Elektroenergeetika alused

Q: Mis vahe on võimsusel ja energial?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektroenergeetika alused

Q: Mis ajal moodusus Eestis ühtne elektrisüsteem ning miks see tekkis?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektroenergeetika alused

Q: Kus piirkonnas Eestis põlevkivi leidub ja kuidas seda kaevandatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektroenergeetika alused

Q: Kui palju põlevkivi aastas kaevandatakse ning kui kauaks seda veel jätkub?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektroenergeetika alused

Q: Millised on põlevkiviga seotud keskkonnaprobleemid?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektroenergeetika alused

Q: Milleks seda veel kasutatakse lisaks elektri tootmisele?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektroenergeetika alused

Q: Milleks seda kasutada?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektroenergeetika alused

Q: Millised on nende mõjud keskkonnale?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektroenergeetika alused

Q: Kus kohast jõuab Eestisse maagaas ning kuidas seda transporditakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektroenergeetika alused

Q: Millest see elekter toodetakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektroenergeetika alused

Mägi, Karel

Elektroenergeetika alused (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Elektroonika - Elektroenergeetika alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis vahe on võimsusel ja energial?
Mis ajal moodusus Eestis ühtne elektrisüsteem ning miks see tekkis?
Kus piirkonnas Eestis põlevkivi leidub ja kuidas seda kaevandatakse?
Kui palju põlevkivi aastas kaevandatakse ning kui kauaks seda veel jätkub?
Millised on põlevkiviga seotud keskkonnaprobleemid?
Milleks seda veel kasutatakse lisaks elektri tootmisele?
Milleks seda kasutada?
Millised on nende mõjud keskkonnale?
Kus kohast jõuab Eestisse maagaas ning kuidas seda transporditakse?
Millest see elekter toodetakse?
Milliste riikidega on ühendatud Eesti elektrisüsteem?
Millistest riikidest imporditakse?
Kui ka töö põhimõttelt?
Kui jah siis nimeta mõni?
Mille poolest erineb kombijaam teistest elektrijaamadest?
Millised on tuumajaama peamised agregaadid?
Millised on hüdroelektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte?
Kui suur on Eestis hüdroelektriaajamade koguvõimsus?
Millised on elektrituulikute peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte?
Kui suur on Eestis üles seatud tuulikute võimsus?
Millised on tuuleenergia laialdase kasutususelevõtuga seotud probleemid?
Millised probleemid on Eesti elektri tootmist ootamas aastal 2016?
Mis on põhivõrgu peamine ülesanne?
Kui suured on ligikaudu võrgukaod põhivõrgu?
Mis on jaotusvõrgu peamine ülesanne?
Kui suured on ligikaudu võrgukaod jaotusvõrgus 7-8?
Millistel juhtudel kasutatakse elektrienergia edastamiseks alalisvoolu liine?
Kus Eestis alalisvoolu liine kasutatakse?
Millised on õhuliini põhilised osad?
Mille poolest erineb kaabelliin õhuliinist?
Millest on valmistatud elektriliini juhtmed ja millised on nad konstruktsioonilt?
Millistele tingimustele peavad juhtmed vastama?
Millised on alajaama põhiosad?
Millist tüüpi alajaamu tead?
Mis on alajaamas lülitite ülesanne ning millised lüliteid tead?
Mille poolest erinevad lahklülitid ja võimsuslülititest?
Mida määravad elektrivarustuse kvaliteedinõuded?
Mida määravad elektrivarustuse tarnekindluse nõuded?
Mille poolest erinevad elektrivarustuse kvaliteedinõuded tarnekindluse nõuetest?
Milliste elektrivõrgu töökindlus- ja kvaliteedinõuetega on Eestis probleeme?
Kuidas sagedust reguleeritakse?
Milline on automaatika ülesanne energiasüsteemis?
Millised on suure energiasüsteemi eelised ja puudused?
Mille poolest erineb tsentraalne elektritootmine hajutatud tootmisest?

Mis vahe on võimsusel ja energial? Too näiteid.
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust
Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
nt panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, gaasi rõhku või muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat võime tinglikult nimetada töö varuks .

Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist?
Elektrienergia kasutuselevõtu alguseks Eestis loetakse 1882. aastat, mil Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem “ Ilmarine ”) ja Narvas Kreenholmi
Manufaktuuris seati ruumide valgustamiseks üles esimesed generaatorid .
1885. a katsetati voolu tootmist tööstusseadmete käitamise tarbeks
Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator ) ja
juba nimetatud Kreenholmis (5 kV alalisvoolu generaator).
Esimeseks tööstuslikuks elektrijaamaks võib pidada siiski 1893. a tööd
alustanud Kunda tsemenditehase kahte generaatorit koguvõimsusega ca
200 kW.
Esimene munitsipaaljõujaam rajati 1907 aastal Pärnus, selle võimsus oli 100 kW, seda käitas aurumasin ning toodetud elekter läks Pärnu linna tänavate valgustamiseks.

Mis ajal moodusus Eestis ühtne elektrisüsteem ning miks see tekkis?
1940ndate lõpp, 50ndate algus.
1940. a olid elektrienergia ülekandeliinid koondunud suuremate
elektrijaamade ümbrusesse ning moodustasid neli praktiliselt eraldiseisvat
teeninduspiirkonda – Tallinn, Ellamaa, Virumaa ja Ulila. Seega ei olnud
võimalik ühendada olemasolevaid jõujaamu paralleeltööle ehk kanda üle
võimsusi sinna, kuhu seda antud hetkel kõige rohkem vajati. ülekande
magistraalliinidest kaugemale elekter ei ulatunud ning maal leidus palju
piirkondi, kus pärast sõda elati petrooleumilambi valgel või saadi elektri
väikestest kommunaal- ja tööstuslikest elektrijaamadest.

Kus piirkonnas Eestis põlevkivi leidub ja kuidas seda kaevandatakse? Millest sõltub kaevandamisviisi valik?
Kaevandatakse Ida-Virumaal ulatudes Kiviõlist Narva jõeni ning Jõhvist Väike-Pungerjani
Kaevandamisliigid: *pealmaakaevanamine
- Aidu ja Narva karjääris;
-kohtades, kus põlevkivikihind lebab väiksemal sügavusel (kuni 30 m);
*Allmaakaevandamine
-Estonia ja Viru kaevanduses
+ varustuskindlus, vähene hinna sõltuvus maailmaturust
- suured keskkonnakahjud, madal kütteväärtus

Kui palju põlevkivi aastas kaevandatakse ning kui kauaks seda veel jätkub? Millised on põlevkiviga seotud keskkonnaprobleemid?
Aastas kaevandatakse 15 miljonit tonni.Jätkub veel 25 aastaks. (Kütteväärtus 8,6 MJ/kg. 1 kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1,4 kg põlevkivi)

Kui suure osa moodustab põlevkivist toodetud elektrienergia elektri kogutoodangus? Milleks seda veel kasutatakse lisaks elektri tootmisele? Milline võiks olla sinu meelest põlevkivi kasutusala tulevikus (kui palju võiks seda kaevandada ning milleks seda kasutada)?
Põlevikivi moodustab 95% toodetud elektrienergia kogutoodangust.

Kui vanad on tootmisseadmed Narva Elektrijaamades ning milline on nende kasutegur? Kui palju moodustab nende kahe elektrijaama toodangu elektri kogutoodangust?
Eesti Elektrijaam
_ Ehitatud 1969-1973
_ 1.-7. plokk a 200 MW, kasutegur 30%
_ 2003.a 8. plokk keevkihttehnoloogial 215 MW, kasutegur 35%
_ Toodetakse 77% kogu elektrienergiast
_ Balti Elektrijaam
_ Ehitatud 1958-1966
_ 4 plokki a 200 MW, kasutegur 30%
_ 2005.a 11. plokk keevkihttehnoloogial 215 MW, kasutegur 35%
_ Toodetakse 16% kogu elektrienergiast
Nende kahe eletrijaama toodang moodustab 93% elektri kogutoodangust.

Millest Eestis soojusenergiat põhiliselt toodetakse ning kui suure osa toodangust moodustab koostootmisjaamades toodetud soojus ? Nimeta mõni koostootmisjaam.
Põhiliselt biokütusest, maagaasi. Koostootmisjaamades toodetud soojus moodustab u 37% toodangust.
*Väo koostootmisjaam, Tartu koostoomisjaam

Millised on põhilised elektri tootmisel tekkivad atmosfääriheitmed ning millised on nende mõjud keskkonnale? Kuidas mõjutavad atmosfääriheitmed energeetika arengut?
Süsihappegaas ja lämmastik, NO2, Kasvuhoonegaasid - kliimasoojenemine. Happevihmad
Peab piirama heitgaasi tootvate kütuste kasutamist

Kus kohast jõuab Eestisse maagaas ning kuidas seda transporditakse? Kui suure osa ligikaudu moodustab maagaas toodetud elektrienergia kogutoodangus?
AS Eesti Gaas impordib gaasi torutranspordiga Venemaalt ja Lätist gaasitorude kaudu
Maagaasist toodetud elektrienergia moodustab 5% elektrienerga kogutoodangust.

Millistest energiaallikatest Eestis peamiselt elektrit toodetakse ( ligikaudne võimsus) ning kus? Millistel kütustel ning tehnoloogiatel võiks sinu meelest tulevikus Eestis elektri tootmine põhineda ning miks?
Narvas, põlevkivist.

Ligikaudu kui palju elektrienergiat aastas Eestis toodetakse ning kui palju protsentuaalselt sellest moodustab lõpptarbimine, elektrijaamade omatarve , eksport ning võrgukaod.
10000GWh. 10 % omatarve. 20% eksport. 10% kadu. 70 % lõpptarbimine. (10% import )

Kui suur osakaal elektrienergia tootmises on taastuvatel energiaallikatel ning millest see elekter toodetakse? Milliseks kujunev taastuvelektri toodang lähimatel aastatel. Kui suur võiks sinu meelest taastuvate osakaal tulevikus olla ning miks?
2,3% (2008 aasta seisuga).Toodetakse: puit, biogaas, hüdroenergia, tuuleenergiaEL’iga liitumiselt võeti kohustus 2010ks aastaks taastuvast energiaallikast toodetud elektri osakaalusk 5,1% kogutarbimisest.

Kui palju ligikaudu maksab kodutarbijale 1 kWh elektrienergiat ning millest see tasu koosneb?
Maksab u. 1,5 kr/kWh
ELEKTRIHIND =ELEKTRIENERGIA + VÕRGUTEENUS + TAASTUVENERGIA TASU + ELEKTRIAKTSIIS

Milliste riikidega on ühendatud Eesti elektrisüsteem? Millistesse riikidesse Eestist elektrit eksporditakse ning millistest riikidest imporditakse?
Eesti elektrisüsteem on 330 kV liinide kaudu seotud Läti, Leedu ja Venemaaa elektrisüsteemidega. Ekporditakse Venemaale, lätti, leetu ja Soome. Imporditakse Venemaalt, lätist, leedust, soomest.

Milliseid pikaajalisi energeetikat puudutavaid kohustusi (protsendilised eesmärgid, nimetatud ka arengukavades) võttis Eesti seoses Euroopa Liitu astumisega?

Tagada riiklikult kehtestatud keskkonnanõuete täitmine -> põletusseadmete direktiiv (2005.a Balti EJ, 2015.a Eesti EJ – 1659 MW ehk 73% olemasolevast võimsusest);
Saavutada 2010. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaaluks 5,1% brutotarbimisest -> 2008.a 2,3%;
Saavutada 2020. aastaks elektri ja soojuse koostootmisjaamades toodetud elektri osakaaluks 15-20% brutotarbimisest ning soojuse osakaaluks 35-40%-> 2008.a elektrist 11% ja soojusest 37%;
Avada Eesti elektriturg 35% ulatuses 2009. aastaks ja täielikult 2013. aastaks
Hoida 2010. aastani primaarenergia tarbimise maht 2003.a tasemel;
Tagada sisemaise elektritarbimise koormuse katmiseks vajalik kohaliku genereeriva võimsuse olemasolu;

Millised on soojuselektrijaamade, tuumajaamade, hüdroelektrijaamade ja elektrituulikute sarnasused (nii tehnoloogilised kui ka töö põhimõttelt)?
Kõik muundavad mehhaanilise energia elektrienergiaks.

Millised on auruturbiiniga soojuselektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni. Mille poolest erineb kondensatsioonielektrijaam koostootmisjaamast?

Aurukatel. Auruturbiin , Elektrigeneraator,

Kuuma auru kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks
Ülekuumendatud aur suunatakse düüside või ringikujuliselt

paigutatud juhtlabade abil turbiini võllil paiknevatele töölabadele
(vähemalt mõnikümmend tükki, järjestikku on kuni paarkümmend labaringi)

Töölabadele toimiv jõud paneb turbiini tööratta pöörlema (kuni 3000p/min)
Kondensatsioonjaamade juurde kuulub veega jahutatav kondensaator või õhuga jahutav gradiir, millega jahutatakse ülejääv soojus ning jahutusvesi suunatakse veekogusse

On, näiteks Iru elektrijaam

Kondensatsioonijaamad:
Toodetakse ainult elektrienergiat
Ehitatakse kütuse leiukoha lähedale
Madala kasuteguriga (30-45%)
Kasutusel baaskoormusjaamadena
Koostootmisjaamad
Toodavad elektrit ja soojust
Ehitatakse soojustarbijate lähedale
Sõltuvad soojuse koormusgraafikust
Kõrgem kasutegur (kogukasutegur 70-80%)

Millised on gaasiturbiiniga soojuselektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni? Mille poolest erineb gaasiturbiiniga elektrijaam auruturbiiniga jaamast ?

Põlemiskamber, gaasiturbiin , generaator

Erinevus:

Kütusena kas gaas või vedelkütus
Kiiresti käivitatavad (mõni minut) ja hästi reguleeritavad (tipu- või reservjaamad)
Gaasiturbiinist väljuvad kõrge temperatuuriga gaasid
Madala kasuteguriga (25-40%), koostootmisel kuni 60%
Väiksemad mõõtmed, kuid materjalid kallimad -> maksavad rohkem
Eluiga lühem – kuni mõnikümmend tuhat töötundi
Valmistatakse võimsusega 0,5 – 400 MW
Ehituspõhimõttelt sarnased auruturbiiniga, kuid: Turbiini rootori paneb pöörlema kõrgrõhuline põlemisgaas (mitte veeaur)

Millised on kombijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni? Mille poolest erineb kombijaam teistest elektrijaamadest?

Kombijaamad on gaasiturbiinjaamad, kus gaasiturbiini(de)le on lisaks auruturbiin(id), mis saavad auru gaasiturbiini heitegaasidega köetavast aurukatlast.
Kütusena kasutatakse põhiliselt maagaasi
Uudse lahendusena saab kasutada ka tahkekütuseid neid eelnevalt gaasistades
Valmistatakse võimsusega 15 – 1000 MW
Kasutegur kuni 62%, koostootmisel kuni 85%
Osalisel koormamisel kasutegur märkimisväärselt langeb
Sobivad pooltipuagregaatideks

Millised on sisepõlemismootoriga elektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni? Millised on sisepõlemismootoriga elektrijaamade eelised ning kasutusala?

Kütuse keemiline energia muundub soojusenergia vahendusel mehaaniliseks energiaks sisepõlemismootorites
Edasine energia muundumine toimub nagu teistes soojuselektrijaamades - elektrigeneraatorites.
Kütusena kasutatakse diislit või maagaasi (biogaasi)
Kasutatakse ka väikesevõimsuseliste liikuvate (teisaldatavate) elektrijaamadena
Kasutegur kuni 50%, koostootmisel kuni 90%
Võimsus kuni 40 MW
Kiiresti käivitatavad, hea reguleerimisega
Täisautomaatsed

Millised on tuumajaama peamised agregaadid? Nimeta meile mõni lähedal asuv tuumajaam . Millised on kaks enamlevinud tuumajaama tüüpi ning mis on nende erinevus?
Tuumaelektrijaamad on soojuselektrijaamade eriliik, kus soojuse tekitamiseks kasutatakse aatomituumade lõhustumist reaktoris.

Survevesireaktoriga TEJ (Loviisa TEJ)
Keevvesireaktoriga TEJ (Olkiluotu TEJ)

Millised on hüdroelektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kui suur on Eestis hüdroelektriaajamade koguvõimsus? Nimeta erinevaid hüdrojaamade tüüpe.

Veehoidla , Tamm, Turbiin , Generaator,Jaama hoone

Liigid:

Paisuelektrijaamad – hoone paisu peal või lähedal ning kõrguste vahe tekitatakse paisuga
Derivatsioonijaamad – hoone paisust eemal ning vesi juhitakse turbiinidesse kas torustike, tunnelite või kanalite abil
Loodeteelektrijaamad – saab ehitada ookeani rannikule , kus vee tõusu ja mõõna veetase suur. Lahele ehitatakse ette tamm, kuhu tõusu ajal lastakse vesi sisse ning turbiin töötab kahes suunas
Laineteelektrijaamad – väikese võimsusega, mis kasutavad ära ookeanilainete pekslemise
Pumpelektrijaamad ehk hüdroakumulatsiooni-jaamad – pumbaga viiakse vesi veehoidlasse (nt, siis kui elektri tarbimine on väike), et seda hiljem kasutada

Millised on elektrituulikute peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kui suur on Eestis üles seatud tuulikute võimsus? Nimeta Eesti mõni suurem tuulepark
Agregaadid: Torn, rootor, kondel
Olemasolevad suuremad tuulepargid: Aulepa 39 MW; Viru- Nigula 24 MW, Pakri 18,4 MW,

Tuulikute summaarne võimsus 117,3 MW.

Millised on tuuleenergia laialdase kasutususelevõtuga seotud probleemid?
Tuuleelektrijaamade kõikuv ja sageli kiiresti muutuv võimsus raskendab energiasüsteemi teiste elektrijaamade taitlust, kuna need peavad suutma kompenseerida tuuleelektrijaamade võimsuskõikumisi ja isegi nende ootamatut väljalülitamist nt tormi v tuulevaikuse järsul tekkel.

Millistest taastuvatest energiaallikatest (v.a tuul ja hüdro) veel Eestis elektrienergiat toodetakse või hakatakse tootma ning kus?
Biokütusel koostootmisjaamad Väo ja Tartu ( puiduhake , puidujäägid, freesturvas)

Milliste Elektrituruseaduses toodud toetustega soodustatakse taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmist?
(1) Tootjal on õigus müüa elektrienergiat määratud tarnena põhivõrguettevõtja nimetatud müüjale või saada põhivõrguettevõtjalt toetust võrku antud ja müüdud elektrienergia eest, kui see on toodetud:
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja, kelle tootmisseadmete võimsus kokku ei ületa 1 MW, võib müüa elektrienergiat lõikes 1 nimetatud müüjale avatud tarnena.
(3) Tootja ei saa toetust elektrienergia eest, mis on müüdud ostukohustust kasutades.
(4) Põhivõrguettevõtja nimetatud müüja peab ostma, kuid mitte rohkem kui määratud tarne, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootjalt tema taotluse alusel tegelikult toodetud ja võrku antud elektrienergiat:
5) Põhivõrguettevõtja nimetatud müüjal on õigus põhivõrguettevõtjalt nõuda, et see hüvitaks käesolevas paragrahvis nimetatud ostukohustuse tõttu tekkinud lisakulud. Lisakulude suuruse
arvutamise kord, hüvitise maksmiseks vajalikud andmed ning hüvitise tasumise aeg ja kord nähakse ette võrgueeskirjas.
(6) Põhivõrguettevõtja maksab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootjale tema taotluse alusel toetust võrku antud ja müüdud ühe kilovatt -tunni elektrienergia eest:
1) 84 senti, kui see on toodetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt;
2) 50 senti, kui see on toodetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või 3 kohaselt, või
[Punkt 3 jõustub 1.01.2010]
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud määras või Konkurentsiameti kooskõlastatud määras, kui see on toodetud käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tõhusa koostootmise režiimil.
(7) Konkurentsiamet võib kooskõlastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja taotluse alusel lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud hinnast erineva hinna ja lõike 6 punktides 1 ja 2 nimetatud toetuse määrast erineva määra, kui elektrienergia on toodetud lõike 1 kohaselt tõhusa koostootmise režiimil.
[Lõige 8 jõustub 1.01.2010]
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud hinna ja toetuse määra kooskõlastamiseks töötab Konkurentsiamet välja metoodika, mille koostamisel võetakse arvesse, et elektrienergia kohustusliku ostu hind peab võimaldama tootjal:
1) katta elektrienergia tootmiseks tehtavad põhjendatud kulutused eeldusel , et kulutused kütusele ei ületa selle turuhinda;
2) katta õigusaktist ning tegevusloa tingimustest tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavad kulutused;
3) katta põhjendatud kapitalikulu ;
4) tagada põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt.
[Lõige 9 jõustub 1.01.2010]
(9) Konkurentsiamet avaldab oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud taotluses esitatavate andmete loetelu ja nende esitamise korra ning lõikes 8 nimetatud metoodika.
(10) Käesolevas paragrahvis nimetatud hindadele ja toetustele lisandub käibemaks.

Millised probleemid on Eesti elektri tootmist ootamas aastal 2016 ? Millised hetkel kasutatavatest suurematest tootmisüksustest jäävad siis kasutusse? Millised on alternatiivid elektri tootmiseks.
2016. aastaks on hetkel kasutatavatest võimsustest käigus vaid Iru Elektrijaam, kaks uut energiaplokki Narva Elektrijaamades ja väikejaamad. Narva EJ –s kuni kuue energiaplokki seiskamine või konserveerimine. TUUMAENERGIA .

Mis vahe on energiasüsteemil ja elektrisüstreemil ning elektrisüsteemil ja elektrivõrgul?

Energiasüsteem on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia ja soojuse tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks.
Elektrisüsteem on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks. Elektrisüsteem koosneb elektrijaamadest ja elektrivõrkudest.
Elektrivõrk on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks. Elektrivõrk koosneb elektriliinidest ja alajaamadest.

Kirjelda Eesti elektrisüsteemi. (tootmine, ülekandmine, milliste riikidega ühendatud on.

Mis on põhivõrgu peamine ülesanne? Millised pinged on kasutusel Eestis põhivõrgus? Kui suured on ligikaudu võrgukaod põhivõrgu?

Vastutab Eesti elektrisüsteemi töökindla toimimise eest, et tagada pidev elektrienergia ülekanne tootjatelt tarbijatele.
Koosneb 137 alajaamast ja u 5100 km ülekandeliinidest pingetel 110-330 kV.
Võrgukaod alla 3 %

Mis on jaotusvõrgu peamine ülesanne? Millised pinged on kasutusel Eestis jaotusvõrgus? Kui suured on ligikaudu võrgukaod jaotusvõrgus( 7-8%)?

Põhiülesandeks klientide liitmine elektrivõrguga ning nende elektrivarustuse tagamine
Kasutatakse pingeid 35, 20, 15, 10 ja 6 kV ning madalpingena 220/380 V.
Koosneb 48 000 km õhuliinidest, 11 000 km kaabelliinidest, 21 000 alajaamast ja 495 000 liitumispunktist.

Millistel juhtudel kasutatakse elektrienergia edastamiseks alalisvoolu liine? Kus Eestis alalisvoolu liine kasutatakse?

Kasutusel juhul, kui on vaja edastada suuri võimsusi (mõni GW) suurele kaugusele (1000 km ja enam),võidakse kasutada alalisvooluliine.
Alalisvooluliinid või vahelülid (nt Viiburis Venemaa ja Soome vahel) on vajalikud ühendamaks mittesünkroonselt talitlevaid elektrisüsteeme.
Alalisvool on vajalik pikkade (nt merealuste) kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suure mahtuvuse tõttu võimalik.
Alalisvoolu korral on nii õhu- kui kaabelliinid lihtsamad ja odavamad kui vahelduvvooluliinid, kuid nad nõuavad mõlemas otsas kalleid muunduralajaamu.

Millised on õhuliini põhilised osad? Mille poolest erineb kaabelliin õhuliinist?

Juhe, Piksekaitsetross, Isolaator , Masti püstik, Masti traavers
Kaablid paigutatakse maasse, tunnelitesse, torudesse, plokkidesse jne
Kasutusel linnades, tehaste ja energeetikaobjektide territooriumil
Eelised: *Nõuavad vähem ruumi *Välismõjude eest paremini kaitstud *Töökindlamad

*Ohutumad

Millisest võivad olla valmistatud elektriliini mastid ning millisel pingel teatud materjalist maste kasutatakse? Nimeta mõni masti tüüp (vastavalt funktsioonile).

Materjal
Puit – immutatud, kasutatakse madalpingel
Raudbetoon – kasutatakse madal- ja keskpingel
Metall - värvitud või tsingitud teras, kasutatakse kõrgepingel
Funktsioonile vastavalt
Kandemast – juhtmete ülalhoidmiseks, 80-90% mastidest
Ankrumast – tugevdatud, juhtmed kinnitatud isolaatorpingutuskettide abil
Nurgamast – tugevdatud, kasutatakse liini suunamuutusel
Lõpumast – liini alguses ja lõpus, ühepoolne tõmbejõud
Üleviigumast – kohtades, kus liin ületab rajatisi, veekogusid jms takistusi
Harumast – liini hargnemiskohas
Transpositsioonimast – pika liini puhul faasijuhtmete omavahelise paigutuse muutmiseks

Raudbetoonist kandemast 6-10 kV
Raudbetoonist kandemast 35 kV
Kaheahelaline metallist ankrumast 110 kV
Kaherealine metallist kandemast 220 kV

Millest on valmistatud elektriliini juhtmed ja millised on nad konstruktsioonilt? Millistele tingimustele peavad juhtmed vastama?

Materjal:
Vask – hea materjal, aga kallis
Alumiinium – vasest kehvem, odavam
Alumiiniumi sulamid ja teras – põhiliselt terasega tugevdatud alumiinium
Peavad olema hea elektrijuhtivusega, suure mehhaanilise tugevusega, vastupidav keemilisele toimele ning soodsa hinnaga.
Konstruktsioonilt köisjuhtmed – traatidest kihiti kokkukeeratud

Millest koosnevad maakaablid ning millisel juhul kasutatakse kaabelliine õhuliini asemel?

Konstruktsioon – kaablisoon, selle isolatsioon , vööisolatsioon, täidis, kaitsesoomused
Kasutusel linnades, tehaste ja energeetikaobjektide territooriumil
Eelised: *Nõuavad vähem ruumi *Välismõjude eest paremini kaitstud *Töökindlamad

*Ohutumad

Millisest võivad olla valmistatud elektriliini isolaatorid ning millist tüüpi isolaatoreid tead?

Materjal
Portselan
Klaas – puruneb kergemini
Plastik – odavam, koguseliselt vähem
Tüübid
Liinitugiisolaatorid – pingel kuni 35 kV
Tõirisolaatorid – ühest elemendist jäigalt kinnitatud isolaator
Varrasisolaatorid – keskel klaasteksoliidist varras
Rippisolaatorid – pingel alates 35 kV
Varrasrippisolaatorid – keskel klaasteksoliidist varras
Komposiitisolaatorid – klaasplastist südamik, kaetud polümeerkihiga
Rippisolaatorid – taldrikisolaatoritest kett

Millised on alajaama põhiosad? Millist tüüpi alajaamu tead?

Alajaamad koosnevad enamasti trafost ja kahest jaotlast:
ülempingejaotla
trafo
alampingejaotla
kompleksalajaam, postalajaam,

Mis on alajaamas lülitite ülesanne ning millised lüliteid tead?

Eesmärgiks elektrikaare kustutamine kaare jahutamise, deformeerimise või kaarevahemiku deioniseerimisega
Lahklülitid, koormuslülitid, võimsuslülitid

Mille poolest erinevad lahklülitid ja võimsuslülititest? Nimeta mõni võimsuslüliti tüüp.

Lahklülitid – käsiajamiga lülitid kaitselahutusvahemiku loomiseks ahelas; on võimelised lülitama sisse ja välja vaid vooluta ahelaid.
Võimsuslülitid – ahela väljalülitamiseks kõigi võimalike voolude korras,varustatud kustutuskambriga ning automaatikaga
Õlilülitid – elektrikaar kustub õlis
Õhklülitid - kaar kustutatakse suruõhuga

Millest võivad olla põhjustatud rikked elektrivõrgus ning mis selle tagajärjel võib tekkida?

Rike on võrgu talitlust häiriv tegur, mis muudab oluliselt võrgu talitlusparameetreid või talitlustingimusi (nt lühis, ahela katkemine, elemendi rike, defekt või väärtoimimine, inimlik eksitus vms).

Millest on põhjustatud atmosfäärilised liigpinged ning kuidas energeetikaobjekte nende eest kaitstakse ?

Tekivad enamast välgu tagajärjel
Liigpingete piiramine:
Piksekaitsetrossid liinidel
Piksekaitsevardad
Välgupüüdursüsteemid
Liigpingepiirikud - seadmed , mis kaitsevad elektriseadmeid liigpingeimpulsside eest.

Millest on põhjustatud siseliigpinged ning kuidas energeetikaobjekte nende eest kaitstakse?

Kommutatsiooniliigpinged – tekivad tavakäidus sooritatavate lülituste või ka häiringute toimel.
Liini ja trafode sisselülitamine
Koormamata liini või trafo väljalülitamine
Resonantsliigpinged
Piiramiseks:
Liigpingeid tekitavate lülituste arvu piiramine
Pingeregulaatorid
Automaatselt reguleeritavate väljavõtetega trafod
Šunteerivad reaktorid
Ilma taassüttimiseta VL-id
Šunteerivate aktiivtakistustega VL-id
Sünkroniseeritud lülitamine
Neutraali jäikmaandamine
Liigpingepiirikud

Nimeta mõningaid võrgukadude põhjustajaid ning nende vähendamise võimalusi.

Kommertskaod
Ebatäpsed mõõteseadmed
Elektrinäidu hilinenud ülesmärkimine
Vale elektrinäidu teatamine
Elektrivargused
Tehnilised kaod
Normaalsed kaod – on määratud elektrivõrgu konstruktsiooniga ning neid on võimalik arvutada
Rikkekaod – tingitud liinide kokkupuutest okstega, isolaatorite vigastustest, lühistest jne
Kommertsmeetmed
Arvestussüsteemi korrastamine ja täiustamine
Kaugloetavad elektriarvestid
Võlglastega ja elektrivarastega tegelemine
Tehnilised meetmed
Elektriliinide ja trafode rekonstrueerimine või asendamine
Organisatsioonilised meetmed
Võrgu skeemi ja talitluse optimeerimine
Koormuste sümmetriseerimine
Tarbimise juhtimine
Pingenivoo reguleerimine

Mida määravad elektrivarustuse kvaliteedinõuded?

Võrgusagedus 50 Hz:
Toitepinge veab vastama nimipingele – madalpingel on toitepinge 230V
Muud nõuded: värelustugevus (flikker), pingelohud, toitepinge asümmeetria, kõrgemate harmooniliste pinge

Mida määravad elektrivarustuse tarnekindluse nõuded?

Mille poolest erinevad elektrivarustuse kvaliteedinõuded tarnekindluse nõuetest? Milliste elektrivõrgu töökindlus- ja kvaliteedinõuetega on Eestis probleeme?

Selgita elektrisüsteemi sünkroonsuse mõistet. Milliste riikidega sünkroniseeritult töötab Eesti elektrisüsteem?
(generaatorite sünkroonne töö ja vajalik pingenivoo). Energiasüsteemi kõigi
generaatorite rootorid peavad pöörlema sünkroonselt, s.t generaatorite rootorite vaheline nurk, täpsemalt elektromotoorjõudude faaside erinevus ei tohi ületada kindlat
väärtust.
Eesti kuulub ühtsesse sünkroniseeritud süsteemi koos Venemaa, Valgevene, Läti ja Leeduga.

Millisel sagedusel töötab Eesti elektrisüsteem, mis põhjusel võib see muutuda ning kuidas sagedust reguleeritakse?

Sagedusel 50Hz.
Sageduse reguleerimine
Tarbijaid tuleb varustada elektrienergiaga nimisageduse juures. Seejuures peab 3-faasiline vahelduvvoolusüsteem olema sümmeetriline ning pinged faasides siinuselised.
Sageduse väärtus sõltub sellest kui täpselt vastab võimsuse genereerimine tarbimise muutumisele.
Sagedust reguleerivad generaatorid, mis on lülitatud ühtsesse vahelduvvoolusüsteemi ning need pöörlevad sünkroonselt. See tähendab, et nende pöörlemise nurkkiirused on sellised, et pinged generaatori klemmidel on sama sagedusega ning nende pinged on faasis.
Sageduse reguleerimiseks on elektrijaamade turbiinid varustatud kiirusregulaatoritega, mis reguleerivad turbiini pöörlemiskiirust turbiini siseneva energiakanda (aur, vesi) hulgaga .
Juhul kui mõni tootmisseade langeb ootamatult rivist välja, mõjutabsee ka sagedust – sagedus langeb.

Kuidas reguleeritakse põhiliselt pinget ning kui suur on pinge koduses elektrivõrgus?

Pingelisa muutmine:
generaatorite reguleerimisega – elektrijaamade generaatorite pinged on tavaliselt ilma aktiivvõimsust piiramata reguleeritavad piirides ± 5%
trafode ülekandesuhete muutmisega – kasutades kas pingevabalt või koormatavalt reguleeritavaid trafosid.
Pingekao reguleerimine – võrgu elementide takistuste või koormuste muutmise teel.
Koduses majapidamises on pinge 230V.

Kuidas juhitakse energiasüsteemi ning milliste ülesannetega seal igapäevaselt tegeletakse?

Energiasüsteemi juhtimine (operatiivdispetšijuhtimine, dispetšerjuhtimine, operatiivjuhtimine) toimub tsentraliseeritult vastava juhtimiskeskuse poolt, millele võivad alluda hierarhilise skeemi kohaselt väiksemate piirkondade ja linnade elektrivõrkude juhtimiskeskused.
Dispetšjuhtimise ülesandeks on:
Optimaalne koormuse jagamine (millised tootmisseadmed, elektriliinid , trafod on töös)
Seadmete remondi ja hoolduse planeerimine
Reservi kindlustamine (avarii või tarbimise ootamatu kasvu puhuks)
Vahetusvõimsuste reguleerimine (riikide vaheline importeksport)
Reaktiivkoormuste optimaalne jagamine
Sageduse reguleerimine
Staatilise ja dünaamilise stabiilsuse tagamine
Töökindluse tagamine

Milline on automaatika ülesanne energiasüsteemis?
Paljude seadmete ja režiimide juhtimine mõeldamatu ilma
automaatikata.

Etteantud parameetrite alusel on automaatselt reguleeritavad:
elektrijaamade katelde ja turbiinide peaaegu kogu tegevus
generaatorite koormuse (võimsuse) hoidmine etteantud tasemel
pinged elektrijaamade generaatorite väljunditel, enamike alajaamade trafode väljundil, elektrivõrgu erinevates sõlmpunktides
kogu energiasüsteemi sagedus.
Peale selle on elektrijaamas veel palju muid seadmeid ja süsteeme, mille töötamine ilma automaatikata on mõeldamatu, näiteks kütuse transpordi ja ettevalmistuse ning vee keemilise puhastuse süsteeme, tuhaärastust, jahutusvee kasutust jms.

Milleks on vaja elektriliinide taaslülitusautomaatikat ning selgita selle tööpõhimõtet?

Energiasüsteemis toimuvad aegajalt elektriliinide avariilised väljalülitamised, mille tagajärjel tarbijad jäävad ilma elektrita .
Elektriliine püütakse nii kiiresti kui võimalik uuesti sisse lülitada (taaslülitada).
Üle poole avariilistest väljalülitamistest on põhjustatud lühiajalistest lühistest (kestvus kuni mõni sekund). Lühiajalisi lühiseid tekitavad juhtmetele kukkuvad puuoksad, tugev tuul ning linnud ja loomad alajaamades.
Sel juhul on osutunud väga efektiivseteks taaslülituse automaadid, mis võimaldavad elektriliini teatud aja järel uuesti pingestada.
Taaslülitus võib olla ühekordne või mitmekordne (kuni 5 lülitust).

Selgita ebaõigete lülituste blokeeringute vajadust ning too näide lülitite lülitamisreegli kohta.

Et vältida valesid lülitusi, on ettenähtud nende blokeerimine. Tänu blokeerimisele pole näiteks võimalik sulgeda võimsuslülitit, kui vastavad tingimused pole täidetud.
Lülitite sisse ja välja lülitamine toimub kindlate reeglite järgi:
võimsuslüliti võib sisse lülitada ainult siis, kui lahklülitid ja on sisse lülitatud ja maandusnuga on avatud
lahklülitid ja võib sisse või välja lülitada ainult siis, kui võimsuslüliti on avatud
maandusnoa võib sulgeda ainult siis, kui lahk - ja võimsuslülitid on avatud ( elektriahel pingeta).

Selgita reservtoitele lülitamise automaatika tööpõhimõtet.’

Energiasüsteemis toimub aegajalt elektriliinide avariilisi väljalülitamisi.
Kui liinil toimub avariiline väljalülitamine ja reservliinil on pinge olemas, siis teatud viivitusega, näit. 3 sek. (ohutusega seotud), viiakse tarbijad automaatselt üle reservtoitele.
Tagasilülitamine põhiliinile toimub ilma viivituseta ja siis, kui põhiliinil pinge taastub või reservliinil pinge kaob.

Millised on suure energiasüsteemi eelised ja puudused?

Eelised:
Väiksem vajalik võimsusreserv - süsteemis peab olema reserv vähemalt suurima agregaadi võimsuse ulatuses. Süsteemide ühendamisel vajaliku reservi suhteline määr väheneb.
Ühtlasem koormusgraafik – suurema süsteemi koormusgraafik on ühtlasem, maksimaalne koormus madalam ning minimaalne koormus kõrgem.
Suurem töökindlus - kui mõni energiasüsteemi põhielement (katel, turbiin, generaator, transformaator , liin) langeb rivist välja ja süsteemis tekib võimsuse defitsiit, siis saavad tarbijad toite mõnest teisest süsteemist.
Energia parem kvaliteet – suureneb tootmisseadmete arv ning reguleerimises osalevad täpsemad seadmed.
Energiaressursside ja seadmete otstarbekam kasutus – võimalus optimeerida seadmete tootmisvõimsusi vastavalt tootmiskuludele.
Võimalus ehitada võimsamaid elektrijaamu - suures süsteemis saab kasutada suure nimivõimsusega agregaate, mille kasutegur on suurem ja tootmiskulud toodetava energiaühiku ning investeeringu maksumus võimsusühiku kohta väiksemad.
Võimalus elektrituru tekkeks - vaba elektriturg võimaldab tarbijatel hankida elektrienergiat sealt, kus see hetkel on soodsam . Mida suurem on elektrisüsteem, seda tõhusamalt turg toimib
Puudused:
Energiasüsteemide ühendamine toob kaasa ka probleeme. Nendest olulisim on, kuidas säilitada süsteemi stabiilsus (generaatorite sünkroonne töö ja vajalik pingenivoo). Energiasüsteemi kõigi generaatorite rootorid peavad pöörlema sünkroonselt, s.t generaatorite rootorite vaheline nurk, täpsemalt elektromotoorjõudude faaside erinevus ei tohi ületada kindlat väärtust.
Ühendsüsteemis võib avariisituatsioon kanduda ühest süsteemi osast teise, põhjustades avarii laviinitaolise laienemise.

Kuidas ning miks muutub elektrisüsteemi koormus, mis on baas-, tipu- ja pooltipukoormus? Too näiteid erinevate elektrijaama tüüpide sobivusest koormuse katmiseks.

Baas- ehk põhikoormus 0 - Pmin ja on kogu ööpäeva jooksul konstantne. Seda koormust katavad jaamad, mille elektrilise võimsuse muutmine on raske või ebasoovitav (nt tuumaelektrijaamad ja koostootmisjaamad).
Pooltippkoormus Pmin- Pkesk ja muutub suhteliselt suurtes piirides ning seda katavad enamasti kondensatsioonielektrijaamad ja hüdroelektrijaamad.
Tippkoormus Pkesk- Pmax ja tavaliselt kestab see mõni tund kahel korral ööpäevas. Seda katavad kiiresti käivitatavad ning kergesti reguleeritavad elektrijaamad nagu hüdro- ja gaasiturbiinjaamad, nende puudumisel ka kondensatsioonijaamad ning elektri import.

Kui suur on hetkel Eestis tootmisseadmete võimsus ning mis vahemikus muutub elektrisüsteemi koormus?

Mille poolest erineb tsentraalne elektritootmine hajutatud tootmisest? Too näiteid tsentraalsete ja hajutatud tootjate kohta.

Tsentraalne tootmine

Elektri tootmine suurtes elektrijaamades
Peamiselt fossiilsed kütused
Sageli madala kasuteguriga
Ühendatud põhivõrku

Hajutatud tootmine

Elektri tootmine väikestes tootmisüksustes
Peamiselt taastuvad energiaallikad
Kõrge kasuteguriga koostootmisjaamad
Ühendatud jaotusvõrku

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 261 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

261 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Karel Mägi Õppematerjali autor

elektroenereetika võimsus energia elektrienergia energiasüsteem

Sarnased õppematerjalid

docx

Elektroenergeetika eksami kordamisküsimused

NB! Punased küsimused vajavad ülevaatamist 1. Mis vahe on võimsusel ja energial? Too näiteid. (Võimsus jääb alati samaks, seda ei saa summeerida. Energia saab välja lülitada.) Võimsus on energia kasutamise/tootmise kiirus. (W) Energia näitab tööd ajaühiku kohta (Wh) 2. Mis on maailma energeetikas peamisteks probleemideks? Mis on elektri tarbimise kasvu peamisteks põhjusteks? Energeetikaprobleemid: ● energiajulgeolek ● keskkonna jätkusuutlikkus ● energia võrdsus Tarbimise kasvu peamised põhjused: ● rahvaarvu kasvamine, ● majanduse kasv, ● tarbimisühiskond, ● elektri kättesaadavus, mugavused 3. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Esimesena oli elekter 1882 tehastes Narvas ja Tallinnas Müügiks hakati tootma Pärnus 1907 (Võimsus oli 100kW) 4. Mis ajal moodustati Eestis ühtne elektrisüsteem ning mik

Energia ja keskkond

docx

Elektrienergia tootmine Eestis ja selle jaotusvõrk

Sinu Kool ELEKTRIENERGIA TOOTMINE EESTIS JA SELLE JAOTUSVÕRK Referaat Sinu nimi 11. klass Pärnu 2015 1 Sisukord ELEKTRITOOTMINE EESTIS…….... ……………………………………………………………………....................3 ELEKTRIENERGIA JAOTUSVÕRK……………………………………………………………………..................6 EKSPORT JA IMPORT………………………………………………………….....................8 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................................................9 2 ELEKTRITOOTMINE EESTIS Elektrit toodetakse põlevkivi katlas. E

Füüsika

pdf

Toiteallikas

TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja põhinõuded Toiteallikad on ette nähtud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussüsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis- majanduskilud nõuded: · piisav võimsus ja töökindlus, · väljastatava elektrienergia nõutav kvaliteet (sageduse ja pinge stabiilsus, pinge siinuselisus, 3-faasilise süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkguga, 3) generaatorid

Elektrotehnika

docx

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läbi katla järjestikku lülitatud küttepindade toitepump.

Elektrijaamad

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

7.3.2 Tuulikute vähemlevinud tehnilised lahendused..............................................................................83 7.4 PÄIKESEELEKTRIJAAMAD..............................................................................................................................83 8 TUUMAELEKTRIJAAMAD...........................................................................................................................86 9 ENERGIASÜSTEEMID JA NENDE TOIMIMISE MAJANDUSLIKUD ALUSED.................................91 9.1 KAUGKÜTTESÜSTEEMID................................................................................................................................91 9.2 ELEKTRIVARUSTUSE ENERGIASÜSTEEMID....................................................................................................93 9.2.1 Eesti elektrisüsteem........................................................................................................................94

Energia ja keskkond

doc

Tuuleenergia Eestis

Eesti Maaülikool Tuuleenergia Referaat Timo Kuus Tartu 2007 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Tuuleenergia ressursid Eestis ..............................................................................................5 Tuuleenergia tulevik Eestis..................................................................................................7 Teiste maade kogemus.........................................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Allikad: ...............................................................................................

Ökoloogia

148

pdf

Elektrirajatiste projekteerimine I - II

....................................................... 7 1.4.3 Elektritarbimise prognoosi meetodid ................................................ 8 1.4.4 Prognoosimine puuduliku informatsiooni tingimustes ................... 12 1.4.5 Koormuste prognoosimine .............................................................. 14 ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 2 © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar SISSEJUHATUS 3 1.1 Kursuse eesmärk ja sisu Iga elektrisüsteem on pidevas arengus – kasvavad (või ka vähenevad) koormused, lisanduvad uued või kaovad olemasolevad koormused, vana- nevad seadmed, muutuvad töökindluse-, kvaliteedi- ja keskkonnaalased nõuded, ilmuvad uued tehnoloogilised lahendused, lisandub uusi elektri- jaamu jne.

Elektrivõrgud

doc

Hüdroenergia

Referaat Hüdroenergia Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ajalooline ülevaade.....................................................................................................................3 Eestis...........................................................................................................................3 Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst................................................................................................ 3 Hüdroelektrijaamad Eestis.......................................................................................................... 4 Linnamäe hüdroelektrijaam.....................................................................................

Keemia

Rohkem sarnaseid