Hippokrates > arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi (Hippokratese vanne) Herodotos > ajaloo ja etnoloogia isa (,,Historia") Mükeene lõvivärava d Väga paljud asjad Vana-Kreeka kultuuris on üle võetud Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kultuurist, näiteks jumalate panteon. Knossose palee varemete pealtvaade Knossose palee sisevaate rekronstruksioon Mükeene kultuuri rajasid ahhailased, kes asusid Balkanile juba 2000 eKr, aga kõrgkultuur kujunes, kui Kreeta oma lõppes. Nad võtsid Minose kultuuri üle, kuid tänu oma eripärale kujunes täiesti uus kultuur (Hellaadiline kultuur). Ka kreetalaste kirja kujundasid nad vastavalt oma vajadustele ümber. Nimelt nad kasutasid lineaarkirja B, mida osatakse ka lugeda, aga millest poe eriti kasu, sest peamiselt kirjutati üles majandusega seonduvat. Ka selles kultuuris oid labürinditaolised lossid, kuid nüüd ümbritseti neid kükloopiliste müüridega
Kreeklased ja Mükeene ajajärk (1600-1100 eKr). Umbes 2000 eKr jõudsid kreeklaste esivanemad Balkanile (indoeurooplased). Hobukaarikud tagasid sõjalise üleoleku ning 15. saj eKr vallutati Knossos, ent võeti üle kreetalaste eluviis ja kombed. Mandri-Kreekas kujunes võimu keskuseks loss, eelkõige Mükeene, mida juhtisid valitsejad/sõjapealikud (Agamemnon). Losse ümbritsesid nn. kükloopilised müürid. Umbes 1200 tabas Kreekat vapustus ning 1100 eKr langes ka senine kultuur. Mükeene lossi taasavastas arheoloog Heinrich Schliemann (1822 –1890).
Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv. Kirdesuunal ühitas Karl Suur frankide vallutuse ristiusu levitamisega. Weseri lahing, mis toimus 772-804, lõppes Saksimaa vallutamisega ning see jagati krahvkondadeks. 788.aastal liidendas Karl Suur Baieri hertsogkonna ning 796 laiendas ta Frangi riigi valdusi Balkanile. Frangi riik hakkas saavutama kunagise Lääne-Rooma mõõtmeid ning Karl Suur hakkas püüdelma keisri tiitli poole. Aastal 800 saigi Karlist Rooma keiser. Karl Suure vallutuste tagajärjel tekksi impeerium, kus elas 15- 18 miljonit inimest. Tegemist oli põhiliselt Karl Suure impeeriumiga, kuid seda nimetati Karolingide impeeriumiks. Impeerium lagunes, nii nagu teisedki varakeskaegsed suurriigid, peale rajaja surma. Karl Suure valitsusajal leidis aset ligi poolsada sõjalist
ning Karl võis pähe panna Itaalia krooni. 778a. saadi lüüa araablastelt Hispaanias Zaragora all, 801a. vallutati aga Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark (kindlustatud ääremaa, mida juhtis markkrahv). Reini ja Elbe vahel asunud saksid alistati 772-804 aastatel kestnud kampaania sees toimunud Weizeri lahinguga(782), Saksimaa jagati krahvkondadeks. 788a. liidendas Karl Baieri hertsogkonna. 796a. vallutas ta avaaride kindluse Ringi ja laiendas valdusi Balkanile. 795a. sai Roomas paavstiks Leo III, kes kroonis tänu Karl Suure sõjalisele toetusele, ta 800a. Rooma keisriks. Peale seda üritati vallutada Bütsantsi, et sulata idakristlased läänekristlaste hulka, kuid see plaan ei õnnestunud, ja lõhe suurenes veelgi. Karolingide impeerium hõlmas 1 200 000 km2, kus elas 15-18 milj inimest. Kui võrrelda Bütsastsi keisririiga või Abbassiidide kalifaadi arenguga, ilmneb et Karolingide riik oli alaarenenud ääremaa
Atentaat- tapmiskaitse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel. Kolmikliit (keisririigid) 1882 Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari Antant- Saksamaa vastu 1907-1917 1904 Inglismaa, Saksamaa, Venemaa Balkani sõjad- esimene toimus 1912. aastal oktoobris. Türgi sai lüüa ning Balkani sõjad võtsid osa (Serbia, Bulgaaria, Montenegro). Sõlmiti 1913. aastal aastarahu Londonis. Türgi kaotas kõik valdused Balkanile. Albaania sai iseseisvuse. Teina Balkani sõda toimus vallutatud alade jagamisel võitjate vahel. Tagajärjed, tugevdasid Serbia positsioone, suhete pingestumine Austria-Ungariga, toetas Saksamaad. I maailmasõda 1914-1918 lõppes 11. novembril vaherahu Compilgne'i. Austria kuulutab sõja Serbiale- 1914. seejärel kuulutas Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale sõja. Sõjaks olid valmisutnud kõik suurriigid, peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas
Kultuur hävis u 1500 eKr. Hävingu põhjused on ebaselged. Arvatakse, et kultuuri hävitas võimas vulkaanipurse ühel väikesaarel 120 km kirde pool, mille tuhk ja kivid ning maavärina tagajärjel tekkinud hiidlained purustasid Kreeta keskused. Sellele purustusele järgnesid mandrilt ahhailaste (kreeklaste esivanemad) rünnakud ja Knossos vallutati. Mükeene ehk hellaadilise kultuuri rajasid kreeklaste esivanemad, indoeurooplaste hulka kuuluvad ahhailased. Nad saabusid Balkanile juba 2000 eKr, kuid kõrgkultuur kujunes siin alles 15. saj. eKr, pärast Kreeta vallutamist. Ahhailased võtsid minose kultuuri üle, kuid kohandasid seda oma loomusele vastavalt, nii et kujunes ikkagi selge eripäraga uus kultuur. Kreetalaste kirja kohandasid ahhailased oma vajadustele loodi lineaarkiri B , mis on tänapäevaks desifreeritud. Kirja kasutati vaid majapidamisaruannetes ja seepärast ei aita see mõista nende ühiskonnakorraldust.
11. Ikonoklastide ja ikonoduulide tüli põhjus Ikonoklastid väitsid, et ikooni kummardamine on nagu ebajumala kummardamine ning see astub vastuollu Piibli keeluga valmistada jumalast kuju või pilti. 12. Slaavlased. Nimeta slaavlaste alghõimud, kus paiknesid veneedid slaavlaste põhjapoolsem grupp - asustasid Saksamaa idaosa. Andid idapoolsed slaavlased Dnepri jõe piirkonnas Kiievi aladel Sklaviinid lõunapoolsed slaavlased laiendasid oma alad Balkanile. 13. Millist rolli etendasid Vana-Vene riigi kujunemisel varjaagid ja Bütsantsi riik Novgorodi esimeseks valitsejaks sai üks varjaagi vendadest Rjurik ning V-Vene riigi tekkeks nimetatakse seda, kui Rjuriku järglane Oleg vallutas Kiievi ja liitis kaks suuremat keskust koos ümbritsevate aladega ühtseks riigiks. Suurvürst Vladimir võttis Bütsantsist vastu ristiusu. 14. Viikingid. Kirjeldage viikingite riikikorda 15. Mis olid viikingite retkede eesmärk?
kolooniaid. Tahtis saada Suurbritannia kolooniaid. Suurbritannia ei lubanud Saksamaal saada mõjuvõimsamaks riigiks. Saksamaa – Prantsusmaa: Saksamaa eesmärgiks oli purustada Prantsusmaa. Prantsusmaa tähtis vähendada Saksamaa mõjuvõimu. Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi alasid, mille Saksamaa kunagi vallutanud oli. Venemaa – Austria-Ungari: Venemaal olid ülemvõimutaotlused Balkanile: A-Ule ei meeldinud see, et Venemaa toetas Serbiat. Saksamaa – Jaapan: Jaapan tahtis võtta üle Saksamaa kolooniaid Aasias. Venemaa – Türgi: Venemaa soovis vallutada Konstantinoopolit. Austria-Ungari – Serbia: Serbia ohustas Austria-Ungari koosseisu (aidata sealsetel rahvastel eralduda ja siis nad liita enda külge). 3. Teada 1. Maailmasõja ajendit (ettekäänet alustada tegevust): Sarajevo atentaat 28.06.1914.
*Vene-Jaapani sõjas kiirlaskerelvad, miinipildijad, sidevahedid Saksamaa huvid Kolmikliidus: # Soovis uusi kolooniaid # Olla konkurentsiks Inglismaale maailma võimu pärast # Purustada Prantsusmaa, et kehtestada oma võim Euroopa mandril # Vajas võimsat laevastikku, kuna sõda Inglismaaga oli vältimatu. Austria-Ungari huvid Kolmikliidus (Oli rahvuslikult killustatud): # Serbia kõige suurem vaenlane, sest Serbia tahtis luua suurt slaavi riiki Balkanile Austria- Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest. # Tahtis Balkanil oma positsiooni tugevdada. Serbiat toetas Venemaa # Vajas Saksamaa toetust Venemaa vastu. Itaalia huvid Kolmikliidus: # Et saada abi Prantsusmaa vastu, tegelikult Prantsusmaaga, samuti Venemaaga suhted paranesid. *1911 vallutas Türgilt alasid Põhja-Aafrikas tp Liibüa. Prantsusmaa huvid Antandis (oli võtmeriigiks): # Soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning
* Jegor Andrejevitsh Kurnatovski - 33a. hea haridusega õigusteadlane, kuivalt asjalik ülemsekretär. Mees, kelle isa Jelenale valis. Meeldib Zojale väga, Jelenale üldse mitte. Püsiv ametlik naeratus, kuiv olemus. Austab põhimõtteid, neid kaitsta aga ei suuda. Väikest kasvu ja hea kehaehitusega, korrapäraste näojoontega, lühikesed juuksed, pikk põskhabe, väikesed elavad pruunid silmad, laiad lamedad huuled. * Rondic - bulgaarlane, kes viib Jelena ja Insarovi laiba Balkanile. Teda oodates I. sureb. Romaanis suurema tähtsuseta. Tegevus toimub ühel igaval suvel, kui Stahhovite majas peatub noor kunstnik Shubin ja samas lähedal kylas peatub tudeng Bersenev. Tegevus algab siis, kui Bersenevile tuleb külla ta tuttav Insarov (pika palumise ja heategevuse varjamise peale, oli vist haige või midagi) mõisas oodatakse temaga tutvumist, Bersenev on reklaami teinud :) Alguses Jelena pettub Insarovis, kuid tolle ebatavaline olemus hakkab teda veetlema, Jelena armub
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule
· Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega II Mükeene e hellaadiline tsivilisatsioon (loodud kreeklaste e. ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil. tekkis u 15. saj. eKr · Lineaarkiri B (desifreeritud) · 1500 hõivasid Kreeta, mugandasid kreeta kultuuri tekkis uus kultuur · Lossid labürinditaolised, kükloopsete müüridega kaitstud; üksteisega sõjajalal olevate riikide keskused · Trooja sõda, Herakles, Iason, "Ilias" ja "Odüsseia" Tähtsus: Alus Kreeka jumalate panteonile, Euroopa tsivilisatsiooni algus Doorlaste sissetung 1100, ahhailased põgenevad III Tume ajajärk 1100-800 eKr
Kreeka ülesandeks vanaaja perioodil oli oma asukoha tõttu täitis pideva kultuurivahendaja rolli, kuna asus Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Kreeka tsivilisatsioon on loonud oma originaalse kultuuri, kuid selle üheks osaks on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Põlluharimise alguseks Balkani poolsaarel loetakse VII A. eKr., kuid kreeklaste esivanemate arvatav sissetung Balkanile toimus tunduvalt hiljem umbes 2200-2000 a. eKr. Kreeka ajaloo varasem periood kannab nime Kreeta-Mükeene ajajärk. See eksisteeris aastatel u 2000-1100 eKr. Antud kultuuri käsitletakse eristades kaht osa: 1. minoiliseks ehk Minose kultuuri Kreeta saarel ja 2. Mükeene kultuuri Kreeka mandril. Kreeta kultuuri omapäraks olid lossid , milledest tähtsaim ja tuntuim on Knossos.
Karl Suur, võimsaim valitseja 768814. Suur sõdija ja vallutaja. 774 tehti lõpp langobardide kuningriigile. 778 saadi Hispaanias Zaragoza all valus õppetund. See viga parandati 801, kui vallutati Barcelona ja loodi Hispaania mark. Tungides kirdesse, ühitas Karl Suur vallutuse ristiusu levitamisega. Põhiliseks vastaseks sellel suunal olid saksid, kellega sõditi 772804 ning lõpuks nad ka alistati. 788 liideti riigiga Baierimaa. 796 tungis ta Balkanile ja purustas avaaride keskse kindluse Ringi. 795 asus Karl Suur isiklikult sõjaretkele paavsti vaenlaste vastu ja tänutäheks sai keisri tiitli (800). Veel samal aastal võttis keiser ette midagi ootamatut: ta tungis kallale Bütsantsile. Loomulikult käis see tal üle jõu ning lõpuks 812 sõlmiti Karl Suure ja basileus Michael I vahel rahuleping, mis selle sõja lõpetas. Varakeskaegsete impeeriumide eluiga oli lühike, sest nende territooriumitel elas palju
Justinianus suunata kaubateed Punase mere kaudu. Kaupmehed, kes kauplesid barbaritega, pidid riiki varustama kõikvõimaliku infoga nende maade kohta. Külma sõja ajal kasutati ärimehi ja kaubandusesindusi samuti luuretegevuse huvides. Kaupmehed laiendasid oluliselt Bütsantsi mõjuvõimu maailmas. Kaupmeeste järel tulid misjonärid. Kristluse levitamine oli üks võimu kindlustamise vahendeid. Misjonärid jõudsid Kaukaasiasse, Balkanile, Musta mere piirkonda ja isegi Etioopiasse. Vastulöök tuli Moraavias, tänapäeva Tsehhimaal. Seal jäid võitjaks paavsti pooldajad. Edukalt kulges õigeusu levitamine Venemaal. Kiievi-Vene vürst Vladimir kuulutas 988 aastal ristiusu riigiusuks. Novgorodi Venest levis õigeusk varakult ka Karjalasse. kehtestas õigeusu Konstatinoopol sai pühaks linnaks kõigile kristlusse (õigeusku) pööratud rahvastele. Misjonärid olid suurepärased diplomaadid. Nad käitusid alandlikult, erilist
Hunnide kõige tuntum liider oli Attila (406-453, valitses 434-453). Germaanlaste riikide tekkimine ehk barbarite kuningriigid Rahvasteränne kiirendas Lääne-Rooma riigi langust. Läänegootide riik. Kõigepealt tungisid hunnid idagermaanlaste hulka kuuluvate, Musta mere rannikul asunud idagootide aladele (see oli aastal 375). Idagoodid liikusid nüüd omakorda läänegootide valdustesse. Viimased otsisid aga kaitset Ida- Rooma keisrilt ja rändasid Balkanile (ületasid Doonau jõe, mis oli Rooma riigi piiriks). Ida-Roomas suhtuti uustulnukatesse ettevaatlikult, neid vaadeldi kui põgenikke ja nende õigusi igati piirati. Säärane halvustav suhtumine pani läänegoodid mässama. Kuningas Alarichi juhtimisel liikusid läänegoodid Rooma impeeriumi aladel edasi, otsides nii endale uut kodumaad. 410. aastal rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma linna. See vahejuhtum vapustas paljusid tolle aja inimesi.
9. novembril 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SFV liidukantsler Helmut Kohl kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. Saksamaa taasühinemine Alates ühinemisest on Saksamaa võtnud olulise rolli Euroopa liidus ja NATOs. Saksamaa on saatnud rahuvalvekorpusi Balkanile ja osalenud sõjas Afganistanis ja Iraagis ning on pidanud luuresõdaTalibani vastu. Kahe Saksa riigi vahelised suhted Kahepooluseline maailm: USA ja NSVL vastasseis • 1949. aastal moodustasid Idabliki riigid VASTASTIKUSE MAJANDUSABI NÕUKOGU; • 1949. aastal moodustati Ameerika Ühendriide , Belgia, Hollandi, Islandi, Itaalia, Kanada, Luksemburgi, Norra, Portugali, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani poolt sõjaväeline allianss NATO. • 1955
alguses Jugoslaavia ja kuu lõpuks Kreeka. Saksamaa ekspeditsiooniväed Rommeli juhtimisel jõuavad 1941. aasta alguses Põhja-Aafrikasse. Saksamaa ja Nõukogude Liit sõjas 22. juunil 1941 ründas Saksamaa Nõukogude Liitu. Ründamine oli juba varem otsustatud ning tegelikult oleks see pidanud toimuma juba kevadel, kuid see lükkus edasi suvesse, kuna Itaalia ei sanud Kreeka ja Jugoslaavia vastu hakkama. Selle tõttu pidi osa Saksa vägesid minema Balkanile appi. Saksamaa plaan Nõukogude Liidu vastu kandis nime Barbarossa. Kavas oli välksõda, mis tähendas seda, et 8-10 nädalaga taheti tõrjuda NL-i väed AA joone taha ehk Arhangelsk-Astrahan joone taha. Plaanis oli ette nähtud kolm suuremat pealetungisihti. Esimene väekoondis oli Nord, mille sihtpunkt oli Leningrad. Teine oli Mitte, mille eesmärk oli hõivata Moskva. Kolmas oli Süd, mis pidi läbi Ukraina alade jõudma Kaukaasiasse ja sealt Kaspia mereni
HORVAATIA Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) ehk Kroaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia pealinn on Zagreb. 3. sajandil eKr alustasid roomlased Horvaatia ala vallutustega. Lõid Solini provintsi Spliti lähedal. Keiser Augustus laiendas impeeriumit ja lõi Illüüria provintsi praegustel Dalmaatsia ja Bosnia aladel ja Pannoonia provintsi Horvaatia aladel. 285. aastal otsustas Diocletianus loobuda oma kindlusest Splitis, see on praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. Kui 395
Kreeta vallutamisega saa Sksm hakkama, kuid Malta jäi alistamata AAFRIKA VALLUTAMINE 1940. aastal alustati sõjategevust ka Põhja-Aafrika rindel septembri ründas Itaalia Egiptust (SB koloonia), kuid ebaõnnestunult. Britid alustasid vastupealetungi ning tuli taaskord abi paluda Hitlerilt. 1941. aasta märtsis saadeti Egiptusesse Aafrika korpus, kelle eesotsas seisis väga võimekas väejuht Rommel (Kõrberebane). SÕDA SAKSAMAA JA NSVL VAHEL See, et Hitler läks Mussolinile Balkanile appi rikkus ära ta enese plaanid rünnata NSVL-tu 1941. aasta mais keskpaigas. Tegelik rünnak algas 22. juunil 1941. aastal Saksamaa alustab sõda NSVL-ga. Sõjaplaani nimi oli Bararossa: NORD - Leningrad MITTE Moskva SÜD - Ukraina, Kiiev Esialgselt olid rünnakud äärmiselt edukad:
774 valitseja raudkroon. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark - kindlustatud ääremaa, mida valitses markkrahv. Ühitas vallutuse ristiusu levitamisega - saksid. Weseri lahing lõppes saksi vangide hukkamisega, üks verisemaid kampaania lahinguid. 788 liigendas Baieri hertsogkonna, mille valitseja Tassilo pühitseti vaimulikuks, suleti kloostrisse. 796 vallutas avaaride keskse kindluse Ringi ja laiendas frankide valdused Balkanile. paavst Leo III abistamise eest krooniti 800. a-l keisriks, andis löögi Bütsantsi valduste pihta. Ida ja läänekristlaste sulatamine võis teostuda Bütsantsi sõjalise allaheitmise abil, kuid kokkupõrked süvendasid eraldavat lõhet veelgi. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu - Karl kui keiser, Aadriast põhja pool asuvad maad karolingidele. Karolingide impeerium. Tekkis Karl Suure vallutuste tulemusel (1200000km2), seda hoidsid koos relvad
......................................9 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................12 2 PEAMISED ANDMED Horvaatia (eestikeelne nimekuju Kroaatia on ebasoovitatav;horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia Euroopa Liidu liige. Horvaatia on jaotatud 20 maakonnaks, mille pealinnaks on Zagreb. Horvaatia asetseb põhja-lõuna suunas piki Vahemere äärset Aadria mere rannikut. Horvaatia piirneb Sloveenia ja Ungariga põhjas, Serbiaga kirdes, Bosnia ning Hertsegoviinaga idas ja Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia on endise idabloki maadest üks turistide meelispaiku – aastas külastab
Kr, mil nad asustasid piirkonna, mis ulatas Karpaatide põhjaservast ja Visla jõe ülemjooksust kuni Musta mereni. 11) Kirjelda slaavlaste levikut.-(lk.109) Vastus: Slaavi keeli kõnelevad rahvad levisid üle kogu Kesk-Euroopa Läänemerest kuni Egeuse mereni. Umbes aastast 560 lõid avaarid Ungari tasandikeel võimsa impeeriumi, mis võttis ette terve rea sõjakäike Bütsantsi territooriumile. Slaavlaste rühmad ületasid isegi Doonau ning tungisid Balkanile ja isegi Peloponnesose poolsaarele, kus nad segunesid kohaliku Rooma rahvaga.Slaavlased olid hõivanud aastail 550-800 Euroopas laialdase piirkonna. 12) Milline Balkanii linnadest elas ainukesena üle slaavlaste rünnaku?-(lk.109) Vastus:Thessaloniki. 13) Kirjelda Rooma-järgsete riikide kultuuri.-(lk.110) Vastus:Suurem osa Rooma-järgseid riike sai Roomalt pärandina kaasa maaomanikest eliidi ning võttis ristiusuliste roomlaste kultuuri enamasti omaks.Idagootide kuninga Theoderichi
etruskid, se e õnnestus umbes 3nda sajandi keskpaigal. Sel ajal muutus vahe m ere l õunakaldal tugevaks Kartaago linnriik. Roo ma ja Kartaago s õdisid o mavahel umbes 100 aastat, üle mv õi mu pärast vahe m eres. Seda tuntakse ni me all kol m Puunia s õda. Otsustava tähtsusega olid teine Puunia sõda, kus Kartaagolasi juhtis legendaarne väepealik Hannibal. Lõpuks võitsid roo mlased ja Kartaago hävitati. Sa mal ajal tungisid roo mlased juba Balkanile ja purustasid Makedoonia, ning h õivasid kogu Balkani. Teise sajandi teisel poolel haarasid roo mlased juba esi m esed valdused ka v äikeaasia poolsaarest. Nii oli Roo mast mitme sajandi jooksul linnriigist i mpe eriu m. 04.10 Vabariigiaegne ühiskondlik korraldus Roo ma ühiskonnas kujunesid läbivateks m õisteteks: patriitsid ja plebeid. 1. Patriitsid olid vanadest suguv õsadest pärit roo mlased, jõukad, suured maavaldused. 2
Nõukogu liikmed, kohtunikud, riigiametnikud valiti liisu teel. Strateegid valiti kodanike seast. Sparta valitsemiskorraldus: Sparta riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi ja kes täitsid preestri kohustusi. Muudes valdkondades juhtisid riiki vanemate nõukogu ja riigiametnikud. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Kreeka-Pärsia sõjad: 6.saj keskel tekkis Lähis-Idas suur Pärsia impeerium. See tungis ka Balkanile. Kreeklased suutsid võita kaks otsustavat lahingut: Maratoni lahing(Ateena vs Pärsia): pärslasi oli rohkem, aga ateenlased võitsid. Termopüülide kaitsmine (Sparta vs Pärsia) maakitsusele 300 parimat spartalast, kes kõik tapeti, aga selleks ajaks oli pärslaste võim raugenud. Klassikaline ajajärk(6-5 saj eKr)- Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile kerkisid Ateena ja Sparta, kogusid enda ümber toetajad ja toimus sõjaline konflikt Peloponnesose sõda(431-404 eKr) Sõja võitis
Algas saksa vägede taandumine, NSVLi pealetung. 43.aasta suvel üritasid sakslased veel pealetungi Kurski linna juures, aga ei õnnestunud. 1943.a lõpuks jõudis NSVL oma II MSi eelsete piirideni (Narva jõe taha). Nov-dets.1943. kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni kolm juhtriiki Teheranis: 1. Arutati teise rinde avamist (USA ja briti väed Prantsusmaale) (NSVL ei tahtnud, et nad läheks Balkanile- tahtis ise neid alasid) 2. NSVLi ja Jaapani vahel kehtis mittekallaletungileping, 2-3 kuud peale saksa kapituleerumist, alustab NSVL Jaapani ründamist. 3. NSVLi piirid jäävad püsima 41.a alguse seisuga (Baltimaad jäävad NSVLile) 1944.a jooksul toimus NSVLi vägede aktiivne pealetung, aasta lõpuks jõuti välja Saksamaa piirideni. Saksa väed taganesid. Saksamaa jäi ilma ka oma liitlastest, kuna sõjast lahkus Soome (sõlmis NSVLiga vaherahu), 44
Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimene Maailmasõda 1914. a viisid suurriikide vastuolud Esimese maailmasõja puhkemiseni. Vastamisi seisis kaks koalitsiooni: Entente (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, samuti Itaalia, kes hiljem asus Entente'i poolele). Võitlus käis hegemoonia pärast maailmas. Venemaa soovis laiendada oma valdusi Balkanile ja mujal Kagu-Euroopas ning suurendada oma mõju maailma poliitikas. Baltikumil oli alanud sõjas Venemaale strateegiline tähtsus. Iseäranis oluline roll oli Baltimaadel Venemaa pealinna Petrogradi kaitsmisel. Maailmasõja eel oli Eestisse rajatud mitu olulist militaarobjekti. Sõja vältel käisid ulatuslikud tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks. Tallinnast sai Venemaa Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaas, kuhu
See tõi suuri muutusi igapäevaellu. Paljud inimesed 20. sajandi alguses elasid vaesuses. Tööliste palgad olid väiksed ning suurem osa palgast läks toidule, sest see oli kallis. Inimeste elutingimused ei olnud kiita. Aja jooksul vähened töötundide arv ja tänu sellele oli neil rohkem vaba aega. Esimese Maailmasõja põhjused ja suurriikide sõjaplaanid. Suhted teravnesi 10907. aastal Austria Ungari ja Serbia vahel. Põhjuseks oli Serbia tahtmine luua suure slaavi riigi loomist Balkanile, mis pidi haarama ka slaavlasi, kes elasid Austria-Ungari impeeriumi koosseisus. Rahvussuhteid teravdas nn. Bosnia kriis 1908-1909. See omakorda teravdas Venemaa ja Austria-Ungari vastuolusi ning esimese Balkani sõja ajal tekkis nende riikide vahel sõjaoht. Serbias tekkis mitmeid rahvuslikke organisatsioone, et vabastada Austria-Ungari slaavlasi kasutades selleks terrori taktikat. Austria-Ungari riigiasju juhtis F
armee, suurim Venemaal. Võeti kasutusele uusi relvi (kuulipildujad, suurekaliibrilised, suurtükid, maamiinid), tekkis lennuvägi, raadioside ja raudteevõrk. 3. Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis 1879, kuna Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust mitte rünnata Prantsusmaad. - Austria-Ungarile oli tähtis Saksamaa toetus, sest Serbia tahtis üht suurt slaavi riiki Balkanile. Kolmikliidu teke oli aga ohumärk ning Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, mille kohaselt olid kohustatud üksteist aitama. Inglismaa soovis Saksamaale vastukaalu. Nii tekkis 1904 Antant. 4. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks? See oli väga konfliktne piirkond. Väiksest asjast võis seal tekkida suur sõda. Ka I maailmasõda sai alguse Balkanilt
Austria-Ungari, sest Austria keisririik oli saanud lüüa 1866. aastal Preisi-Austria sõjas. Juba siis oli Otto v. Bismarck peatanud Preisi kindralitele ja sõduritele nii ahvatleva võidumarsi Viini, et mitte liigselt alandada Austriat. Kartus, et Austria võib asuda revansipoliitika teele, oli siiski põhjendatud. 1871. aasta oktoobris sai aga Austria-Ungari välisministriks ungarlane Gyula Andràssy, kes pidas peavaenlaseks slaavlasi, eriti Suur-Serbia liikumist, ja Balkanile tungivat Venemaad. Uus välisminister taotles koostööd Saksamaaga, pidades silmas liitu Venemaa vastu. Bismarck suhtus tsaaririiki vaenulikult, kuid samal ajal ta ka kartis Venemaad. Ta oskas arvestada Venemaa gigantseid mõõtmeid, suuri inimhulki ja majanduslikke ressursse ning karmi kliimat. Tagantjärele tarkusena jääb kõlama Bismarcki hoiatus, et Saksamaa peab hoiduma sõjast kahel rindel, üheaegselt läänes Prantsusmaa ja idas Venemaa vastu. Venemaa
mõjusfäärid Aasias. Saksamaa Kolmikliidus: # Soovis uusi kolooniaid # Olla konkurentsiks Inglismaale maailma võimu pärast # Purustada Prantsusmaa, et kehtestada oma võim Euroopa mandril # Vajas võimsat laevastikku, kuna sõda Inglismaaga oli vältimatu. Austria-Ungari Kolmikliidus # Serbia kõige suurem vaenlane, sest Serbia tahtis luua suurt slaavi riiki Balkanile Austria-Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest. # Tahtis Balkanil oma positsiooni tugevdada. Serbiat toetas Venemaa # Vajas Saksamaa toetust Venemaa vastu. ltaalia Kolmikliidus # Et saada abi Prantsusmaa vastu, tegelikult Prantsusmaaga, samuti Venemaaga suhted paranesid *1911 vallutas Türgilt alasid Põhja-Aafrikas tp Liibüa. Prantsusmaa Antandis # Soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning # Tagasi saada Saksamaalt Elsassi ja Lotringi piirkonnad ja juurde Aafrika alasid
Lääne-Saksamaa poolt. Saksamaa taasühinemise tegi võimalikuks NSV Liidus toimunud perestroika ja glasnost. 9. novembril 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SFV liidukantsler Helmut Kohl kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. Alates ühinemisest on Saksamaa võtnud olulise rolli Euroopa liidus ja NATOs. Saksamaa on saatnud rahuvalvekorpuseid Balkanile ja osalenud sõjas Afganistanis ja Iraagis ning on pidanud luuresõda Talibani vastu. Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja
holokaust on vanakreekast pärinev sõna mis tähendab nii elusa kui eluta asjade täielikku hävitamist põletamise teel holokaustiks hakati nimetama juutide hävitamist sakslaste poolt saksa koonduslaagrites hukati 11 mln inimest neist 5-6 mln olid juudid 2 maailmasõja lõpp 1944 saksamaa taganes järk järgult nõukogude liidu aladelt ja baltimaadest saksamaa liitlased rumeenia, bulgaaria soome vahetasid poolt suvel 1944 punaarmee jõudis balkanile ja poolasse aug 1944 algas poola rahvuslaste ülestõus varssavis punaarmee ei toetanud ülestõusnuid hukkus u 200 000 inimest varssav peaaegu hävitati 6 juunil 1944 avati teine rinne st usa SB ja kanada väed maabusid usa kindrali eisenhoweri juhtimisel normandias prantsusmaa saksa ohvitserid tegid hitlerile ebaõnnestunud atendaadi katse juuli 1944 sept 1944 liitlased jõudsid saksamaa piirile veebruar 1945 Krimmi ehk jalta konverentsil usa nl ja sb juhid leppisid kokku
stabiilsuse tagamisele väljaspool Euroopa Liidu piire. Parim võimalus vältida konfliktide tekkimist on suurendada jõukust kogu maailmas. Maailma suurima kaubanduspartnerina kasutab EL oma mõjuvõimu õiglaste eeskirjade kehtestamiseks maailmakaubanduses. Liit soovib tagada, et üleilmastumisest saaksid kasu ka vaesemad riigid. EL on juba suurim humanitaar- ja arenguabi andja maailmas. Euroopa Liit saadab sõjaväe- ja politseimissioone rahuvalvajateks tülipiirkondadesse, näiteks Balkanile. See on osa ELi ühtsest välis- ja kaitsepoliitikast. Liit on eriti huvitatud endisesse Nõukogude Liitu kuulunud riikide ja Vahemerepiirkonna riikide abistamisest stabiilsuse ja jõukuse suurendamisel. Euroopa Liit on näide sellest, kuidas demokraatlikud riigid saavad majanduslikke ja poliitilisi ressursse edukalt ühise huvi nimel kasutada, ning võimalik eeskuju, mida maalima erinevates piirkondades saab järgida. Täiendav teave Euroopa Liidu välissuhete, arengumaadele antud abi,
lähipiirkonnas, tekkis paavsti-ehk kirikuriik. Frangiriisik tulid võimule Karolingid. Järgmine valitseja Karl Suur, tema järgi sai nime dünastia. Laiendas valduste ala kirdes. 774 tegid väed lõpu langobardide kuningriigile, Karl suurest sai Itaalia valitseja. 801. Aastal vallutas Barcelona, rajati hispaania mark, valitses markkrahv. Weseri lahing (782) lõppes saksi vangide hukkamisega. 788 liigendas Baieri hertsogkonna, 796 laiendas frankide valdused Balkanile. Piirid ulatusid edelas Barcelonani, idas Elbeni ning tp Viinini, lõunas poolde Itaaliasse. Leo III kroonis 800.a rooma keisriks. 812. Aastal sõlmisid KS ja bütsantsi basileus Michael I rahulepingu, basileus tunnistas Karli keisrina. Frangiriik ei olnud tugev, igaüks vaatas ise kuidas hakkama sai. Käsitöö ja põlluharimine olid liigendatud. Raha etendas poliitilist rolli. Kultuuriline edasiminek suur. Seadsid eeskujuks antiikaja. Järgmisena võimul poeg
330 muutis Konstanitinoopoli (senise Byzantioni) impeeriumi pealinnaks. Julianus Apostata (361 363) püüdis taastada paganausu positsioone Rooma riigis. Pärast tema surma sõjaretkel Mesopotaamiasse Pärsia vastu paganausu taastamisest loobuti. 375 purustasid idast Musta mere põhjaranniku steppidesse tunginud hunnid gootide riigi ja alistasid goodid oma ülemvõimule. See vallandas nn Suure rahvasterändamise. Osa goote nn läänegoodid asus Balkanile, kus neil puhkes konflikt Rooma riigiga. 378 purustasid läänegoodid Konstantinoopoli lähedal Adrianoopoli lahingus Rooma väe. Keiser Valens langes. Rooma pidi tunnustama gootide õigust liitlastena (föderaatidena) Balkanile jääda. Theodosius I (379 395) valitses esialgu ainult riigi idaosade üle. 381 Konstantinoopoli kirikukogul kuulutas kristluse Rooma riigiusuks. Algas paganausu riiklik tagakiusamine.
· Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. · Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. c. Kunst ja usund: · Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. · Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. · Maalidel sagedasti sõjatemaatika. d. Mükeene kultuuri häving: · U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. 3. Kangelaseepika a. Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: · Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. · Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. · Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. b. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt:
Saksamaa taasühinemise tegi võimalikuks NSV Liidus toimunud perestroika ja glasnost. 9. novembril 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SFV liidukantsler Helmut Kohl kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. Pikemalt artiklis Saksamaa taasühinemine Alates ühinemisest on Saksamaa võtnud olulise rolli Euroopa liidus ja NATOs. Saksamaa on saatnud rahuvalvekorpuseid Balkanile ja osalenud sõjas Afganistanis ja Iraagis ning on pidanud luuresõda Talibani vastu. Majandus Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljard kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest välja imporditi 50.8 miljard kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri
liitlane, aga ei kirjutanud alla Kolmikpaktile. Kolmikpakt oli suunatud eeskätt USA vastu, et see jääks neutraalseks – ähvardati sõjaga kahel rindel. NSVLi informeeriti paktist ja pakuti võimalust isegi liitumiseks. 8. Sõda Aafrikas: Lisaks sellele alustasid 1940.a. septembris itaallased Põhja-Aafrikas sõda Inglismaa kolooniate vastu, jäid hätta ja sakslased Rommeli juhtimisel tulid veebruaris 1941 appi - algas kõrbesõda Suessi kanali hõivamise pärast. 9. Sõda levib Balkanile Itaallased tahtsid 1940.a. oktoobris vallutada Kreekat, aga jäid hätta. Sakslased tulid appi ning vallutasid aprillis 1941 nii Kreeka kui Jugoslaavia (põhjus – Kreekast oleks britid ulatunud pommitama Rumeenia naftavälju). Moodustati Horvaatia marionettriik, suurem osa Jugoslaaviast okupeeriti. Balkani operatsiooni tõttu lükkus sõda NSVLi vastu edasi 5 nädalat talve poole. 10. mai – Hessi lend Šotimaale. II Sõda kujuneb maailmasõjaks 1. Kallaletung Nõukogude Venemaale 1940
Vasall- alamfeodaal Isikud Constantinus Suur (306-337)- tema valitsemisajal lõpetati kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. 326. Aastal valis ta Rooma impeeriumi uueks pealinnaks Byzantioni, mis nimetati 330. Aastal Konstantinoopoliks. Tema valitsusajal kujunes välja üldine usuvabadus. Attlia (406-453)- hunnide juht. Ta oli üks kardetumaid Lääne- ja Ida Rooma keisrite vaenlane; ta tungis kahel korral Balkanile, Galliasse. Konstantinoopolit ega Roomat ta ei vallutanud. Lääne-Euroopa ajalukku on ta läinud kui julm ja vägivaldne barbar. Samas kirjeldavad mõned ajaloolased ja kroonikud teda suursuguse ja ülla kuningana ja ta mängib keskset rolli kolmes Põhjamaade saagas. Odoaker (435493)- germaani Audawakrs "varanduste valvur", oli Attila väepealik. Ta kukutas 476. a. viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse ja sai Itaalia valistejaks,
Areenipronks eraldab võimalik ümberkuumutada. Pronksil on samuti kuumutamisel hirmsat haisu ka madal kuumutamistemperatuur (~700-800°C) · Pronksesemete valmistamine - 1.) Nahast valmistatakse vorm 2.) Vorm kaetakse saviga 3.) Vorm kuumutatakse, et vaha välja voolaks 4.) Savi kuumtöödeldakse 5.) Pronks valatakse vormi Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) VASEKIVIAEG 5. at ema vasetöötlus levib Balkanile, kõige kiiremini aga Lõuna-Euroopasse 2. PRONKSIAEG - Kõige jõudsamini levib pronksikultuur Egeuse mere ääres. Seal hakkavad esimesed tsivilisatsioonid arenema (Kreeta-Mükeene, Sumeri ja Akadi kultuur). Kõige olulisemad pronksiaja tsivilisatsioonid aasuvad Balkani ja Pürenee poolsaarel. Samuti on pronkskultuur Uuralis (Eesti I pronksesemed pärinevad sealt) · Pronksiajal hakkab levima sarnane usk, elustiil jne. Pronksiajal tekivad suhted ja
a. purustati vandaalide riik. · 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi. · Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast. b. Konstantinoopoli väljaehitamine pealinna vääriliseks: · Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal. c. "Tsiviilseaduste kogu" · Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest. 4. Välisvaenlased a. 7. 11. saj. Bulgaaria riik: · Bütsantsi alaline vaenlane peale Slaavlaste sissetungi Balkanile. b. 7. 9. saj. araablased: · Vallutasid Süüria, Palestiina, P.-Aafrika ja Hispaania alad. · V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. c. 9. 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: · korraldasid ühiseid sõjaretki. d. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: · 1054. a. suur kirikulõhe. · 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. e. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: · 1453. a
3% soome ugri keeled KEELEPUU TEOORIA e. 3 kiviaegset rahvastikurännet KUNDA kultuur protoeuroopa kultuur NARVA kultuur kamm keraamika (4000a). Selle kult ajal saabusid Eestisse soome ugri hõimud KALEVI WIIK Eestlaste kujunemmise uus teooria: KEELEPÕÕSA TEOORIA e. üks suur rahvastikuränne kiviajal IBEERIA UKRAINA REFUUGIUMID NEOLIITIKUM hakkab Euroopas jõuliselt levima karjakasvatus ja maaviljelus. Sisse sajab uus (uued) hõimud indo-eoroopa hõimud. Kõigepealt Balkanile (7000a) . Kuna neil olid pidevad toiduvarud siis jäi palju rahvast ka ellu. Polnud suuri näljahädasid. Mida rohkem põhja poole seda raskem maa harimiseks. Rännati vähem, tehti rohkem põldu. 2 DIFUSIOONI SLAIDID: PRONKSIAEGSED KULTUURID (10 loeng) (FAIL7) Eneoliitikum vasekiviaeg. See on üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale. Lähis-Ida 6000-4000 a. 4000 a lõpus hakkab levima pronks Lähis Idast. Euroopasse jõuab üle Balkani ja Kaukasuse.
saj. keskpaigal, peale seda kui Bütsantsi keiser Justinianus üritas Rooma riiki uuendada. Justinianus purustas vandaalid ning alustas goodi sõja ja üritas Hispaania vallutada. Allakäigule avaldasid mõju 6. saj. keskpaiku ikaldus ja katk. Need nõrgendasid Bütsantsi riiki. Saabusid uued sissetungijad 6. saj. Itaalia vallutasid langobardid, kes domineerisid Itaalias 774. a-ni. Langobardid kui ebakultuursed inimesed hävitasid antiiktsiv. Lõplikult. Samal ajal tungisid Balkanile slaavlased, kes tungisid kuni Kreeka lõunaosani. Euroopat laostas ka araablaste sissetung 7. saj. II poolel. Araablasi peeti ketseriteks ja uskmatuteks. Araablased vallutasid Pärsia riigi, Põhja-Aafrika, Hispaania, Levanti. Araablaste vallutatud alad islamiseerusid ja arabiseerusid. Araablaste rünnak oli viimane hoop antiiktsivilisatsioonile. Araabia mereröövlid tegelesid piraatlusega Vahemerel. Toimus Vahemere lõhenemine: islamiusuline lõunarannik ja kristlik põhjarannik
meelne. Saksa edu seisnes ootamatuses, heas relvastuses ja ettevalmistuses. Järgmisena oli plaan vallutada Inglismaad. Kergeim on haavata meresõjaga, Inglismaal endal palju paate pole, kuna palju asumaid, kolooniaid, kellest sõltusid, kuid suutsid kiiresti uusi laevu teha, et sakslased ei jõuaks kõiki maha pommitada. Inglased said veel sakslaste koodi teada ning tänu ka sellele ei saadud Inglismaast jagu. Nüüd oli Saksamaa kurnatud. Nüüd suunati abi Balkanile, kus siis Itaalial aidati vallutada Albaania, Kreeka, Rumeenia, kust sai Hitler kütust. 1941 a. algab Isamaa sõda- venemaa ja Saksamaa vahel, kes olid algul , kui liitlased, kuid sisimas ootasid va hetke, mil üks osapool oleks nõrgem. ( 22.06 1941- 1.05 1945)Saksamaal oli Barbarossa plaan NSV vastu, mis seisnes välksõjas, kuid ei õnnestunud. Saksamaa rünnak oli sellegi poolest ootamatu, kuna NSV oli piiril koondanud materjale moona, jne
märtrisurma, ning nende matustel toimus imesid. SLAAVLASED JA VANA-VENE RIIK PÄRITOLU o Indoeuroopa päritolu slaavlaste kohta on vähe teada. Nad rändasid 5-6 sajandi ajal tänapäeva Poola, Tsehhi, Valgevene ja Põhja-Ukraina aladele, ning asusid sealt oma valdusi laiendama. Lääneslaavlased ehk veneedid levisid ka Saksamaa idaossa. Lõunas rändasid sklaviinid Balkanile, Idapoolsed andid püsisid Ukraina aladel. Nende laialdane asuala laiendamine oli võimalik, kuna asusid elama germaanlastest tühjaks jäänud asualadele. VANA-VENE RIIGI TEKE o Pika aja jooksul rändasid idaslaavlased soomeugrilaste aladele, kus elati peamiselt jõgedeäärseil mail. Viikingiajal huvitusid skandinaavlased Ida-Euroopa veeteedest, eriti veeteest, mida nimetatakse teeks varjaagide juurest kreeklasteni
Üleminekut viljelusmajandusele on peetud väga suureks muutuseks inimkonna ajaloos. Seda on hakatud nimetama koguni neoliitiliseks revolutsiooniks. Maaviljelus levis Euroopas neljas Etapis. Lähis-Idast Balkanile ja sealt edasi Lõuna- ja Kesk-Euroopasse levis maaviljelus deemilise difusiooniga (põlluharijate rändega). Ülejäänud Euroopasse levis maaviljelus kultuurilise difusiooniga (kultuurilaenuna). Neoliitikum Läänemere idakalda maades
vahel. U. 5. sajand algas väljaränne tänu kliimajahenemisele. Neid ajendas veel rändama hunnide rünnakud ja avaarid. Nad asusid elama tänase Poola, Tšehhi, Slovakkia, Valgevene, Lääme-Ukraina aladele. Veneedid- laienesid Lääne-Loode suunas, tänapäeva lääneslaavlaste esivanemad. Levisid ka praeguse Saksamaa idaossa. Tänapäeva poolakad, tšehhid, slovakid Sklaviinid- laiendasid oma asula Balkanile, kus Aasiast sisse rännanud bulgaaride võimu all kujunes Bulgaaria riik. Tänapäeva bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid, tsernogoorlased Andid – kinnitasid kanda Dnepri keskjooksul, tänapäeva Ukraina aladel. Tänapäeva venelased, ukrainlased ,valgevenelased Suured Ida-Euroopa jõed, eelkõige Dnepr ja Volga oma harujõgedega, moodustasid muistse loodusliku veetee. Nendele aladele kujuneski Vana-Vene riik.
Probleemiks oli saksamaal tööjõu puudus. 61. aastal sõlmiti erileping SM ja Türgi vahel, millega nähti Türklaste ajutise tööleasumise tagamine Saksamaale, mis muutus pikaajaliseks hiljem. Türgi sellepärast, et: ühtne saksa riik 1871 tekkis, hiljem pantsusmaa inglismaa ja porgtugal olid maailma hõivanud, siis Sm leidsid aafrikas kolooniaid, siis tehti panus, et türgi impeerium varem vüi hiljem peab euroopast väljuma, siis visati silma balkanile ja ka kaugemale, et sedajäädvustada, siis tehti berliini ja bagdadi raudtee, siit otsus, et sama liini pealt võtame tööjõudu. Hitler oli jõudndu sakslastele araabiamajanduses luua hea positsiooni, sest ta oli inglaste ja prantslaste vastu. Pärast 2. ms tekki suuesit natsionaalsotsialistlik parti ja ka kommunistlik partei. Kõigepealt likvideeriti juriidiliselt natsionaalsotsialistlik partei. Mismoodi? võeti tema põhikiri ja kuna
Suur liitlaste ülekaal õhus tegi Rommelile raskeks liigutada oma limiteeritud reservvägesid. Hitler uskus millegipärast, et Normandia vallutamine on vaid pettus ja, et õige maabumine tuleb mujalt. Juuni lõpuks oli Normandia randades 850000 meest ja 150000 mootorsõidukit. Valgevene tagasivallutamine Hitler ja ta nõuandjad arvasid, et venelaste suur rünnak tuleb lõunast ja tungib Balkanile, mis on olnud venelaste eesmärk sajandeid. Siiski oli Valgevene veel sakslaste käes, kuid nad ei arvanud, et venelased seda enda eesmärgiks seavad. 22-23 juunil ründasid nõukogude väed keskmist armee gruppi. Umbes 10 /1 ülekaal venelaste poolt oli Hitleri poolt mitte põgenema määratud grupile saatuslik. 17 juulil marssisid 57000 sakslastest vangi Moskvas. Ebaõnnestunud Hitleri tapmiskatse
annaabi.ee 
