Rahvusvahelised suhted teise maailasõja teel (0)

Rahvusvahelised suhted maailmasõja teel
Bosnia kriis- 1908. Bosnia ja Hertsegoviina jäid Türgile, provints allutati Austria–Ungarile. Tagajärjeks okupatsioon ja anneksioon. Olemus: kuulutati Bosnia ja Hertsegoviina liidetuks Austria–Ungariga, välispoliitiline kriis.
Maroko kriis– 1905-1906. Maroko iseseisvus ja territoriaalne tulevik säilis. Osalejad: Saksamaa ja Prantsusmaa.
Teine Maroko kriis– 1911. Osalejad: Prantsusmaa ja Saksamaa. Saab protektoraat. Pingestas rahvusvahelisi suhteid ning ka tülisid. Maroko kriisi kasutas ära Itaalia, viis ellu oma valutusplaani, hõivas Aafrika põhjaosa.
Atentaat - tapmiskaitse või tapmine , peamiselt poliitilistel motiividel.
Kolmikliit (keisririigid)
1882– Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari
Antant- Saksamaa vastu 1907-1917
1904 – Inglismaa, Saksamaa, Venemaa
Balkani sõjad- esimene toimus 1912. aastal oktoobris . Türgi sai lüüa ning Balkani sõjad võtsid osa ( Serbia , Bulgaaria, Montenegro ). Sõlmiti 1913. aastal aastarahu Londonis. Türgi kaotas kõik valdused Balkanile. Albaania sai iseseisvuse. Teina Balkani sõda toimus vallutatud alade jagamisel võitjate vahel. Tagajärjed, tugevdasid Serbia positsioone, suhete pingestumine Austria-Ungariga, toetas Saksamaad.
I maailmasõda 1914-1918 lõppes 11. novembril vaherahu Compilgne’i.
Austria kuulutab sõja Serbiale- 1914. seejärel kuulutas Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale sõja.
Sõjaks olid valmisutnud kõik suurriigid, peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Koostati sõjaplaanid.
1918- Antandi rünnak, sisepoliitiline kriis, kasvas revolutsiooniks, väljusid sõjas Saksamaa liitlased, varises kokku.
Läänerinne- lahing
1914- positsioonisõda, Saksamaa sissetung Luksemburgi ja Belgiasse. Piirilahing .
1915- sakslased kasutasid gaasi.
1916- Verduni lahing veebruaris kestis 10 kuud. Sommei lahing, Prantsuse- Inglise väed, lennuvägi ja tank .
1917- tankrünnak Cambrais.
Idarinne- operatsioon
1914- Austria väed Kampaatias, eesmärgiks vallutada Ida- Preismaa.
1915- Saksamaa eesmärgiks purustada Venemaa. Venemma purustati.
1917- kukutati tsaarivalitsus Venemaal, Veebruari lahingus. Saksamaa vallutas Riia. Okupeerisid Saaremaa.
Teised rinded
1914- saksamaa vastu Jaapan, vallutas Vaikses ookeanis saari ja tugipunkti Hiinas.
1915- murti Serbia sõjaline vastupanu. Kuulutas Austria–Ungari Itaaliale sõja.
Sõja lõpp ja tagajärjed
Kaotajad olid Saksamaa ja Austria–Ungari, võitjad olid Prantsusmaa ja Inglismaa.
Inimkaotused mõjutasid rahvastiku arengut ja sotsiaalsed probleemid. Halvendas inimeste elatusaset. Nälg. Vaimsed kaotused, moraali normid. 1914 konflikt. Sõtta astusid Jaapan, Itaalia ja Rumeenia. USA sisseastumine sõtta, tugevdas Antandi sõjajõudude läänerindel. Muutis jõudude vahekorda maailmas. Usa mõjukus maailmas muutus ja majanduslik seisund ka. Nõukogude venemaa uus jõud.
Tarbekaupade tootmine vähenes, sõjavarustuste tootmine, naiste ja noorte tööjõud, töökate puudus põllumajanduses,
Palganõudmised ja streikimised keelati, suurettevõtete kasumid kasvasid, majandusliku elu hakati reguleerima, riigimonopolism.
Kaeviku e. Positsioonisõda, uued väeliigid, lennuki kasutamine, tehnilised leiutised , autode tootmine