Maantetranspordi kordamisküsimused (0)

EEK Mainor Maantetransport KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta maanteeveo eeliseid (vähemalt 5)?   Suur paindlikkus ja manööverdusvõime  Veoste toimetamine "uksest ukseni"   Võimalik tagada tarnete hea regulaarsus   Lühike veoaeg   Tihe terminalide võrgustik   Madalad nõuded veoste pakkimisele ja kinnitamisele   Lasti käitlemine toimub kiiresti. Autoveod on kõigile transpordiliikidele korje- ja 
jaotusveoks   Veovahendite suhteliselt väike kapitalikulu   Veovahendite mitmekesisus 2. Nimeta maanteeveo puuduseid (vähemalt 5)?   Vedude suhteliselt kõrge omahind / veotariifid veoühiku kohta   Suhteliselt väike kandevõime ja tehnilised piirangud (kaal, mõõtmed)   Suur keskkonnasaaste ja liiklusummikute põhjustaja   Mitmesugused piirangud teedel- marsruudi, kaalu- ja sõiduaja piirangud   Ülemäära kulukas suurte veokauguste korral 3. Loetle veoautode klasse (vähemal 5)?   Vedukautod   Suured jaotusautod (linnadevahelised, tavaliselt kolmeteljelised, lastiruum, 8-9 LDM, 
kandejõud 8-12 tonni)   Väikesed jaotusautod (nn linnajaotusautod, tavaliselt kaheteljelised, 5-7 LDM. 
Kandejõud 5-10 tonni )   Kaubikud (väiksed pakisaadetiste jaoks mõeldud jaotusautod)   Madelautod   Paakautod   Kallurid   Metsaveoautod   Spetsiaalautod 4. Milline on  haakes poolhaagise suurim  lubatud pikkus enamuses EL riikides?  5. Milline  on täishaagisega autoringi lubatud  suurim pikkus enamuses EL  riikides?  2 lastiruumi kogumahuga 110-120m3. Mõlema lastiruumi max lubatud 
kogupikkus 15,65 m 6. Milline on suurim veoauto lubatud laius ja kõrgus enamuses EL riikides?  Laius 2,55m, kõrgus 4,00 m 7. Milline on suurim veokite lubatud teljekoormus enamuses EL riikides?  Üldine piirimäär 10t, auto vedava silla terjekoormus 11,5t 8. Milline on 2-teljelisest veokist ka 3 teljelisest haagisest koosneva autorongi  lubatud suurim  täismass Eestis?  36t? 44t?


9. Milline on  poolhaagisega autorongi lubatud suurim täismass enamuses EL  riikides?  38t 10. Nimeta  treilerite (sadulveoki poolhaagiste) liike (vähemalt 5)?  Eurotreiler   Jumbo- ehk megatreiler   Kardintreiler   Termotreiler/külmutustreiler   Kapptreiler e boks treiler   Platvormtreiler 11. Mis on jumbotreiler?  Jumbotreileri mõõdud on 13,6 x 2,45 x 3m (treileri sõidusuuna otsas on 4m pikkuselt 
kõrguseks 2,6m), suurem mahutavus on saadud tänu veduki ja treileri väiksematele 
ratastele, lubatud kandejõud kuni 24000kg , haagisesse mahub maksimaalselt 33 
euroalust või 26 FIN alust, millest 23 euroalust või 18 FIN alust saab paigutada 3m 
kõrgustena, haagise mahutavus on ca 96-100 m3.  Sobib hästi kergete ja mahuliste kaupade transportimiseks, kaupa saad haagisesse 
laadida tagant, külgedelt ja pealt, treileril liikuvad külgkardinad nagu kardintreileril, 
spetsiaalvedukid – väikeste ratastega. 12. Mis on osakoorem autoveol?  saadetis, mille arvestuslik kogukaal on 2500 kg või enam ning millele lisaks mahub ja
on võimalik laadida sõidukisse ka teisi saadetisi ja üldjuhul teostatakse vedu ilma 
ümberlaadimiseta 13. Mis on väikesaadetis autoveol?  saadetis, mille arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja üldjuhul teostatakse vedu 
ümberlaadimisega 14. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all?  toimuvad sageli veosõlmede ehk keskterminalide (hub) vahel, veetavad kogused 
suured, suured veokaugused  Põhivedude korraldamise peamine eesmärk on veokulude minimeerimisele veetava 
kauba ühiku kohta – opereerides võimalikult suuri veovahendeid ja kasutades 
maksimaalselt nende kandevõimet / mahutavust seda nii edasi- kui tagasisuunal. Ehk 
eesmärgiks on võimalikult suure veoruumi või kandevõime (sõltuvalt veose eripärast) 
täiteastme saavutamine   Tegemist täiskoorma, osakoorma või koondsaadetiste veoga 15. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all?  Toimuvad jaotuskeskustest (terminalidest ja ladudest) (lõpp)saajatele (jaekaubandus, 
tootmis-, teenindusettevõtted, ettevõtetest ja eraisikutest lõpptarbijad), kohalikud või 
lähisriikide vahelised veod, lühikesed veokaugused, kohaletoimetatavad kogused 
väiksed, arvukalt maha ja/või pealelaadimiskohti, põhivedudega võrreldes omavad 
märksa suurem tähtsus klienditeeninduse aspektidel (tarneaeg, tarnesagedus, 
tarnetäpsus, paindlikkus klientide erisoovide täitmisel)   Tavaliselt tähendab otsekontakti lõppkliendi või –tarbijaga, mõjutades otseselt 
viimase rahulolu või rahulolematust kauba tarnija ja/või teenusepakkujaga. Kulude 
seisukohalt on jaotusvedude puhul eesmärgiks optimaalsete veoringide / marsruutide 
väljatöötamine, et minimeerida saajatele kohaletoimetamiseks läbi sõidetavaid 
vahemaid ja seega ka veokulusid


16. Mis on f veod?  Piirkonna kaubasaatjate saadetised veetakse väikse mahutavusega 
veovahenditega kokku piirkondlikku veosõlme. Teatud sihtpiirkonda 
lähetatavad saadetised laaditakse suure mahutavusega veovahendile, mis 
suundub sihtpiirkonna veosõlme  Kohale jõudes laaditakse saadetised veovahendilt piirkonna kaubasaajatele 
määratud saadetised maha ja toimetatakse need väiksema vaovahendiga 
lõppsaajale   Põhimõtet kasutatakse näit koondsaadetiste maanteevedudel, kontinentidevahelistel 
konteinervedudel 17. Mis on „rumm ja kodarad“ põhimõte, mida selle kasutamine annab?  Seda põhimõtet kasutatakse täiskoormast või täiskonteinerist väiksemate 
saadetiste transpordi. Kauba ja reisijate kokkuveo ja jaotuse korraldamine ühe 
või mitme ümberlaadimiskoha vahendusel. See põhimõte võimaldab koondada 
kaubavooge, suurendada veovahendite täituvust ja vajalike veokite arvu ning 
vähendada seega veokulu saadetise kohta. 18. Mis on ristlaadimine, mida selle kasutamine annab?   Ristlaadimine on laohaldusvoog, kus väljamineva tellimuse täitmiseks vajalik 
kogus suunatakse tellimuse väljastusalale või koondusalale asukohast, kus 
sissetulev tellimus saadi. (Sissetulev tellimus võib olla ostutellimus, 
üleviimistellimus või tootmistellimus). Kui täpsem ristlaadimise funktsioon 
toetab kõiki tarne- ja nõudlustellimusi ning nõuab, et väljaminev nõudlus 
väljastatakse enne ristlaadimise tuvastamist, siis saadetise automaatse 
vabastamise funktsioonil on järgmised omadused:
See toetab ainult tootmistellimusi kui pakkumist ning ainult müügitellimusi ja 
üleviimistellimusi kui nõudlust.
Ristlaadimistoimingu saab käivitada ka siis, kui nõudlustellimust ei vabastatud 
lattu enne tarne vastuvõtmise registreerimist (st enne tootmise lõpetamise 
kinnitamist).  Sellel ristlaadimise funktsioonil on kaks eelist:
*Laotoimingud võivad vahele jätta lõpetatud kaupade koguse ladustamise 
tavapärasesse ladustamisalasse, kui need kogused võetakse uuesti välja 
väljamineva tellimuse täitmiseks. Selle asemel saab kogused teisaldada ühe 
korra väljastamiskohast kuni pakkimis-/saatmiskohani. Sel viisil aitab 
funktsioon vähendada laovarude käsitsemiskordade arvu ja lõppkokkuvõttes 
aitab suurendada aja ja ruumi kokkuhoidu laos.
*Laotoimingute abil saab müügitellimuste ja üleviimistellimuste vabastamist 
lattu edasi lükata seni, kuni tootmistellimusse kuuluvate lõpetatud kaupade 
väljastus on lõpetatuna kinnitatud. See eelis võib olla eriti asjakohane tellimuse
järgi tootmise keskkondades, kus tootmise täitmisajad kipuvad olema pikemad 
kui lattutootmise keskkondades. 19. Nimeta kommenteeritult 3 veomarsruutide  põhitüüpi? 


 Pendelmarsruut - Pendelmarsruudil läbib sõiduk kõiki peale- ja 
mahalaadimispunkte liikumisel ühel trassil päri- ja tagasisuunas. Tavaliselt on 
pendelmarsruudid vedude planeerimise seisukohalt ringmarsruutidest 
lihtsamad  Ringmarsruut - Ringmarsruudi all mõeldakse suletud veomarsruuti, millel 
läbib veok järgemööda (kindlas järjestuses, mis tagab liikumisteekonna lühima
pikkuse) erinevaid maha- ja/või pealelaadimispunkte. Selle marsruudi 
erijuhuks on kogumismarsruut, millel liikudes läbib veok kõiki 
pealelaadimispunkte. Pealevõetud kaubad veetakse ühte mahalaadimispunkti. 
Teiseks erijuhuks on laialiveo marsruut ehk jaotusmarsruut, mil veok sõidab 
järgemööda läbi ainult punkte, kus toimub mahalaadimine. Kolmanda 
ringmarsruudi variandina tuntakse kogumis- ja laialiveomarsruuti, mil 
tegeldakse korraga nii kokku- kui ka jaotusveoga. Ringmarsruute on 
töömahukam ja keerukam koostada, kuid ringmarsruudid pakuvad rohkem 
võimalusi vedude efektiivsuse suurendamiseks  Kombineeritud marsruut  20. Nimeta transpordikulusid mõjutavaid tootega seotud tegureid (vähemalt 5)?  Tihedus. Toote massi ja ruumala suhe. Madala massi-ruumala suhtega 
kaupade transport maksab kilogrammi kohta rohkem kui kõrge massi-
ruumalaga kaupade puhul. Transpordis kasutusel füüsilise kaalu ja arvestusliku
kaalu mõiste (või massi- ja mahukaal)  Väärtus. Väärtuse ja kaalu suhe. Mida kõrgem on kauba väärtus kaaluühiku 
kohta, seda väiksem on transpordikulude osakaal võrreldes veose väärtusega. 
Mida väärtuslikum kaup, seda vähemarvestatakse kuluaspekti ja seda 
rohkemtähtsustatakse veoaega ja usaldusväärsust.  Lastitavus. Tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi.  Kaubakäitluse lihtsus. Sarnased kaubad (tooraine, kastid, tünnid), või 
kaubad, mida saab olemasoleva kaubakäsitlustehnikaga laadida on odavamad 
ning nende transpordikulud on seega väiksemad. Standardiseerimine, 
modulaarsed logistilised ühikud, kaubaalused, konteinerid. Kaubaalused võeti 
kasutusele 1944 IRU (International Rail Union ) poolt. 65% Euroopas toodetud
kaubaalustest on mõõtmetega 800*1200 mm või 1000*1200 mm; 36% USA-s 
toodetud alustest on mõõtudega 1219*1016 mm (48’’*40’’); 21%Jaapanis 
toodetavatest alustest on mõõtudega 1100*1100 mm  Vastutusrisk. Kergesti kahjustuvate ja vargusohtlike kaupade transport 
(sigaretid, koduelektroonika, arvutikaubad jms.) on reeglina kulukam, kuna 
selliste veoste puhul on vedajal kõrgem vastutusrisk, mille veo tellija kinni 
maksab.  Asendatavus. Kui toodet saab hõlpsalt asendada alternatiivse tootega teiselt 
tarnijalt, võib olla mõttekas kasutada kiiret kuid kulukat transpordiliiki, et 
tagada kliendi tellimus.  Eriomadused. Ohtlikud, ajapiiranguga, kergesti purunevad tooted. Ohtlike 
veoste puhul peab transportimine vastama teatud erinõudmistele, mis piirab 
transpordialternatiivide valikut ja suurendab transpordikulusid.Ajapiiranguga 
toodete puhul tuleb kasutada vaid kiireid ja kulukaid transpordialternatiive, et 
tagada kohaletoimetamine ettenähtud aja jooksul. Kergestipurunevate kaupade 
puhul tuleb kasutada eripakkimist.


21. Nimeta transpordikulusid  mõjutavaid turuga seotud tegureid?  Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase  Turgude asukoht, s.t kui kaugele tuleb kaupa vedada  Antud maa valitsuse transpordipoliitika (teemaksud, subsiidiumid näit 
raudteevedudele, keskonnakaitsealased kaalutlused, tööjõu kasutus jne)  Vedude tasakaalustatus (kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat)  Mastaabiefekt mida suuremaid koguseid veetakse ja mida suurema 
mahutavusega on veovahend, seda madalam on transpordikulu veoseühiku 
kohta.  Energia hinnad 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi tarbeks. 
Tavaliselt läheb transpordile umbes 25% majanduse energiatarbimisest. 22. Mis on veose arvestuslik kaal, kuidas seda autotranspordis leida?  Autotransport; 1: 3, ehk 1 t = 3 CBM, ehk 1 CBM = 333 kg   Arvestuslik kaal 2,4 CBM * 333 kg = 800 kg   1 laadimismeeter (LDM) = 1850 kg   1 euroaluse koht (EUR PLL) = 0,4 LDM = 740 kg Võrdleme omavahel paki reaalkaalu ja mahukaalu ning hind tuleneb neist suurema järgi. 
Seda hinnastamise aluseks võetud kaalu nimetame arvestuslikuks kaaluks. 23. Milline on euroaluse arvestuslik kaal autotranspordis laadimismeetrite arvestuse  kasutamisel?  740kg / 0,4ldm  ½ alust 370kg / 0,2ldm 24. Mis on ajalubadusega veoteenus?   Vedaja annab kliendile lubaduse toimetada kaubad kohale kokkulepitud ajaks. 
Hilinemise korral vedaja kliendile arvet ei esita, ehk klient saaks justkui 
veoraha tagasi, vedaja teeb tasuta veo. Vedajaga on lepitud kokku 
ajalubadusega sõiduplaan, ehk vedaja on võtnud endale kohustuse toimetada 
veos sihtkohta kokkulepitud ajaks. Tavaliselt ei võta vedaja endale täiendavat 
vastutust saamata jäänud tulu ja leppetrahvide osas. 25. Mida arvestatakse autoveo püsivkuludesse (vähemalt 5 kulukomponenti)?  Palgakulu, kapitalikulud, kindlustus, riiklikud maksud (nt raskeveokimaks), 
veolubade maksumus, garažeerimiskulud, veokipargi üldkulud, ettevõtte 
halduskulud (juhtimiskulud) 26. Mida arvestatakse autoveo muutuvkuludesse (vähemalt 3 kulukomponenti)?  Kütusekulu, rehvide kulu, hooldus ja remondikulud, palgakulude muutuv osa  27. Nimeta autoveonduses enamkasutatavaid  tegevusnäitajaid, mille alusel  hinnatakse veokite kasutamise tõhusust?


 Tühisõidu osakaal, nullsõidu osakaal, veoaeg, keskline ööpäevane läbisõit, 
ekspluatsiooniline kiirus, läbisõidu kasutamise koefitsent, veoki 
kaaluline/mahuline koefitsent, sooritatud transporditöö, tootlus 28. Mis on veoauto kriitiline tootlus?  Tulude ja kulude vahekord?  Tulust kulude mahaarvestamine ilma kasumita. Min summa kus oleks võimalik
vedu vedada või korraldada.  Koht kus vedaja oleks 0 punktis, kus ta hakkaks alles teenima – kasumit saama  Punkt kus vedude kulud ja tulud on 0. Ei teenita kasumit ega 
kahjumit. 29. Millised on veo- ja ekspedeerimislepingute 4 peamist iseärasust?  Piiratud vastutus, lühikesed reklamatsioonide esitamise ajad, lühikesed 
aegumistähtajad, vastutust välistavate piirangute olamasolu 30. Millised juriidilised aktid reguleerivad Eestis autoveolepingu tingimusi?  Võlaõiguseadus,CMR Konventsioon  Rahvusvaheline veonduskonventsioon – imperatiivne, VÕS kaubaveoleping – 
dispositiivne 31. Mis on SDR, milleks kasutatakse?  SDR (special Drawing Rights e. eriarveldusühik) on Rahvusvahelise 
Valuutafondi (IMF) kokkuleppeline väärtusühik, mille väärtus arvutatakse nn. 
valuutakorvi põhimõttel.  Loodi 1969. aastal eesmärgiga tekitada kunstlik reservvaluuta, mida riigid 
saaksid kasutada ka omavahelistes arveldustest (et valuutareservid Bretton 
Woodsi süsteemi tingimustes ei sõltuks ainult kulla tootmise ja USA dollarite 
mahust, mis oleks hakanud takistama väliskaubanduse arengut).   SDRi väärtuse aluseks on viiest põhivaluutast koosnev korv, kuhu kuuluvad 
USA dollar, euro, Jaapani jeen, Suurbritannia naelsterling ja Hiina jüaan. SDR 
väljendab iga liikmesriigi kvooti ehk sissemakse suurust fondi kapitali. 
Kvoodist sõltub liikmesriigi hääleõigus ja fondi finantsressursside kasutamise 
ulatus kriisi korral. 32. Milline on autovedaja vastutus veose kahjustumise või kaotsimineku korral?   Kaubavedaja vastutab kauba kadumise, väärtuse vähenemise, kahjustumise ja 
viibimise eest. Kaubavedaja vastutuse ülempiir CMR-i järgi on 8,33 SDR-i 
veose iga brutokilogrammi kohta Kui on tegemist kerge või kallihinnalise 
kaubaga, siis on mõte veetav kaup kindlustada. (Slaidid nr 3, lk9) 33. Mida peab vedaja kontrollima saajalt kaupade vastuvõtmisel, milliseid märkeid  teeb vedaja veokirja veose vastuvõtmisel?  Juhul kui kauba saatja on kaubad koormasse laadinud, peab vedaja kontrollima
laadimise käiku ja vajadusele fikseerima võimalikud puudused. 34. Mis on CISG konventsioon, mida see  reguleerib?


 CISG põhimõtete järgi tekib juriidiliselt siduv lepinguline suhe momendil, kui 
pakkumus (ofert) on tingimusteta aktsepteeritud vastaspoole poolt; hoolimata 
sellest, et formaalset kirjalikku mõlema poole poolt signeeritud lepingut pole 
olemas.  United Nations Convention on Contracts for the International Sale of Goods, 
lühend CISG, tuntud ka Viini konventsioonina  Slaidid nr 3, lk 14 35. Mis on ofert?  Pakkumus 36. Mis on aktsept?  Nõusolek 37. Mis on AETR kokkulepe, mida see reguleerib?  Rahvusvaheliselmaanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa 
kokkulepe (AETR) - ÜRO poolt Genfis 1970. a. Sõlmitud kokkulepe, tänaseks 
ühinenud 51 riiki, sh kõik EL liikmesriigid. (slaidid nr 4, lk 2) 38. Mis on sõidumeerik, milleks kasutatakse?  Maanteesõidukitesse paigaldamiseks ette nähtud seade, mida kasutatakse 
kõnealuste sõidukite liikumist, sh kiirust ja nende juhtide teatavat tööaega 
käsitlevate andmete automaatseks või poolautomaatseks kuvamiseks, 
salvestamiseks, väljatrükkimiseks, salvestamiseks ja esitamiseks (slaidid nr 4, 
lk 11) 39. Milline  on lubatud ööpäevane veoauto juhi sõiduaja ülempiir? Kas see võib olla  pidev?  Ei tohi ületada 9h  Mitte rohkem kui 2x nädlas võib seda pikendada 10 tunnini 40. Milline on lubatud nädalane veoauto juhi sõiduaja ülempiir ja lubatud  iganädalane keskmine sõiduaeg?  Iganädalane sõiduaeg ei tohi ületada 56h, juhi keskmine iganädalane tööaeg ei 
ületa 48h 41. Millised on  veoste veaautodele laadimise peamised põhimõtted (vähemal 5  põhimõtet?  Slaid nr 4, lk 14-15 42. Mis on ADR kokkulepe?  Slaidid nr 5, lk 6 43. Mille alusel jagatakse ohtlikud veosd klassidesse?  I - eriti ohtlikud ained  II - keskmiselt ohtlikud ained  III – vähest ohtu põhjustavad ained 44. Mis on „ÜRO number?


 ÜRO number on neljakohaline kood/number. ÜRO numbrite vahemik on 
UN0004-st (UN001-UN003 enam ei kasutata) kuni UN3534-ni ja neid määrab 
ÜRO Ohtlike Kaupade Transpordi Ekspertide Komitee (United Nations 
Committee of Experts on the Transport of Dangerous Goods). ÜRO numbrite 
nimekirja avaldatakse organi publikatsioonis Recommendations on the 
Transport of Dangerous Goods, mida tuntakse samuti oranži raamatuna 
(Orange Book).  ÜRO number on ainult ohtlikel ainetel, mitteohtlikele ainetele seda ei omistata. 45. Mis on puistlasti vahekonteiner (IBC)?  Tavalise pakendi ja standardmõõtudega konteineri vahele jääv, kuni 3 CBM 
või 3 tonni mahutav pakend. ÜRO tüübinõuetele vastav ja nõuetekohaselt 
markeeritud (suur)pakend ohtlike ainete (kaupade) veoks, on ette nähtud 
mehhanismidega (kahveltõstukitega) käitlemiseks 46. Mis on ohutuskaart, milleks kasutatakse?  Slaldid 5, lk 8 47. Milliseid ohtlike ainete andmeid peab sisaldama CMR veokini ohtlike ainete  veol?  Slaidid 5, lk 13? 48. Mis on TIR kokkulepe, mida reguleerib?  TIR tollivihikuga rahvusvahelise kaubaveo konventsioon (Customs 
Convention on the International Transport of Goods under Cover of TIR 
Carnets) 49. Kuidas kasutatakse TIR märkmikku? 50. Millist veost loetakse suuremõõtmeliseks veoseks (suurveoseks)?  koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille üksainuski mõõde ületab 
lubatud mõõtmeid või kui koorem ulatub sõidukist (autorongist) ette või 
tahapoole üle 1 m. Eestis täishaagisega autorongi suurim lubatud pikkus 18,75 
m, poolhaagisega autorongi pikkus 16,5m. Maksimaalne laius võib olla 
2,55mja kõrgus 4 m. 51. Millist veost loetakse raskekaaluliseks veoseks (raskeveoseks)?  koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille tegelik mass või mis tahes 
telje koormus ületab lubatud suurust. Eestis võib neljateljelise autorongi 
täismass olla max 36 tonni ja viieteljeliste puhul 40 tonni. Kokku üle 20 
kaalupiiri. 52. Autoveo omahinna  arvutamine - ülesanne
53. Veotasu arvutamine arvestusliku kaalu alusel- ülesanne
54. Otseveo ja süsteemse veo kulude võrdlus- ülesanne
55. Läbisõidu kasutamise koefitsiendi leidmine - ülesanne
56. Vedaja vastutuse summa arvutamine - ülesanne