. Tallinn 2014 SISUKORD 1.SÕIDUKI KIRJELDUS....................................................................................................................4 1.1.VEDUK......................................................................................................................................4 1.2.HAAGIS.....................................................................................................................................4 2.AUTORONGI LUBATUD TELJEKOORMUSED .....................................................................6 3.AUTORONGI SOBIVAD REHVID.................................................................................................7 4. KOORMUS AUTORONGI TELGEDELE...................................................................................8 5. VEOKORRALDAJA PANUS SÄÄSTLIKKU SÕITU.................................................................10
Kerda Kuusküll AUTORONGI MOODUSTAMINE KODUTÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: LI- 21 Juhendaja: lektor Sven Andersen Tallinn 2013 1. Moodustasin autorongi N3 ja O4 sõidukitest betoontoodete veoks. N3 kategooria sõiduk- mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass on üle 12,0 t O4 kategooria sõiduk- täis-,kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 10,0 t Moodustasin autorongi Volvo FH 42T ja platvorm poolhaagis Schmitz S.PR BAU 2. Sõiduki kirjeldus kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehti VEDUK · Mark VOLVO · Mudel FH 42T Rear Air · Tüüp Sadulauto
Telje tüüp poolhaagis Telgede arv 3 telge Haagise üldpikkus 10 210 mm Haagise pikkus kinnituskohast 8345 mm Kinnitsukoha ja haagise keskmise telje vaheline kaugus 5800 mm (A1) Telgede vahekaugused 2 x 1310 mm 3. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI LEIDKE KOORMAMATA JA TÄISKOORMATUD AUTORONGI TELJEKOORMUSED. Haagise andmed: tühimass 5650 kg kandevõime 33350 kg lubatud tagatelje koormus 3x9000 kg = 27 000 kg Haagise üldpikkus 10 210 mm Haagise pikkus kinnituskohast 8345 mm L(4172,5mm) Kinnitsukoha ja haagise keskmise telje vaheline kaugus 5800 mm (A1) Telgede vahekaugused 2 x 1310 mm
MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE · Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos ainult juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht. · Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse. Jäik ühenduslüli võib olla ka vardakujuline, kuid siis ta ei taga pukseeritava mootorsõiduki juhitavust: Jäik kolmnurkne ühenduslüli · Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toestatud sõidukis · Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks 4...6m ja selle keskosa peab olema nähtavalt tähistatud
ARK KÜSIMUSED-VASTUSED · Etteulatuva veose tähisel peavad helkima valged vöödid. Tahaulatuva veose tähisel peavad helkima punased vöödid. · Kerghaagisega autorongil EI pea olema autorongi tunnusmärki. · Pukseerimisel tuleb arvestada: painduva ühenduslüliga peab sõidukite vahemaa olema 4-6m. Painduva ühenduslüli keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Nb: Mootorrattaid tohib pukseerida ainult jäiga ühenduslüli abil ON VALE! · SÕIDURADA on: Sõidutee pikiriba, mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. · Suurim kaugus sõidutee äärest asulateel parkival autol on 0,2m
või täismassiga veoauto · veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris Maksustatakse vastavalt: · veoauto registrimassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile · Kui puudub märge, siis: Vastavalt veoauto täismassile Telgede arvule Veotelje vedrustuse tüübile Maksustatakse vastavalt: · autorongi registrimassile või täismassile, autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arvu ja nimetatud haagiste suurima massi alusel Maksustatakse vastavalt: · Autorongi, mille koosseisus kasutatakse üheaegselt mitut haagist, maksumäär leitakse lähtuvalt veoauto ja haagiste summaarsest suurimast massist ja telgede arvust. Andmete muutumisel · arvutatakse samal maksustamisperioodil tasumisele kuuluv raskeveokimaks andmetest
Õpperühm: AT21 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:…………… Üliõpilase allkiri:…………… Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................................3 2.AUTORONGI MOODUSTAMINE..................................................................................................4 3.VEOS.................................................................................................................................................5 4.TELJEKOORMUSED......................................................................................................................6 5.SEADUSANDLUS....................................................................................
Juhiloa kategooriad · AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari. · A-, B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki juhil on õigus juhtida vastavalt ka A1-, B1-, C1- või D1-alamkategooria mootorsõidukit. · C1E-, CE-, D1E- või DE-kategooria autorongi juhtimise õigus lubab juhtida ka BE-kategooria autorongi. CE-kategooria autorongi juhtimise õigus lubab juhtida ka DE-kategooria autorongi, kui isikul on D-kategooria auto juhiluba. · C1E-alamkategooria autorongi juhtimise õigus lubab juhtida ka D1E-alamkategooria autorongi, kui isikul on D1-alamkategooria auto juhiluba. · DE-kategooria autorongi juhtimise õigus lubab juhtida ka C1E-alamkategooria autorongi, kui isikul on C1-alamkategooria auto juhiluba.
hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid, mis on kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis ning raskeveokimaks. Viimasele ehk raskeveokimaksule ka antud referaat keskendubki. (Loov Eesti, 2012) 3 RASKEVEOKIMAKS Raskeveokimaksuga sätestatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise vüi suurema registrimassiga autorong või veoauto, tegemist on riikliku maksuga. Maksustatakse vastavalt veoauto ja autorongi regisstrimassile või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. (Wikipeedia, 2012) 3.1 Raskeveokimaks Eestis Esialgselt oli raskeveokimaks Eestis kavandatud aastasse 2003. Raskeveokimaksu seadus võeti vastu 18.10.2000 ja lõplikult jõustus see 01.01.2003, aga siiski enne esimest makse tasumise tähtpäeva võeti vastu seadusemuudatus, sellega aga lükati maksu rakendamine 1.jaanuarile 2004 aastaks. (Lehis, Lasse 2009) Sest 2004 aasta 11
asutus, siis edastatakse liiklusregistris olevad andmed raskeveoki valdaja kohta. Raskeveokimaksu määr leitakse seaduse lisas toodud tabelist vastavalt liiklusregistri andmetele, mis on märgitud Maanteeameti poolt väljastatud sõiduki registreerimistunnistusele. Tabel on tootud Lisandis (lk. 10). Veoauto maksustamise aluseks on veoauto registrimass (selle puudumisel täismass), telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp. Autorong maksustatakse autorongi registri- või täismassi, autorongi telgede arvu ja veoauto vedava telje vedrustuse tüübi järgi. Autorongi registri- või täismass saadakse veoauto kasutaja poolt Maanteeametile avaldatud ning Maanteeameti poolt veoauto registreerimistunnistusele kantud suurima lubatud haagise ja veoauto masside summana. Kuna autorongi koosseisus on võimalik kasutada ka mitut haagist, siis maksumäära leidmiseks tuleb üheaegselt kasutatavate haagiste massid ja telgede arvud liita.
Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED 3.1. Täismassil: Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe telje koormus: 13000 kg 3.2. Tühimassil: Auto: Esisild: 4875 kg Tagasild: 3980 kg Haagise teljekoormus: 1265 kg 4. REHVID Auto: Ees: 2 x 385/65 R22.5 J Cont HSR1 Taga:8 x 315/80 R 22.5 L Cont HDW Haagis: 12 x 245/70 R17,5" 5. ÜLESANNE Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus. Milliseid vahendeid kasutate koorma kinnitamiseks? Kas teljekoormused jäävad kehtivate normide piiresse? L 32000 A 4385 (esisillast tagumiste telgede keskpunktini) B 685 (sadula kinnitusest tagumiste telgede keskpunktini) Auto esimese telje koormus 4875 kg Auto tagumise telje koormus 3980 kg Haagise teljekoormus 1265 kg
Haagise üldpikkus 10 220 mm Haagis pikkus kinnituskohast 8610 mm Kinnitsukoha ja haagise keskmise telje vaheline kaugus 5800 mm (A1) Telgede vahekaugused 2 * 1310 mm 3. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI LEIDKE KOORMAMATA JA TÄISKOORMATUD AUTORONGI TELJEKOORMUSED. Haagise andmed: tühimass 5660 kg kandevõime 33 340kg lubatud tagatelje koormus 3 * 9000 kg = 27 000 kg Haagise üldpikkus 10 220 mm Haagis pikkus kinnituskohast 8610 mm L(4305 mm) Kinnitsukoha ja haagise keskmise telje vaheline kaugus 5800 mm (A1)
· Lasterühma vedaval bussil peab ees ja taga olema lasterühma tunnusmärk: · Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. Näiteks ei tohi veos lohiseda, olla kukkumisohus, kukkuda teele, tekitada tolmu või liigset müra. · Sõites viadukti, elektri- või sideliini vms. alt läbi, peab juht alati veenduma, et see on ohutu. · Sõiduki ja autorongi üksainuski mõõde koormaga või koormata ei tohi ületada liiklusseaduses kehtestatud suurimat lubatud suurust. · Kui sõiduki üksainuski mõõde koormaga või ilma ületab kehtestatud lubatud suurimat suurust, võib sõidukit kasutada eriloaga. SÕITJA- JA VEOSEVEDU · Sõiduk või koorem peab olema tähistatud tunnusmärkidega ja pimedal ajal tuledega: 1. Kui sõiduki laius ületab liiklusseaduses kehtestatud suuruse või kui koorem ulatub
liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõidukit. a täishaagis b - raskeveo haagis c poolhaagis d kesktelghaagis e - kerghaagis TERMINID HAAGISED, MIDA VÕIVAD VEDADA "B" KATEGOORIA AUTOD · Kerghaagis registrimass ei ületa 750 kg · Haagise registrimass ei tohi ületada auto tühimassi ja autorongi registrimass ei tohi ületada 3500 kg · Kui haagise registrimass ületab auto tühimassi ja autorongi registrimass ületab 3500 kg, siis seda loetakse kokku "BE" kategooria sõidukiks TERMINID · Halva nähtavuse all mõistetakse ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk,
loa taotleja. Raskeveose kontrollarvutuse koostajaks ja ekspertiisi tegijaks võib olla tee ja teerajatiste projekteerimise tegevusluba omav juriidiline või füüsiline isik. Töötlemata ümarpuidu vedu eriveona võib lubada, kui Maanteeameti poolt teekonstruktsiooni kihtidesse paigaldatud andurite põhjal on tee konstruktsioon külmunud olekus vähemalt 0,5 m sügavuseni ning tingimusel, et veotee sildade, viaduktide ja truupide kandevõime on vähemalt 52 t, autorongi tegelik mass ei ületa 52 t ning sõidukite tegelikud massid ja sõidukite tegelikud teljekoormused ei ületa sõidukite registrimasse ja sõidukite registriteljekoormusi ning autorongi mõõtmed ei ületa ,,Liiklusseaduse" § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimaid lubatud suurusi. 2.5 Suurim lubatud sõidukiirus Eriveoki suurima lubatud sõidukiiruse määrab loa väljastaja sõltuvalt veose mõõtmetest, tegelikust massist ja teistest iseärasustest ning teeoludest
kaudu ja pidurdamiseks kasutatakse rataste pidurimehanisme; Varupidurit kasutatakse sõidupiduri rikke korral ning ta toimib samuti rataste kaudu, kuid ei ole iseseisev pidurisüsteem (tavaliselt kasutatakse seisupiduri haru); Seisupidur kindlustab veoki paigaloleku ning väldib iseeneslikku liikumahakkamist; Kestvuspiduriga pidurdatakse veokit muutes kineetilise energia soojuseks ratta pidurimehanisme kasutamata (mootorpidur, retarder jms.). Kestvuspidur on oluline autorongi kasutamisel mägiteedel. Alates 01. jaanuarist 1991.a. peavad kõik Euroopa Liidus registreeritavad uued veokid ja haagised olema Neil harudel on järgnev otstarve: varustatud nn. Euroopa Liidu piduriseadmega. Sellel on neli sõltumatut suruõhuharu, mis on üksteisest I ja II on sõidupiduri sõltumatud harud (I on tagasilla ja II eraldatud nelikkaitseklapiga. esisilla pidur)
· Sõiduauto on maksimaalselt üheksa istekohaga (sh juhi koht) auto, mis on ette nähtud reisijate veoks. · Buss on üle üheksa istekohaga (sh juhi koht) mootorsõiduk, mis on ette nähtud reisijate veoks. Mõiste hõlmab elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trolli · Veoauto on veoste veoks ette nähtud auto. · Haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk Ühendades auto (või bussi) ning haagise, saame autorongi (bussirongi). Sõidukite kategooriad · L kategooria sõidukid on kahe või kolmerattalised mootorsõidukid või kerged neljarattalised mootorsõidukid (mopeedid, mootorrattad, ATV-d, mikroautod) · M kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid (sõiduautod, bussid) · N kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid (veoautod) · O kategooria sõidukid on haagised
Vedrustus: Pneumatic suspension Gabariitmõõtmed: 13000x2540 Veokasti mõõtmed: Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe telje koormus: 13000 kg 4. REHVID Auto: Ees: 2 x 385/65 R22.5 J Cont HSR1 Taga:4 x 315/80 R 22.5 L Cont HDW Haagis: 12 x 245/70 R17,5" 5. ÜLESANNE Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus. Milliseid vahendeid kasutate koorma kinnitamiseks? Kas teljekoormused jäävad kehtivate normide piiresse? Kokku 32000 kg. Kasutan silmussidet + nurksidet mõlema bloki puhul. Samuti tuleks veos tõkestada nii eest kui tagant. Teljekoormus jääb kehtivate normide piirdesse
treiler Poolhaagisega 2,5-2,68 13,42-13,62 2,45 24-27 82 32 autorong Täishaagisega 2,5-3,0 12 (6+8) 2,45 - 90,03-112,0 ca 38 autorong 16 (8+8) SAADETISTE ARVESTUSLIK KOGUKAAL MAANTEL Enamlevinud maksimaalsed kauba mõõtühikud treilerites on: KANDEVÕIME 24 000 27 000 kg (sõltuvalt autorongi omamassist) MAHTUVUS - 82 112 m3 (sõltuvalt haagise tüübist, kas täis- või poolhaagis) PIKKUS 13,6 m LAIUS 2,45m (13,6 laadimismeetrit) KÕRGUS 2,5 m LAADIMISMEETRITE (ldm) ARVUTAMINE Laadimismeeter (ldm) loetakse lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi laiuse ja kõrguse ulatuses.
arvutustele. Kontrollarvutuse ja ekspertiisi tegemise kulud kannab vedu teostav ettevõtja või loa taotleja. Raskeveose kontrollarvutuse koostajaks ja ekspertiisi tegijaks võib olla tee ja teerajatiste projekteerimise tegevusluba omav juriidiline või füüsiline isik. (3) Töötlemata ümarpuidu vedu eriveosena on lubatud ajavahemikul 1. jaanuarist 1. aprillini, kui keskmine ööpäevane temperatuur on enne veo teostamise algust olnud kahe nädala jooksul alla miinus 8 ºC ja tingimusel, et autorongi tegelik mass ei ületa 52 t ning sõidukite registrimassid, registriteljekoormused ja autorongi mõõtmed ei ületa majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud suurimaid lubatud suurusi. [RTL 2003, 23, 333; - jõust. 01.03.2003] §71. Erisused suurveose vedamisel Eriloata võib vedada mootorsõidukeid sihtotstarbelise autorongiga, mille pikkus koormaga ei ole üle 0,5 m ettepoole ja üle 1,5 m tahapoole suurem «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel kehtestatud lubatud
(3) Auto all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. (4) Autorongi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni. (5) Eesõiguse all mõistetakse liikleja õigust liikuda enne teist liiklejat. (6) Eraldusriba all mõistetakse sõiduteid eraldavat tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks. (7) Esmase juhtimisõiguse all mõistetakse isikule esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit
Kõik mootorivariandid pakuvad suurt pöördemomenti mootori laias pööretevahemikus. See tagab suurepärase veojõu ja juhitavuse. D16E on väikese kütusekuluga ning vastab Euro 4 nõuetele. Tagasild on jõuülekande viimane lüli ja selle ülesandeks on kanda võimsus võimalikult väikeste kadudega üle teepinnale. See peab tõhusalt kandma energia D16E mootorist veoki veoratastele ja Volvo pakub arvukalt valikuvõimalusi sõltuvalt transpordivajadusest ja autorongi kogukaalust. Kõigi nende valikuvõimaluste ühisosaks on töökindlus ja väike energiakadu. Väiksema kogukaaluga autorongi jaoks on saadaval üheastmelised tagasillad, suurema kogukaalu jaoks aga rummureduktoriga tagasillad. Pingutusi ei ole kokku hoitud, et teha FH16 juhiruum esmaklassiliseks töökohaks maanteel. Parim võimalik mugavustase ja luksus, mis esmajärgulise sõidukiga enesestmõistetavalt seostuvad, nüüd on saanud reaalsuseks veokis FH16
Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning muul juhul, mil raudteed ületada ei tohi, peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast, liiklusmärgi "Peatu ja anna teed" olemasolu korral aga selle ees. RAUDTEE ÜLETAMINE Raudteeülesõidukoha piir: RAUDTEE ÜLETAMINE Raudteeülesõidukohta tohib ületada ainult raudteeomaniku (-valdaja) loal: · Kui sõiduki (autorongi) laius koormaga või ilma on üle 5m · Kui kõrgus koormaga või ilma on üle 4,5m · Kui pikkus koormaga või ilma on üle 24m · Kui mootorsõiduki valmistajakiirus on alla 8 km/h · Roomiksõidukiga Liikleja peab ületama raudtee viivituseta. Hädapeatuse korral raudteeülesõidukohal peab juht hoolitsema selle eest, et inimesed lahkuksid sõidukist, ja tegema kõik temast sõltuva, et vabastada ülesõidukoht.
puududa. Pikk- või raskeveos Mootorsõiduki tunnusmärk on ristkülik mõõtmetega (1130...2300)×140 mm, milles on vaheldumisi 45° all 100 mm laiused punased fluorestseerivad ja kollased helkivad kaldvöödid. Võidakse kasutada ka kahte või nelja võrdse pikkusega tunnusmärki, mis kokku on sama pikad kui kirjeldatu. Pikk- või raskeveos Haagise ja autorongi tunnusmärk on punase fluorestseeriva äärisega kollane helkiv ristkülik mõõtmetega (11302300) × 200 mm. Äärise laius on 40 mm. Võidakse kasutada ka kahte või nelja võrdse pikkusega tunnusmärki, mis kokku on sama pikad kui kirjeldatu. Riigi tunnusmärk Tunnusmärk on musta äärisega ellips, mille teljed on vähemalt 240 mm ja 145 mm pikad
Enamustel juhtudel ei ole siiski võimalik reguleerida turvavöö kõrgust vastavalt juhi pikkusele. ( Volvo trucks, 2013.) Veokijuhtide hoiakuid tuleb kindlasti kujundada juba autokoolis, mis kindlasti vähendaks turvavöö mitte kasutamist. 2.1.1 Autorongide erinevused ja seosed liiklusõnnetustega Rootsi ja Soome normide kohaselt on lubatud veoki maksimum pikkuseks 25,25 meetrit ning maksimum raskuseks 60 tonni. Ülejäänud Euroopas on lubatud maksimum autorongi pikkuseks 18,75. Enamus uuringud näitavad, et pikema autorongi puhul ei ole vähem turvalisem liigelda kui lühema autorongi puhul. Siiski juhtub pikemate autorongide puhul TLÜ Haapsalu Kolledz 6 Ahti Jakson Liiklusalaste hoiakute seos liiklusõnnetustes veokitega ja nende põhjuste analüüs Referaat 2015
metsaressursist ja kuni 65% turbaressursist) ja töötlevast tööstusest. Kaide arv 4. Suurim kai sügavus 6,5m. Paldiski põhjasadam Paldiski Põhjasadam (Paldiski Sadamate AS) on Balti mere ääres asuv, 100% eraomanduses olev merekaubasadam. Ro-ro kaupade veoga tegelev laevandusettevõte, mis opereerib regulaarlaevaliini Paldiski Lõunasadama ja Kapellskäri vahel. BSLi ro-pax-laev Via Mare väljub kord päevas kummastki sadamast ja on valmis pardale võtma kuni 47 autorongi ja 60 reisijat. Varem Paldiski Lõunasadama ja Kapellskäri vahel kurseerinud laevaliin lähtub nüüd Paldiski Põhjasadamast. Sadamas on 5 kaid üldpikkusega 385 m. Suurim sügavus kai ääres on 5,5 m. Andriina Veetõusme LK 21
Tahvel 837 ,,Jalgratturite kahesuunaline liiklus" näitab, et märgiga 431 ,,Jalgrattatee" ja märkidega 433 kuni 435 ,,Jalgratta- ja jalgtee" tähistatud teeosal on jalgratturite kahesuunaline liiklus. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 56 Tahvlid 84 näitavad, mis liiki sõiduki kohta märk kehtib järgmiselt: 841 B-kategooria sõiduki kohta; 842 C-kategooria sõiduki kohta; 843 autorongi, välja arvatud kerghaagisega autorongi, kohta; 844 D-kategooria sõiduki kohta; 845 traktori ja liikurmasina kohta; 846 A-kategooria sõiduki kohta; 847 jalgratta, mopeedi ja pisimopeedi kohta; 848 mopeedi ja pisimopeedi kohta; 849 mootorsaani kohta. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 57 Tahvel 871 ,,Parkimine ainult seisatud mootoriga" teatab, et märgiga 387 ,,Parkimisala" tähistatud alal ja märgiga 575a või
eraldatud sõiduteed *Sõitja isik kes kasutab liiklemiseks sõiduk kuid ei juhi seda . *Tee maante,tänav,jalgtee,jalgrattatee või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavad rajatist koos seda haldavate teehoiu rajatisega . *Teega külgnev ala - teeärne piirkond, kus asuv rajatis on juhile hästi näha ja kuhu võib viia juurdesõidu tee. *Tegelik mass sõiduki mass antud hetkel koos juhi,sõitjate ja veosega, (autorongi tegelikmass kõikide kokku haagitud sõidukite tegelike masside summa). *Telje koormus mõistetakse osa sõiduki massist , mis telje kaudu koormab teed . *Tramm - elektrikontaktliiniga ühendatud tänavarööbassõiduk rööbashaagisega või ilma. *Tühimass - juhi,sõidjate ja veoseta täisvarustuses sõidukimass,mille on määranud valmistaja. *Valmistaja kiirus-valmistaja poolt sõidukile määratud suurimat kiirust.
Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27. Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong täishaage on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg. 28. Mis on veosõlm (hub)? Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali või edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas
Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26.Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27.Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg. 28.Mis on veosõlm (hub)? Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali- või edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas
pidurdamisel piduripedaal vajub põhjani? Pidurdada mootoriga( käiguga) Vajutada mitu korda piduripedaalile, et sõidupidurit tööle rakendada Kui sõidupidur ei rakendu, kasutada seisupidurit 7. Mis võib põhjustada sõidkiiruse ohtlikku alahindamis? Sõitmine laial, hea kattega teel Pikaajaline sõitmine suure kiirusega 8. Mida põhjustab vesiliug? Sõiduk võib kaotada juhitavuse Pidurdusteekond pikeneb 9. Mida nimetatakse autorongi registrimassiks? Kõikide kokkuhaagitud sõidukite registrimasside summat 10.Millised nõuded kehtivad möödasõidul? Möödasõitja kiirus peab oluliselt suurem olema möödasõidetava kiirusest Lubatud suurimat kiirust ei tohi ületada 11.Millist rehvi tohib B-kategooria sõidukil kasutada? Suverehvi mustri jääksügavus on vähemalt 1,6 mm Talverehvi mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 mm 12
Raudtee-ülesõidukohal. 15. Milliste esituledega võib sõita mootorsõidukiga pimeda ajal, kui vastutulevale sõidukile ollakse sellisel kaugusel, et võidakse pimestada selle juhti? Lähi- ja udutuledega ning ääretuledega. Eesmiste udu- ja ääretuledega. Lähi- ja ääretuledega. 18. Mootorsõidukiga teel olles tuleb sõit katkestada, kui ... vihma või lumesaju ajal ei tööta juhipoolne esiklaasipuhasti; numbrituli on rikkis; autorongi haakeseade on rikkis; 19. Kas suunda muutvalt peateelt vasakule pöörav juht peab andma teed vastassuunast otse sõitvale juhile? Peab, kui see on buss. Ei pea. Peab, kui peatee muudab suunda paremale. 23. Milline tegevus on õige? Sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei tohi sattuda vastassuunavööndisse. Annan teed paremalt lähenevale autole ja ületan ristmiku enne vasakult lähenevat autot. Annan teed vasakult lähenevale autole. 27
Hasartmängumaksu määr sõltub mängu liigist, maksustamisperioodiks on kalendrikuu (v.a. kaubandusliku loterii ja õnnemänguturniiri korral). Maamaksumäär on 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Põllumajandussaaduste kasvatamiseks kasutatava maa ja loodusliku rohumaa määr on 0,1-2,0%. Raskeveokimaksu tuleb ettevõttel tasuda juhul, kui registreerite liiklusregistris veoauto või veoautost ja ühest või enamast haagisest koosneva autorongi, mille registri- või täismass on üle 12 tonni. Veoauto maksustamise aluseks on veoauto registrimass, telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp. Kogumispensionimakse määr on 2% maksustatavatelt tasudelt Kohalikud maksud Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Kohalikud omavalitsused võivad kehtestada järgmiseid makse: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks
Eurotreileri enimkasutatavad sisemõõtmed on pikkus 13,60m, laius 2,45m, kõrgus 2,60m pikkus 13,0m, laius 2,40m, kõrgus 2,40m pikkus 12,0m, laius 2,50m, kõrgus 2,50m pikkus 12,50m, laius 2,45m, kõrgus 2,45m Megatreileri kasutatav ruumala on vahemikus 82 - 85 m3 85 - 88 m3 90 - 95 m3 99 - 101 m3 22m pikkuste täishaagiste kasutamine on lubatud kõikjal EL liikmesriikide territooriumidel Soomes ja Rootsis Eestis ja Soomes ainult Soomes Eestis lubatud autorongi max pikkus on 18,75m 22,0m 24,0m 25,25m 24m pikkuste täishaagiste kasutamine on lubatud kõikjal EL liikmesriikide territooriumidel Soomes ja Rootsis Soomes ainult Rootsis Eestis lubatud poolhaagisega autorongi max pikkus on 16,50m 18,75m 22,0m 25,25m Enim kasutatavate linna jaotusautode koormaruumi pikkus ja kandevõime on vahemikes pikkus 4-5m, kandejõud 3-4t pikkus 5-6m, kandejõud 4-5t pikkus 6-7m, kandejõud 6-8t pikkus 8-9m, kandejõud 8-12t
Reguleerijal peab olema käesoleva seaduse § 11 lõike 1 kohane märgu- riietus või vormiriietus Kiireloomulisel või lühiajalisel reguleerimisel võib erandina kanda käes- oleva seaduse § 11 lõike 2 kohast ohutusvesti Reguleerija peab olema vähemalt 18-aastane isik, kes on saanud kooli- tuse vastavalt kehtestatud korrale. Parklas parkimist korraldav reguleerija võib erandina olla vähemalt 16-aastane isik. Eriveost saatev reguleerija peab lisaks omama vähemalt CE-kategooria autorongi juhtimisõigust. Käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktides 8 ja 9 nimetatud reguleerijal peab olema reguleerija tunnistus ning terviseseisund peab vastama vähemalt § 101 lõike 10 alusel B-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud tervi- senõuetele Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuded ei laiene polit- seiametnikele, kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerijatele Liikluse korraldamine Muudatused üldsätete osas
Liikluse intervall – ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva sõiduki vahel. Liikluse sagedus – sõidukite arv, mis läbivad ükskõik millist marsruudi punkti ühes suunas teatud ajavahemiku jooksul. Vedaja – Veeremi läbisõit - 3. Eestis kehtivad mootorsõidukite kaalu ja gabariitide piirangud autost ja täishaagisest koosnev autorong ei tohi olla pikem kui 18,75 m poolhaagisega autorongi pikkus ei või olla enam kui 16, 50 m autorongi laius ei tohi ületada 2,55 m autorongi kogukaal ei tohi ületada 44 tonni. 4. Riigisisestel vedudel tegevusluba ja sõidukikaart Tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjata võib korraldada järgmisi riigisiseseid veosevedusid: 1. lume ja jää vedu lumekoristuse või libedatõrje tõttu; 2. põllumajandustootja teostatav põllumajandustoodete, küttepuude või hakkepuidu vedu ostja või töötleja
· Pildigalerii MB Actros MP IV näidikud (youtube.com) MAN TGL näidikud (allikas: MAN) Haagise EBS (TrailerEBS) pakub järgmisi eeliseid: · veoki ja haagise vaheliste pidurdusjõudude optimeerimine (välditakse avariipidurdusi); · kiirem töölerakendumine; · lühem pidurdusteekond ja autorongi parem stabiilsus (lisaseade Roll Stability Support, RSS); · elektrooniline telgede pidurdusjõudude reguleerimine, vähem osi ja pole käsitsi reguleerimise vajadust; · pidev piduriklotside kulumise kontroll; · laiemad diagnostikavõimalused. Haagistel ja poolhaagistel kasutatakse EBSi alates 1998. aastast
Täismass läheb registrisse siis, kui passis pole registrimassi. · Veoautost ja ühest või enamast haagisest koosnev 12tonnise või seda ületava registri- või täismassiga autorong. Veoaauto peab olema kantud registrisse. Maksumäär Maksumäärad on kahte rühma jagatud maksuobjektide järgi. Sõltub: · Veoauto registrimassist · Telgede arvust · Vedrustuse tüübist- õhkvedrustus ja kõik ülejäänu Autorongi puhul võetakse aluseks samad näitajad arvestades autorongi kuuluva veoauto näitajaid, millele lisatakse üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arv. Lisaks arvestatakse haagiste suurimat massi, mis on antud liiklusregistris. Kui maksustamisperioodil muudetakse maksustamise aluseks olevaid näitajaid, siis maksustatakse suurima maksumäära alusel. Maksustamisele kuuluvad perioodi täiskalendrikuud peale registri muudatuste tegemist.
14) «ohutu veoauto» (edaspidi Sauto) või «EURO3 ohutu veoauto» (edaspidiEURO3auto) ja nende haagise ülevaatus on auto ja haagise tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine; 15) rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki ülevaatus (edaspidi rahvusvaheline ülevaatus) on rahvusvahelises liikluses osaleva N kategooria sõiduki ja tema haagise, kui sõiduki või autorongi registrimass ületab 3500 kg, ning M 2 ja M3 kategooria sõiduki ja tema haagise tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine; 16) registreerimiseelne ülevaatus on sõiduki dokumentidele ja kehtivatele nõuetele vastavuse kontrollimine ettenähtud mahus; 17) sõiduk on mootorsõiduk või selle haagis, v
Kõik elektritarvikud tuleb lülitada välja. Juhtmed tuleb ühendada järgmiselt: kõigepealt ühe juhtmega mõlema aku plussklemmid omavahel, teise , miinusjuhtme üks ots kõigepealt käivitatava auto kere külge ja viimasena ühendatakse miinusjuhtme teine ots abiaku miinus klemmiga. Mootorsõidukiga teel olles tuleb sõit katkestada, kui rool ei võimalda sõidukit juhtida, pidurid ei võimalda sõidukit peatada, vihma või lumesaju korral ei tööta juhipoolne esiklaasipuhasti või autorongi haakeseade on rikkis. Bensiin Ottomootoris võib kasutada ainult valmistaja poolt ettenähtud (või astme võrra kõrgema oktaaniatvuga bensiini. Oktaaniarv 95, 98 jt iseloomustab bensiini detonatsioonikindlust, s.o. bensiini omadust mitte põhjustada mootoris plahvatuslikku ehk. detonatsioonpõlemist. Mida suurem on oktaaniarv, seda vähem kaldub mootor detoneerima. Detonatsiooni korral tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks. Detonatsiooni lõppemine on
kaubasaatja, selle puudumisel vastutav veo eest vedu teostav füüsiline või juriidiline isik. ATP VEDUDE LUBATUD KÕRGEIMAD TEMPERATUURITASEMED: külmutatud või sügavkülmutatud kala, kalatooted -18 kraadi; külmutatud toiduained -12 kraadi, kiiresti riknevate toiduainete vedu. KONTAMINATSIOON- gaasiliste ainete tekitatud lõhnakahjustused, vedelike ja tahkete ainete segunemine ja sellest tulenev määrdumine. SUUR VEOS- kui eriveose laius on üle 3,5 m ja autorongi pikkus ületab kehtestatud suurimat lubatud suurust. LAI VEOS- kui eriveose laius on üle 3,5m ja autorongi pikkus ei ületa kehtestatud suurimat lubatud suurust. PIKK VEOS- kui eriveose laius ei ületa 3,5m ja pikkuse tõttu on nõutav saateauto. Loomade vedamisel ei sõltu veo nõuded mitte veo eesmärgist, vaid teekonna pikkusest ning selle kestusest. ELUS LOOMADE VEO NÕUDED JAGATAKSE VASTAVALT VEO KESTUSELE JÄRGNEVALT: 1) Kuni 50 km veod, mida teeb loomapidaja- kehtivad vaid veo
Piduri mehhanism ujuva pidurisadulaga (nihksadul). Seisupidur Kindlustab sõiduki püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt. 1 Seisupiduri tagumine tross 2 Tagumine trummel pidur 3 Tagumine ketaspidur 4 Esimene piduri tross 5 Pidurihoob Nõue: M, N, O ja L kategooria sõiduki seisupidur peab hoidma paigal täismassiga sõidukit 18% ja täismassiga autorongi 12% kaldega teel. Seisupidurid võivad olla oma konstruktsioonilt erinevad. Tavaliselt on nad mehaanilise ajamiga (trossid). Pidurimehhanism võib olla ühes tükis seisupiduri omaga või konstruktsioonilt olla eraldi paiknevad. Näiteks ketaspidur sõidupiduriks, ja seal see trummelpidur seisupiduriks. Girlig süsteem: Seal toimub trumli ja klotside kulumise reguleerimissüsteem automaatselt. Tööpõhimõte
2. Nimeta maanteeveo puuduseid (vähemalt 5)? 3. Loetle veoautode klasse (vähemal 5)? 4. Milline on haakes poolhaagise suurim lubatud pikkus enamuses EL riikides? 5. Milline on täishaagisega autoringi lubatud suurim pikkus enamuses EL riikides? 6. Milline on suurim veoauto lubatud laius ja kõrgus enamuses EL riikides? 7. Milline on suurim veokite lubatud teljekoormus enamuses EL riikides? 8. Milline on 2-teljelisest veokist ka 3 teljelisest haagisest koosneva autorongi lubatud suurim täismass Eestis? 9. Milline on poolhaagisega autorongi lubatud suurim täismass enamuses EL riikides? 10. Nimeta treilerite (sadulveoki poolhaagiste) liike (vähemalt 5)? 11. Mis on jumbotreiler? 12. Mis on osakoorem autoveol?? 13. Mis on väikesaadetis autoveol? 14. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? 15. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? 16. Mis on süsteemsed veod? 17
põhipritseks pihustitesse. Pihustites on kolmeosalised kolvid, mis juhivad pihustusaega: mida enam kütust kolbideni jõuab, seda varem algab sissepritse. Pihusteid käitatakse kõrgel asuvalt nukkvõllilt läbi lühikeste tõukurvarraste ja nookurite. HPI töötab täpsemalt kui pumppihusti ja võimaldab kõrgemat pritserõhku. Esialgu on pritserõhk piiratud küll 1500 baariga, kuid nõuete Euro- 4 täitmiseks tuleb rõhku tõsta 2300 baarini. Võimas ja paindlik mootor lubab 40 tonnise autorongi juhil toime tulla väiksema arvu käiguvahetustega, väheneb kiirusekadu tõusudel. Uus mootor on vaiksem kui 12 liitrine 420 hobujõuline, ent vähemalt sama säästlik. Tulevikuauto mootor Tulevik on elektrimootoriga autode päralt. Momendil võib öelda, et on üleminekuperiood. Kasutusel on tulnud nn hübriidmootorid. Sisepõlemis- ja elektrimootor koostöös. Elektrimootorit auto jõuallikana on kasutatud üle sajandi. Elektrienergia tootmine on seotud olnud sisepõlemismootoritega
konteiner siseneb konventsiooniosalisse riiki või väljub sellest TIR-veo jooksul; (j) isik nii füüsiline kui ka juriidiline isik; (k) TIR-märkmiku valdaja - isik, kellele on vastavuses TIR-konventsiooni asjakohaste sätetega on välja antud TIR-märkmik ja kelle nimel on esitatud tollideklaratsioon TIR-märkmiku kujul, 4 millest ilmneb soov suunata kaup TIR-protseduurile lähtetolliasutuses. Valdaja vastutab maanteesõiduki, autorongi või konteineri koos veosega ja selle juurde kuuluva TIR-märkmiku esitamise eest lähtetolliasutuses, vahetolliasutuses ja sihttolliasutuses ning TIR-konventsiooni teiste asjakohaste sätete nõuetekohase järgimise eest; (l) raske või suuremahuline kaup raske või suuremahuline ese, mida selle massi, suuruse või laadi tõttu ei veeta tavaliselt kinnises maanteesõidukis või konteineris; (m) garantiiühing ühing, kellele konventsiooniosalise tolliasutus on andnud loa tegutseda
(1) Käesoleva seaduse §s 1 nimetatud veoauto ja autorong (edaspidi raskeveok) maksustatakse seaduse lisas toodud määra järgi vastavalt: 1) veoauto registrimassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. Sõiduki registreerimistunnistusel veoauto registrimassi kohta märke puudumise korral toimub maksustamine vastavalt veoauto täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile; 2) autorongi registrimassile või täismassile, võttes aluseks käesoleva lõike punktis 1 nimetatud veoauto näitajad, autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arvu ja nimetatud haagiste suurima massi, mille veoauto omanik või kasutaja on avaldanud Maanteeameti kohalikule asutusele ning Maanteeameti kohalik asutus on kandnud liiklusregistrisse.
· Autorongid- rahvusvahelistel vedudel ning terminalist terminali vedudel on levinud vedukist ja poolhaagisest koosnev autorong. · Poolhaagised- levinud vahetatavate poolhaagiste kasutamine kaubaveol koostöös laevafirmadega. Laevas on poolhaagis ilma vedukita. Autost ja täishaagisest koosnev autorong ei tohi olla pikem kui 18,75 m. Poolhaagisega autorong pikkus 16.5m ja laius 255 cm. Autorongi kogukaal ei tohi ületada 40 tonni ja registrimass 40 tonni. Veod võib jagada otse-ja süsteemseteks vedudeks. · Otsevedude all mõistetakse kauba vedu otse saatjalt saajale ilma vaheladustamiseta või kauba käsitlemiseta terminalides. · Süsteemsete vedude all mõistetakse veosüsteeme, mis põhinevad terminalivõrgustikel ning jaotus-ja kokkuvedudel terminalide piirkonnas ning terminalivahelistel põhivedudel.
AM mopeed (võib juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus.) A mootorrattad A1 mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125cm3 ning võimsus ei ületa 11kW või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kW kilogrammi kohta B Sõiduauto registrimassiga kuni 3500 kg, kerghaagisega kuni 750 kg, 1+8 istekohta. BE B-kategooria auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ületab auto tühimassi või autorongi registrimass ületab 3500 kg. C Piiramatu registrimassiga veoauto. CE Veoauto + järelhaagis (autorong). D kategooria juhtimisõigus annab võimaluse juhtida bussi- sõidukit, milles on lisaks juhile enam kui 8 istekohta. T traktorid, liikurmasinad ja masinrongid (LS § 93 lg 2, lg 3) 4. Selgita järgmiste sõiduki kategooriate sisu (M, N, L, O). M vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mida kasutatakse reisijate veoks (sõiduauto ja buss). Nt autoelamu, kiirabiauto
5) juhitunnistus; 6) oma kulul korraldataval autoveol dokumendid, mis tõendavad, et oma kulul sõitjateveo korraldamisel täidetakse vajalikke nõudeid; 7) oma kulul sõitjateveo sertifikaat; 8) muud veose liigist tulenevad dokumendid. Nõuded mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeajale (1) Sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500- kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.
laternad. Suunatulede värvus peab olema merevaigukollane ja vilkumissagedus 90 ± 30 korda/ min. Suunatulede kontrolliks peab armatuurlauas vilkuma sünkroonselt roheline märgulamp. Muud tuled ja tunnusmärgid Ohutuled Ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled. Ohutulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. Ohutulesid peab olema võimalik lülitada sisse nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral. Autorongi tunnusmärk Haagist vedaval masinal peab kabiini või kere esiosa kohal olema masinarongi tunnusmärk, milleks on üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm masina pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150...300 mm. Helkurid Eesmiste helkurite värvus peab olema valge, tagumistel punane ja külgmistel merevaigukollane. Haagise eesmised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga.