Frangi riik Karolingide ajal (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Ajaloo konspekt (KESAEG)

Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsioon

Ajalugu

3

doc

Suur rahvasterändamine ja selle tagajärjed

"Suur rahvasterändamine ja selle tagajärjed Euroopa ühiskondlik-poliitiliste suhete kujunemisele varakeskajal" Enamik germaani hõime võitles Rooma riigiga. Esimesed kokkupõrked toimusid 113-101 eKr kimbrite ja teutoonide sõjakäikude ajal. Roomlased ja germaanlased on juba aegade algusest saadik pidanud veriseid sõdu, kus saatis edu mõnikord üht, mõnikord teist riiki. Nende suhted ei olnud koguaeg vaenulikud. Keisririigi piiridel käis pidev kaubavahetus ja muu suhtlemine. Rooma rahu langemine oli sissejuhatus sajandipikkuse kriisi- ja muutusteajastu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid,kandes hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks

Ajalugu

3

odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid ­ talupojad Hagiograafiad ­ pühakute elulood Gallia ­ roomlaste nimetus gallide(keltide) asualale.Selle piirkonna etapid: 1. iseseisev keltide Gallia aeg(1.saj keskpaigani Ekr), mille lõpetas Caesari vallutus. 2. Rooma-Gallia aeg(1.saj. Ekr ­ 3.saj pkr ), mille lõpetas frankide vallutus. 3. Merovingide Gallia aeg: (5-8.saj) 4. Karolingide Gallia aeg: (8-10.saj) Frangid ­ germaani hõimurühm, kes asusid 3.saj Ekr Reini jõe paremal kaldal. Laisad kuningad ­ 7.saj keskpaigast alanud ajastu. Tegelik võim koondus Majordoomuste kätte, kes kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise krorashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem aga suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. Karolingide renessanss ­ Kõigi nende sõdadest ja verevalamisest kantud aastate vältel toimunud Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek.

Ajalugu

4

doc

Frangi riik

saada barbarite edasise sissetungi sillapead. * tema positsiooni tugevdas ka võimalus pidada sõda merel. * Neil oli suur armee ja edukas maksusüsteem. 7. Gallia ajaloo etapid: 1) iseseisva geltide Gallia aeg, mis kestis 1. sajandi keskpaigani eKr. Ja lõpetas Caesari vallutus. 2) Gallia Rooma provintsina ehk 1. saj. II poolest eKr 3. sajandini pKr kestnud Rooma- Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus. 3) Merovingide Gallia aeg: 5.-8. sajand. 4) Karolingide Gallia aeg: 8.-10. sajand. 8. * 5.sajand peale Lääne-Rooma riigi lagunemist. * * Chlodovechi poolt * Merovingide dünastia. 9. 496.a ristiusu vastuvõtmine. * Nad võtsid ristiusu vastu katolikus vormis ja Lääne- Rooma katolikust kirikust.  *See aitas valitsejal oma võimu märkimisväärselt kindlustada. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodovechile hea ettekäende alustada sõda naaberhõimude vastu ja oma mõjuvõimu laiendada

Ajalugu

3

doc

Keskaja algus

Tänu korralikule palgale olid mehed ka motiveeritud ja sõjavägi täitis oma ülesannet: kaitsta riiki väilsvaenlase eest. 1 Suure Rahvasterändamise põhjustas hunnide sissetung Euroopasse 4. sajandi algul. Hunnide pealetungi pani seisma alles Katalaunia väljadel peetud lahing 451. aastal, mille lääneroomlased võitsid, see oli ka nende viimane väljapaistev saavutus sõjatandril. IDAROOMA RIIK EHK BÜTSANTS Bütsants oli Rooma tavade ja kultuuri säilitaja keskajal. Võimsaim riik Vahemere ääres 5.6. sajandil. Ametlik keel kreeka keel (7. sajandist). Linnad väga arenenud, pealinn Konstantinoopol (rajatud 330). Geograafiliselt soodne asend. Kogu võimutäius kuulus keisrile ehk basileusile. Kuulsaim keiser Justinianus I (527565). Teda iseloomustavad suured vallutused. Ta võttis eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamise endistes piirides

Ajalugu

8

doc

Kordamine, keskaeg

Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahvasterännet . Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud

Ajalugu

15

doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

sündmusi: maailma otsustavat muutumist ja 1453 Konstantinoopoli langemine ja uue maailmapildi kujunemist. Ida-Rooma häving. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Reformatsioon Saksamaal  c. Keskaja periodiseerimine: Periood Aeg Iseloomustus Varakeskaeg 4.-10. saj. Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine. Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine. Roomakatoliku kiriku tugevnemine. Romaani-germaani kultuuri kujunemine. Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik. Ristisõjad. Linnakultuuri kujunemine.

Ajalugu

7

doc

Keskaeg

451 ­ Katalaunia väljadel võidetakse Attila Kõigepealt rahavad endale kuningriigi lääge gootid. Nende juht on Alarich. Ta teeb väga suurt rüüstamistööd Lääne-Rooma keisririigis. 410 rüüstab ta selle. 417 rajab ta Lääne-Gooti kuningriigi. Järgmine kuningriik, mis Lääne-Rooma aladele tekib on vandaalide kuningriik. 476 Lääne Rooma keisriik langeb. Pärast seda tekib Ida-Gootide kuningriik. 496 tekib Frangi riik. Frangi riigi kujunemine Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Kuna see modustas enamuse tänapäeva Prantsusmaast, võib Frangi riigi teket ja arengut käsitleda kui teekonda ühe Rooma provintsis ajaloo lõpust Prantsusmaa ajaloo algusesse. Frangi riigil võime eristada nelja perioodi I. Iseseisesva keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus II

Ajalugu

Kommentaarid (1)