Tema eeliseks loetakse seda, et turbolaadur ei võta oma tööks mootori energiat. Puuduseks on väike tootlikus mootori väiksematel pööretel, näiteks auto kiirendamisel või liikumisel mäest üles, suurel koormusel. Heitgaaside rõhk on siis väike ja seetõttu turbolaadur ei saa anda ka vajalikku õhurõhku. Õhu etteanne Laias laastus võib turbolaaduri ehituse jagada kolme ossa: 1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump. See on mõeldud õhu pumpamiseks sisselasketorustikku. Turbiinrattaga ühele võllile kinnitatud pumbaratas tõmbab oma pöörlemisega õhku läbi õhufiltri ning tekitab vajaliku rõhu (1,6 kuni 1,8 bar´i) sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli pöörlemissagedus võib ulatuda 10 000 pöördeni minutis ja enamgi, siis on
Tema eeliseks loetakse seda, et turbolaadur ei võta oma tööks mootori energiat. Puuduseks on väike tootlikus mootori väiksematel pööretel, näiteks auto kiirendamisel või liikumisel mäest üles, suurel koormusel. Heitgaaside rõhk on siis väike ja seetõttu turbolaadur ei saa anda ka vajalikku õhurõhku. Õhu etteanne Laias laastus võib turbolaaduri ehituse jagada kolme ossa: 1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump. See on mõeldud õhu pumpamiseks sisselasketorustikku. Turbiinrattaga ühele võllile kinnitatud pumbaratas tõmbab oma pöörlemisega õhku läbi õhufiltri ning tekitab vajaliku rõhu (1,6 kuni 1,8 bar´i) sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli pöörlemissagedus võib ulatuda 10 000 pöördeni minutis ja enamgi, siis on
blokeerub. Kui lintpiduri tsilindri alla antakse lisurve,siis tsilindri kolb koos kolvi vardaga, tekitabki lintpiduri lindile vajaliku pingitus ju. P- ketaspidur,parkimislukusti R- esimene sidur,ketaspidur,lint on vaba N- thjus D1- tagumine sidur vabajooksusidur D2-tagumine sidur,lintpidur tl D3- esimene.tagumine sidur, lintpidur vaba 2- tagumine sidur, lint tl 1- SAMA Hdrotrafo: Hdrotrafo-sidur 1.veetavvll 2.autom. kasti karteri otsasein 3.juhtratas-reaktor 4.pumpratas 5.turbiinratas 6.hdrotrafo 7.mootori vntvll ja hooratas Hdrotrafo koosneb: 1.pumpratas - ON HENDATUD HOORATTAGA 2.turbiinratas -VABAJOOKSU SIDUR(veovll) 3.reaktor -PAIGUTATUD VABAJOOKSU SIDURILE Kikide rataste sisepinnad on labad. Erineva kujuga. Hdrotrafo trattad moodustuvad kestas ringleva li ruumid. Mootori ttamine tidab liruumi liga. Pumpratas paneb oma labadega li prlema. Tekkinud tsentrifugaal ju toimel hakkab li lisaks prlemisele ka ringi kima
ketaspidur ning üks vabakäigusidur. Mõlemal planetaarülekandel on ühine päikeseratas. Reduktor on kolmekäiguline, neljanda või viienda käigu saamiseks tuleks sellisele reduktorile lisada veel üks planetaarülekanne. Joonis 18. Tagarattaveolise auto automaatkäigukasti planetaarreduktori skeem: 1 hüdrosüsteemi õlipump, 2 juhtratta vabakäigusidur, 3 hüdrotrafo juhtratas, 4 hüdrotrafo turbiinratas, 5 hüdrotrafo pumpratas, 6 eesmine sidur, 7 lintpidur, 8 tagumine sidur, 9 eesmine planetaarülekanne, 10 tagumine planetaarülekanne, 11 tagumise planetaarülekande satelliitide raam, 12 ketaspidur, 13 vabakäigusidur,14 parkimislukusti, 15 veetav võll, 16 tagumise planetaarülekande kroonratas, 17 ühine päikeseratas mõlemale planetaarülekandele, 18 satelliidid, 19 eesmise planetaarülekande satelliitide raam, 20 eesmise planetaarülekande kroonratas, 21
annaabi.ee 
