapsed,
  Aupäev on saabunud
  Me oleme türannia vastu
  Verine lipp on tõstetud.
  Verine lipp on tõstetud:
  Kas te kuulate meie maal
  Nende sõdurite möire!
  Nad tulevad teie keskel
  Et tappa oma poja ja oma kaaslased
  

PRANTSUSMAA VAPP
Kaasaegne vapp sai Prantsusmaa sümboliks alates 1953. aastast, kuigi see ei ole õiguslikku tähendust ametliku sümboli
Embleem koosneb:
• Peltier, lõpetades lõvipäid ühel ja kotkas teiselt kus monogramm «RF», mis tähendab «République Française» (Prantsuse Vabariik);
• oliivipuuoksa, mis sümboliseerib rahu;
• tammeoksa sümboliseerib tarkust;
• pealispinda, mis on õigluse sümbol.
Seda embleemi kasutamine rõhutab valitud tee poliitilise süsteemis - vabariigi. See seletab teadliku tagasilükkamist sümbolite kasutamise Prantsuse kuningavõimu , ja ennekõike, liilia.
• Kuni 1305 Prantsusmaa kuninglik vapp oli taevasina kilp koos kuldse liilia õiede pildiga . Kui Philip V (kuni 1328) kilp raiuti vertikaalselt, parem pool oli punane ja kilp krooniti kuldne kroon. Pärast seda, kuni 1376 Prantsusmaa sümboliks oli kilp kuningliku liiliaga.
Alates 1376-1515 pardal oli ainult kolm liiliaid, kuid kroon tagastati. Pärast seda vapp lisati mitmed osad, ja selle nime oli - Kuninga vapp Prantsusmaa Kuningriigi.
• Iga järgnev kuningas ja keiser lõi oma vappid, oma sümbolite ja detailidea. Kuigi 1898. aastal oli juba mitteametlik embleem Kolmanda Vabariigi, kus oli juba võimalik näha mõned detaaleid kaasaegse Prantsusmaa vappi sarnased.