Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail (2)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse heliks?
Turgenev "Eelõhtul"
Autor avaldab palju oma arvamust, omane on kohutavalt palju tegelaste välimuste kirjeldusi (äkki arvab et see näitab ka iseloomu?) "väheldased silmad"/"tõmmu+kahvatu" jne. Mitte ainult inimeste kirjeldused. Iga uue tegelase sisetulekul pikk spetsiifiline kirjeldus ta välimuse kohta. Tähtsustab kõiki tegelasi, kes tegelikult ei pruugi üldse peaidee seisukohast tähtsad olla.
Tegelased:
* Andrei Petrovitsh Bersenev - pikka kasvu, tõmmu näoga, terav kõver nina, väheldased hallid silmad, kõrge laup, täidlased huuled, 23a, nurgeline/kohmakas/korralik/veidi inetugi olemus heasüdamliku mõtleva inimese nägu. Kidakeelne, kui räägib, siis kohmakalt. Veidi kohmakas, närviline. Tõega hea inimene tegelikult ka. On Jelenasse armunud, kuid laseb tal minna , et ta oleks õnnelik, ei hakka stseene korraldama. Aitab isegi hädas Insarovi põetada. Saab lõpus professoriks.
* Pavel Jakovlevitsh Shubin - näeb väga noor, hellitatud, hele ja armas välja. Lokkis juuksed, pruunid silmad (?) kõhn, valge ja naistekütt. Kunstniku hingega (väga andekas, kuid laisk . Lõpuks saab tast kuulus kujur) ja eneseteadlik, arvab et tema arvamus peab teistele tähtis olema ja seab end eeskujuks. Teeb suuri sõnu, filosofeerib. Samuti Jelenasse armunud, kuid käitub lapsikult, vihahood. Mõistes et Jelena talle Bersenevit eelistab, teeb stseeni ("Kas teil pole mind vaja?!?")
* Zoja - priske, valgevereline, lapsik ja liigkorralik vene sakslanna. Stahhovite majas mingi sugulane-seltsidaam. Ei saa aru kuidas Jelena võib põlata ära isa otsitud peigmehe , talle endale meeldib. Lõpus saab tast tolle andunud ja õnnelik naine. Raamatus ebatähtis.
* Anna Vassiljevna Stahhova (end. Shubina) - Jelena ema, nõrga iseloomuga ja kergesti erutuv/nukrutsev. 7aastaselt jäi orvuks (päris mõisa). Väike, kõhetu, peente näojoontega, püsimatu. Mehe truudusetus sõna otseses mõttes sööb teda. Kuuldes Jelena plaanidest Insaroviga, on murtud ja peab seda maailma lõpuks.
* Nikolai Artemjevitsh Stahhov - Jelena isa. hea välimusega, ei pummelda, kuid mängib hasartmänge. Käinud junkrute koolis. Oportunist. Petab oma naist koleda saksa lese Augustine Kristianovnaga. Furious, kui kuuleb et Jelena ei taha tema soositud peigmeest vaid eelistab Insarovi, kuid enne nende ärasõitu annab siiski andeks ja soovib kõike head.
* Jelena Nikolajevna Stahhova - pikk, kahvatu, tõmmu (?), kumerate kulmudega, hallide silmadega, sirge lauba ja ninaga, tedretähed, kitsad huuled ja terav lõug, kitsad piklikud käed. Tumeblondid pikad juuksed, peenike kael. Elektriseeritud olek, närviline. Ei hooli oma vanematest , alati tahab mujale ja tunneb end üksikuna. Sümpaatia kõige abitu vastu. Teda on palju mõjutanud tutvus tänavatüdruku Katjaga, kes suri. Leiab oma elu õnne, mõtte ja armastuse bulgaariapatrioodis Insarovis, kes samamoodi elab homses ja pole rahul tänasega, vaid unistab aina mujale. Pärast mehe surma asub elama tolle kodumaale , täpselt teadmata, kuid arvatavasti halastajaks.
* Insarov - bulgaarlane, tähtsaimaks kogu elus peab oma kodumaad , millest on kaua eemal olnud. 25a, napisõnaline, hääldab iga sõna täpselt välja, kuivetu, sooniline, lameda rinna ja pahklike kätega, teravad näojooned, kongus nina, sinakasmustad sirged juuksed, sügaval asetsevad väheldased silmad, tihedad kulmud, peenikesed karmid huuled. Tugeva iseloomuga - iseennast iga hetk valmis ohverdama kodumaa heaks. Nõrga tervisega .
* Uvar Ivanovitsh - käib raamatust läbi kui vaikne post, millele toetuda. Sööb palju, suhtleb kohmakalt. Aeglane, "vegeteeriv", paks ja kollane, siiski suht positiivne kuju.
* Jegor Andrejevitsh Kurnatovski - 33a. hea haridusega õigusteadlane, kuivalt asjalik ülemsekretär. Mees, kelle isa Jelenale valis. Meeldib Zojale väga, Jelenale üldse mitte. Püsiv ametlik naeratus, kuiv olemus. Austab põhimõtteid, neid kaitsta aga ei suuda. Väikest kasvu ja hea kehaehitusega, korrapäraste näojoontega, lühikesed juuksed, pikk põskhabe, väikesed elavad pruunid silmad, laiad lamedad huuled.
* Rondic - bulgaarlane, kes viib Jelena ja Insarovi laiba Balkanile. Teda oodates I. sureb . Romaanis suurema tähtsuseta.
Tegevus toimub ühel igaval suvel, kui Stahhovite majas peatub noor kunstnik Shubin ja samas lähedal kylas peatub tudeng Bersenev. Tegevus algab siis, kui Bersenevile tuleb külla ta tuttav Insarov (pika palumise ja heategevuse varjamise peale, oli vist haige või midagi) mõisas oodatakse temaga tutvumist, Bersenev on reklaami teinud :) Alguses Jelena pettub Insarovis, kuid tolle ebatavaline olemus hakkab teda veetlema, Jelena armub. Shubin on armukade , kuid väga välja ei näita seda. Bersenev suhtub hästi. Ka Insarov hakkab Jelenat armastama , kuid arvates et tunne on ühepoolne, tahab lahkuda, Jelena leiab ta veel viimasel päeval, räägivad asjad selgeks. Otsustavad peale Jelena mõneajast kodusviibimist koos põgeneda ja abielluda . Isa aga leiab Jelenale oma maitse järgi peigmehe, kes ei mõista "pruudi" külmust. Jelena kolib Moskvasse ja kohtub seal Insaroviga (too peab kiiresti Bulgaariasse sõitma ja lubab Jelena kaasa võtta). Jääb aga raskesti haigeks , vaagub elu ja surma vahel, saab terveks ainult tänu Bersenevi hoolitsusele. Abiellub salaja Jelenaga.
Kui Jelena isa sellest teada saab, arvab ta et Jelena käib seal korteris Berseneviga kohtumas, kuuldes tõtt, saab veel vihasemaks. Jelena ema on murtud, tundub et tegelikult ta nutab ainult sellepärast et ta mees tige on ega mõtle ise asju läbi. Noored on juba alustamas sõitu Bulgaariasse, kui saabub Jelena isa ja soovib kõike head - on leppinud. Pärast Venemaalt lahkumist on Insarov kaks nädalat Viinis haige. Bulgaarias käib Vene-Türgi sõda täie hooga . Vahepeal jõuab kätte aprill, Jelena ja Insarov on Veneetsias, ootavad meest kes peaks nad Bulgaariasse viima, naudivad vaatamisväärsusi ja lõbutsevad. " Traviata " vaatamine mõjub mõlemale ja paneb paralleele tõmbama nende enda hetkeolukorraga. Jelena mõistab et Insarov peab surema. Järgmisel hommikul mõlemad magavad, kui Jelena ärkab Insarov hüüatuse peale ("Jelena, ma suren !"). Ja surebki, hetk enne Rendici päralejõudmist. Ta viimane sõna on "kodumaa". Nende edasisest saatusest on teada vaid kaheldavad kuuldused.
Tsitaate:
Shubin Uvar Ivanovitshile:
* "Julgen küsida teilt , lugupeetud vägilane, " alustas ta lipitseva häälega, "Kas te laususite need saladuslikud sõnad oma mõtlemisvõime mingi kaalutluse põhjal või siis äkilise vajaduse sunnil tekitada õhulainetust, mida nimetatakse heliks?""
* ". . . . tore, tore. Andku jumal igaühele! See pole sama, mis istuda kõrist saadik soolaukas ja püüda teeselda, et sul on ükskõik, kui sul tegelikult tõepoolest ongi ükskõik. "
arutlus Jelena üle Insarovi surma ajal
* "Igaüks meist on süüdi, juba selles, et elab ning ei ole nii suurt mõttetarka, niisugust inimkonna heategijat, kes tema poolt toodava kasu põhjal võiks loota sellele, et tal on õigus elada. "
* "Jelena ei teadnud , et iga inimese õnn on rajatud teise õnnetusele, et isegi ta kasud ja mugavused vajavad justkui raidkuju alust, teiste inimeste kahju ja ebamugavust. "
Eesti kirjandus revolutsiooni-kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail #1 Eesti kirjandus revolutsiooni-kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
2lk raamatu kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Eelõhtul
2
doc

"Eelõhtul"

Vene teose analüüs 1Autor:. Ivan Turgenev. 2.Pealkiri:"Eelõhtul". 3. Esmakordselt ilmus 1860.aastal. 4.Zanriks on romaan, täpsemalt lühiromaan. 5.Meetodiks on realism. 6.Raamatu idee seisneb sellesm et tõelist armastust kahe inimese vahel ei takista ka surm, kuid kui isegi üks armastajatest peaks surema, siis teine elab ka n-ö tema eest. 7.Peategelased:Insarov-bulgaarlane, kes peab tähtsamaiks kogu elus oma kodumaad ning on iga hetk valmis ohverdama iseennast kodumaa heaks.Jelena Nikolajevna Stahhova-tundis sümpaatiat kõige abitu vastu. Leiab oma elu õnne, mõtte ja armastuse bulgaaria patrioodi Insaroviga koos olles. 8.Tähtsamad kõrvategelased:Andrei Pertovitsh Bersenev-kohmakas isiksus, kes on armunud Jelenasse, kuid laseb tal minna. Anna Vassiljevna Stahhova-Jelena ema, nõrga iseloomuga ja kergesti erutuv. 9.Sündmustik:Tegevus toimub ühel suvel , kui Stahhovite majas peatub noor kunstnik Shubin ja samas lähedal külas peat

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

#Kas ja kuidas suudab armastus sõjatingimustes säilida? ­ peategelase elus on armastust, aga Remarque väidab: ,,Väike isiklik õnn uppus üldise häda ja ahastuse põhjatus mädasoos." 4 3. Kirjanduslikud rühmitused ,,Noor-Eesti" 1905-1915 · Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest · 1905 tuldi kokku, et säilitada rahvust · Väga palju mõjutanud Eesti kirjandus- ja kultuurielu · Rühmituse eestvedajateks olid: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala · Kaastööd tegid Jaan Oks, Aino Kallas, Anton Hansen Tammsaare, Eduard Vilde ja Marie Under · Rohkem euroopalist kultuuri, olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! · Tegeleti uus-romantisimi ja modernismiga. · Ilmus ajakiri ,,Noor-Eesti" 6 numbrit

Kirjandus
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Muu eestlaste maa jäi Liivi ordu ja piiskoppide omaks. Kui sõdade järel ajuti rahu tuli, voolasid sakslased ja taanlased võidetud maale, igaüks sai oma tüki kätte ja jäi nende talupoegade peremeheks, kes maatüki peal elasid. Esiotsa ei olnud eestlane mitte pärisori, vaid peaaegu vaba rentnik. Aga mida enam võõraste sisserändajate hulk ja ühes hulgaga võim kasvas, seda rohkem nõuti talupoja käest, ja sada aastat pärast maa allaheitmist kinkis Taani kuningas Christoph II kõik eesti soost talupojad oma vasallide, taani ja saksa soost isandate pärisomanduseks igaveseks ajaks. Tal poleks tarviski olnud seda teha, sest pärisorjus oli juba ammu enne täit hoogu võtnud. Hirmus oli veel hiljuti meie valgustatud päevil päris- 8 orja põli, palju hirmsam oli ta toorel, sõjahädast kurnatud ning ebausust pimestatud keskajal. Ei olnud vaigistust ususki, sest usku ei õpetanud keegi. Ei tunginud ka raskesti

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

pikale pingile, sealt krapsti suurele lauale ja hakand ütlema: ,,Mehed-vennad, naised-õed, kus on siis õigus, kui mina tahan ja kui teie tahate, et meid paari pandaks, nagu peig ja mõrsja. Sest mina olen teie peig Issanda ees ja teie olete minu hinge mõrsja nüüd ja igavesti, nagu on seda seletand oma sõnas Õnnistegija ja meie eest surnud ristisambas. Sellepärast siis, oh kallid hinged Issandas ja armsad eesti vennad ning õed, lähme ära sest roojasest paigast üles pühakotta, et me võiks jumala pale ees üheks saada, sest mis Issand on ühte pand, seda ei lahuta inimene mitte igavesest ajast igavesti." Läinuvadki teised siis kõrtsist kiriku poole, vana Maurus ise eesotsas, kogudus sabas. Aga eks saksad saand õigel ajal haisu ninasse, toonuvad politsei kiriku ukse ette vahti pidama, et vana Maurus ei pääseks ühes kogudusega sisse ei öösel ega päeval

Eesti keel
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus




Kommentaarid (2)

SoSweet profiilipilt
SoSweet: Minu arust liiga vähe informatsiooni !
20:50 23-09-2010
DrouGluiN profiilipilt
DrouGluiN: Bump bump
23:35 04-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun