Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ELU TUNNUSED (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ELU TUNNUSED, OMADUSED
Elu iseloomustavad tunnused
Rakuline ehitus
Kõrge organiseerituse tase
Aine- ja energiavahetus
stabiilne sisekeskkond
Reageerimine keskkonna muutustele
Paljunemine
Pärilikkus
Kasvamine ja areng
Elu organiseerituse tasemed
Molekulaarne tase
Rakuline tase
Koe tase
Organ = elundi tasand
Elundkonna tase
Organismi tase
Populatsiooni ja liigi tase
Ökosüsteemi ja koosluse tase
KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANIMSIDES
Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, bioelemendid
Makroelemendid
C –
O – oksüdeerimine (retoksreaktsioon kopsudes)
H – oluline osa sidemetes (sest vesiniksidemed lagunevad kiiresti)
P –
N –
S –
Ioonid
Ca – oluline, et ioonid saaks infot üle kanda; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse
Mg – vajalik, et Ca saada; seotud ka nukleiinhapetega
Na ja K – osalevad närviimpulsside ülekandmises
Mikroelemendid
Fe, Cu, Zn, Mn, I, Mo, V, Ni, F,Co
Fe – hemoglobiin
F – hammaste koostises
Vesi
Vee molekulaarsed funktisoonid
  • organismis lahustiks, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides
  • ühendite lähteaine
  • regent ühendite lagundamisel
  • hoiab keskkonna happelis-aluselist tasakaalu
Vee funktsioonid rakus

VALGUD
Inimese orgaanilistes ainetes kõige rohkem
Valgud e. proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest
Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast
Kahe aminohappe reageerimisel ribosoomis moodustub nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks
Valgu struktuurid
Primaarstruktuur – aminohappeline järjestus (küllalt stabiilne)
Annab ülevaate kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse liitunud
Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel või voltumisel kruvikujuliseks heeliksiks
Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed
Tertsiaalstruktuurkeraja kujuga gloobulid või niitjad fibrillid
Kvarternaarstruktuur – tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel
Valkude ülesanded
Ensümaatilineensüümid vajalikud reaktsioonide kulgeks
Ehituslikkarvad , küünised, kabjad, sõrad, suled on ainult valgulise ehitusega
Transporttransportvalgud rakumembraanides; hemoglobiin
Retseptoorne – rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi
Regulatoorne – valgulised hormoonid
Kaitseantikehad , epiteelkoe väljakasvud
Toksiline – putukate, madude mürgid
Liikumine – lihaskoe valgud moodustavad lihased
Energeetiline – valkude lagunemisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g
LIPIIDID
Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist
Veest kergemad ja hüdrofoobsed
Lihtlipiidid
Tahked rasvad e loomsed rasvad
küllastunud rasvhapped – tahked rasvad
talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana
Taimsed rasvad e õlid
küllastumata rasvhapped – vedelad rasvad
taimedes energiaallikaks ja seemnetes varuaineks
Vahad
tahked ja keemiliselt vastupidavad
taimsed vahad (nt puuviljadel, okastel) täidavad kaitsefunktsiooni
loomsed vahad (nt mesilaste kärjed, villa kaetud loomse vahaga)
Tsüklilised lipiidid e steroidid
Kolesteriid
kolesterool + rasvhappe
kuulub loomaraku membraani koostisesse
kolesteroolist sünteesitakse:
  • hormoone
  • vitamiin D ühendeid
  • sapi koostisosi
Hormoonid

Liitlipiidid
Üks rasvhappejääk on asendunud mõne teise ainega
Lipiidide ülesanded
Organismide energiaallikaks – oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel
Kaitsefunktsioon – kaitseb (nt siseorganeid) välismõjude eest
Regulatoorne ülesanne – rasvkude naha all hoiab sooja
SAHHARIDID EHK SÜSIVESIKUD
Orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik
Looduses enamlevinud orgaanilised ühendid (taimedes 75-90%; loomades 2%; seentes 3%)
Monosahhariidid e. lihtsuhkrud – süsinike aatomite arv molekulis on 3-6. Magusad ja väga reaktsioonivõimelised
C5H10O5 – riboos – RNA koostises
C5H10O4 – desoksüriboos – DNA koostises
C6H12O6 – glükoos e. viinamarjasuhkur – veresuhkrur (põhiline energiaallikas )
C6H12O6 – fruktoos – puuviljasuhkur
Oligosahhariidid – 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud
Glükoos + fruktoos = sahharoos – roo-ja peedisuhkur
2 glükoosijääki = maltoos e. linnasesuhkur
Glükoos + galaktoos = laktoos e. piimasuhkur
Polüsahhariidid – kõrgmolekulaarsed; monomeeriks on glükoosijääk (monosahhariidid)
Tärklis – talletatakse taimede sälitusorganites (mugul, sibul , risoom); kasutatakse varuainena
Tselluloos – taimede rakukesta koostises
Kitiinputukate välisskeleti koostises, seeneraku kest
Glükogeenenergiarikas varuaine loomadel
Süsivesikute ülesanded
  • esmane energiaallikas
  • vähene varuaine
  • struktuurne
  • kaitse (tsütoplsama suhkrustumine aitab külma eest)
  • ligimeelitav/paljunemine (õistaimede nektar )

NUKLEIINHAPPED
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid
DNA e. desoksüribonukleiinhape
Monomeerideks on desoksüribonukleotiidid
Koosneb fosfaatrühmast, sahhariidist (desoksüriboos) ja lämmastikalusest
  • Adeniin -> adenosiinfosfaat (A)
  • Guaniin -> guanosiinfosfaat (G)
  • Tsütosiin -> tsütodiinfosfaat (C)
  • Tümiin -> tümidiinfosfaat (T)
  • Komplementaarsed on A=T ja G=C

Molekul on kaheahelaline, vesiniksidemed lämmastikaluste vahel hoiavad kahte ahelat koos. DNA ruumiline kuju ( sekundaarne struktuur) on biheeliks
  • Selline kuju on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav
  • Kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias

DNA ülesanne: pärilikkusesäilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele
RNA e. ribonukleiinhape
Monomeerideks on ribonukleotiidid
Koosneb samadest osadest, mis DNA, kuid tümiini asemel on uratsiil -> uridiinfosfaat (U)
Primaarstruktuur on ribonukleotiidide järjestus molekulis
Sekundaarstruktuur on ristikulehe sarnane e. komplementaarne
RNA ülesanne on pärilikkuse realiseerimine
Erinevatel RNA molekulides on erinev ülesanne:
Informatsiooni-RNA e. mRNA – toob geneetilise info rakutuumast ribosoomidesse
Transport-RNA e. tRNA – transpordib aminohappeid
Ribosoomi-RNA e. rRNA – kuulub ribosoomide ehitusse
3
ELU TUNNUSED #1 ELU TUNNUSED #2 ELU TUNNUSED #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ErikMartin Õppematerjali autor
Bioloogia konspekt: KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANIMSIDES, VALGUD, LIPIIDID, SAHHARIDID EHK SÜSIVESIKUD, NUKLEIINHAPPED

Sarnased õppematerjalid

BIOLOOGIA 11-klass I periood
14
doc

BIOLOOGIA 11. klass I periood

BIOLOOGIA 11. klass I periood  Vaatluste ja katsete korraldamine. Üldjuhul 2 uurimisobjektide gruppi – eksperimentaal- ja kontrollgrupp Elu iseloomustavad tunnused ja omadused 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine  kui tulemused kinnitavad, siis leidis esialgne hüpotees kinnitust. 1) Rakuline ehitus Teadusliku faktini jõudmiseks katset reeglina korratakse 2) Kõrge organiseerituse tase ehituslikul, talituslikul ja organisatoorsel

Bioloogia
Orgaanilised ja anorgaanilised ained
4
pdf

Orgaanilised ja anorgaanilised ained

Anorgaanilised ained Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. ka orgaanilistest ainetest koosnevad maavarad on alguse saanud Maad asustanud organismidest. Kõige rohkem on organismides hapnikku, süsinikku, lämmastikku, fosforit ja väävlit. (CHNOPS=98%) Orgaanilisi aineid on organismides 18% ja anorgaanilisi 82%, peamiselt vesi. Anorgaanilised ained: Vesi ­ 65%-95%. Vesi on 0-100oC juures kolme agregaatolekuga. Moodustab vesiniksidemeid. Vedelas olekus tihedam kui tahkes. Ülesanded: 1. On hea lahusti 2. Veemolekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides, nt FS 3. Veel on suur soojusmahtuvus ja see aitab säilitada organismisisest püsivat temp., ka seda alandada (nt higistamine) 4. Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/välja 5. Tagab raku siserõhu ehk turgori stabiilsuse (on reguleeritud Na- ja K- ioonidega) 6. Elukeskkond 7. Osaleb kliima kujundamises, nt pilved Organismide talitlu

Bioloogia
Elu organiseerituse tasemed ja organismide koostis
10
docx

Elu organiseerituse tasemed ja organismide koostis.

Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Tunnused: sisekeskkonna stabiilsus, rakuline ehitus, aine- ja energia vahetus ja paljunemine. Eluslooduse organiseerituse tasemed: …Tase Bioloogia haru Elualad Molekul Molekulaarbioloogia Toiduainetööstus, materjaliteadus. Rakuline tase Tsütoloogia ehk rakubioloogia Taimekasvataja, kunstlik

Bioloogia
Organismide koostis
14
doc

Organismide koostis

ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid ­ katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid ­ Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg ­ toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg ­ toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, v

Bioloogia
Mõisted
1
doc

Mõisted

Bioloogia uurib elu. 1 Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanema

Bioloogia
Organismide koostis
10
doc

Organismide koostis

Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained ­ 80%. Põhiosa moodustab ve

Bioloogia
Toitainete kokkuvõte
2
doc

Toitainete kokkuvõte

Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede

Bioloogia
Organismide koostis - konspekt
4
docx

Organismide koostis - konspekt

Organismi keemiline koostis: keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat fotosünteesil, lõpp-produktina). elementi. Enamusi väga 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse ­ tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid ­ katioonid: Na; K; Mg; Ca ja väävel

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun