Maailmasõda (0)

Maailmasõda
1.MS mõiste. 1 MS osapooled: Keskriigid (3) ja Antant (4)
Maailmasõda – laiahaardeline sõda, millest võtavad osa enamus maailma riikidest ning mille tandriks on peaaegu terve maailm.
Iseloomult oli imperialistlik sõda, kuna sõja põhjusteks ja eesmärkideks oli suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlused.
Osapooled:

• Kolmikliit /keskriigid. Algatajaks Saksamaa koos Itaalia ja Austria-Ungariga; Itaalia sõjas erapooletu , kuid astus sõtta 1915 Antanti poolel.
  
• Antant. Vastukaaluks Saksamaale ja Kolmikliidule. Kuulusid Venemaa, Inglismaa ja Prantusmaa. Sõja käigus liitus Jaapan 1914 ja USA 1917. Venemaa lahkus 1917 peale oktoobripööret ja väljus Bresti rahuga 03.03.1918.
  

2. 1. MS kui imperialistlik sõda: teada suurriikide taotlusi.

• Saksamaa – Inglismaa: Saksamaa oli kolooniate jagamisele hiljaks jäänud, sai vähe kolooniaid . Tahtis saada Suurbritannia kolooniaid. Suurbritannia ei lubanud Saksamaal saada mõjuvõimsamaks riigiks.
  
• Saksamaa – Prantsusmaa: Saksamaa eesmärgiks oli purustada Prantsusmaa. Prantsusmaa tähtis vähendada Saksamaa mõjuvõimu. Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi alasid, mille Saksamaa kunagi vallutanud oli.
  
• Venemaa – Austria-Ungari: Venemaal olid ülemvõimutaotlused Balkanile: A-Ule ei meeldinud see, et Venemaa toetas Serbiat.
  
• Saksamaa – Jaapan: Jaapan tahtis võtta üle Saksamaa kolooniaid Aasias.
  
• Venemaa – Türgi: Venemaa soovis vallutada Konstantinoopolit.
  
• Austria-Ungari – Serbia : Serbia ohustas Austria-Ungari koosseisu (aidata sealsetel rahvastel eralduda ja siis nad liita enda külge).
  

3. Teada 1. Maailmasõja ajendit (ettekäänet alustada tegevust): Sarajevo atentaat 28.06.1914. Kus + millal toimus + osapooled + tagajärjed. Miks A-U tegi sõjakuulutuse Serbiale? Milline oli Serbia roll?

• Ajendiks oli Austria-Ungari Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) ühe serbia kodaniku poolt, 28.06.1914. Põhjuseks oli Serbia leppimatus Bosnia -Hertsegoviina liitmise suhtes A-Uga ja soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid.
  

4. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus 1 MS sh mis riik millisele riigile ja mis ettekäändel sõja kuulutas:

• 28.07. Austria-Ungari kuulutas Serbiale, sest A-U troonipärija tapeti.
  
• 01.08. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, sest Venemaa saatis mehi mobilisatsiooni ja Saksamaa võttis seda kui sõjakuulutust, kui Venemaa seda tagasi ei lükanud. Saksamaa selle tagajärjel hakkas ka saatma mehi mobiliseeruma.
  
• 03.08. Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale sest Prantsusmaa oli Venemaa liitlane, nõuti mobilisatsiooni tühistamist.
  
• 04.08. Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja, sest ta rikkus Belgia neutraliteeti Maailmasõjas.
  

5. Saksamaa sõjaplaan ja selle realiseerimine: mil määral õnnestus/ebaõnnestus? (Schlieffeni plaan)

• Saksamaa eesmärgiks: sõdida ühel pearindel korraga, vältida üheaegset sõdimist nii ida- kui ka läänerindel.
  

Tuli saavutada kiire võit läänerindel Prantsusmaa üle 6 nädalaga.

Saksamaa eeldas, et Venemaa (Prantsusmaa liitlasena) ei suuda rünnata enne 1,5 kuud.

Tegelikult ründas Venemaa Saksamaad 17. Augustil, tungides Ida-Preisimaale.

Saksamaa pidi hakkama sõdima idarindel ja läänerindel korraga.

• Pärast Prantsusmaa kapituleerumist tuli Saksa väed suunata läänerindele, kus koos Austria-Ungariga saavutada võit Venemaa üle. Kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud.
  

6. Sõjategevus 1914 aastal Maailmasõja pearinnetel lääne- ja idarindel: osapooled, tähtsamad lahingud – Marne ’i ja Tannenburgi, sh tulemused.
Bel, Fra, UK. Läänerinne SAKSAMAA Idarinne (liitlane A-U)
Venemaa oli vaenlane
Marne’i lahing: Saksa väed olid saavutanud edu ja olid Pariisi lähedal, Prantsuse valitsus evakueerus, Briti väed andsid Saksa vägedele löögi, mis mõjutas neid terve edaspidise sõdimise jooksul. Tekkis positsiooni e kaevikusõda tervel läänerindel. (Kaevikusõda: sõjategevus rindel on pikaks ajaks paigale jäänud tugevasti kindlustatud positsioonidel. Nt läänerindel 1914 – 1918 märts)
Tannenbergi lahing: Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria-Ungarile, Prantsusmaa aga nõudis, et alustataks pealelööki Ida- Preisimaal . Venemaa ei jõudnud piisavalt pealetungi ette valmistada ning saksa armee lõi pealetungi tagasi (pealik Hindenburg ), purustades vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma .