Auto Ajalugu (0)

Auto Ajalugu
Kristjan  Teearu
Lühidalt
• Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb 
kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja  mobilis - liikuv. 
• Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline 
mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta 
teedel või  maastikul . 
• Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast ( autost ) 
joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba  1490  
aastal.
Aurumasin
• 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James  Watt  
esimese  aurumasina , mis tekitas veeauru ja suutis 
energiat teistele mehhanismidele üle kanda.
• Aurumasin on  soojusmootor , mis muundab rõhu all 
olevas  aurus talletatud potentsiaalse energia 
mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina 
tähtsaim osa on veega täidetud  aurukatel , kus vesi 
aetakse  keema  kivisütt koldes põletades. Aurukatlast 
tulev aur paneb liikuma  kolvid , mis omakorda panevad 
liikuma rattad.
•  Aurumasinad  olid 19. sajandi tööstuslikus pöördes 
äärmiselt olulised ja aitasid kaasa Lääne-Euroopa 
majandust ümber kujundada. Aurumasinate tähtsus 
langes pärast sisepõlemismootori kasutuselevõttu.
• Pärast aurumasina leiutamist polnud kuigi raske tulla 
mõttele paigutada vankrile auru jõuallikas, kuna 17. Saj. 
oli põhiline energia allikas tööstuses aurumasin, mis 
pani liikuma vajalikke seadmeid, laevu, ronge jne...
• Aurumasina kasutegur on paraku aga väike. 
Maksimaalselt 20%.
• Esimese aurumasina jöul liikuva sõiduki ehitas  1765  a. 
Prantsuse sõjaväe insener Nicolas Joseph Cugnot.
Uued  tehnoloogiad
• 17. sajandi lõpu poole tegeldi intensiivselt uut tüüpi energiaallika 
leiutamisega.
• 1860 a. tegi Jean Etienne Lenoir esimese gaasimootori. Tegemist oli kahe 
silindrilise  mootoriga . Silindrisl olev gaasi ja õhu segu süüdati sädemega 
ja tekkinud  gaas  lükkas kolvi liikuma. Mootor tegi suurt müra, kuna kolvid 
põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei 
õigustanud.
• Saksamaal puutus selle mootoriga kokku  müüjaõpilane  Nicolaus  Otto. 
Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige 
optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile 
ka hooratta. 1876.a.  leiutas  Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida 
kutsuti „Otto  Cycle  Engine”. 4- taktiline  sisepõlemismootor oli sündinud! 
Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks.
Esimene Auto
• Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud 
sisepõlemismootoriga sõidukid.
• Maailma esimene auto, mida toodeti arvestatavas 
koguses ja bensiini mootoriga, oli K. Benzi  „Velo” ( 1886 ). 
See ei meenutanud tänapäevast autot mingil moel, see 
oli ehitatud kaariku põhjale, kahe  kohaline  ja 
lahtine . Autol oli ainult kolm ratast ja  gaasipedaali 
asendas gaasikang. Ühesilindrine mootor, mis asus auto 
tagaosas   arendas  kuni  0.8 hp ja autol oli ainult üks 
käik.
https://www.youtube.com/watch?v=DL_mJeb6O04
• Esimesed autod tegid palju müra ja hirmutasid hobuseid 
ja inimesi, seepärast püüti autosid keelu alla panna ja 
nende sõitu igati piirata. Tihtipeale pidid auto ees ja 
taga eraldi lipukestega "hoiatajad" käima. Suurim 
lubatud kiirus oli eri maades 6…30 km/h. Seda piirasid 
nii autode võimekus, ohutus kui ka fakt, et ei olnud 
olemas korralikke teid. Kuni 1900 aastateni oli 
sisepõlemismootoriga auto tugevamaid konkurente 
auruauto, sest töökindel aurumasin tundus tolle 
aja inimestele võistlejast usaldusväärsemana. 1894.a. 
juulis jõuti nii kaugele, et korraldati esimene võidusõit 
Pariisist Roueni. Sellest 126 km pikkusest sõidust võttis 
osa 14 bensiinimootoriga ja 7 aurumasinaga autot. 
Tulemuseks oli bensiinimootoriga autode võit keskmise 
kiirusega 20,5km/h.
Esimene Auto Eestis
• Esimeseks autoks Eestis oli  1895 . a. Paide 
keisriametnikule kuulunud auto (jõuvanker). Tallinna 
esimeseks autoomanikuks oli kapten Fjodorov, kes ostis 
1902 . aastal Peterburist  Clement -Panhard marki auto.
• Tallinnas oli 1908 aastal 6, 1913. aasta suvel 74 ja 1914. 
aasta juulis 162 autot. I maailmasõja algusega 1. 
augustil 1914 rekvireeriti neist 67. 1914. aastal oli 
näiteks Rakveres 20,  Haapsalus 8, Tallinna  maakonnas  7 
ja Paides 4 autot.
Diiselmootor
•  Diiselmootori  loojaks on  Rudolf   Diesel . Ta õppis Münheni 
Tehnika Ülikoolis. Ajendiks, et Diesel üldse hakkas 
diiselmootorit leiutama, oli katse koolifüüsikast. Katse 
seisnes selles, et kui klaassilindris olevat kolvi kiiresti 
alla suruda ( kolv  oli täidetud petrooliumi ja õhuseguga), 
siis see süttis ja lükkas kolvi üles. Katse käigus sai 
Diesel ka viga, aga just ennast kodus ravides tuli tal 
mõte tekkinud plahvatust ära kasutada. Diisel sai 
mootori valmis 1892.a.  veebruaris  ja patenteeris selle 
1893.a. Esimesed  mootorid  küll töötasid, kuid 
ebaedukalt. Diesel kasutas oma mootorites kivisöe 
tolmu. Alles aastal  1897 , kui  leiutati  petrooliumist 
algeline  diiselkütus, muutusid diiselmootorid 
samaväärseks ja arvestatavaks konkurendiks 
ottomootorile.
Autode võidukäik
• Esimesed autod olid hästi kallid. 1896.a.  ehitasid  kaks venda 
Charles ja Frank Duryea 13 peaaegu samasugust autot nagu 
Karl Benz, kuid nende  kalli  hinna tõttu $1000 - $2000 ei 
suutnud keskmine ameeriklane neid osta. (Tänapäevases 
rahas maksaks auto 200 000 eurot!) Duryea Motor  Wagon 
läks  pankrotti  ja vennad müüsid oma firma maha.
• Esimene mees kes suutis auto teha kättesaadavaks keskmise 
sissetulekuga inimesele oli  Henry   Ford .
• Esimene H. Fordi  auto sõitis teedel alles 1896, kui ta müüs 
maha oma esimese auto, mida ta kutsus „Quadracycle” $200 
eest. Raha kasutas ta uue auto  arendamiseks .
• 1899.a. Loodi Detroiti  linnapea  ja teiste  rikaste  toetusel 
H. Fordi poolt Detroit  Automobile  Company. Selle firma 
poolt ei toodetud ühtegi müügiautot ja  mindi  laiali 
aastal 1901.
• 17.Juunil 1903.a. asutati  Ford Motor Company. Tehti 
katsetusi paljude mudelitega, kuid kõige edukamaks 
autoks sai 1908.a. välja antud Model T, millel oli 8 
erinevat keretüüpi, kõik ehitatud samale alusvankrile.
• Autol oli 4-silindriline 20 hobujõuline mootor, 2 käiguline 
käigukast ja suutis arendada kiirust ~70km/h. 
Kokku valmistati ja müüdi üle 16 miljoni Ford T.
• Ford T edu aluseks on Henry Fordi poolt leiutatud üks 18 
suurimaid tööstuslikke revolutsioone- masstootmine. Selle 
idee sai ta  Chicago  tapamajast, kus loomakehad liikusid mööda 
konveierliini. Sinnamaani ehitas ja valmistas iga auto üks 
töömees. Masstootmine tähendas, et iga töömees tegi oma 
operatsiooni. Sellise uuendusega vähenes auto tootmisaeg 
mitmelt kuult mõnele päevale ja auto hind langes kosmilistest 
summadest  500-700 dollarini mis oli tavalise töömehe mõne 
kuu palk. Sellega oli auto kättesaadav igale lihtinimesele ja 
auto kui  transpordivahend  sai alustada oma võidukäiku.
• Henry Ford suri 1947 aastal ja sinnamaani olid suuremas osas 
kui mitte kõik valmistatud Fordid mustad. Selle põhjenduseks 
on kaks varjanti. Ametlik põhjus on selles, et must värv kattis 
kõige paremini ja ta kuivas kõige kiiremini. Rahvasuu aga 
räägib, et H. Ford tahtis sellist värvi. H. Ford on lausunud sõnad 
et: "Auto võib olla ükskõik mis värvi, peaasi et ta on must"
•  1910  – 1940.a muutis autosid palju kuid nad ei näinud ikka veel 
välja nagu tänapäeva autod. Autodele lisati katused ja tänu 
katuste lisamisele said võimalikuks ka külgedele klaaside või kile 
katete lisamine. Autodele tekkisid rehvid ja need täideti õhuga. 
Lisandus ka palju tänapäevaseid lisasid nagu starter, tuled, 
suunatuled ja tänapäevased juhtimisseadised.
• Sellel ajastul olid Euroopas ja Baltimaades väga levinud Ameerika 
autod. Seda põhjusel, et  autotootjad  Euroopas valmistasid 
luksusautosid, mis olid hästi kallid ja mida valmistati kaua. 
Ameerika autotootjad kasutasid aga masstootmist ja sellega oli 
hind Euroopa konkurentidest mitmeid  kordi  odavamaid.
• 20 – 30 aastatel, kui inimesed hakkasid  rikkamaks  saama ja 
autode nõudlus kasvas muutusid tähtsaks autode kiirus ja stiilsus. 
Moodi läks paadi kujuline saba ja V- kujuline nina. Uksed tehti 
tahapoole avatavad.  Riietuses  hakati välja töötama autosõiduks 
sobilikke  riideid .
• 30 aastatel muutusid eriti populaarseks odavad väiksed pereautod. Tuli 
välja palju uusi tehnilisi  uuendusi  nagu klaasipuhastid, soojendus. 
Ilmusid ka gabariidi- ja pidurituled.
• Peale teist maailmasõda tulid autondusse suured muudatused. Hakati 
tootma  autosid mis nägid enam-vähem välja nagu tänapäeva autod. 
Auto kered tehti laiemaks,  kadusid  porilauad, autod tehti ümaramaks ja 
klaasid  ei olnud püstasendis, vaid väikse kalde all mis tegi autod palju 
voolujoonelisemaks ja tuuletakistus muutus palju väiksemaks. Sel ajal 
olid eriti moes  sportautod .
• 50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu 
sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu „uimedele”. Need 
olid uime sarnased kõrgendused, mille otsa tavaliselt sobitati tagatuli, 
mingit praktilist otstarvet neil ei olnud. Ennekõike võeti autode 
disainimises eeskuju lennukitest ja kosmoselaevadest. Käimas oli ju 
kosmoseajastu  ja võidujooks  kuule ! Autode ilustamiseks hakati peale 
panema  massiliselt kroomdetaile. Uute tehniliste avastustena hakati 
autodel kasutama rooli- ja pidurivõimendusi, kuna selle aja autod olid 
sageli üle 5 meetri pikad, tihti ka väga  laiad  ja kohutavalt rasked. 
Sellepärast oli ka autode kütusekulu meeletu, 30 - 35 l/ 100km .
• Tuli kasutusele ka palju uusi lisaseadmeid ja mugavusseadmeid. 
Elektriga  toimiv katus ja automaatkäigukast olid ühed 
tähelepanuväärsemad. Sel ajal tekkis ka ameerikalik elulaad, kus 
auto oli  kesksel  kohal.
• Tekkisid  drive  in kinod, restoranid ja Lõuna Californias isegi drive in 
kirik . 50ndatele iseloomulikud uimedega autod kadusid lõplikult 70 
aastate keskel.
• 70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me juba tänapäeval 
oleme  harjunud  nägema. Kuna oli suur energia ja eelkõike  nafta  
kriis, siis vanad ja suured "gas guzzlerid" ja muud muskelautod 
muutusid ebapraktilisteks. Uued autod olid palju keerulisemad 
võrreldes vanemate autodega. Insenerid olid välja töötanud palju 
uusi lahendusi autode kokkupanemiseks ja ka palju uusi 
lisaseadmeid ning abivahendeid. Autod koosnesid sadadest 
osadest, mis kõik lisati auto  kere  külge ükshaaval. Autod hakkasid 
minema väikemateks ja kompaktsemateks, mahutades tavaliselt 5 
inimest ja keskmise suurima kiirusega kuni 160km/h
Aastaarvud
• Tsaari-Venemaa jaoks  tootis  autosid Vene-Balti Vagunitehas, mis asus 
Riias. Seal valmistati aastatel 1910…1915 451 sõiduautot “Russo- Balt ”. 
Need paistsid silma töö korralikkuse, ökonoomsuse , vastupidavuse ja 
materjalide kõrge kvaliteedi poolest.
• 1870- meeterkeere ja  standardse  mutrivõtme loomine
• 1887- J. Dunlop leiutas õhkrehvi. (Algselt poja rattale)
•  1898 - Esimese kahekomponentse autopahtli (kiire kuivamise ja õhku ei 
vaja kuivamiseks) leiutas Itaalia  keemik  ja põhjus ei olnud vajadus autot 
pahteldada, vaid lühendada aega oma naise meikimisel teatrisse 
minekuks .
• 1900- auto  suurseeria  tootmises
• 1901- F. Porche teeb esimese hübriidauto (elektrimootor+bensiinimootor)
• 1912-esimene elektrisüsteem autol
• 1913- toodeti USA-s üle 1 miljoni auto aastas.
• I maailmasõja algus pidurdas autode arengut Euroopas.
• 1922- kinnine  teras kere.
• 1924- hüdraulilised pidurid
• 1930- esivedu
• 1935- automaatkäigukast
• 1937- USA-s 1 auto 4,5 elaniku kohta.
• 1938- F. Porche disainib A. Hitleri käsul rahvaauto VW 
Beetle. Kokku valmistati üle 16 miljoni auto. (Brasiilias ja 
Aafrikas valmistatakse seniajani!)
• 1939- areng seiskus, pärast sõda toimus stiili areng.
• 1951- Citroen  11B, esimene seeriaviisiliselt toodetud 
esirattaveoga auto.
• 1954- esimesed turvavööd
• 1956- esimene  sissepritse  MB 300SL
• 1965- analoogne ABS süsteem
• 1981- esimene  turvapadi  1987- kaasreisija turvapadi
• 1985- esimene ABS standardvarustused (Ford Scorpio)
Veel fakte
• Kõige vanem automark on  Mercedes -Benz, mis on ainsa margina 
sama vana kui autoasjandus ise. Vanuselt teine tänini tegutsevad 
firmad on Peugeot,  Fiat  ning  Renault .
• Esimest korda müüdi auto ühelt firmalt ühele inimesele 123 
aastat tagasi, kui 1888. a. ostis  prantslane   Emile   Roger  Carl 
Benzilt nii auto kui Benzi müügiõigused Prantsusmaal
• Täna on kõige  tavalisem , argisem ja levinum jõuallikas 
neljasilindriline bensiinimootor. Seda on kõvasti arendatud, 
sellest pakutakse  suuremaid  ja väiksemaid, võimsamaid ja 
ökonoomsemaid modifikatsioone, ent tegelikult pärineb taolist 
tüüpi  agregaat  juba 1896. aastast, mil Panhard & Levassor esitles 
2,4-liitriset 8-hobujõulist.
• Neljasilindrilisele järgnes kohe V8, mis moodustati 
sisuliselt kahest neljasilindrilisest. Esimene sellisega 
varustatud seeriaauto oli 1910. a. De Dion-Bouton. 
1915. a. tuli Packard  Twin -Six juba V12 mootoriga ning 
tulemata ei jäänud ka V16, mis nägi seeriailmavalgust 
1930. a. Cadillac Model 452 peal. V6 läks 
seeriatootmisesse alles 1950. aastal, mil taoline käitas 
Lancia Aureliat. Viimane R8 ehk reaspaigutusega 8-
silindriline mootor oli kasutusel nõukogude limusiinil 
ZIS-110, mida toodeti aastani  1959 . Kummalisel  kombel  
on valminud ka üks 9-silindriline agregaat, mis pandi 
1929.a. Willisele, ent sest suuremat asja ei saanud.
• Aegade suurima mootoriga sõiduauto, mis saadaval on 
olnud? Selleks on 200 hobujõudu arendanud Benz 
aastaist  1913-1914. Ka selle mootor oli neljasilindriline, 
ent selle kogumaht oli tohutu: 21,5 liitrit!
• Kuidas  mahub  200 hobujõudu või ka üks hobujõud ühte 
autosse ? Mis asi see hobujõud üleüldse on? Jõud, 
millega hobune autot sikutada suudab? Ametlikult 
märgib 1 hj ühe hobuse keskmist töövõimet, kuigi 
pingutades suudaks suksu korraks koguni 15-20 hj välja 
anda. Inimese vastavad näitajad on 0,14 hj ja 2,5 hj, 
mille saavutab näiteks mõni kõvem spordimees. 
Konkreetsemalt on 1 hj võimsus, mida tuleb rakendada 
75 kg kaaluvale kehale, et see liiguks maa 
külgetõmbejõule vastupidises suunas kiirusega 1 m/s. 
Ühiku autor on veskis töötavate hobuste tarvis 
mõõdupuud tuletanud James Watt.
• 1HP = 0.745699872kW
• Joobes juhtimise eest vormistati esimene  trahv  ära ka 
juba üsna autoasjanduse alguses: 1898. a. kutsuti 
niiviisi korrale elektritaksojuhti George Smith’i, kellelt 
nõuti riigikassasse üks naelsterling. Kiiruse ületamise 
eest sai sugeda ameeriklane L. T. Shevlin, kes sõitis 
1902. a. Minneapolises kiiremini kui 10 milli  tunnis, mis 
tol ajal seal  piiranguna  kehtis.
• Kes on  Doktor Tõrv? See on itaallasest arst nimega 
Guglielminetti, kes pakkus autode algusaastail tohutuks 
probleemiks olevale teede kontrollimatule tolmamisele 
lahenduse: teed tuleb tõrvata! Näiteks sai kinnise 
katusega auto USAs lahtise katusega autost levinumaks 
alles 1925. a.
• Kui Rootsi läks parempoolsele liiklusele üle alles 1967. 
aastal, siis Itaalias kehtis autoajaloo alguses üpriski 
kummaline ning vägagi itaaliapärane korraldus: 
maanteel  kihutati paremal teepoolel, linnades aga 
vasakul ja nii kuni 1923. aastani.  Rooma   paavst  oli 
samas juba keskajal kehtestanud vasakpoolse 
liikluskorra, mis tugines „mugaval“ ohutuse  eeldusel , et 
sel viisil on paremakäelistel ratsanikel end võimalik 
paremini vastutuleva liikleja pretensioonide vastu 
kaitsta...
• Enne Hollywoodi esilekerkimist oli maailma suurimaks 
filmilevitajaks omapärasel kombel Ford Motor Company, 
mille uudisklippe näidati iganädalates tuhandetes 
kinodes üle terve USA. Fordi edu toetus teatavasti 
mudelile T, mis moodustas 1918. a. kogu maailma 
autotoodangust enam kui poole.
Milline on aurumasina tööpõhimõte?
Mille leiutas James Watt?
Kes leiutas esimese  bensiinimootori  
ja millal?
Milline on diiselmootori ja 
ottomootori suurim erinevus?
Millal patenteeriti esimene auto ja 
kelle poolt?
Millal leiutati diiselmootor ja kelle 
poolt?
Millise  tehnoloogia  tõi 
autotööstusesse H. Ford ja miks oli 
see nii suur muutus?
Nimeta 5 autondusega seotud 
tähtsat aastaarvu ?

Document Outline

• Slide 1
• Lühidalt
• Aurumasin
• Slide 4
• Slide 5
• Uued tehnoloogiad
• Esimene Auto
• https://www.youtube.com/watch?v=DL_mJeb6O04
• Slide 9
• Esimene Auto Eestis
• Diiselmootor
• Autode võidukäik
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Aastaarvud
• Slide 19
• Slide 20
• Veel fakte
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Milline on aurumasina tööpõhimõte?
• Mille leiutas James Watt?
• Kes leiutas esimese bensiinimootori ja millal?
• Milline on diiselmootori ja ottomootori suurim erinevus?
• Millal patenteeriti esimene auto ja kelle poolt?
• Millal leiutati diiselmootor ja kelle poolt?
• Slide 32
• Nimeta 5 autondusega seotud tähtsat aastaarvu?