19. Nimetage vähemalt 6 IKVd? Kindad Prillid Ülikond Kiiver Mask Turvarakmed 20. Mida hõlmab ehitusala? Ehitisega seonduvat kinnisasja Naaberkinnistud Ehitusloaga piirnevaid avalik-õiguslik teid ja tänavaid 21. Millised tööd tehakse ehitusala ettevalmistamise käigus? Geodeetiliste kõrgusmärkide toomine kinnistule Reepervõrgu olemus Geodeetilise aluse tihedus linnas kasut 3 reeperpunkti Maaehitusel asut ühte edasi-tagasi käiku Kinnistule paigald ajutine reeper (loodusobjektid selleks e sobi) 22. Millised on vajalikud kommunikatsioonid, mis peavad olema loodud enne ehitustööde algust? Sadevee äravool, vesi, elekter, materjalide ladustusala, juurdepääsutee 23. Milleks kasutatakse kinnistule ajutiselt paigaldatavat reeperit? ajutiselt paigaldatavat reeperit kasutatakse kinnistus läbiviidavate tööde teostamiseks mis nõuavad reeperit 24. Kuidas märgitakse hoone looduses maha, kirjeldage?
abil. Mnedel juhtudel kasut. ka vabajooksu sidurit. Vabajooksusidur: A-1. rullidest-vedrudest B-2. nukkidest 1 vlisvrust 2 siserumm Piduritena lukustatakse planetaarlekande osa kigukasti kerega. Pidurina kasut. ujuvaid ketas- vi lintpidurit. Sidurite abil hend. planetaar esiosad omavahel. Siduritena kasut. philiselt lis ttavaid mitmekettalisi sidureid. Vabakigusidurid vimaldavad prata planetaarlekandel ainult hes suunas. Uut sidurit ja pidurit tuleks enne paigald. leotada 15min lis. Lintpiduri thtsamaks osaks on prlev trummel,pidurilint ja pidurisilinder. Pidurdamiseks pigistatakse pidurilint umber trummli ja trummel lukustub. Tsilinder on paigutatud trummli prlemise suunas selliselt,et prliikumine ise veab pidurilindi kontakti trummliga, millega pidurdus jud vimendub. Hdrolkide vhendamiseks on juhtkolvi all vedrud. Mitmekettaline sidur Teraskettad,rngaskolvist.. pidurdamisel surub kolb kettad omavahel kokku,ning sidur on henduses.
Majandusvöönd Tunnustati merealana alles 1970. Kaldariikide vajadus loodusvarade ekspluateerimiseks ka väljapool terrmerd. Laius kuni 200 mm lähtejoonest ÜRO järgi. Riigi õ-d: kaldariikidel õ regul kalastamist jm loodusvarade kasutamist. Ainuõ ehitada kunstlikke saari, teha mereuuringuid. Ehitiste ja saarte ehitamiseks peab teavitama teisi riike. Avamere reeglid, nagu ülelennud, kaablite ja torude paigald lubat kõigile. Teiste õ-ga arvest kohustus. Mandrilava Mandri loomulik jätk vee all. Ulatub terrmerest piirini, kus vesi pole sügavam kui 200 m (Genfi). ÜRO sätest, et ulat mandrilava äärmise piirini, lühikese mandrilava puhul kuni 200 mm kaugusele lähtejoonest. Kui suurem, siis mitte rohkem kui 350 mm või kuni 100 mm 2500 m sügavusest veepiirist. Riigi õigused: kaldariigid võivad ekspluateerida mandrilava loodusressursse, püstitada naftaplatvorme. Avameri
annaabi.ee 
