Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail (2)

Turgenev "Eelõhtul"
Autor avaldab palju oma arvamust, omane on kohutavalt palju tegelaste välimuste kirjeldusi (äkki arvab et see näitab ka iseloomu?) "väheldased silmad"/"tõmmu+kahvatu" jne. Mitte ainult inimeste kirjeldused. Iga uue tegelase sisetulekul pikk spetsiifiline kirjeldus ta välimuse kohta. Tähtsustab kõiki tegelasi, kes tegelikult ei pruugi üldse peaidee seisukohast tähtsad olla.
Tegelased:
* Andrei Petrovitsh Bersenev - pikka kasvu, tõmmu näoga, terav kõver nina, väheldased hallid silmad, kõrge laup, täidlased huuled, 23a, nurgeline/kohmakas/korralik/veidi inetugi olemus heasüdamliku mõtleva inimese nägu. Kidakeelne, kui räägib, siis kohmakalt. Veidi kohmakas, närviline. Tõega hea inimene tegelikult ka. On Jelenasse armunud, kuid laseb tal minna , et ta oleks õnnelik, ei hakka stseene korraldama. Aitab isegi hädas Insarovi põetada. Saab lõpus professoriks.
* Pavel Jakovlevitsh Shubin - näeb väga noor, hellitatud, hele ja armas välja. Lokkis juuksed, pruunid silmad (?) kõhn, valge ja naistekütt. Kunstniku hingega (väga andekas, kuid laisk . Lõpuks saab tast kuulus kujur) ja eneseteadlik, arvab et tema arvamus peab teistele tähtis olema ja seab end eeskujuks. Teeb suuri sõnu, filosofeerib. Samuti Jelenasse armunud, kuid käitub lapsikult, vihahood. Mõistes et Jelena talle Bersenevit eelistab, teeb stseeni ("Kas teil pole mind vaja?!?")
* Zoja - priske, valgevereline, lapsik ja liigkorralik vene sakslanna. Stahhovite majas mingi sugulane-seltsidaam. Ei saa aru kuidas Jelena võib põlata ära isa otsitud peigmehe , talle endale meeldib. Lõpus saab tast tolle andunud ja õnnelik naine. Raamatus ebatähtis.
* Anna Vassiljevna Stahhova (end. Shubina) - Jelena ema, nõrga iseloomuga ja kergesti erutuv/nukrutsev. 7aastaselt jäi orvuks (päris mõisa). Väike, kõhetu, peente näojoontega, püsimatu. Mehe truudusetus sõna otseses mõttes sööb teda. Kuuldes Jelena plaanidest Insaroviga, on murtud ja peab seda maailma lõpuks.
* Nikolai Artemjevitsh Stahhov - Jelena isa. hea välimusega, ei pummelda, kuid mängib hasartmänge. Käinud junkrute koolis. Oportunist. Petab oma naist koleda saksa lese Augustine Kristianovnaga. Furious, kui kuuleb et Jelena ei taha tema soositud peigmeest vaid eelistab Insarovi, kuid enne nende ärasõitu annab siiski andeks ja soovib kõike head.
* Jelena Nikolajevna Stahhova - pikk, kahvatu, tõmmu (?), kumerate kulmudega, hallide silmadega, sirge lauba ja ninaga, tedretähed, kitsad huuled ja terav lõug, kitsad piklikud käed. Tumeblondid pikad juuksed, peenike kael. Elektriseeritud olek, närviline. Ei hooli oma vanematest , alati tahab mujale ja tunneb end üksikuna. Sümpaatia kõige abitu vastu. Teda on palju mõjutanud tutvus tänavatüdruku Katjaga, kes suri. Leiab oma elu õnne, mõtte ja armastuse bulgaariapatrioodis Insarovis, kes samamoodi elab homses ja pole rahul tänasega, vaid unistab aina mujale. Pärast mehe surma asub elama tolle kodumaale , täpselt teadmata, kuid arvatavasti halastajaks.
* Insarov - bulgaarlane, tähtsaimaks kogu elus peab oma kodumaad , millest on kaua eemal olnud. 25a, napisõnaline, hääldab iga sõna täpselt välja, kuivetu, sooniline, lameda rinna ja pahklike kätega, teravad näojooned, kongus nina, sinakasmustad sirged juuksed, sügaval asetsevad väheldased silmad, tihedad kulmud, peenikesed karmid huuled. Tugeva iseloomuga - iseennast iga hetk valmis ohverdama kodumaa heaks. Nõrga tervisega .
* Uvar Ivanovitsh - käib raamatust läbi kui vaikne post, millele toetuda. Sööb palju, suhtleb kohmakalt. Aeglane, "vegeteeriv", paks ja kollane, siiski suht positiivne kuju.
* Jegor Andrejevitsh Kurnatovski - 33a. hea haridusega õigusteadlane, kuivalt asjalik ülemsekretär. Mees, kelle isa Jelenale valis. Meeldib Zojale väga, Jelenale üldse mitte. Püsiv ametlik naeratus, kuiv olemus. Austab põhimõtteid, neid kaitsta aga ei suuda. Väikest kasvu ja hea kehaehitusega, korrapäraste näojoontega, lühikesed juuksed, pikk põskhabe, väikesed elavad pruunid silmad, laiad lamedad huuled.
* Rondic - bulgaarlane, kes viib Jelena ja Insarovi laiba Balkanile. Teda oodates I. sureb . Romaanis suurema tähtsuseta.
Tegevus toimub ühel igaval suvel, kui Stahhovite majas peatub noor kunstnik Shubin ja samas lähedal kylas peatub tudeng Bersenev. Tegevus algab siis, kui Bersenevile tuleb külla ta tuttav Insarov (pika palumise ja heategevuse varjamise peale, oli vist haige või midagi) mõisas oodatakse temaga tutvumist, Bersenev on reklaami teinud :) Alguses Jelena pettub Insarovis, kuid tolle ebatavaline olemus hakkab teda veetlema, Jelena armub. Shubin on armukade , kuid väga välja ei näita seda. Bersenev suhtub hästi. Ka Insarov hakkab Jelenat armastama , kuid arvates et tunne on ühepoolne, tahab lahkuda, Jelena leiab ta veel viimasel päeval, räägivad asjad selgeks. Otsustavad peale Jelena mõneajast kodusviibimist koos põgeneda ja abielluda . Isa aga leiab Jelenale oma maitse järgi peigmehe, kes ei mõista "pruudi" külmust. Jelena kolib Moskvasse ja kohtub seal Insaroviga (too peab kiiresti Bulgaariasse sõitma ja lubab Jelena kaasa võtta). Jääb aga raskesti haigeks , vaagub elu ja surma vahel, saab terveks ainult tänu Bersenevi hoolitsusele. Abiellub salaja Jelenaga.
Kui Jelena isa sellest teada saab, arvab ta et Jelena käib seal korteris Berseneviga kohtumas, kuuldes tõtt, saab veel vihasemaks. Jelena ema on murtud, tundub et tegelikult ta nutab ainult sellepärast et ta mees tige on ega mõtle ise asju läbi. Noored on juba alustamas sõitu Bulgaariasse, kui saabub Jelena isa ja soovib kõike head - on leppinud. Pärast Venemaalt lahkumist on Insarov kaks nädalat Viinis haige. Bulgaarias käib Vene-Türgi sõda täie hooga . Vahepeal jõuab kätte aprill, Jelena ja Insarov on Veneetsias, ootavad meest kes peaks nad Bulgaariasse viima, naudivad vaatamisväärsusi ja lõbutsevad. " Traviata " vaatamine mõjub mõlemale ja paneb paralleele tõmbama nende enda hetkeolukorraga. Jelena mõistab et Insarov peab surema. Järgmisel hommikul mõlemad magavad, kui Jelena ärkab Insarov hüüatuse peale ("Jelena, ma suren !"). Ja surebki, hetk enne Rendici päralejõudmist. Ta viimane sõna on "kodumaa". Nende edasisest saatusest on teada vaid kaheldavad kuuldused.
Tsitaate:
Shubin Uvar Ivanovitshile:
* "Julgen küsida teilt , lugupeetud vägilane, " alustas ta lipitseva häälega, "Kas te laususite need saladuslikud sõnad oma mõtlemisvõime mingi kaalutluse põhjal või siis äkilise vajaduse sunnil tekitada õhulainetust, mida nimetatakse heliks?""
* ". . . . tore, tore. Andku jumal igaühele! See pole sama, mis istuda kõrist saadik soolaukas ja püüda teeselda, et sul on ükskõik, kui sul tegelikult tõepoolest ongi ükskõik. "
arutlus Jelena üle Insarovi surma ajal
* "Igaüks meist on süüdi, juba selles, et elab ning ei ole nii suurt mõttetarka, niisugust inimkonna heategijat, kes tema poolt toodava kasu põhjal võiks loota sellele, et tal on õigus elada. "
* "Jelena ei teadnud , et iga inimese õnn on rajatud teise õnnetusele, et isegi ta kasud ja mugavused vajavad justkui raidkuju alust, teiste inimeste kahju ja ebamugavust. "